Heraklese reljeefis on eetiline moment- kangelase vastupanuvõime on muutunud arhitektuuriliseks pildiks. Parthenoni templi koht on valitud väga huvitavalt. Propüleede poolt vaadates ei paista mitte fassaad, vaid hoone nurk. Esimesel silmapilgul tundub hoone suurem kui ta tegelikult on. Dooria stiili põimiti üksikuid joonia elemente ja hoone kaunistati rikkalikult skulptuuridega. Hoone arhitektideks olid Iktinos ja Kallikrates. See Akrpoli peatempel oli pühendatud Neitsilikule Athenale. Erechteion oli viimane ehitus Akropolisel, see rajati sajandi viimasel veerandil Philoklese poolt. Varem olid väikesed templid olnud enamalt jaolt aardemajadeks. Nüüd ehitati tempel, mis koosnes nagu mitmest niisugusest miniatuursest aardemajast. Osaliselt oli see põhjendatud, sest tempel oli pühendatud kahele jumalusele ning asetses pealegi ebatasasel pinnasel.
raamatukogu. Tulekahju ei suutnud seda hävitada. Jumalad Jumalad inimese kujuga üliinimlike võimetega ja surematud. Mesopotaamia rahvale oli tähtis elu enne surma. Arvati, et pärast elu pole midagi head loota. Anu taevajumal, jumalate isa, tark jumal Enlil kuningavõimu kaitsja Ea tõi inimestele kultuuri, linnaehitus ja kirjatarkus väga oluline. Istar armastuse ja viljakuse jumalanna, samas sõjakas ja kättemaksui himuline. Marduk Babüloni kaitsejumal. Peatempel oli pühendatud linna kaitsejumamale. 1. Astmiktemplid e. Tsikuraadid 2. Templikompleksid, kus oli mitu siseõue. Jumalatelt nõu küsimata ei võetud otsuseid vastu. Arvati, et ohvri toomisel astuvad inimesed jumalaga otse ühendusse. Ennustati ohvri looma maksa järgi. Jumalaid seostati taevakehadega. Mesopotaamiat võib lugeda astronoomia sünnimaaks. Maailma vanim eepos on päris Mesopotaamiast. Kogusid andmeid võõrastest maadest, taevanähtustest ja arvudest(matemaatika). Arvude
jinja'des, kuigi tavalised on ka kodused rituaalid erapühamutes, mis mõnikord koosnevad lihtsalt kõrgest riiulist mõne rituaalse esemega. -Kuigi mõned avalikud pühamud on keerukad rajatised, on enamasti tegemist väikeste, iseloomulikus jaapani stiilis hoonetega. -Pühamu ees on tavaliselt jaapani värav (torii), mis koosneb kahest püstpostist ja kahest ristlatist. - Praegu tegutseb üle 100 000 niisuguse pühamu, millest igaühe juurde kuuluvad preestrid. - Amaterasu peatempel on Ise pühamu, mis on palverännakute populaarne sihtpunkt. - Pühamu asendab õpetuslikku süsteemi ja pühakirja. - Pühamu on inimeste ja jumalate kohtumiskohaks ning on ehitatud üksildastesse paikadesse mäeveerul või metsas. Teeäärne tempel Nikkos Sintoism igapäevaelus - Kamide poole pöördumine pulmades ja ülikooli astumisel. - Kamidelt palutakse last, edutamist või õnnelikumat elu. - Matustel aga eelistab enamik jaapanlasi budistlikku rituaali,
Ateena Akropoli tekkeloos ja arengus peegeldub kogu Kreeka V sajandi õitseng. Akropoli ehitajad kasutasid ehitusmaterjaliks pärslaste poolt pooleldi hävitatud kunstiteoste jäänuseid, nende seas ka arhailisi skulptuure. Akropolile pääses künkalt tuleva trepi lõpus oleva paraadvärava -- Propüleede kaudu. Dooria stiili põimiti üksikuid joonia elemente ja hoone kaunistati rikkalikult skulptuuridega. See Akrpoli peatempel oli pühendatud Neitsilikule Athenale. Templis seisis Pheidiase loodud Athena Parthenose grandioosne kullast ja elevandiluust kuju. Erechtheion oli viimane ehitus Akropolisel, see rajati sajandi viimasel veerandil Philoklese poolt. Erechtheioni kompositsioon oli midagi täiesti uut kreeka arhitektuuris. Erechtheion näitab ennast iseseisvate, üksteist väljavahetavate vaadete seeriatena.
rahu saabudes. Talle olid pühendatud päeva algus, esimene kuupäev ja temalt sai nime jaanuarikuu. - Enamik rooma jumalaid oma iseloomulike tunnustega on kujunenud etruski ja kreeka eeskujudel, eriti pärast Itaalia vallutamist roomlaste poolt. Kreeklaste mõjul hakati jumalaid kujutama inimesesarnastena, tekivad müüdid jumalatest ja kangelastest. Enamik rooma jumalusi samastati kreeka omadega ja neile anti lihtsalt rooma nimed. - Rooma peajumal Jupiter vastas kreeka Zeusile. Tema peatempel asus Kapitooliumil, kus koos temaga austati kahte jumalannat. Need olid Juno (kreeka Hera) ja Minerva (Athena). Kui nende tunnused olid kreeka päritolu, siis komme seada üks jumal kokku kahe jumalannaga on etruski päritolu. - Otsesed "tõlked" kreeka usundist olid ka muusika ja luule kaitsja Apollo, ilu- ja armastusejumalanna Venus, merejumal Neptunus, sepatöö ja tulejumal Vulcanus, kaubandusjumal Mercurius, looduse kaitsja Diana, veinijumal Bacchus. Märksa enam kui
Tähtsamal kohal vaasimaal. Meieni säilinud vaid keraamikat, vaase, amforaasid. Meandrid geomeetriliste ornamentide ja figuuridega. Joonistati igapäeva sündmusi ja mütologilisi lugusid. Rooma Väga palju võeti üle Kreeklastelt, mõjutanud on ka etruskid. Legend: Rooma asutasid kaks venda, Romulus ja Remus, kasvasid emahundiga. Skulptuur ,,Kapitooliumi emahunt". Roomlased olid edukad arhitektuuris: võtsid kasutusele sideaine, hakati ehitama kaari ja võlve ning kupleid. Suur peatempel Panteon, pühendatud kõigile jumalatele, ehitatud 118-128 pKr. Ees on sambad, kaunistatud marmoriga, laes kassetid. Colosseum Rooma südalinnas, peeti võitlusi, koosolekuid, tehti teatrit. Kaarteridu nim. arkaadideks. Termid e. saunad . kuulsaimad Caracalla termid. Saunad olid kultuurikeskused olemas pesuruumid, basseinid, raamatukogud, koosoleku ja vestlusruumid ning kanalisatsioon. Ansamblid kuulsaim Foorum. Triumfikaared monumendid mingi sündmuse auks.
