Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Pedagoogiline psühholoogia mõisted". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
intelligentsus, taksonoomia, intellekt, operatsioonide, psühholoogia, bloom, kognitiivne, psühholoogid, kasvatustöö, loetelu, defineeritakse, bloomi, põhikategooriad, isikuomadused, eelduste, skeeme, eelsel, arenguastme, skeemide, võgotski, neuroloogia, fischer, rose, tsüklid, pedagoogiline, eesmärgistamine, uurimisobjektid, õpetaminekasvatamisele/õpetaja kasvatustööle? 3. Millise üldise terminiga võetakse pedagoogilise psühholoogias kokku õpetamine ja kasvatamine? 4. Millist kolme järjestikust otsustusetappi saab eristada õpetajatöös 5. Kas on olemas reegel konkreetsete õppe-eesmärkide tuletamiseks üldisematest eesmärkidest? Jah/Ei 6. Millised on praktikas levinud neli varianti konkreetsete õppe-eesmärkide sõnastamiseks? 7. Millistes dimensioonides defineeritakse väljundipõhised õpieesmärgid? 8. Nimetage B. S. Bloomi koolkonna õppe-eesmärkide taksonoomiate põhivaldkonnad. 9. Loetlege Andersoni jt (2001) kognitiivsete õppe-eesmärkide taksonoomia sisulise mõõtme põhikategooriad, 10. Loetlege Andersoni jt (2001) kognitiivsete õppe-eesmärkide taksonoomia sooritusliku mõõtme põhikategooriad. 11. Mida kajastab õppe-eesmärkide spetsifikatsioon oma kahe mõõtmena? 12. Nimetage R
õpilane kasvatamisele/õpetaja kasvatustööle? abstraktse mõtlemise võime) S-faktor erivõimekus Vastab õppimisega? 16. Millistest komponentised intellekt L. Thurstoni mudeli 3. Millise üldise terminiga võetakse pedagoogilises psühholoogias järgi? kokku õpetamine ja kasvatamine? Baasvõimekused on: sõnaline arusaamine Õppimistingimuste loomisega sõnavoolavus
Neli võimalust sõnastamiseks tegevustena: (1) sisu loeteluna, (2) õpetaja tegevusena, (3) õpilase tegevusena ning (4) õpilase sooritusena (e. väljundipõhiselt). (Sageli sõnastavad õpetajad eesmärgid vaid osutades õpitavale sisule, pidades arusaamist oodatavast sooritusest endastmõistetavaks.) 7. Millistes dimensioonides defineeritakse väljundipõhised õpieesmärgid? Soorituslikud (väljundipõhised) õppe- ja kasvatuseesmärgid püstitakse kahemõõtmeliselt: sisu ja sooritus. 8. Nimetage B. S. Bloomi koolkonna õppe-eesmärkide taksonoomiate põhivaldkonnad. B. S. Bloomi koolkonna õppe-eesmärkide taksonoomia põhivaldkonnad on kognitiivne taksonoomia, afektiivne taksonoomia ja psühhomotoorne taksonoomia. 9
Nt emakeelest antakse õpilastele õppida alust, öeldist, määrust, täiendit jne. Kuigi õpetajal on samal ajal silme ees ka see, mida ta õpilastelt ühe või teise sisuga ootab, ei ole sellest eriti kombeks rääkida. Segaduste vältimiseks tuleks õpetajatel õpiülesandeid andes pöörata tähelepanu ka sellele, kas õpilased ikka teavad, millist sooritusoskust neilt sisuga seoses oodatakse. 5) B. S. Bloomi koolkonna õppekasvatustöö eesmärkide taksonoomiad. Õppe-eesmärkide taksonoomiate ehk klassifikatsioonide ülesanne on kirjeldada õppimise (tegevuslikke ja soorituslikke) tulemusi psühholoogilistest terminites. On hierariline. Inimtegevuse, sh õppimise tulemused saab jaotada kolmeks suureks valdkonnaks: • kognitiivne ehk tunnetuslik (teadmine, mõistmine, rakendamine, analüüs, süntees, hindamine)
