Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Pedagoogika küsimused vastused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
õppimisel, haridus, küpsus, õpikeskkond, motivatsioon, eripedagoogika, rehabilitatsiooni, osutab, seoseid, paigutus, uurima, nooruki, kooliküpsust, teistega, kasvatusteadus, seotu, haridusliku, logopeedia, varal, fookuse, kronoloogiline, vanusest, emotsioonid, pärsib, haritus, silmaring, mäletamine, õpitava, hakkaks, õppeprotsessis, ajaga, noores..................13 2 SISSEJUHATUS Paljud, väga paljud õpilased tahaksid õppida hästi, tunda rõõmu tarkusest, headest hinnetest, õpetajate tunnustusest ja vanemate kiitusest. Muutuv maailm esitab uued nõudmised koolile ja õpilastele. Muutunud on õppimise ja õpetamise käsitlus. Tänapäeval pööratakse suuremat tähelepanu meetoditele, mis aitaksid õpilastel teatud ainet paremini selgeks saada ja samas ei kaoks lapse huvi õppimisel ära. Tundide efektiivsemaks muutmisel tuleb õpetajal kasutada erinevaid õppestrateegiaid, tundes indiviidile sobivaid õpistiile. Õpistiilide tundmine on oluline nii õpetajale kui ka õpilastele. See teadmine aitab paremini organiseerida õppimist. Kui õpetaja tunneb õpilase õpistiili, saab ta tugineda õpilase iseärasustele ning aidata kohandada õppimist tema õpiviisiga. Koolis õppimine peab kooliskäijale meeldima,
individuaalselt seda tehtaks ning õppijad leiavad asju, mida varem ise ei märgatud. Teiseks toimub enda poolt tajutud info analüüs ja sellesse sügavam süvenemine, kuna vastandlikud nägemused lihtsalt sunnivad seda tegema. Viimaks hakkavad lapsed oma ideid täpsemalt läbi mõtlema, et sõnastada seda paremini, kuna muidu ei saa kaasõpilased ja õpetaja nendest aru. Need kolm aspekti loovad parema võimaluse õpilasel leida asjade vahel seoseid. Seega peaks neid eelnevalt loetletud kolm asjaolu olema arvesse võetud erinevate rühmatöömeetodite, sealhulgas ajurünnakute ja diskussioonide kasutamisel.(Krull, 2000) 7 4. Situatiivne õppimine ja autentsed õppeülesanded Oluliseks peetakse tegevuslike ja tingimuslike teadmiste omandamist. Tingimuslike teadmiste
objektiivne hindamine pinnapealsus (õpetamises, hindamises) kiire faktiomandamine autoritaarsus, ühesuunalisus mõõdetavus faktid ei seostu kogemusega käsitleb mehhaanilist õppimist ei hinnata protsessi õpetajal lihtne õpeprotsessi juhtida õppija passiivsus, õppija vastutus madal süsteemsus isiksust ei arvestata teaduslik teadmine ei nõuta õpetajalt innovaatilisust väline motivatsioon õppija ei loo seoseid mälu treenimine KOGNITIIVNE SUUND Plussid Probleemid teadlikkus tõlgendamine valmismudeleid ei ole loovus hinnangu subjektiivsus individuaalsuse arvestamine ei sobi passiivsele õppijale vastastikune areng ei käsitle mehhaanilist õppimist
professionaalsusega. Õppimispedagoogika · Õppimine toimub õpitava aine, varem moodustunud teadmisstruktuuride ja mõtlemise vastastikuses toimes. · Arenguliselt sobiv alusharidus põhineb piaget'likul mõtteviisil ja laialdasel alusharidusalasel uurimuskoondil. · Arenguliselt sobivas alushariduses on kaks osa: lapse kasvamist ja arengut puudutav easpetsiifiline teave ja indiviidispetsiifiline e üksikut last puudutav teave. · Õppekava eesmärgiks on luua õpikeskkond, mis vastab lapse individuaalsetele vajadustele ja huvile. Õpetaja ülesandeks on õpikeskkonna loomine, tegevuse jälgimine ja laste vaatlemine, samuti pidev laste suunamine, toetamine, aidates lapsi luua iseendale uut arusaamist. · Kontekstuaalselt sobiv alusharidus- lapse arusaam maailmast ei ole seotud ainult lapse arendutasemega ja vanusega, vaid lapse kogemustega ümbritsevast maailmast. Selle all mõeldakse lapse kasvamiskonteksti ja