a. eKr.) ja väike tiivutu võidujumalanna Nike tempel ehitati valmis 29 aastaga (450.-421. a. eKr.) 1 Akropol kuulub ka UNESCO maailmapärandi nimistusse. AKROPOLI LÜHIKIRJELDUS Akropolile tõusmiseks tuli minna mööda Panatenaiade Püha teed, mis läheb läbi Kerameikose linnaosa. Akropoli sisse pääses läbi sammastatud väravaehitise, mida nimetatakse propüleeks. Propüleedel olid välised-ja sisemised sambad. Akropoli peatempel on Parthenon, mis on pühendatud kaitsejumalanna Athenale. Parthenon on kõige suurem hoone Akropolisel. Selle pikkus on 69,5 meetrit ja laius umbes 40 meetrit ning sambad on 10,5 meetri kõrgused. Parthenon on valminud Periklese algatusel 447438 eKr. Parthenon rajati varem (480eKr.) pärslaste sissetungi ajal hävinud Athena templi varemete kohale. Erechtheuse järgi nime saanud tempel Erechtheion rajati Ateena akropoli põhjaossa aastatel 421406 eKr.
katuseviilu all) · kreeklased oskasid kasutada optilisi effekte · templi pearuumis polnud aknaid, ruumi nimetati naoseks · seinad olid kivist · naose taga asus jumala kuju · tavainimesed templisse ei sisenenud, ainult preestrid ja oraaklid · naose lagi oli kaunistatud kassettidega(nelinurksed kaunistused) · Akropol: ehitatud Ateenasse, Akropoli mäele. Üks uhkemaid templikomplekse maailmas. Peatempel on Parthenon, seal asub Athena kuju(teisi kujusid pole tänaseks säilinud, kuna need varastati, sest olid tehtud kallist materjalist), mis on valmistatud puidust, kullast ja elevandiluust. Selle templi arhitektideks olid Iktinos ja Kallikrates. Akropol koosnes väikestest templitest, nt joonia stiilis Nike tempel Arhailine skulptuur: · jäigad poosid, käed rusikas, üks jalg eespool, suunurgad ülespoole suunatud · kujutati alasti noormehi e
kus sai jumalatele ohvreid tuua. Tempel ehitati kõrgele mäe tippu. Pühamu keskpunktiks oli altar. Suuremates pühamutes oli nii templeid kui ka altareid mitu. Peamised rituaalid toimusid vabas õhus templi lähedal, kuhu võis minna igaüks. Templite ehitamine otsustati polises ühiselt, sest see oli linnriikide silmapaistvaim ehitis. Need näitasid poliste jõukust ja võimsust, samas pidi andma neile taevase kaitse. Iga pühamu kuulus mõnele kindlale jumalale ning linna peatempel oli pühendatud linna tähtsaimale kaitsejumalale. Hoovi tagaolevasse templihoonesse said vaid preestrid ja templiteenijad. SURMAJÄRGSUS Kreeklased ei pannud erilist rõhku elule pärast surma ning arvasid, et peale surma lähevad nad allmaailma Hadese juurde, mille väraval valvas kolme peaga koer nimega Kerberos. Ta lasi hinged allmaailma ning sellest polnud pääsu. Kuna kreeklased ei uskunud elu pärast surma, siis pidid karistused inimest tabama juba eluajal või minevat
hoonetega. Pühamu ees on tavaliselt jaapani värav (torii), mis koosneb kahest püstpostist ja kahest ristlatist. Need väravad on piiriks, mis eraldavad maailma, kus meie elame, ja kamide maailma. Sageli on kummalegi poole väravat pandud sissepääsu valvav vahiloom. 9 Praegu tegutseb üle 100 000 niisuguse pühamu, millest igaühe juurde kuuluvad preestrid. Preestrid kannavad sageli tseremoniaalset rüüd (jo- e). Amaterasu peatempel on Ise pühamu, mis on palverännakute populaarne sihtpunkt. Pühamu asendab õpetuslikku süsteemi ja pühakirja. Pühamu on inimeste ja jumalate kohtumiskohaks ning on ehitatud üksildastesse paikadesse mäeveerul või metsas. Suurtes linnades ümbritsevad pühamuid kaunid ja varjulised aiad. Neis aedades kasvavaid puid peetakse pühaks ja nende okstele riputatakse paberiribasid, millele on kirjutatud palved. Usutakse, et tuul viib palved jumalate juurde.