Konkreetsete õppe- ja kasvatuseesmärkide püstitamisel puutume alati kokku kahe dimensiooniga: sisulise ja soorituslikuga. Nii on neid võimalik esitada tabelitena – Sisu (vertikaalis) ja sooritsena (horisontaalis). Sisulise korral loetletakse, milliseid õppematerjali sisulisi komponente silmas peetakse ehk sisu loetelu. Soorituslik – mida õpilane peab õpitavast valdama ehk soorituslikut oskused väljendavad õpilase sisu omandamist. B. S. Bloomi koolkonna õppekasvatustöö eesmärkide taksonoomiad: Eesmärkide taksonoomiad ning klassifikatsioonid kirjeldavad nende (eelpool) eesmärkide saavutamist väljendava käitumise põhiliike, aga BLOOMI koolkonna õppe-kasvatuseesmärkide taksonoomiad võimaldavad kirjeldada õpitulemusi kognitiivses, afektiivses ja psühhomotoorses valdkonnas. Kognitiivne taks. – Bloom et al. 1956 Afektiivne taks. - Krathwol, Bloom Psühhomotoorne taks. –
Käitumine alguses reflektiivne. Käitumine muutub eesmärgipäraseks. Hakkavad tegelema jäljendamisega. Operatsioonide-eelne periood (1,5-2 aastat 7 aastani) eelkooli iga, hakkab arenema kujundlik mõtlemine, hakkavad kasutama sümboleid, lastel on ekotsentriline mõtlemine ei oska teise olukorda end panna. Lapsed ei oska pöörata sündmuste käiku tagurpidi. Raskused klassifitseerimisega, ei erista osa ja tervikut Konkreetsete operatsioonide periood (7-12 aastat) ekotsentrism väheneb, hakkab kujunema reversiivne mõtlemine, hakkab arenema loogiline mõtlemine Formaalsete operatsioonide periood (alates 12. eluaastast) laps hakkab mõtlema loogiliselt, abstraktne mõtlemine areneb, mõtlevad nagu täiskasvanud, laps on võimaline seadma hüpoteese ja neid kontrollima. Loogiline arutlus on Piaget´ jaoks kõige olulisem. Vead on olulised viga on õppimise koht, on informatiivne õpetajale.
Need on sotsiaalsete reeglite tüübid: moraalsed, konventsionaalsed, personaalsed, prudentsiaalsed Seda demonstreeris Pavlovi katse koertega: klassikaline tingimine Selle alla kuuluvad empaatia, abistamine ja heateod: prosotsiaalne käitumine Nii nimetatakse seda, kui lapsed mängivad kõrvuti, kuid mitte koos: paralleelne mängimine Need on neli Piageti kognitiivse arengu staadiumit: Sensomotoorne, operatsioonide-eelne, konkreetsete operatsioonide ja formaalsete operatsioonide staadium Need on tunnetusprotsessid: tähelepanu, taju, mälu, mõtlemine See on elutule objektile elusolendi omaduste omistamine: animism Tema lõi mõiste "lähima arengu tsoon": Võgotski See on suutmatus mõista, et teistel on oma arusaamad, tunded, mõtted: egotsentrism Nii nimetatakse mõtlemise kohandamist vastavalt uutele kogemustele või teadmistele: akommodatsioon
1 ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST (EKSAMIKS VALMISTUMINE, PSP6001 Kristjan Kask) ESIMENE LOENG (ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST) Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Lühidalt öeldes on psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Mis on psüühika? Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia -Psühhofarmakoloogiaga
Arengu vaatlemine · Charles Darwin kirjutas ühena esimestest lastearengupsühholoogiast. See põhines tema oma poja arengu jälgimisel. · 1920/30 sai hoo sisse laste are3ngu uurimine. Asutati hoolekande instituute. · Durkin arvas et eksperimente tuleks läbi viia laboris, kus laps on keskkonnast eraldatud. · Shaffer täheldas mutuis selles, kuidas tänapä'eva psühholoogid käsitlevad laste arengut. Need mutused hõlmavad vajadust mõista protsesse, kuidas lapsed kasvavad ja arenevad, mitte lihtsalt tulemusi , ning siduda arvamusi mitmesugustest allikatest ja erinevatest analüüsitasemetelt perekond, kogukond, kultuur. Mis on areng? · Areng viitab protsessile , mille abil organism kasvab ning muutub oma eluea jooksul.