15 min), seejärel langeb järsult ja hakkab taas tõusma tunni viimase neljandiku alguses (ca 35 min). (Beljajev & Vanari, 2005, 13, 33.) Õppimise olemust tänasel päeval aitavad mõista P. Jarvise poolt välja toodud tunnused: õppimine ei ole enam vaid osa saamine kooli teadmiste monopolist; õppimine ei tähenda muutumatu tõe omandamist; õppimine ei toimu enam ainult klassiruumis; õppejõud ei ole alati kõige targem; õppimisel ei ole esmane teooriate omandamine (Beljajev & Vanari, 2005, 10). Viimastel aastakümnetel on oluliselt muutunud ka õpetaja ja õppija rollide käsitlus õppimisejuures. Kui varem oli õpetaja kui autoriteet, teadmiste ja oskuste vahendaja ning edasiandja, siis tänapäeval on tema peamine ülesanne suunata õppijat efektiivsele õppetegevusele ja seda otstarbekalt organiseerida. Õppija ülesandeks on olla aktiivne
(raske(läbi praktika lihtsam)) Pindmine õppimine (raske omandada, jääb meeld ekorraks, sunnitud õppimine)ja sügav õppimine(pikaajaline mällu)uurid rohkem asju juurde, seosete loomine Missuguseid soovitusi anda pindmistele õppijatele? - Näitle et meeldiks, suhtu positiivselt - Teema hobiga sidumine (õpetaja poolt) - Mõtlen tagajärgedele - Läbi teiste õpetamise õpi ise ka, tuleb selgemaks teha Otsige seoseid Arutage õpitav üle kaaslastega Õppige ajaplaneerimist Missuguseid soovitusi anda sügavatele õppijatele? - Puhka - Kindlad piirid ees(loeb ja uurib liiga sisse, väljaspool aine nõudeid võib saada teadmisi) Mida saab teha õpetajana, et toetada sügava õpihoiaku kujunemist? - Interaktiivseks, huvitavaks - Paaris v grupitööd - Põhik riiklik õppekava- kooliainekava-mitte opikut ei opeta
* Täiskasvanud õpivad hoopis teisiti kui lapsed. - Rikkalikud kogemused, suunatus praktiliste probleemide lahendamisele, tahe leida iseseisvalt vastuseid - need tunnused eristavad täiskasvanut lapsest. Õppimise protsess ise on oma olemuselt sarnane. * Parim koht õppida on klassiruum. - Järjest enam teadvustatakse õpikohtadena ka töökohta, pereringi, sõpru, raamatukogusid jms. Täiskasvanute õppimist toetab nn edutainment (education + entertainment ehk haridus + meelelahutus). Tegutsemist ja suhtlemist võimaldav keskkond soodustab õpetlike kogemuste saamist, kuid teadmiste, oskuste, väärtuste, hoiakute, arusaamade muutumiseks vajab õppija võ imalust ennast analüüsida, seniseid kogemusi mõtestada. * Täiskasvanule on õppimine väline sundus. - Kiirete ühiskondlike ja majanduslike muudatuste taustal on saanud ülioluliseks töötajate pidev enesetäiendamine, mistõttu inimesed võivad tunnetada välist survet õppima asumiseks
Areng organismi areng, esimesed 7a kujundad, ülejäänud elu on ,,vigade parandus", aju areneb, teadmised, rääkimine, ema on see kõige suurem spetsialist lapse jaoks, kakskeelsus õpib mõlema ära ja tuleb loomulikult. Laps õpib mängu kaudu, mäng on kõige olulisem!, mäng on väikese inimese töö. Arvuti ja teler mida vähem, seda parem. Mõtlemine toimub targa õpetaja juuresolekul. Küpsus täiskasvanu tegeleb oma arenguga ise, ülikool näiteks, kuid ei pea olema akadeemiline, nt rahvaülikoolid. Või hoopis huvialad ja nende süvendamine. Raamatud on teadmisteallikad. 40 on kõige küpsem. Piaget´ kognitiivse arengu teooria Piaget elas kuni 1980. Töötas alguses Pine laboris, uuris vastuseid. Lõi kognitiivse arengu teooria, uuris laste mõtlemist. Laste 4 arenguetappi:
Parimaid õpitulemusi saadakse siis, kui pärast esmakordset materjali meeldejätmist harjutatakse seda veel umbes pool sellest ajast, mis kulus esmaseks meeldejätmiseks. Pikem üleõppimine ei õigusta nähtud vaeva. Jaotatud ajas õppimine – õppematerjali harjutatakse pikema aja jooksul. Jaotatud ajas õppimine annab tavaliselt paremaid tulemusi. Seetõttu toimub ka õppeainete traditsiooniline õpetamine enamasti pikema aja jooksul mõne õppetunniga nädalas. 6) Ülekande piiratus õppimisel (E. Thorndike’i uurimused). Thorndike uuris praktika iseloomu. Et harjutamise käigus oskused täiustuksid, tuleb õpilast tasustada selektiivselt, kinnitades neid tegevusi, mis viivad soovitud käitumisele lähemale. Nii välditakse olemasoleva, sageli ebakorrektse toimimisviisi kinnistumist ja aidatakse õpilasel kujndada õige tegevusviis. 7) Vormimine komplekssete oskuste kujundamise printsiibina (B. Skinner). Toetudes
lapsevanemad. Laps areneb ise! Protsess asjad toimuvad mingis järjekorras - ajarida. Kvantitatiivne muutus pole areng vaid kasvamine (nt. jalanumbri muutus) Kvalitatiivne muutus on sisuline muutus. 2. Arengueeldused, sh. tagasiside mõiste Arengueelduseks on keskkond, tagasiside. Omavalitsus, lapsevanemad, õpetaja saavad luua füüsilise (koolimaja, valgus, õhk) keskkonna. Õpetaja saab luua psüühilise (tunnetuslik taju, haistmine, kompimine; emotsionaalne motivatsioon, distsipliin, kord, rahu; sotsiaalne märgata, kui lapsel on mure ja hing haige. Õpetaja võiks märgata) keskkonna. Virtuaalne keskkond tuleb niigi lapsele (reklaam, porno, meedia). 3. Arengukeskkondade liigitus Arengukeskkond jaguneb: Füüsiline temperatuur, õhk, valgustus jne Psüühiline tunnetuslik (meeled, mõtlemine, haistmine, kompimine jne) Emotsionaalne motivatsioon, distsipliin, kord, rahu
Terminid · Rõhuasetus on õppimise ja õpetamise protsesside uurimisel. Teadmised õppimise ja arengu seaduspärasustest · Otsitakse võimalusi, kuidas õpilasi efektiivsemalt õpetada. Ajalugu · Teadusliku pedagoogilise psühholoogia algusajaks loetaks 19.saj lõppu · William James (1842-1910) oli funktsionalist, kes uuris ka praktilisi probleeme. Raamat "Talks to Teachers" (1899) · PP seisab teooria ja praktika vahepeal: psühholoogia teadus, haridus kunst, PP ühendab neid, ülesandeks teooria praktikasse rakendamine · Õpetas õpetajatele psühholoogia aluseid, rõhuasetusega tegevusel, kohanemisel, kirjutas mälust ja tahtest · Rõhutas eeskuju ja jäljendamise olulisust õpetajad (kellel on paremad oskused) peaksid lastele näitama, kuida teha Edward L. Thorndike (1874 - 1949) · W. Jamesi õpilane · Assotsiatsionist, õppimise teooria: SR,operantne kinnitamine