,,Jaapani ajaraamatud" kroonikad, kus rõhutatakse keisrile jumalikku päritolu. 4. On animismi (loodusjumaluste austamine, loodusobjektide hingestamine) sugemetega. Nt: Fudji mägi. Usk ei ole täielikult animistlik, sest esinevad ka personaalsed jumalused. 5. On polüteistlik. KAMI jumalus, jumalik mägi. Kamid on peajumalad, loodusvaimud, esivanemate hinged, ajaloolised isikud jne. Peajumalaks päikesejumalanna Amaterasu (,,taevas särav"). Temale on pühendatud peatempel Ise pühamu. Sümbol: peegel, juveelid, mõõk. Toitumisega seotud jumalatest tuntud eelkõige Inari (,,riisimees") teda kujutatakse rebasena, kellel on pudipõll ees. Veel on tuntud jõukusejumal Daikoku. 6. Palvetamine: nii templites kui kodus. Palvetamise mõte: jumalad annavad palvetajale õnne ja edu. 7. Pärast surma jätkavad inimesed elu vaimude maailmas, neist saavad kamid. 8. Pühamud: templid (väga palju). Templites käiakse annetamas ja palvetamas. 9
ja piksejumal, ea sumerijumal, maa aluse vete ja sügavuse valitseja, istar taevakuninganna, marduk babüloni jumal, jumalate austamine omistati inimlikke omadusi, iga linna elanikud osutasid linnajumalale erilist au, jumalate soosing tuli võita neid austades ja teenides. Eelkõige tuli jumalatele püstitada nende maised kojad templid (tsikuraadid). Igal linnal oli oma tähtsaim jumal (kaitsejumal), kellele ehitati linna peatempel. Ohverdati loomi templiõue keskel altaril, templi hoovi taga hoones, kus oli jumala kuju, lasti vaid preestreid. religioonide erinevus egiptus rohkemjumalaid, jumalad rohkem loomakujuga, templid, tähelepanu elule pärast surma, mumifitseerimine, mesopotaamia vähemjumalaid, jumalad inimese moodi (antropomorfsed), tähelepanu elule enne surma, tsikuraadid (astmiktemplid), ei mumifitseeritud. 6-5 miljonit a tagasi - hominiidide
raskuse mõju mõnevõrra pehmendatud ja ülesehitus muutunud proportsionaalseks ja selgeks. Ehitises oleks nagu kahe erineva funktsiooniga sambaid: ühed, millele toetub poolsõõrikujuline kaar, tugineb kaheastmelisele soklile. Teisteks on võimsad, kõrgel alusehitisel seisvad poolsambad, mis annavad pidulikkuse. Erinevad sambad on teineteisega kooskõlas, esimese simss sulab kokku nishide simsiga. Panteon · Rooma linna peatempel on Panteon. See oli kõigi jumalate tempel, mistõttu keskel ei võinud seista ainult üks skulptuur. Vaja oli järelikult tavalisest märksa avaramat ruumi. Ehitustööd kestsid üle 100 aasta. Müürid on laotud kahest tellisekihist, vahelt täidetud kivipuru ja mördiga. Koormust vähendavad kaared ja seinu (sees tühimikud, et neid pisut kergemaks muuta) kergendavad niid. Sissekäigu ees asub kõrge kolmnurkse viiluga portikus, mis on üleminekuks kuplile
............................................................. 9 Rahvastik........................................................................................................................... 10 Arhitektuur......................................................................................................................... 10 Ajalugu.................................................................................................................................. 12 Ângkôri peatempel Angkor Wat ........................................................................................ 12 Punased khmeerid............................................................................................................. 12 Kambodza kodusõda......................................................................................................... 13 Kasutatud allikad..................................................................................................................
Bellerophon pidi ise Pegasose valjastama ning vajas selleks Athena abi. Väidetavalt olevat Bellerophon peale valjade saamist Athenale tänutäheks altari pühendanud. Võimalik, et hiljem Chalinitis ja Hippia ühendusid, viidates mõlemad Athenale kui hobuste ja ratsutamise jumalannale. 3. Athena Phoinike (Φοινίκη) ei ole üldaktsepteeritav epiteet, kuigi väidetavalt polnud Korintose peatempel Templimäel pühendatud mitte Apollonile, vaid Auli Kütt Pegasos ja Aphrodite 4 Athenale. Phoinike viitab pigem talvekuule Phoinikaiosele, mil peeti Athena auks pidustusi. Lykophroni järgi olnud Athena sümboliks palm enne oliivipuud, ent ta võis mõelda ka hoopis Aphroditet, kui kirjutas Φοινίκη, mis peaks tähendama
triumfikaared, mis püstitati võitja piduliku sissesõidu auks linna. Väiksema võidu puhul püstitati ühekaareline, suurema võidu puhul kolmekaareline triumfikaar. - Rooma amfiteatrid olid mõeldud gladiaatorite võitlusmängude ja rusikavõistluste areeniks. Nendel etendustel ei olnud mingit seost müütide või kombetalituste ega kunstilist eelamuste vahendamisel. Amfiteatreid võib lugeda hilise antiikaja urbanismi sünnitiseks. - Rooma linna peatempel on Panteon. See oli kõigi jumalate tempel, mistõttu keskel ei võinud seista ainult üks skulptuur. Vaja oli järelikult tavalisest märksa avaramat ruumi. Ehitustööd kestsid üle 100 aasta. - Üheks oluliseks muudatuseks ehitusmaterjalide vallas oli rooma betoon. See koosnes kiviklibust, mis segatud vulkaanilise tolmu ja veega. Mass kivistus, oli veekindel ja võrdlemisi tugev. Koostis aga polnud vedel, seega ei saanud seda valada vaid pidi tõstma.