Õpetamise abimeetodid/strateegiad 1) küsitlemine 2) õppetöö diferentseerimine (LA võimalused) Iseseisva töö meetodid (LA võimalused) 6. Nimetage kursuse käsitluse järgi enamlevinud kooperatiivse õppimise meetodid. 7. Millised on põhilised metoodilised lähenemised/metoodilised süsteemid õppetöö diferentseerimiseks ja individualiseerimiseks? Tuntumateks õppetöö individualiseerimise metoodilisteks süsteemideks on Kelleri plaan ja Bloomi täieliku omandamise teooria. Kelleri plaani kohaselt toimub ainekursuste õppimine moodulitena individuaalses tempos. Iga järgneva moodulise iseseisva õppimise järel sooritab üliõpilane testi, mille tulemuste põhjal selgub, kas ta saab asuda uue õppimisele või peab töötama veel eelmisega. Kõigi kursuse moodulite eduka omandamise järel saab üliõpilane õiguse sooritada eksam.
Psühholoogia eksami kordamisküsimused I Õppimise olemus 1) Õppimise mõiste. Psühholoogid mõistavad üldjuhul õppimise all protsessi, kus praktilise kogemuse vahendusel kujunevad õppuri tegevusvõimes või käitumises suhteliselt püsivad muutused. Õppimise kogemuslikuks baasiks on nii vahetu kontakt välismaailmaga kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine. Õppimine kui protsess ise ei ole vaadeldav. Õppimisega pole tegemist siis, kui käitumise muutused on tingitud organismi füüsilisest küpsemisest, väsimusest või haigusest.
Ülevaade psühholoogiast eksam. 6. jaanuar kell 14.00 1. Mis on psühholoogia Psühholoogia on teadus inimese psüühikast. Teadus mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldamise viise. See on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psühholoogia on teadus, mis uurib käitumist ja vaimsed protsesse ehk psüühikat. 2. Mis on psüühika? Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist, peamiseks eesmärgiks on maailmast tervikpildi loomine. Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist järgides. 3. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised nähtused jagunevad:
Vaatles ka enda lapsi. Vaatles lapsi sünnist alates. Kolm kõigemõjukamat tööd: 1. 1936 ,,Intelligentsuse lätted lastel"- intelligentsuse progresseeruv areng imiku poolt korratavate tegevuste järgi 2. 1937 ,,Reaalsuse konstrueerimine lapse poolt"- Kuidas tekivad arengu käigus ruumi, aja, füüsiliste objektide ja põhjuslikkuse mõisted. 3. 1945 ,,Mäng, unenäod ja jäljendamine lapseeas" - Fantaasia ja sümbolismi tekkiine väikelapse eas. Kognitiivne arenguteooria 1970 väidab et lapsed läbivad oma arengus erinevatest staadiumitest koosneva seeria kindlas järjekorras, mis kõigil lastel on ühesugune. Liikumine ühelt astmelt teisele Arengupsühholoogia Kõige all on eelmise aasta mõlemad eksami variandid. John Locke (1632-1704) meedik+psühholoog , bioloogia haridus. Tabula rasa - Laps on sündides puhas leht. Keskkonna mõjutustele väga vastuvõtlik. Inimesel ei
liidrirollis, madal agressiivsuse tase, väärtused sarnased vanematele, kõrge ootus, et keegi abistab, seltsivus, otsuste tegemisel teiste nõuannetega arvestamine, kõrge motiveeritus, kõrge IQ. Teisena sündinud laps – kõrge agressivsus, sõltumatus, populaarsus, elamuste otsimine, mittekonformsus, vanemate väärtusi hinnatakse madalalt, võitluslikkus ja võistluslikkus, keskmine IQ. PSÜHHODÜNAAMINELINE PARADIGMA CARL GUSTAV JUNG (1875-1961) Analüütiline psühholoogia. Jung: inimene on vastandite kogum, ühtsus. Inimesel on alati olemas see pool, mis on nähtav ja mida nähtavaks pidada ei saa (vastand). Headus ja kurjus, ilu ja inetus, altruism ja kättemaksuiha, mehelikkus ja naiselikkus. Inimese olemus on alati binaarne. I Psüühiline energia – libido. Printsiibid: - ekvivalentsuse printsiip – inimesel on ekvivalentsed omadused. - entroopia printsiip – psüühiline energia ehk libido. Üks ..energiast
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused 1. PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON............................................................................