Levinum on siiski demo., mis võimaldab: anda teavet lühikese aja jooksul, sööstab aega, annab hea esialgse ettekujutuse, sobib igale vanusele, hea teatud momentide esiletoomiseks. Tuleb jälgida, et kõik õpilased näeksid olilne on demonstreerija asukoht. Element peab olema selline, mida õpilased on võimelised saavutama. Kindlasti küsida, kas saadi ülesandest aru arendada diskussiooni. Nii demol kui hilisemal õppimisel kasutada tervik kui osameetodit. Demonstratsioon koos seletamisega seletus alates teisest korrast. Õpilaste valmisolek uue info vastuvõtuks ühte harjutust võiks tuunis demonstreerida kuni 6 korda. Peab jätma aega ka õpilastele, treener ei tohiks tegevusest vaimustusse sattuda (ise ees taielda), muidu õpilased kaotavad tähelepanu - igavlevad. Õpilased peavad saama võimaluse harjutust koheselt reprodutseerida ehk korrata. 5
Õppimine 1 Sisukord Mis on õppimine? lk 3 Õppimise mehhanismid lk 4 Mälu osa õppimisel lk 7 Mälu liigid lk 7 Mälu protsessid lk 8 Kasutatud kirjandus lk 10 2 Mis on õppimine? Õppimine on lai mõiste, sest õppimise tulemusena peavad inimese (ka looma) käitumises toimuma muutused. Seda on lihtne segamini ajada omandamisega, mille tähendus on tegelikult palju kitsam ja toetub tihti erinevalt õppimisest ainult mälule
Purdie (1996) analüüsisid erinevaid õpioskuste alaseid uurimusi ning eristasid kolm õpioskuste valdkonda: 1. Kognitiivne (seotud konkreetsete meedejätmise strateegiatega) 2. Metakognitiivne (hõlmab planeerimist, protsessi jälgimist ja tingimustega arvestamist) 3. Afektiivne (käsitleb motivatsiooni ja enesetunnetust). (Üldoskused-õpilase areng ja selle soodustamine koolis, 2005, toimetaja Aivar Ots, Tartu ülikooli kirjastus) Kooli nõudmistega toimetulekuks vajalik sotsiaalne küpsus tähendab seda, et lapsel on tekkinud soov õppida, omandada uusi teadmisi. Tal on motivatsioon ja valmidus sihipäraselt tegutseda ja viia alustatud tegevus lõpuni (Haridus- ja Teadusministeerium, s.a.) 5 3. KESKKOND KUI ÕPIVALMIDUSE KUJUNEMISE OSA Laps toetub oma arengus eelkõige uurimis- ja avastamistegevusee, mis tegelikkuses esineb
hoiakutes jne. Erinevat tüüpi õppijatele sobivad erinevad õppemeetodid 1) Aktiivne, keskkonnast sõltuv: rühmatöö, kaksikomando, juhtumi analüüs. 2) Passiivne, keskkonnast sõltuv õppija: loeng, seletus, juhedamine. 3) Passiivne, keskkonnast sõltumatu õppija: iseseisev töö juhendi alusel, töö tekstiraamatuga. 4) Aktiivne, kekkonnast, sõltumatu õppija: uurimine, ise avastamine, projekti koostamine ja teostus. Kõige paremaid tulemusi õppimisel annavad minu arvates aktiivõppemeetodid (olen neid kasutanud koolis oma aine õpetamisel ning ka ülikoolis rakendatakse eid meie peal). Aktiivne õppimine on õppija motiveeritud, tahteline, eesmärgipärane vaimne või füüsiline tegevus õppimise kaudu realiseeritva eesmärgi saavutamiseks. Aktiivõppe kasutegurid täiskasvanuõppes: Tagab protsessi õppijakesksuse. Võimaldab saada ühist kogemust, mis liidb õpperühma nii tegevuslikult kui ka emotsionaalselt.
selles eas on kõik arengusse puutuv seotud kehaga (Gustavson, 2004). Kogu õppimise protsess toimub keha kaudu ehk siis koolieelik õpib meelte vahendusel ja väljendab-kordab õpitud ning kogetut matkimise ja jäljendamise teel. Täiskasvanute ülesanne on seega kujundada arengut soodustav ümbrus, mis pakub impulsse vajalike kogemuste jaoks, soodustab sotsiaalset suhtlemist ja loob samas kaitseruumi, milles laps saab segamatult areneda. Ning et talle seda pakkuda, peab kogu õpikeskkond olema lapsekeskne, tema vajadusi arvestav: · Rahulik ja turvaline keskkond, kus on kindel päevaplaan ning on aega tegevuste lõpetamiseks, ilma, et laps peaks kiirustama. Kui laps tunneb end hästi, siis on ta avatud õppimisele. · Aja ja vabaduse andmine, et laps saaks iseseisvalt midagi algatada ning otsuseid teha. Näiteks mängimiseks, mille kaudu väike laps omab sotsiaalse kompetentsuse, oskuse teistega arvestada