Mesopotaamia jumalad ja nende austamine Mesopotaamia jumalad olid väga inimlikud, tähtsaimad taevajumal Anu, Babüloni jumal Marduk ja viljakusjumalanna Istar, jumalate kuningas ja käsutas loodusjõude Enlil, maa-aluste vete ja sügavuste valitseja Ea. Jumalate soosing tuli võita neid austades ja teenides. Eelkõige tuli jumalatele püstitada nende maised kojad templid (tsikuraadid). Igal linnal oli oma tähtsaim jumal (kaitsejumal), kellele ehitati linna peatempel. Ohverdati loomi templiõue keskel altaril, templi hoovi taga hoones, kus oli jumala kuju, lasti vaid preestreid. Religioonide võrdlus EGIPTUS Jumalad rohkem loomakujuga Templid Tähelepanu elule pärast surma Mumifitseerimine MESOPOTAAMIA Jumalad inimese moodi (antropomorfsed) Tähelepanu elule enne surma Tsikuraadid (astmiktemplid) Ei mumifitseeritud Daatumid: hominiidide hargenmine inimahvide eellastest 6-5 miljonit a tagasi neandertallaste ilmumine 250 000 a tagasi
gümnaasiumis, kus anti ka võimlemist, filosoofiat, kirjandust ja poliitikat. Ateena südameks oli turuplats e. agoraa. Siin asusid riigiasutused, peeti kohut, tehti teatavaks tähtsamad uudised. Agoraa asendas ateenlastele tänapäevaseid ajalehti, raadiot ja TV-d. All-linna läheduses kõrgus kaljukünkal akropol, mis algselt oli kindlus. See oli Ateena kultuskeskus ja suurepärane kultuuriansambel. Linna kaitsejamalanna oli Pallas Athena (sõja- ja tarkusejumalanna). Akropoli peatempel Parthenon oli kogu Kreeka kaunim ja võimsam pühamu. Rikkalikult kaunistatud skulptuuride ja bareljeefidega. Templi sisemuses oli 12 m kõrgune kullast ja elevandiluust Athena kuju. Vana-Rooma Legendi järgi Rooma 753.a.e.Kr. Põlluharimine + teadmised. Uued viljapuusordid, loomatõud, teraviljad. Uurisid viljakuse põhjusi ja panid oma tähelepanekud kirja. Kirsid, aprikoosid, viinamarjad, oliivid, nisu, rukis, oder. Lambakasvatus vill
Odoaker germaani väepealik, kes kukutas viimase lääne-rooma keisri romulus augustuse. Maecenas keisri rikas sober, kes toetas ta taotlusi Vergilius tuntuim poeet, eepos "aeneis" Titus Livius tuntuim rooma ajaloolane (detailne rooma ajalugu) Cicero kuulsaim rooma orator, ladina keele arendaja. Suurepärased kohtukõned. Meisterlik keelekasutus ja stiilitunnetus. Jupiter Zeus taeva ja tormijumal, kelle peatempel asus kapitooliumil Juno Hera - taevajumalanna, abielu ja abielunaiste kaitsja Mars Athena tarkusejumalanna, muljetavaldav sõdalane ja tuntud linnamüüride valvur Venus Ares - sõjajumal Bacchus Dionysos - veini-, ekstaasi- ja taimekasvujumal Vesta Hestia kodukolde jumalanna, kelle auks põles rooma õitsengu tunnusena tema ümartemplis igavene tuli. Jeesus 1 saj palestiinas tegutsenud rändjutlustaja, kes kuulutas peatselt saabuvat jumalariiki.
, et üksiku sõdalase näoilmes väljendub võitluse agoonia koos valutavate haavade ja vangistuse viletsusega. Analoogsed Trajanuse sambaga on keiser Marcus Aureliuse (161-180) sõjakäikude(markomannide vastu) auks püstitatud samba reljeefid, neis jääb siiski vaja ki nii selgust kui värskust. Marcus Aurelius oli tuntud kui ,,filosoofist keiser" ja intellektuaal. Panteon Rooma linna peatempel on Panteon. See oli kõigi jumalate tempel, mistõttu k eskel ei võinud seista ainult üks skulptuur. Vaja oli järelikult tavalisest märksa avaramat ruumi. Ehitustööd kestsid üle 100 aasta. Müürid on laotud kahest tellisekihist, vahelt täidetud kivipuru ja mördiga. Koormust vähendavad kaared ja seinu (sees
Ka maksud olid väiksemad kui Egiptuses. Kohtumõistmine Mesopotaamias oli kirja pandud Hammurapi seadusesambal, mis pidi vähendama kuritegevusi linnades. Selle järgi mõistsid kohtunikud kohut varguste, tapmiste jne puhul. 4. Religioon Mesopotaamia jumalad on sumeri päritolu. Jumalaid kujutati inimesena. Igal jumalal oli oma lemmiklinn, mida ta kaitses ja mille elanikud talle erilist au osutasid. Selles linnas oli jumalale ehitatud peatempel, kus peeti kombetalitusi. Osasi rituaale sai lihtrahvas ka vaatamas käia (näiteks loomade ohverdus). Peajumal oli Anu. Mesopotaamias ei mõeldud surmajärgsele elule, vaid pandi rohkem rõhku elule enne surma. Kõik karistused, mis jumal neile määrab saavad nad kätte juba enne surma. Surmajärgsest elust on teada nii palju, et peale surma minnakse süngesse allmaailma. Jumalatelt küsiti ka aeg-ajalt nõu ennustuste kaudu. Enamjaolt ennustati ohverdatud loomade
