ajuosadele nagu näiteks nägemisnärvile. Popularsemad väljahõigatud lubadused sünteetilise kasvuhormooni tootjate poolt on, et lisa STH aitab kaasa liigese- ja lihastraumadest taastumisel, suurendab lihaskasvu ja vastupidavust. Seosed paremate sportlike saavutuste ja sünteetilise kasvuhormooni manustamise vahel on ebaselged. Kindlaks on tehtud, et STH süstimine kiirendab taaastumist ja võimendab lihaskasvu hoogustades rasvade lõhkumist. Uuring, mis leidis aset 2008. aastal Standfordi ülikoolis, ei leidnud aga tõestust, et somatropiini süstimine parandaks jõuvarusid ja sportlikke tulemusi. STH polnud parandanud hapnikutarbimise võimet, vastupidavust ega jõunäitajaid üldiselt. Leiti kogunisti, et näiteks jalgratta kestvussõidus tulemused halvenesid ja võistlejate lihastes oli kõrgem piimhappe tase. Laiemat kasutust on somatropiin leidnud kulturismis, kus tänu sellele saavutatakse ideaalne võistlusvorm. Kasutatud kirjandus:
Aafrika kultuur hõlmab kõiki Aafrika kontinendil kunagi olnud ning praegu olevaid kultuure. Aafrika manner oli hominiidide ning perekonna Homo sünnimaaks (kaheksa liiki, millest ainult Homo Sapiens ('tark inimene') ellu jäi. Inimkultuur Aafrikas on sama vana kui inimkond. Aafrika kultuuripärandi hulka kuuluvad neoliitikumi (10 000 e.Kr) kaljugraveeringud, Põhja-Aafrika rohumaade küttide jääaja petroglüüfid ning muistse Egiptuse kultuur. Üks kontinent, erinevad maailmad Aafrika manner hõlmab ligikaudu 30 miljonit ruutkilomeetrit (1/5 kogu maismaast) ning seal asub üle 50 riigi. Loodustingimused varieeruvad niisketest troopilitest vihmametsadest (aastane sademetehulk 250 - 380 cm) troopiliste kõrbeteni. Kilimanjaro mägi (kõrgus 5895 m) jääb aasta läbi tipust lumega kaetuks, samal ajal kui Sahara on maailma suurim ja kuumeim kõrb. Aafrikas on mitmekesine taimestik - võsastikud, savannid, kõrbetaimestik, mägede, vihmametsade ning laialehis...
Veerpalu pärast rasket treeningut alpimajas, mille tingimustes tase peaks hoopis tõusma. Kuid ka sellest ei piisa sportlase süütuse tõestamiseks. Samuti paneb proovide tulemused kahtluse alla tõsiasi, et tema antud proove tsentrifuugiti mitukümmend tundi hiljem reeglistikus kirja pandud ajast (veres hakkavad pikema aja jooksul toimuma protsessid, mis võivad mõjutada kasvuhormooni isovormide määramist), samuti puudub piisav info traspordi- ja säilitustingimuste kohta. 2008. aastal Standfordi ülikooli teadlaste poolt avaldatud artiklis, mis võttis kokku 44 varasemat uuringut kasvuhormooni ja sportlike tulemuste seosest, jõuti järeldusele, et antud hormooni süstimine ei paranda sportlikke tulemusi, vaid pigem hoopis kiirendab väsimust ja suurendab vigastusteohtu (Hau Llu jt, 2008; 755). Jalgratturid, kes läbisid hormoonkuuri, saavutasid pärast kuuri kehvemaid tulemusi ja lihastes oli kõrgenenud laktaadi kogused (Kai Henrik Wiborg Lange jt, 2002).
Alustada tuleks unenägude analüüsimisest. Nimelt on meie unenäod sageli läbielatud sündmuse tõlgenduseks, mis on küll abstraktsel ja meile ebaselgel kujul, kuid mis võivad aidata sündmuse tagajärgi või olemust mõista. Seega analüüsib inimene magades oma emotsioone, püüab alateadvuslikult nendes selgusele jõuda. 5. Kuid emotsionaalne taust seletab vähe õppimise ja une seoste kohta. Palju huvitavam on viimati läbiviidud uuring, mille piires näitasid Standfordi ülikooli teadlased, et juba üks magamata öö mõjutab oluliselt õppimis- ja keskendumisvõimet. Nimelt kahandab üks magamata öö meeldejätmis- ja õppimisvõimet tervelt 12 % võrra. Miks see nii juhtub? Uute teadmiste omandamine toob kaasa aktiivse uute ajurakkude tootmise hippocampuse ajupiirkonnas. Et need uued rakud ellu jääks, vajab inimene und. Ja kui juba üks magamata öö on niivõrd märkimisväärse efektiga, siis julgen pakkuda, et kaks magamata
infotöötlusest. · Mõtlemine muutub reeglipäraseks ja otseselt tajutavast keskkonnast sõltumatuks. Mõtlemist juhivad formaalloogilised "õige mõtlemise" reeglid. Teadusmõistete kujundamise alust suudetakse põhjendada, st mõisteid ja mõtlemise protsessi teadvustatakse. Individuaalsed erinevused ja testimine · Alfred Binet (1857-1911): Prantsuse psühholoog, intelligentsustesti looja · Binet-Simoni intelligentsusskaala (1908, 1911) · Lewis Terman USA, Standfordi ülikool · Stanford-Binet Intelligentsusskaala (1911) · Riskigrupi laste selgitamine ja erikoolidesse saatmine võimete, intelligentsuse (individuaalsete erinevuste) tähtsus õppimisel Binet (1909. Modern ideas on children) · A few modern philosophers... assert that an individual's intelligence is a fixed quantity which cannot be increased. We must protest and react against this brutal pessimism. ... With practice, training, and above all method,we manage to increase
gruppide poolt räägitavaid murdeid, on see number märkimisväärselt suurem. Mõningaid keeli ja murdeid räägib ainult mõnisada inimest, teisi aga miljonid. Enamkõneldud keelte hulgas on suahiili (Ida-Aafrika regioon) ja hausa keel (Loode-Aafrika regioon). Väga vähesed Aafrika riigid on ükskeelsed, paljudes on ametliku keelena kasutusel ka mõni Euroopa keel (inglise, portugali, prantsuse keel). Standfordi ülikooli keeleteadlase Joseph Greenbergi uurimus jaotab Aafrika kuute (6) keelkonda: Afroaasia (roheline), Nigeri-Kongo mitte bantu (must), Nigeri-Kongo bantu (lilla), Niiluse-Sahara (punane),
arenemisvõimalusi (NB! Seda on võimalik tagada ka nn. lihttööde puhul) Motiveerimine on inimest tegutsema ajendavate jõudude teadvustamine ja inimese mõjutamine nende kaudu, nii, et tulemuseks ei ole mitte numbrid ja tooted/teenused, vaid rõõm töö tegemisest. vaid tulemuseks on nauding ja rõõm tööl käimisest. 1 Motivatsioonist _ majanduskool Standfordi professori Chip Heath'i järgi ei ole juhid sugugi nii head inimeste motivatsiooni tundjad kui nad seda ise arvavad. Tegelikkuses tõlgendavad juhid pidevalt valesti, mis ikkagi motiveerib nende töötajaid. Tegu on nn. "välise motivatsiooni eelarvamus". See termin viitab meie kalduvusele oletada, et teised inimesed on rohkem välistest motivaatoritest mõjutatud kui meie (siin seletus,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