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Eripedagoogika õppekava Sally Lepik KOGNITIIVSETE ÕPPIMISTEOORIATE KUJUNEMINE JA OLEMUS. KOGNITIIV-INFORMATSIOONILISTE ÕPPIMISTEOORIATE ÜLDISELOOMUSTUS referaat Juhendaja: Liina Lepp Läbiv pealkiri: Kognitiivsed õppimisteooriad Tartu 2011
alal. Inimene asub kõigist elusolendeist kõrgemal tänu talle omasele õpivõimele. Õppimise tõhusust suurendab omapärane lisakasu efekt: kõik juurdeõpitav rikastab ja väärtustab varem õpitut. Uued teadmised loovad varem omandatutega liitudes peenemaid kognitiivseid struktuure, arendades ja rikastades samas ka õppija isikut. Igapäevase stiihilise õppimise korral jääb kogemuste ja teamiste, oskuste ja vilumuste omandamine enamasti selgelt teadvustamata. Sihipärasel õppimisel toimuvad info hankimine ja süstematiseerimine ning uute käitumisviiside harjutamine ja omandamine eesmärgistatud tegevusena. Õppimise mehhanismid: 1. Harjumine e habituatsioon on lihtsaim õppimise vorm. See põhineb orienteerumisrefleksil, mis kaob, kui stiimulil pole inimese seisukohast tähtsust. Harjumine võimaldab eirata tähtsusetuid stiimuleid, nii saab tähelepanu pöörata olulisematele asjadele. Harjumisele vastupidine
Pildid lapsest ja lapsepõlvest mõjutavad generatsioone, kooliharidust, mõtteviise, kogu kultuuri sisemist laadi, kuni ühel hetkel saab aeg täis. Lastel on õigus saada kasvatust ja haridust. See on täiskasvanutepõlvkonna enesestmõistetav ülesanne, et kõik, mis on üle aegade väärtuslikuks loetud, peab jätkuma laste kaudu. Vahendit kui toimimisviise selle väärtusliku jätkamiseks on mõistetud kui kasvatust. Hariduse seletuseks Eesti kultuuris on mõisted haridus ja kasvatus eristatavad, erinevalt inglise keelest, kus neid ei eristata. Kui kasvatus on niisugune protsess, mis mõjustab inimest väljastpoolt teda ennast, haridust aga protsessina, mis toimub inimeses eneses. Haridust on mõistetud kui kulgemist täiuslikuma ja väärikama inimsuse teostumise poole, mis on inimeseks sündinu õigusega talle võimalusena kaasa antud. Ent mitte kohe ja vabaks kasutamiseks. Haridus ilma vabaduseta jääb poolikuks ja vabadus
efektiivsemalt, kui nad on hõivatud nende teadmiste loomisega ning õpilased on pigem õppeprotsessi aktiivne oas, mitte tühi anum, mida teadmistega täidetakse. Õppimine on õppija enda tegevuse tulemus. · Õpetajal on toetav roll (giid, nõuandja, juhendaja, järeleaitaja) kes suunab, mitte ei anna valmisteadmiseid. Saadud teadmisi on õpilased võimelised hõlpsasti rakendama uutes situatsioonides, probleemide lahendamisel, arutlemisel ja edaspidisel õppimisel.Tähtsaks peeti käelist tööd, kuna selle kaudu võivad lapsed kergemini näha oma töö tulemusi. · Konstruktivistid peavad õppimise juures väga oluliseks ka õpikeskkonda, mis peab olema rikkalik, varieeruv, motiveeriv ning individuaalne. Pidevalt rõhutatakse sotsiaalset konteksti ja teiste inimeste kaasmõju õppimisele. · Konstruktivistid soovisid luua nn. uut haridust, mille eesmärgiks oli endisest vabamate ja õpilasekesksemate teadmiste omandamise võimalused.