tempel. Taaveti ja Saalomoni ajal oli Iisrael ilmselt tugevaim riik Kaananis. ( See on poolik) 16. Mesopotaamia rahvaste tähtsamad jumalad (Marduk, Istar, Assur) ja templikultuur. Kiilkiri. Eepos Gilgamesist. V: Marduk- oli Babüloni jumal, Babüloonias peeti teda jumalate kuningaks ja kuningavõimu peamiseks eestseisjaks, viljakuse jumal. Istar- jumalanna Istar oli taeva kuninganna, armastuse jumalanna, seksuaalsuse ja viljakue kehastaja. Assur- sõjajumal Linna peatempel oli pühendatud linna tähtsamale kaitsejumalale. Astmiktemplid e. tsikuraadid olid kõrgustesse pürgivad templid, kuid levinud olid ka madalamad, mitme siseõuega templikompleksid. Neis olid ruumid nii kombetalitustek kui ka majandustegevuseks. Kiilkiri leiutati 3000 a ekr u 700- 1000 kiilumärki, õpetati templikoolides, tekste paljundati linna koolides. Mitme eepose kangelane oli muistne sumerite valitseja Gilgames. Temast rääkivatest
m.a. Paremal pool sissekäigust oli võidujumalanna Nike tempel, mis oli väike kui väga ilus ning sellel kujul pole tiibu, see on tehtud meelega selleks et ta ei saaks Ateenast ära lennata. Samuti Nike tempel on joonia stiilis ja asub kalju äärel. Templi juures käisid ateenlased oma võdujumalat kummardamas. Templi friisil on kujutatud ajaloolist Plataia lahingut, kus kreeklased võitsid pärslasi. Templile on lisatud rinnatis. See koosneb marmorpaneelidest. Akropoli peatempel on Parthenon, mis on pühendatud kaitsejumalanna Athenale. Parthenon on kõige suurem hoone Akropolisel. Selle pikkus on 69,5 meetrit ja laius umbes 40 meetrit ning sambad on 10,5 meetri kõrgused.Parthenoni ehitati 447-443 e.m.a.Templil on ka 92 ruudukujulist metoopi. Parthenoni tempel paikneb väga huvitaval. Kui vaadata Propüleede poolt, siis ei ei ole näha fassaadi vaid templi nurk. Esmapilgul tundub hoone palju suurem kui ta tegelikkuses on
kuningalossini Istari värav ja Protsessioonitänav olid kaunistatud värviliste glasuurplaatidega, millel kujutati müütilisi loomi ja lõvisid Istari väraval oli üle 600 reljeefi Kuningalossi ees seisis kummaline ehitis Semiramise rippaiad See kujutas endast suurtele sammastele püstitatud alust, millele oli kujundatud mägimaastik Üks Babyloni kuninga naine oli pärit põhjast ning tahtis näha mägesid niisiis laskis kuningas talle püstitada rippaiad Kuningalossi juures asus ka peatempel Marduki tempel Marduki templi juures oli ka tsikuraat Paabeli torn
esimene kuupäev ja temalt sai nime jaanuarikuu. 3. Enamik rooma jumalaid oma iseloomulike tunnustega on kujunenud etruski ja kreeka eeskujudel, eriti pärast Itaalia vallutamist roomlaste poolt. Kreeklaste mõjul hakati jumalaid kujutama inimesesarnastena, tekivad müüdid jumalatest ja kangelastest. Enamik rooma jumalusi samastati kreeka omadega ja neile anti lihtsalt rooma nimed. · Rooma peajumal Jupiter vastas kreeka Zeusile. Tema peatempel asus Kapitooliumil, kus koos temaga austati kahte jumalannat. Need olid Juno (kreeka Hera) ja Minerva (Athena). Kui nende tunnused olid kreeka päritolu, siis komme seada üks jumal kokku kahe jumalannaga on etruski päritolu. · Otsesed "tõlked" kreeka usundist olid ka muusika ja luule kaitsja Apollo, ilu- ja armastusejumalanna Venus, merejumal Neptunus, sepatöö ja tulejumal Vulcanus,
linnadest võetud vange.Preestrid tapsid lahingutest saadud vangid altaril. Nad lõikasid ohvri rinnast välja veel tuksuva südame, kasutades selleks üliteravast kivist valmistatud tseremoniaalseid nuge. Ohvri verega kallati üle jumalate kujud. Nende linnad olid jaotatud neljaks tsooniks ,,campan", need omakorda igaüks 20 rajooniks ,,calpulli". Igal calpulli'l oli oma turuplats ,,tiyanquiztli". Linna keskel olid koolid ja templid. Kokku oli avalikke hooneid umbes 45, sealhulgas peatempel, Quetzalcoatli tempel, mänguväljak, tzompantli ja päikesetempel. Linna ümbritses majanduslik tagamaa külade ja majanditega. Linnriigid olid tihedalt asustatud. Tihti moodustasid nad omavahel vallutus- või kaitse-eesmärgiga konföderatiivseid liite. Suure elanikkonna toitmiseks, kasvatati toitu Texcoco järvele kunstlikult rajatud saartel chinampa'del. Vallutatud piirkonnad varustasid linna maisi, ubade, kakao, puuvillaste riiete, kulla, hõbeda ja nefriidiga
portikused, mille väljaspoolsed sambad olid dooria, seespoolsed joonia stiilis. Sissekäigust paremal, akropoli müüridest veidi väljaulatuval tornil, seisis väike joonia stiilis võidujumalanna Nike tempel. (Tavaliselt kujutati Niket tiibadega, kuid sealne Nike kuju oli tiibadeta, et ta ei saaks ära lennata). Sandaali siduv Nike. Marmorreljeef Athena Nike templilt Ateena akropolil. 5. saj. eKr. Akropoli peatempel – valgest marmorist PARTHENON, 5.saj. eKr.. (Hoone ehitasid arhitektid Iktinos ja Kallikrates Pheidiase juhatusel. Tempel oli 70 m pikkune ja 31 m laiune dooria peripteer, mida ümbritses 8x17 peaaegu 10 m kõrgust sammast. 1803-12 laskis lord Elgin enamuse kujusid Inglismaale viia ja müüs need Briti Muuseumile. Parthenoni on kasutatud kirikuna, türgi mošeena, 17. saj. sai hoone tugevasti kannatada, sest seal