arusaamisülesanded; imiteerimisülesanded. Intervjueerimise puhul analüüsitakse lapse keelt nagu võõrkeelt. Spontaanne kõne. MacArthuri Suhtlemise Arengu test uuritakse lapse kõne arengut vanemate raportide alusel. Telegrammi stiilis rääkimine kui laps hakkab rääkima kahesõnaliselt. Öeldakse lapsele lause, nt Tädi sõidab autoga poodi, laps ütleb ,,tädi auto". Kõne omandamise teooriad Kõne arengut vaatlevad tavaliselt psühholoogid või keeleteadlased. Õppimisteooria (esindja F. Skinner) rõhutatakse, et on oluline kui palju lapsega räägitakse, oluline on anda lapsele tagasisidet (laps ütleb midagi mingis olukorras, siis kohe öelda see sõna nii nagu ta on või öeldakse millegi õige versioon). Seda teooriat kritiseeritakse, kuna lapse kõnes on palju selliseid asju, mida ta kuskil kuulnud polegi. Sageli ei paranda ka vanemad last.
Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 1. Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psühholoogia teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. Psüühika väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimus. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja eelkõige selle domineeriva juhtosa (AJU) tegevuse tulemus, selle funktsioon. Psüühika eesmärgiks on maailmast tervikpildi loomine. Psüühika funktsioonid on: taju, mälu, mõtlemine, keel, tunded, tegevuse juhtimine.
Õppimise kogemuslikuks baasiks on vahetu kontakt välismaailmaga, kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine. Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Ajendid, allikad. Teooria liigid. Tahtlik õppur püüab teadlikult omandada uut inform. Tahtmatu teadvustamata protsess (valdav osa teadmisi omandatakse nii). Allikad inim. sisemine aktiivsus ( huvi ümbr. maailma vastu). Õppimine aitab kohaneda elukeskkonnaga. Õppimisteooria liigid biheivioristlik ja kognitiivne. Biheiv.- väliskeskkonna märguannetele reageeringu kujunemine. Kognit. õppimine on inimese sisemise aktiivsuse produkt. (Biheiv.) Klassikaline tingitus ja rakendused. Esimesena uuris Pavlov. (koeraga) B. Watson (lapsega ja rotiga). Õpetaja võib muutuda õpilase jaoks baasemotsiooni vallandavaks sümboliks. Emotsioonid võivad olla ka vastupidised. Tingitus võib välja kujuneda ka üheainsa üleelamise tulemusena. Kõrvaldam. nõuab pikaajalist tööd. Assotsiatiivne tingitus. Assots
Sellist arusaama toetab ka praktikas sageli kasuta- tav andekuse definitsioon: andekus on individuaalne potentsiaal saavutada Mis on andekus 13 silmapaistvat edu ühel või mitmel alal (Urban & Cropley, 2002). Sellise määratlusega rõhutatakse potentsiaali, igas lapses peituvaid võimalusi, mis panevad meile kohustuse lapse annet märgata ja tema arengut toetada. 14 Intelligentsus ja erivõimed Intelligentsus ja erivõimed Intelligentsuse kohta on eesti keeles ilmunud üsna palju kirjutisi, head ülevaadet pakub näiteks Edgar Krulli “Pedagoogilise psühholoogia käsiraa- mat” (2000). Seetõttu ei peatuks siinkohal põhjalikumalt intelligentsuse eri käsitustel, mida üldjoontes võib jaotada struktuurist lähtuvateks (nt