Praktilise intelligentsuse testid hindavad vaimseid protsesse, mis käivituvad inimeste arukal tegevusel. Praktiline intelligentsus üritab välja selgitada vaimsed võimed eluliste probleemide lahendamisel. Traditsioonilise ja praktilise intelligentsuse erinevus. Tradisioonilised intelligentsustestid ei suuda praktilise intelligentsuse tahke adekvaatselt mõõta, leiti 20 aastat tagasi. (1988) R. STERNBERG osutab, et traditsioonilised testid ei mõõda vaimseid protsesse, mis käivituvad meie arukal tegevusel, nagu näiteks sellise ül lahendamisel: Mart on pikem Jürist, Jüri on pikem Juhanist. Kes poistest on kõige lühem? Praktiline intelligentsus on see igaühe erinevus, kuidas ta selle ülesande lahendab. Seega tavaline prühhomeetria ei pööra testülesannete taga olevale arutlusele või selle erinevustele kuigi palju tähelepanu. Veel erinevusi: IQ testi on
valdkonnapädevused nagu nt loodus-, sotsiaalne, refleksiooni- ja interaktsiooni-, kommunikatiivne, tehnoloogia, kultuuri ja matemaatika pädevus. Vilistlane - õppeasutuse lõpetanu. Vilumus kogemustega omandatud kindlus midagi teha, tegutsemise juures ei ole vaja enam 8 pidevalt mõelda, saab tegeleda muude asjadega. Virtuaalne keskkond - interaktiivne õpikeskkond nt Moodle või simulaatorid, kus matkitakse reaalset elukeskkonda nt maastikku jne. Välishindamine - Institutsionaalne akrediteerimine on välishindamine, mille käigus hinnatakse kõrgkooli juhtimise, töökorralduse ning õppe- ja teadustegevuse ning õppe- ja uurimiskeskkonna vastavust õigusaktidele, kõrgkooli eesmärkidele ja arengukavale. Õppekavagrupi kvaliteedi hindamine on välishindamine, mille käigus hinnatakse õppekavade ning nende alusel toimuva õppe
Kõlbeline areng (moral development)- seda iseloomustab laste arusaamade kujunemine seoses kõlbeliste otsustega, milline käitumine on õige, sobiv ja milline on väär, sobimatu. Kõlblus ja kõlbeline käitumine on inimese kui sotsiaalse olendi üks olulisemaid tunnuseid. Seetõttu peetakse laste kõlbelise arengu seaduspärasuste tundmist koos üldistes isiksuse kujunemise seaduspärasustes orienteerumisega eduka kasvatustöö üheks olulisemaks eelduseks. Küpsemine (maturing)- osutab muutustele, mis leiavad indiviidis aset viljastumise ja täiskasvanuks saamise vahelisel perioodil see puudutab eriti neid muutusi, mis ilmnevad spontaanselt, ilma treeningu või teiste sekkumisteta. Küpsus (mature)- kui kasutatakse küpsuse mõistet lastega seoses, siis viidatakse tavaliselt konkreetse lapse käitumisele võrreldes teiste samaealistega. Samuti kasutakse terminit küpsus ka seoses füsioloogilise arenguga.
Pikaajalise mälu käsitlemine assotsiatiivsetelt ja konstruktivistlikelt positsioonidelt. Informatsioon, mis võib meile edaspidi kasulik olla, salvestud pikaajalises mälus. Meeldajäetav talletub pikaajalises mälus lühiajalisuses mälu aktiivsuse tulemusena. Võimalik on see vähemalt kahel viisi. 1)korrata vajalikku infot kuni meeldejäämisena või 2)teadlik meeldejätmine, töödeldes uut infot vanade teadmiste valgusel. 7. Üldistamine ja ülekanne õppimisel. Ülekannet soodustavad võtted Üldistamine ja ülekanne õppimisel: õpitu ülekande liigid. Õpitu ülekanne ja üldistamine on olulisemateks ja oodatumateks õppimise resultaatideks. See võime on vajalikuks eelduseks õpitu rakendamiseks uudsetes oludes. Tänu õpitud oskustele ja teadmistele ning oskusele neid rakendada on inimeste kergem toime tulla ja orienteeruda uutes olukordades ilma et peaks enne nende kõigiga kokku puutunuma. Varem õpitu ülekanne
