tulenevad sõnakordused • Teemade ja alateemade nummerdamine • Liigituste esitamine puntki kaupa ja nummerdatuna • Arvandmete, skeemide ja graafikute esitamine teksti sees või teksti lisana • Keerulised lausekonstruktsioonid • Tsitaatide ja refereeringute selge eristamine • Kirjakeele normide kõrvalekaldumatu järgmine • Ranged vormistusnõuded ja kindel struktuur teadusliku uurimuse puhul Ajakirjandusstiil • Ilmekas ja kujundlik keelekasutus, palju metafoore pealkirjades • Kokkusurutud lause, lauseühendite rohke kasutamine – eesmärgiks esitada võimalikult palju infot ühes lauses • Omakeelsete uudissõnade eelistamine varem kasutusel olnud võõrsõnadele • Selge ja viimistletud sõnastus • Teksti liigendamine alapealkirjadega, oluliste nimede esiletõstmine – eesmärgiga teha info kergemini haaratavaks • Keeruliste nähtuste ja teooriate lihtsustamine • Rohke refereerimine, allikale viitamine kindlate
oma arvamusloos 2015. aasta uuringust ''Elust, usust ja usuelust''. Selle uuringu tulemusena saadi teada, et Jumala olemasolu usub 39 protsenti Eesti elanikkonnast, nendest 38 protsenti eestlastest ja 62 protsenti mitte-eestlastest. Ristitud on 46 protsenti eestlastest ja 80 protsenti mitte-eestlastest. Peamisteks usunditeks on õigeusk ja luteriusk. Infot otsisin märksõnadega: eestlase usk, religioon Eestis, eestlase suhtumine usku. 2) Artiklite pealkirjades oli välja toodud lühidalt juhtlõigu tekst. Artiklite juures polnud diagramme ega graafikuid. Mõlema artikli kirjutajad on kirjutanud teksti nii, et on kasutanud väga palju tsiteerimist, kuid enamus on ikkagi enda mõeldud tekst. On toodud välja näiteid ka minevikust. 3) SAARPOLL'i uuring on esitatud väga põhjalikult diagrammide ja tabelitena, teksti on väga vähe. Ajakirjandustekstides on harva diagramme ja tabeleid, seal on väga palju teksti
2002), MaerzMusik (Berliin, 2003, "à travers"), Klangspuren (Schwaz, 2003, "à travers"), Icebreaker (Seattle, 2004, "Saar"), Europamusicale (Saksamaa, 2004, "lumineux / opaque") jt. Tulve muusika teeb eriliseks ja sisendusjõuliseks analüütilise täpsuse ja intuitiivsete kõlakujutluse õnnelik ühendus tema loomingus. Enamasti viitab tema teoste atmosfäär metafüüsilisele olemiskogemusele, mis peegeldub ka teoste pealkirjades ja kirjandusest pärit poeetilistes kommentaarides. Tulve loomingus on ülekaalus hoolikalt viimistletud kammerteosed, milles on loodusprotsesside voolavust ja värve.