Väljendab pidulikku ülevat meeleolu. Parthenon-Juba Parthenoni templi koht on valitud väga huvitavalt. Propüleede poolt vaadates ei paista mitte fassaad, vaid hoone nurk. Esimesel silmapilgul tundub hoone suurem kui ta tegelikult on. Dooria stiili põimiti üksikuid joonia elemente ja hoone kaunistati rikkalikult skulptuuridega. Hoone arhitektideks olid Iktinos ja Kallikrates. See Akrpoli peatempel oli pühendatud Neitsilikule Athenale. Peripteer on väljastpoolt rikkalikult kaunistatud marmorskulptuuridega. Parthenoni viiludel seisid skulptuurigrupid. Idaviilul kujutati jumalanna Athena sündimist peajumal Zeusi peast, lääneviilul Athena ja Poseidoni vaidlust Atika valdamise pärast, mis lõppes Athena võiduga. Viimane müüt omandas Parthenoni ehitamise ajal teravalt poliitilise tähenduse, kuna
·Neljandal korrusel istusid vabakslastud orjad ning see oli kaunistatud neljakandiliste pilastritega (poolsambad) Kaared loovad pinguldatud kontrasti tumedate interkolumnide ja heledate tüvede vahel. Seina liigendusega annavad sambad korrapärasust ja muudavad ehitise selgemaks ja proportsioneeritumaks. Sisemus oli kaunistamata, väljastpoolt olid ülemiste korruste kaared kaunistatud skulptuuridega, mis kujutasid rohkearvulist rahvast. Panteon Rooma linna peatempel on Panteon. See oli kõigi jumalate tempel, mistõttu keskel ei võinud seista ainult üks skulptuur. Vaja oli järelikult tavalisest märksa avaramat ruumi. Ehitustööd kestsid üle 100 aasta. Müürid on laotud kahest tellisekihist, vahelt täidetud kivipuru ja mördiga. Koormust vähendavad kaared ja seinu (sees tühimikud, et neid pisut kergemaks muuta) kergendavad niid. Sissekäigu ees asub kõrge kolmnurkse viiluga portikus, mis on üleminekuks kuplile. Sees on gigantne ümmargune saal
helietendusi, mis pakub võimaluse imetleda majesteetlikke ehitisi. Kuningate org see osa läänekaldast on palju väiksem kui tuntumad vaatamisväärsused, kuid annab Egiptuse elust ning suurejoonelistest varemetest huvitava ülevaate. Kuningannade ja kuningalaste matmispaigad asuvad nende kõrgeaulistest abikaasadest ja isadest eraldi orus. 12 Dendera tempel see on lehmjumalanna Hathori peatempel, mille ehitamist alustati u 125. a eKr ning see on üks hilisematest Egiptuse templitest. Templi tagaküljel on jumalannast unikaalne reljeef, ainuke identifitseeritud kujutis tema eluajast. Edfu tempel see asub u 50 km lõuna pool, suuruselt teine ning üks paremini säilinud templeid. See on pühendatud Horosele, kes kehastub valitsevas vaaraos ning kelle sümbolid valvavad templi sissepääsu. See rahati 237105 eKr ja on 79m lai ja 36 m kõrge.
Asteekide pealinn Tenochtitlan asus Texcoco järve ühel looduslikul ja mitmel kunstlikul saarel. Maismaa ja saarte vahel ühenduse pidamiseks ehitasid asteegid kanaleid ja tammteid. Tänapäeval asub sellel kohal Mexico. 4 Linn oli jaotatud neljaks tsooniks (campan), need omakorda igaüks 20 rajooniks (calpulli). Igal calpulli'l oli oma turuplats (tiyanquiztli). Linna keskel olid koolid ja templid. Kokku oli avalikke hooneid umbes 45, sealhulgas peatempel, Quetzalcoatli tempel, mänguväljak, tzompantli, päikesetempel jne. Linna ümbritses majanduslik tagamaa külade ja majanditega.Linnriigid olid tihedalt asustatud.Tihti moodustasid nad omavahel vallutus- või kaitse-eesmärgiga konföderatiivseid liite. Et suurt elanikkonda toita, kasvatati toitu Texcoco järvele kunstlikult rajatud saartel chinampa'del. Vallutatud piirkonnad varustasid linna maisi, ubade, kakao, puuvillase riide, kulla, hõbeda ja nefriidiga. Kaupmehed ostsid põhja
Ennustamine võeti üle etruskidelt: · Augurid riigi poolt määratud preestrid, kes tegelesid ennustamisega. · Endeid tõlgendati kui märguandeid jumalate tahtest. · Ennustati lindude lennu, kanade söögiisu ja ohvrilooma sisikonna järgi. · Eriti tähtsatel juhtudel pöörduti Kapitooliumil säilitavate sibülliraamatute juurde. c. Jumalate panteon võeti üle etruskidelt ja kreeklastelt: · Jupiter = Zeus taeva ja tormijumal, kelle peatempel asus Kapitoolimuis. · Juno = Hera · Minerva = Athena · Mars = Ares · Venus = Aphrodite · Bacchis = Dionysos · Vesta = Hestia kodukolde jumalanna, kelle auks põles Rooma õitsengu tunnusena tema ümartemplis igavene tuli. · Vesta neitsid Riigi poolt määratud preestrinnad, kes hoolitsesid igavese tule eest, seks oli neile surmaähvardusel keelatud. d. Riigi osa religioonis:
loomi ja lõvisid · Istari väraval oli üle 600 reljeefi · Kuningalossi ees seisis kummaline ehitis Semiramise rippaiad · See kujutas endast suurtele sammastele püstitatud alust, millele oli kujundatud mägimaastik · Üks Babyloni kuninga naine oli pärit põhjast ning tahtis näha mägesid niisiis laskis kuningas talle püstitada rippaiad · Kuningalossi juures asus ka peatempel Marduki tempel · Marduki templi juures oli ka tsikuraat Piibli Paabeli torn VI Egeuse kultuur ja kunst · Egeuse meri on Kreeka ja Väike-Aasia vaheline Vahemere sopistus · Just Egeuse mere saartel ja rannikul tekkis Euroopa vanim kõrgkultuur egeuse kultuur · Egeuse kultuuri kutsutakse ka Kreeta-Mükeene kultuuriks, kuna kaks peamist kultuurikeskust olid Kreeta saar ja Mükeene linn Peloponnesose poolsaarel · Arheoloogias kasutatakse ka nimetust minoiline kultuur