Eristamisvõime milliseid väikseid erinevusi asjade juures märgatakse. Värvuste tajumine. Terviklikkus ja analüütilisus (märgata detaile) võimaldavad mõistlikul viisil Mõtestatus - suunab tajumisel märkama olulisi detaile, mis määravad ära eseme Maht ja jaotuvus võimaldavad tajuda rohkemaid objekte kui ühte. Jaotuvus võimaldab tõlgendada infot erinevatest allikatest. Võime tajuda suhteid ja seoseid mõista kuidas objektid paiknevad üksteise suhtes Tahtlikkus (tahtmatu ja tahtlik) Apertseptsioon taju sõltuvus isiksuse omadustest. Mälu liigid Säilitamise aeg Info tüüp Teadvustatuse tase Sensoorne (mahutab Episoodiline isiklikud Eksplitsiitne palju, kestus msek) kogemused Implitsiitne ei saa Lühiajaline (maht Semantiline üldised kontrollida
järgneb karistus sageduselt vähenema. 4. Operantse tingimise erinevus klassikalisest ja assotsiatiivsest tingimisest. Klassikaline on teise tegevuse tulemusel vallandunud reaktsioon. 5. Üleõppimise ja jaotatud praktika mõisted. Üleõppimisjuhtude uurimine näitas et kui jätkata õppematerjali kordamist pärast selle reprodutseerimise võime saavutamist, jääb õpitu paremini meelde. 6. Ülekande piiratus õppimisel. Vormimine. Tasustuse tõhususe sõltuvus sagedusest. Kokkusurutud ja ajas õppimise tulemuste võrdlus näitas, et üldjuhul on efekt suurem kui õppimine toimub lühikeste sessioonidena pikema aja vältel. Ka kujuneb õige käitumine paremini, kui saadakse adekvaatset tagasisidet õpitava oskuse sooritamisest. Käitumise vormimist alustatakse toimingu kinnitamisest, mis on kõige lähemal soovitud lõppkäitumisest. Tasustuse või kinnitusena toimib vaid see, mis on õpilasele meeldiv ja
Saavutanud sel viisil stabiilse reageerimise, asutakse tööle järgmisel lähendusetapil, kuni lõpuks jõutakse soovitud lõppkäitumiseni. 19. Millist kahte põhilist algoritmi rakendatakse programmõppes? Õppeprotsessi algoritmiliste mudelite loomine: 1) Jadaprogrammina ülesehitatud õppetekstid võimaldavad õppida individuaalses tempos. Programmeeritud õpikutes paigutatakse materjali annuse ehk kaadri õppimisel oodatav õige vastus nii, et see ei oleks vastamisel õpilase vaateväljas, vaid näiteks lehe pöördel. Ka algsed õpimasinad olid nii konstrueeritud, et õpilane sai õiget vastust näha alles siis, kui ta oli oma vastuse andnud. 2) Hargprogramm esitab õppematerjali annustena, mille õppimise tulemusena omandavad õpilased kompleksseid teadmisi ja oskusi,
Õpetajate teadlik suunamine, õpetaja peab aitama mõista olusid ja motiive(nt kirjanduskangelaste tegevuse analüüs). Reprodutseerimine(kordamin, praktiseerimine) keerukamate oskuste õppimine käib järk- järguliselt. Esialgu jäljendatakse ligilähedaselt, hiljem detailsemalt. Õpetaja peab andma tagasisidet ja vajadusel juhendama. Motivatsioon õpitud mudeli käitumine rakendub siis kui on oodata, et sellega kaasneb tasustus. Hõlpsamini jäävad meelde eeskujud. 4. Kognitiivsete õppimisteooriate põhiolemus. Õppimise põhimotiiv (nimetada ja selgitada) Piaget´ tunnetusprotsessi mudel kognitiivsete õppimisteooriate lähtealusena (selgitada skeemide moodustamist, kognitiivse dissonantsi olemust ja toimimismehhanismi, tasakaalustamis1t) Õpilaste sisemine huvi ja sellest lähtuv aktiivsus
Kehaliste võimete arendamine ja oskuste õpetamine? Idealist ja realist keskendub aine sisule Pragmatist ja eksistentsialist rõhutab kogemusi mitmesugustes tegevustes Naturalist pooldab mängulist ja enesele suunatud tegevust · eesmärgi püstitamine · vahendid, meetodid selle saavutamiseks · tagasiside õppimisel · õpitud, omandatud kinnitamine üks asi on mingi oskuse nn fundamentaalne äraõppimine teine asi on selle õpitud oskuse kasutamine teatud mängulises situatsioonis või võistlustel Kehaliselt haritud inimene on (4) *on omandanud liigutusoskusi mitmesugusteks kehalisteks tegevusteks *on kehaliselt vormis *osaleb regulaarselt kehalises tegevuses *omab teadmisi kehalise tegevuse kasulikkust ja oskab neid kasutada