Kordamisküsimused sügiseseks vahearvestuseks (2013/2014). · Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Psühholoogia on teadus inimese psüühikast (teadus, mis uurib inimese (ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldamise viise). See on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psüühika väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi
1.küsimus Õiguspsühholoogia aine,objekt,meetodid Õiguspsühholoogia ühte ossa kuulub kriminaalpsühholoogia. Keerulised on õiguse ja psühholoogia vahekorrad.On väidetud,et õigus ja psühholoogia tegelevad paljuski ühiste asjadega,sest mõlemad distsipliinid püüavad mõista(seletada),ennustada ja reguleerida inimeste käitumist sotsiaalses keskkonnas.Nende vahel on mitmeid erinevusi: Õigus rõhutab konservatiivsust,psühholoogia rõhutab arengut,muutlikkust; Õigus on autoriteedile tuginev,psühholoogia empiiriline; Õigus põhineb poolte vastandumisel,psühholoogia tugineb ekspereminteerimisele; Õigus on ettekirjutav,psühholoogia kirjeldav;
AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I
Õppimise konstruktivistlikud mudelid rõhutavad iga õpilase mõttemaailmale ja sellest tulenevalt ka õpiprotsessi ainulaadsust. Seetõttu ei tuleks ka õpilastelt nõuda ühesuguseid teadmisi ning õpetaja kohuseks on luua õpilastele soodsad tingimused, et nad võiksid oma arusaamu konstrueerida. 3. Gesaltpsühholoogia osa kognitiivsete õppimisteooriate kujunemisel. Gesaltpsühholoogide avastatud õppimise seaduspärasused. Kognitiivse psühholoogia ja õppimisteooriate kujunemisele andsid olulise panuse Saksa gestaltpsühholoogid. Nad näitasid veenvalt, et tunnetades ümbritsevat maailma, interpreteerivad inimesed seda varasemate kujutluste põhjal. Tajutu pole vastuvõetud informatsiooni koopia. Ka probleemide lahendamine eeldab situatsiooni nägemist sobivate seoste valguses. See sünnib enamasti ootamatu avastuse ehk ahha-efektina. Gestaltistid näitasid, et luues soodsad välised olud, saab õppimist avastuslikul teel kiirendada
(nt küsitlus) projektiivtest - lähtub oletusest, et katseisik projetseerib end testi situatsiooni ja tema poolt antud tõlgendustes kajastuvad ka tema enda alateadlikud tendentsid (nt näidatakse pilte) 5. Küsimustik subjektiivsed küsimustikud - 1) temperamendi- ja isiksuse karakteritestid; 2) isiksuse suunduse testid (huvide, kalduvuste, hoiakute selgitamiseks) objektiivsed küsimustikud W. Wundt ja teadusliku psühholoogia sünd Püüd selgitada psühholoogilisi nähtusi oli inimesele omane juba ammu (nt unenägude ja haigustega kaasnevate hallutsinatsioonide seletamine) Mõiste hing. Tekkis usk hingede ümberkehastumisse ja hauatagusesse ellu ning vaimudesse ja deemonitesse. Psühholoogiast kui iseseisvast teadusest räägitakse alates 19. saj teisest poolest. Konkreetseks tähiseks loetakse aastat 1879, kui Wilhelm Wundt rajas esimese