Veel • Jaan-Eik Tulve on tema abikaasa. • Tulve kuulub eesti muusika nooremasse põlvkonda, kes rütmikesksele neoklassitsismi traditsioonile vastandudes on pühendunud kõlakeskse muusika loomisele. • Tulve muusika teeb eriliseks ja sisendusjõuliseks analüütilise täpsuse ja intuitiivsete kõlakujutluste õnnelik ühendus tema loomingus. Enamasti viitab tema teoste atmosfäär metafüüsilisele olemiskogemusele, mis peegeldub ka teoste pealkirjades ja kirjandusest pärit poeetilistes kommentaarides. • 1998 valiti Helena Tulve teos “à travers” rahvusvahelisel heliloomingu rostrumil Pariisis noorte heliloojate kategoorias kolme valitud teose hulka. • 2000. aastal pälvis Tulve Heino Elleri nimelise preemia. • Samast aastast on Helena Tulve ka Eesti Muusikaakadeemia õppejõud. • 2004. aasta loominguliste saavutuste eest pälvis Tulve Eesti Muusikanõukogu muusikapreemia ja Eesti Vabariigi Kultuuripreemia. • 2005
Science in Semiconductor Processing (2) Teemades: solar cell (79), thin film (21), organic solar (9), zno (9), cds (6) 2.4 Peamised märksõnad: carcinogens, groundwater, pollution; 847 hitti. Groundwater AND pollution AND problems: Groundwater AND ecosystem AND cancer: Eelistasin edasisel tööl esimest varianti, kuna sisaldab teema pealkirjas olevaid sõnu märksõnadena. Esimesel leheküljel olevad artiklid olid kõik teemakohased, kuigi pealkirjades kajastus kantserogeenina kõige enam arseen, kuid oli ka teisi aineid ja kontekste. Valitud artikkel: Autorid: Petrusevski, B.; van der Meer, Walter; Baker, J.; Kruis, F.; Sharma, S. K.; Schippers, J. C. Aasta: 2007 Pealkiri: Innovative approach for treatment of arsenic contaminated groundwater in Central Europe Väljaanne: Water Science & Technology: Water Supply, 2007, Vol. 7, Issue 3, pp. 131-138 Andmebaas: GeoRef Kuupäev: 12.03.13 (sel kuupäeval vaatasin)
Diagrammid Kaardid Koopiad Ankeetküsitlused jne. PEALKIRJASTA JA NUMMERDA LISAD! LISADE PEALKIRJAD ESITA SISUKORRAS! REFERAADI VORMISTUS A4 formaadis valged lehed ( tekst lehe ühel küljel) Vasakveeris 4 cm Paremveeris 2 cm Ülaveeris 4 cm Alumine veeris 3 cm Uue lõigu taandrida 0,5 cm Referaadi põhiosad algavad uue lehekülje kolmandalt realt (6 cm) PEALKIRJADES ÄRA POOLITA SÕNU EGA KASUTA LÜHENDEID! PEALKIRJA LÕPPU EI PANDA PUNKTI! Leheküljenumbrid paiknevad alumise veerise keskel Lehekülgede numeratsioon - tiitellehest lisadeni (k.a.) Tiitellehele numbrit ei märgita Uut pealkirjastatud osa ei alustata lehekülje lõpust Lõigu viimast, poolikut rida ei tohi viia järgmise lehekülje algusse KORRALIK REFERAAT KORREKTNE VORMISTUS! ARVUTI KASUTAMINE VORMISTUSEL
Uudise põhistruktuur · Uudisel on 3 osa: juhtlõik, teema arendus ja lisamaterjal, mis paiknevad kindlasjärjestuses: · Juhtlõik · Teemaarendus Uudise pealkiri · Mis on uudise keskne teema · Peab olema lugema kutsuv · Väldi sarnaseid sõnu ,,Heitunud heidikute heitlikud heitlused" · Soovitused: pealkirjades vältida pikki sõnu ning võõrsõnu, laused võiksid olla võimalikult lühikesed ja lihtsad, kaks küsimust järjest ei ole eriti hea seega jätta üks küsimus (mismoodi alaealisena tööle?) ning üritada kasutada vähem hüüumärke Uudise juhtlõik ehk lead · Eesmärk esitada lugejale loo tuum, keskne fakt ehk siis uudise põhiosa, mis tegelikult tutvustab või annab lühiülevaate edasisele artiklile