meenutamine on edukam. Kordamine. Kordamine on üldnimetus erinevatele mälustrateegiatele, mis sisaldavad õpitava metoodilist kordamist meeldejätmise eesmärgil. Efektiivne on kordamise hajutamine. (Korrates on voimalik informatsiooni omavahel seostada, mis parandab meeldejatmist.) Seostamine, grupeerimine ja kokkusurumine. Osaliselt oli seostamisest juttu jubakordamise juures, mida saab muuta efektiivsemaks just seoseid luues.Jargnevad strateegiadon otseselt suunatud info seostamisele ja grupeerimise soodustamisele. 1. Lausete või sõnade konstrueerimine. 2. Kujutluspildid. 3. Loosungid, kõlalised seosed. 4. Seostamine tegevustega. 5. Seostamine isiklike elusündmustega. 6. Seostamine emotsioonidega. 7. Visuaalsete elementide kasutamine. Grupeerimine kategooriatesse eriti hierarhilistesse kategooriatesse aitab kaasa moistmisega õppimisele ja on seetõttu efektiivsem kui lihtne kordamine voi seostamine
Kuid probleemil on ka negatiivne külg. Pole harvad juhtumid, kus õpilase IQ teadmine põhjustab õpetajate käitumises negatiivseid jooni. Vältimaks subjektiivseid tõlgendusi, suhtutakse arenendud riikides suure ettevaatlikusega intelligentsuse testide kasutamisse selleks ettevalmistamata õpetajate poolt. IV Õpilaste individuaalne eripära: kognitiivne stiil ja loovus 1) Kognitiivse stiili mõiste, selle sarnasus ja erinevus intelligentsusest. Kognitiivne stiil osutab inimeste erinevusele selles, kuidas nad tajuvad ja organiseerivad ümbritsevast maailmast pärit informatsiooni. Intelligentsusest ei saa traditsioonilises tähenduses rääkida, kuna kognitiivnse stiil ei iseloomusta inimesi niivõrd nende tegevuse efektiivsuse kui eripära põhjal. Erinevused on isiksusjoontes. Kognitiivne stiil jääb vaimsete võimete ja isiksusjoonte vahepeale. 2) Kontseptuaalne tempo ja selle mõju õppimisele.
Märkamine peab märkama ja olema huvitatud selle jäljendamisest. (eeskuju soov sarnaneda) Meeldejätmine on tarvis kujundada seos situatsiooni ja käitumisviisi vahel (miks iidol käitub nii) Keeruka käit. meeldejätmiseks luuakse üldpilt ja siis jätkatakse üksikoperatsioonide õppimisega (arvuti kasutam.) Reprodutseerimine Keeruliste käit. viiside omandamiseks on vaja praktiseerida ja saada adekvaatne tagasiside. Toimub järk järgult (noorukid ansambli jäljendamisel) Motivatsioon jäljendatakse isikuid kes on kõrgemal ja kellega soovitakse sarnaneda. Väikesed lapsed ei erista mängu tegelikkusest ega näe ette oma teo tagajärgi. Inimese käitumist suunab enesekinnitus. Õpetaja ja õpilane mudelina. Õpetaja suur osa kasv. toimub varjatud õppekava alusel. Õpilased jäljendavad õp. ainult siis kui nad näevad temas kõrgema staatusega isikut. 1. Õpetaja on pidevalt õpil. eeskujuks.(suhtumine poliitikasse, kaasõp.) 2. Kui
orientatsioonide tähenduses). Eduootuse kujunemine Amesi kolmekomponendilise õpimotivatsiooni mudeli valguses. (12.1) Ülesande-ja valdamisorjentatsiooniga õpilasi iseloomustab soov teada saada Amesi õpimotivatsiooni mudeli kohaselt sõltuvad õpilaste eesmärgiorientatsioonid klassi õpikeskkonnast, mida kujundavad õpilastele antavate õppeülesannete iseloom, hindamise ja tasustamise praktika ning õpilaste autonoomia õppimisel. Muidugi oleneb kõigi nimetatud faktorite toime sellest, kuidas tajub õpilane ise õppetöös toimuvat. 3. Featheri mudel õpimotivatsiooni kujundamisstrateegiate teoreetilise alusena. Millised on põhitegurid selle mudeli järgi, mis kujundavad õpilase õpitahte koolis? (11.1) N. Featheri mudel eduootus korda väärtus ei välista teisi motivatsioonikäsitlusi, vaid aitab neid integreerida motivatsiooniprobleemide vaatlemiseks kindla orientatsiooni või põhimõtte
annaabi.ee 