(nt küsitlus) projektiivtest - lähtub oletusest, et katseisik projetseerib end testi situatsiooni ja tema poolt antud tõlgendustes kajastuvad ka tema enda alateadlikud tendentsid (nt näidatakse pilte) 5. Küsimustik subjektiivsed küsimustikud - 1) temperamendi- ja isiksuse karakteritestid; 2) isiksuse suunduse testid (huvide, kalduvuste, hoiakute selgitamiseks) objektiivsed küsimustikud W. Wundt ja teadusliku psühholoogia sünd Püüd selgitada psühholoogilisi nähtusi oli inimesele omane juba ammu (nt unenägude ja haigustega kaasnevate hallutsinatsioonide seletamine) Mõiste hing. Tekkis usk hingede ümberkehastumisse ja hauatagusesse ellu ning vaimudesse ja deemonitesse. Psühholoogiast kui iseseisvast teadusest räägitakse alates 19. saj teisest poolest. Konkreetseks tähiseks loetakse aastat 1879, kui Wilhelm Wundt rajas esimese
Psühholoogia Bachman, Talis 26.09.08. Põhiraamat Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub))
1. Erivajaduste psühholoogia aines ja ülesanded. Seosed naaberteadustega, eriti arengupsühholoogiaga. Hariduslike erivajaduste määratlus. Erivajaduste psühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib hälbinud arenguga laste, noorukite ja täiskasvanute psüühikat. Hälbima kõrvale kalduma keskmisest eakohasest arengust, võib olla ka positiivne. Mida väiksemad lapsed, seda suuremad muutused arengus. Teooriast saab üldised teadmised, kuid tuleb olla valmis praktikas ümber häälestuda. EV psühholoogia ülesanded: o Õppida orienteeruma erinevate arenguhälvete olemuses (lapse peas toimuv, peidetud), nende põhjustes ja ilmingutes (väliselt näha);
Kõnetegevuse psühholoogia 1. Psühholingvistika aines Biheivioristlik psühholoogia, mis uurib inimese käitumist kui reaktsiooni stiimulile (S— >R). Keele kasutamine on vastavalt üks paljudest inimkäitumise vormidest (ingl. language as behaviour). Nimetatud teooria aluseks omakorda on I. Pavlovi õpetus refleksidest. Ratsionalistlik psühholingvistika, ka Chomsky-Milleri psühholingvistika, transformatsiooni- (muute-)psühholingvistika. Nimetatud teooria väidab, et iga väliskõne
Tuleks ka uurida KÕIKI arenguvaldkondi, sest paljud asjad on omavahel seotud. Ja võivad ,,edasi kanduda" veel muidu vms. Missugused on arenguvaldkonnad: motoorika, vaimne areng, eneseteenidus, kõne, emotsionaalne, sotsiaalsus, mänguoskusteareng KES hindab? Mida õps võiks uurida ja hinnata? Saab hinnata laste oskuste taset ja teadmisi (mingit infokógust asjade kohta) Psühholo og võiks hinnata põhjusi, miks laps niimoodi käitub (ja ka emotsionaalsust) ja just neid asjade tagamaad. Psühholoogid võiksid hinnata ka võimeid. Oskuste ja võimete vahe on selles: oskus on juba olemas, seda saab väliselt jälgida. Psühholoog hindab kas lapsel on võimeid üldse mingi oskus ära õppida. Neurooog saab uurida närvisüsteemi ühendusi ja vaadata ka nt kas on kasvaja kuskil jne. Psühhiaater saab hinnata täpsemalt käitumuslike eripärade tagamaid, kas on tegu mingi psüühikahäirega või mitte. Nii psühhiaater kui neuroloog saavad panna diagnoosi ka.