· Jookide ees · Eriliste nimedega organisatsioonid · Tänavanimed · Televisioon, raadio kui need on ärilises mõttes (Sharon works in televison.) · Üldistused loendamatute nimisõnadega (Life isn't fair.) · Abstraktsed ideed (Beauty comes from inside.) · Üldised asutused (school, hospidal jne.) · For example, in fact · Kui asjad kuuluvad samasse katekooriasse, ei pea artiklit panema, et end mitte korrata (I bought a sweater and blouse.) · Ajalehtede pealkirjades ning juhtendites · Kui nimisõna on nime osa (The quilty men were sent to Tartu prison.) · Ajaga seotud väljendid (in June, next month, jne.) · Söögikordade ees (breakfast, lunch) · Riikide ees (German is important economic power.) · Keelte ees (French is spoken in Tahiti.) · Tiitlite ega nimede ees (Prince Charles is Queen Elisapeth's son.) · 's-ga lausetes (Peter's car) · elukutsete ees (She'll problably go into medicine.) · poodide ees
lauludest, Sümfooniad, kantaat sümf. 4. Kuidas on sündinud impressionismi mõiste? Impressionism on pr. keeles MULJE. Mõiste sündis maali kunstis. 5. Nimeta impressionismi ühiseid tunnuseid maalikunstis ja muusikas. Kujutasid alati ilusaid muljeid, hetke meeleolu edasi andmine, ei ole suuri kontraste ega kirge. Kõlapilt on udune. 6. Kuidas väljendub impressionism Claude Debussy teoste pealkirjades? Inspireerib loodus oma ilu ja salapäraga. Selele viitavad tema teoste pealkirjad. NT. klaveripalad „kuuvalgus“, „Aiad vihmas“, „Öö aroomid“, helilooja annab edasi meeleolu ja hetkelisi tundeid, mida tekitavad kaunid looduspildid. 7. Kirjelda Maurice Raveli teost „Bolero“ (kuulatud muusika põhjal). Solo pillid orkestri saatel tekitavad häid emotsioone ja soovi liikuda. Ühte ja sama rütmi mängiv trumm algusest lõpuni
Nord Streami gaasijuhe Arvamustöö Nord Streami gaasijuhe on pakkunud kõvasti kõneainet nii Eestis, kui mujal Euroopas. Tihti ma näen Nord Streami nime nii uudistes, kui ajalehtede pealkirjades ja olen mõtelnud, miks sellest küll nii palju räägitakse. Nüüd ma siis lõpuks taipasin, et see gaasijuhe hakkab kõvasti mõjutame Euroopa tulevikku, kuhu kuulun ka mina ise. Gaasijuhe tuleb, see on nüüd üsna kindel, kuna Soome ja teised riigid on andnud oma heakskiidu. See saab olema umbes 1200 km pikkune, kahest paralleelsest torust koosnev ning arvatakse et isegi 7,377 miljardit maksma minev enneolematu gaasijuhe. See suursugune
ettepoole. · Andmed kasutatud allikate kohta saadakse tiitellehel, selle puudumisel kaanelt. Raamatu kohta märgitakse: · Järjekorra nr · Autori perekonnanimi ja initsaalid · Pealkiri · ilmumiskoht · Kirjastus · Ilmumisaasta · Lehekülgede arv · Kui raamatul on mitu autorit, siis eristatakse nende nimed komaga ja alates teisest autorist on insiaalid nime ees. · Pealkirjades lühendeid ei kasutata · Eesti keeles on lubatud ilmumis koha lühendid Tallinna (tln) Tartu(Trt) puhul. Näiteks: 1. Altpere, E, jt. Elktrimontööri käsiraamat, Valgus, 1988. · Lisad sisaldavad töö põhiosa mõistmiseks vajalikku täiendavat, mahukamat informatsiooni. · Kõik lisad tuuakse vastavalt neile tekiks viimasele järjekorrale. · Iga lisa alustatakse uutelt lehelt
järjekorranumbriteta, kuid loetletakse sisukorras. Samuti tuleb sisukorras loetleda ükshaaval kõik lisad koos pealkirja ja alguslehekülje numbriga. Kõikide peatükkide (sealhulgas ka eessõna, sissejuhatuse, kokkuvõtte, kasutatud kirjanduse ja resümee) pealkirjad kirjutatakse suurte tähtedega (v.a sisukorras). Alajaotuste, alapeatükkide, alapunktide jm pealkirjad kirjutatakse väiketähtedega (v.a suur algustäht). Pealkirjade järele punkti ei panda. Poolitused pealkirjades ei ole soovitatavad. Kõiki peatükke, samuti töö teisi iseseisvaid komponente (sisukord, eessõna, sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu, resümee) soovitatakse alustada uuelt lehelt. Kui pealkirjaga samale lehele ei mahu vähemalt kaks rida sellele järgnevat teksti, tuleks kirjutamist alustada järgmiselt lehelt. Peatüki pealkirja ja sellele järgneva teksti vahele jäetakse vähemalt üks tühi rida. Pealkirja ja eelneva teksti vahele