) Sparta küllaltki autoritaarselt valitsetud linnriik (sõjaline aristokraatia). Sparta näol võis tegemist olla varatotalitaarse riigina Athena ,,demokraatia ema" 5. saj Athena juhtimisel loodi Ateena mereliit, mis hõlmas mandri kreeka linnriike ja saari, sel ajal oli Athena kultuuriline keskus, ehitati väga kauniks. Mereliidu kassalt saadi raha (nihverdati muidugi...) Ehitati Olympia tempel. Parthenon oli Ateena linna kaitsejumalanna Athenale pühendatud peatempel. Kreeka kuulus kuni 19. saj alguseni Türgile. Ühelt inglise laevalt sattus mürsk Parthenoni pihta, seepärast on lagunenud. Poseidoni tempel Templid pärinevad jumaluste aegadest: Zeus, Hero, Poseidon (merejumal), Hermes (reisijate jumalus), Ares (sõjajumal), Athena (linnadekaitsja jumalanna), Artemis (väike-aasia päritoluga loomade kaitsja), Hephaistos (käsitööjumal), Dionysose (veinijumal, loodusjumal), Apollon (valguse ja kaunite kunstide jumal), Demeter
müütilisi loomi ja lõvisid · Istari väraval oli üle 600 reljeefi · Kuningalossi ees seisis kummaline ehitis Semiramise rippaiad · See kujutas endast suurtele sammastele püstitatud alust, millele oli kujundatud mägimaastik · Üks Babyloni kuninga naine oli pärit põhjast ning tahtis näha mägesid niisiis laskis kuningas talle püstitada rippaiad · Kuningalossi juures asus ka peatempel Marduki tempel · Marduki templi juures oli ka tsikuraat Piibli Paabeli torn VII Egeuse kultuur ja kunst · Egeuse meri on Kreeka ja Väike-Aasia vaheline Vahemere sopistus · Just Egeuse mere saartel ja rannikul tekkis Euroopa vanim kõrgkultuur egeuse kultuur · Egeuse kultuuri kutsutakse ka Kreeta-Mükeene kultuuriks, kuna kaks peamist kultuurikeskust olid Kreeta saar ja Mükeene linn Peloponnesose poolsaarel
Templid ja jumalateenistus Jumalaid tuli austada ja nende tahtmisi täita, et nad inimestesse soodsalt suhtuks ja neile nende ettevõtmistes toeks oleks. Jumalad aga soovisid, et nende eest igakülgselt hoolt kantaks. Eelkõige tuli jumalatele püstitada nende maised kojad templid. Loomulikult tagasid templid kaitse ka linnale, kus ta paiknes. Seetõttu rajas iga linn reeglina mitu templit erinevatele jumalatele. Üks neist oli enamasti linna peatempel, mis pühendatud linna esmasele kaitsejumalale. Loomulikult oli templite juures ametis preesterkond, kellel kohustus jumalate eest rituaalselt hoolt kanda ja nende tahet välja selgitada. Nagu kõigis varastes ühiskondades, oli preestrite sotsiaalne positsioon kõrge. Arhitektuurselt võib Mesopotaamia templid jagada kahte tüüpi, mis mõlemad said alguse juba sumeri ajajärgul ja püsisid kogu tsivilisatsiooni kõrgaja vältel. Visuaalselt
vastassuunas vaatava näoga. Januse templi kaks vastassuunas avanevat ust oli avatud sõja ajal ja suleti rahu saabudes. Talle olid pühendatud päeva algus, esimene kuupäev ja temalt sai nime jaanuarikuu. Kreeklaste mõjul hakati jumalaid kujutama inimesesarnasena, tekivad müüdid jumalatest ja kangelastest. Rooma jumalusi samastati kreeka omadega ja neile anti lihtsalt rooma nimed. Rooma peajumal Jupiter vastas kreeka Zeusile. Tema peatempel asus Kapitooliumil, kus koos temaga austati kahte jumalannat. Need olid Juno (kreeka Hera) ja Minerva (Athena). Kui nende tunnused olid kreeka päritolu, siis komme seada üks jumal kokku kahe jumalannaga on etruski päritolu. Otsesed "tõlked" kreeka usundist olid ka muusika ja luule kaitsja Apollo, ilu- ja armastusejumalanna Venus, merejumal Neptunus, sepatöö ja tulejumal Vulcanus, kaubandusjumal Mercurius, looduse kaitsja Diana, veinijumal Bacchus
Ennustamine võeti üle etruskidelt: Augurid riigi poolt määratud preestrid, kes tegelesid ennustamisega. Endeid tõlgendati kui märguandeid jumalate tahtest. Ennustati lindude lennu, kanade söögiisu ja ohvrilooma sisikonna järgi. Eriti tähtsatel juhtudel pöörduti Kapitooliumil säilitavate sibülliraamatute juurde. Jumalate panteon võeti üle etruskidelt ja kreeklastelt: Jupiter = Zeus taeva ja tormijumal, kelle peatempel asus Kapitoolimuis. Juno = Hera Minerva = Athena Mars = Ares Venus = Aphrodite Bacchis = Dionysos Vesta = Hestia kodukolde jumalanna, kelle auks põles Rooma õitsengu tunnusena tema ümartemplis igavene tuli. Vesta neitsid Riigi poolt määratud preestrinnad, kes hoolitsesid igavese tule eest, seks oli neile surmaähvardusel keelatud. Riigi osa religioonis: Riigi edu sõltus jumalate heasoovlikkusest. Usupidustused olid riiklikud ühisettevõtmised.