koguks, et oleks infot, mida mõtlemises kasutada. Lastel seetõttu vähem kogemusi ja jälle infot vähem, mida mõtlemises kasutada. See kõik loob baasi selleks et mõtlemine ei saa olla päris tavapärane. Mõtlemise kui protsessi arengus on omad iseärasused, nn aspektid, mis on lastele mõtlemises rasked. Analüüs-sünteesi probleemid. Need on paarisoperatsioonid, mis mõtlemises kõige baasilisemad. Kõigelihtsamad, kasutatakse keerukamate operatsioonide aluseks. Kui siin midagi valesti, keerukamad operatsioonid kannatavad. On leitud, et analüüs ja sünteesi oskus nendel lastel on kahjustunud. Mis ilmneb analüüsi uurimisel – analüüs on süsteemitu. Pildi järgi jutustamisel nimetavad suvalisi objekte. See iseloomustab kogu analüüsiprotsessi. Kui jälgida lapsi 1-2 , kuidas nad tegutsevad objektidega, lapsed peaksid asju lahti võtma ja kokku panema. Alguses suvaliselt võetakse lahti ja kokku ka suvaliselt
Puudus tervikteooria (sh poliitilised ja keelelised barjäärid). Vajadus uurida: 1) künemehhanismi ja keelesüsteemis seost 2) küneloome ja taju operatsioone, nende sõltuvust keelest 3) loome ja taju sarnasusi/erinevusi, suhtlemisakti tervikuna 4) kõnemehhanismi kujunemist 5) loomet ja taju sõltuvalt kõne funktsioonidest (kellele mida ma püüan seletadak; need protsessid sõltuvad kellele räägin) 6) keelelise ja metakeeleliste operatsioonide rolli (metakeeleline op, mis me teeme keele teadvustamiseks.) nt püüan häälikute järjekorda sõnas seada, siis on vaja häälida, nt l-a-u-d, , see ongi metakeelelin operatsioon, aga ka see kui hakkame süna tabeli järgi hääldama. Kõneprotsessi, -üksuse teadvustamiseks kõik mis teeme, ongi metakeeleline operatsioon 7) mõtte ja semantika vahekorda vahetame mõtteid, mida võib nim,
etapist. Teiseks tuleb arvestada, et üks ja sama ajukeskus juhib samalaadseid operatsioone paljudes tegevustes. Näiteks kattetsooni kahjustus (kiiru-, kukla- ja oimusagarat ühendava ajukoore kahjustus) põhjustab üheaegselt esmase akalkuulia, semantilise afaasia, optilis-ruumilise agnoosia. Nimetatud sündroomi põhjuseks on meeleorganite hangitud informatsiooni (ka vastavate kujutluste) simultaanse (üheaegse) analüüsi operatsioonide puudulikkus. Järeldused A. Luria uurimustest on järgmised (täiskasvanute kohta) : - Matemaatiliste oskuste puudulikkus võib olla põhjustatud erinevate ajupiirkondade kahjustustest. Kuid puue avaldub eri moodi, sõltuvalt sellest, missugused operatsioonid on seoses patoloogilise koldega kahjustatud esmaselt. - Matemaatiliste oskuste puudulikkus ajukahjustuse puhul avaldub mingi sündroomi koosseisus. Seega võib akalkuulia esineda koos afaasiaga, konstruktiivse apraksiaga, düsleksiaga jne
Millised suhtlemisega seotud ja individuaalsed muutused mõjutavad inimest? Kuidas saab vaadelda inimese arengu muutusi? Milliste meetoditega sotsiaalteadlased vaatlevad inimest ja kui eetilised need vaatlused on? 7 Arengupsühholoogia mõiste Arengupsühholoogia on psühholoogia haru, mis tegeleb inimese psüühika muutustega kogu tema elu jooksul, sisuliselt viljastamisest kuni surmani. Eristatakse Arengupsühholoogia on psühholoogia haru, lapsepsühholoogiat, mis tegeleb inimese psüühika muutustega kooliealise psühholoogiat, kogu tema elu jooksul, sisuliselt noortepsühholoogiat, viljastamisest kuni surmani. täiskasvanu psühholoogiat,
annaabi.ee 