hinnangud, ettepanekud jne. Kokkuvõttes tuleb avaldada oma arvamus või seisukoht. 5. Kasutatud materjalid Kasutatud materjalid on peatükk, kus on iga kasutatud allika kohta kirje. Kasutatud materjalide peatükis peavad olema kirjed reastatud ja nummerdatud. Kirjeid võib reastada tähestikulises järjekorras. Tähestikuliselt järjestatakse allikad kirje st autori perekonnanime või autorita allika puhul pealkirja esimese tähe järgi. Pealkirjades lühendeid ja jutumärke ei kasutata. Näited. Teatmeteos Teatmeteose pealkiri. Linn: kirjastuse nimi Raamat P e r e k o n n a n i m i , Eesnimi 2008. Raamatu pealkiri. Linn: kirjastuse nimi Artikkel ajakirjas P e r e k o n n a n i m i , Eesnimi 2008. Artikli pealkiri. Ajakiri kaldkirjas, number, lk 1-16 Artikkel ajalehes P e r e k o n n a n i m i , Eesnimi 2008. Artikli pealkiri. Ajalehet kaldkirjas, number, kuupäev Kogumik P e a l k i r i . 2008. Peatoim. Eesnimi Perekonnanimi, toim
hinnangud, ettepanekud jne. Kokkuvõttes tuleb avaldada oma arvamus või seisukoht. 5. Kasutatud materjalid Kasutatud materjalid on peatükk, kus on iga kasutatud allika kohta kirje. Kasutatud materjalide peatükis peavad olema kirjed reastatud ja nummerdatud. Kirjeid võib reastada tähestikulises järjekorras. Tähestikuliselt järjestatakse allikad kirje st autori perekonnanime või autorita allika puhul pealkirja esimese tähe järgi. Pealkirjades lühendeid ja jutumärke ei kasutata. Näited. Teatmeteos Teatmeteose pealkiri. Linn: kirjastuse nimi Raamat P e r e k o n n a n i m i , Eesnimi 2008. Raamatu pealkiri. Linn: kirjastuse nimi Artikkel ajakirjas P e r e k o n n a n i m i , Eesnimi 2008. Artikli pealkiri. Ajakiri kaldkirjas, number, lk 1-16 Artikkel ajalehes P e r e k o n n a n i m i , Eesnimi 2008. Artikli pealkiri. Ajalehet kaldkirjas, number, kuupäev Kogumik P e a l k i r i . 2008. Peatoim. Eesnimi Perekonnanimi, toim
hinnangud, ettepanekud jne. Kokkuvõttes tuleb avaldada oma arvamus või seisukoht. 5. Kasutatud materjalid Kasutatud materjalid on peatükk, kus on iga kasutatud allika kohta kirje. Kasutatud materjalide peatükis peavad olema kirjed reastatud ja nummerdatud. Kirjeid võib reastada tähestikulises järjekorras. Tähestikuliselt järjestatakse allikad kirje st autori perekonnanime või autorita allika puhul pealkirja esimese tähe järgi. Pealkirjades lühendeid ja jutumärke ei kasutata. Näited. Teatmeteos Teatmeteose pealkiri. Linn: kirjastuse nimi Raamat P e r e k o n n a n i m i , Eesnimi 2008. Raamatu pealkiri. Linn: kirjastuse nimi Artikkel ajakirjas P e r e k o n n a n i m i , Eesnimi 2008. Artikli pealkiri. Ajakiri kaldkirjas, number, lk 1-16 Artikkel ajalehes P e r e k o n n a n i m i , Eesnimi 2008. Artikli pealkiri. Ajalehet kaldkirjas, number, kuupäev Kogumik P e a l k i r i . 2008. Peatoim. Eesnimi Perekonnanimi, toim
parempoolse serva järgi (Justify). Kõik lehed nummerdatakse, alates tiitellehest, kuid tiitellehele lehekülje numbrit ei kuvata. Lehe number paigutatakse jalusesse, joondumusega paremale. Päisesse kirjutatakse autori nimi töö teema ja kursiivis suurusega 10 punkti. Töö põhiosa liigendatakse vajadusel peatükkideks, alapeatükkideks ja punktideks, mis pealkirjastatakse ning nummerdatakse, hierarhilise numeratsiooniga ja araabia numbritega (peatükk 1, alapeatükk 1.1., punkt 1.1.1.). Pealkirjades sõnu ei poolitata, lühendeid ei kasutata ja pealkirjade lõppu ei panda punkti. Peatüki pealkirja ja sellele järgneva teksti vahele jäetakse üks tühi rida, enne pealkirja kaks. Kui pealkirjaga samale lehele ei mahu vähemalt kaks rida sellele järgnevat teksti, alustatakse trükkimist järgmiselt lehelt. Kursusetöö esitatakse köidetult. Töö kokkuvõtte lõppu kirjutab autor oma allkirja ja töö valmimise kuupäeva. Juhendaja hinnang on töö vahel köitmata kujul.