elevandiluutehnika). V saj. kreeka arhitektuuris on tempel ühiskondlike hoonete hulgas endiselt juhtival kohal. Sajandi esimesel poolel loodi dooria ehituskunsti tähtsamaid teoseid: Poseidoni tempel Poseidonias Lõuna-Itaalias ja Zeusi tempel Olümpias. kõige hoogsam oli ehitustegevus Ateenas. Ehitustegevus koondus peamiselt Ateena Akropolile. 480. a. pärslaste poolt purustatud, ehitati ta V saj. uuesti üles. Akropoli peatempel oli Parthenon, mis oli pühendatud Athenale. Grandioosne dooria stiili peripteer oli väljast rikkalikult kaunistatud marmorskulptuuridega. templis seisis Pheidiase loodud Athena Parthenose kullast ja elevandiluust kuju. Parthenoni vastas oli joonia stiilis tempel Erechtheion. Seda kasutati kohalike kultuste otstarbel. Akropolis on püüd luua üks üldhellenlik stiil. Kreeka skulptuuris toimusid V saj. suured muutused. Põhitemaatika jäi samaks, kuid kujudes
Ennustamine võeti üle etruskidelt: Augurid riigi poolt määratud preestrid, kes tegelesid ennustamisega. Endeid tõlgendati kui märguandeid jumalate tahtest. Ennustati lindude lennu, kanade söögiisu ja ohvrilooma sisikonna järgi. Eriti tähtsatel juhtudel pöörduti Kapitooliumil säilitavate sibülliraamatute juurde. c)Jumalate panteon võeti üle etruskidelt ja kreeklastelt: Jupiter = Zeus taeva ja tormijumal, kelle peatempel asus Kapitoolimuis. Juno = Hera Minerva = Athena Mars = Ares Venus = Aphrodite Bacchis = Dionysos Vesta = Hestia kodukolde jumalanna, kelle auks põles Rooma õitsengu tunnusena tema ümartemplis igavene tuli. Vesta neitsid Riigi poolt määratud preestrinnad, kes hoolitsesid igavese tule eest, seks oli neile surmaähvardusel keelatud. Riigi osa religioonis: Riigi edu sõltus jumalate heasoovlikkusest. Usupidustused olid riiklikud ühisettevõtmised.
Ennustamine võeti üle etruskidelt: Augurid – riigi poolt määratud preestrid, kes tegelesid ennustamisega. Endeid tõlgendati kui märguandeid jumalate tahtest. Ennustati lindude lennu, kanade söögiisu ja ohvrilooma sisikonna järgi. Eriti tähtsatel juhtudel pöörduti Kapitooliumil säilitavate sibülliraamatute juurde. c)Jumalate panteon võeti üle etruskidelt ja kreeklastelt: Jupiter = Zeus – taeva ja tormijumal, kelle peatempel asus Kapitoolimuis. Juno = Hera Minerva = Athena Mars = Ares Venus = Aphrodite Bacchis = Dionysos Vesta = Hestia – kodukolde jumalanna, kelle auks põles Rooma õitsengu tunnusena tema ümartemplis igavene tuli. Vesta neitsid – Riigi poolt määratud preestrinnad, kes hoolitsesid igavese tule eest, seks oli neile surmaähvardusel keelatud. Riigi osa religioonis: Riigi edu sõltus jumalate heasoovlikkusest. Usupidustused olid riiklikud ühisettevõtmised.
vaarao Ramses II ( 13. saj. eKr. ) ajal. Egiptuse uue riigi alguses kuulus juhtiv rolla rhitektuuri ja kunsti arendamises Teebale. Ehituskunsti eelistüübiks kujunesid jumalatele rajatud templid. Uue riigi peajumalaks oli Ra kõrval Amon, et nende võimsust rõhutada, ühendati nad uueks, kõrgeimaks jumaluseks Amon - Ra`ks. Temale pühendataksegi Uue riigi võimsaimad templiehitised - Karnaki ja Luksori templid. Karnaki tempel oli peatempel nii Amonile kui ka kogu Egiptuse peamine pühamu, mida ehitasid pea kõik vaaraod Uue riigi eksisteerimise jooksul. Selle tulemusena valmis hiiglasuur templikompleks, milles pidi väljenduma jumaluse ja tema maapealse asemiku - vaarao - ebamaine jõud ja suurus. Lõplikult kujunes Karnaki tempel välja uue riigi II poolel; selle erinevates ehitusjärkudes on stiilne ühtsus küll tajutav, mõneti aga tasakaal rikutud ( nt. mõnede detailide ülekuhjamine vms. ). Templi tuntuimad osad
annaabi.ee 