Sissejuhatust, kokkuvõtet, resümeed, kasutatud allikate loetelu ja lisasid ei nummerdata. Pealkirjadel on vasakjoondus. Taandridu ei kasutata. Pealkirjade kirjatüübiks on Times New Roman, mille suurus on pealkirjade alanevale hierarhiale vastavalt 16, 14 ja 13 punkti paksus (Bold) kirjas. Pealkirjade lõppu kirjavahemärke ei lisata. Erandiks on juhud, kus pealkiri koosneb mitmest lausest. Uurimistööde pealkirjades küsi- ja hüüdlauseid reeglina ei kasutata. Leheküljenumbreid loetakse alates tiitellehest, kuid tiitellehele ja sisukorrale lehekülje numbrit välja ei trükita. Numbri koht on lehekülje alumisel veerisel keskel või paremal servas. Iga tabel on nummerdatud (Tabel 1, Tabel 2 jne) ning varustatud pealkirjaga, mis paikneb tabeli peal. Tabelite numbreid hakatakse lugema alates esimesest tabelist töös. Pealkiri peab
Kasutatud materjalid ja viitamine Viitamissüsteem peab kogu töö ulatuses olema ühtne. Kõik kasutatud allikad peavad leiduma viidetes. Kasutatud materjalid on peatükk, kus on iga kasutatud allika kohta kirje. Kasutatud materjalide peatükis peavad olema kirjed reastatud ja nummerdatud. Kirjeid võib reastada tähestikulises järjekorras. Tähestikuliselt järjestatakse allikad kirje st autori perekonnanime või autorita allika puhul pealkirja esimese tähe järgi. Pealkirjades lühendeid ja jutumärke ei kasutata. Raamatute puhul esitatakse kasutatud kirjanduse loetelus järgmised andmed: autor (perekonnanimi koos initsiaalidega), ilmumisaasta, pealkiri, ilmumiskoht, kirjastus. Kui raamatul (samuti ajakirja ja kogumiku artiklil) on mitu autorit, siis alates teisest autorist on initsiaalid perekonnanime ees ja nimede vahel on koma. Näide. Beckett, F. 2000. Maitseleksikon. Tallinn:Sild Perek
Mis artikliga on KULTUURIMILJÖÖ TEKKELOO tegu? POSTKRISTLIKU KONTUURJOONI TŠEHHI JA EESTI NÄITEL Harjutus 4. Liitotsing Teosta liitotsing märksõna food preservation (SU Subject Terms) ja märksõna listeria järgi (SU Subject Terms). Lisa töölehele ekraanipilt sisestatud otsingutingimustega. a) Mitu vastet andmebaas väljastas? 433 b) Muuda otsitingimusi nii (kasuta lisaks veel ühte otsivälja), et vastete pealkirjades sisalduks ka sõna meat (TI Title). Lisa töölehele ekraanipilt sisestatud otsingutingimuste ja kasutatud loogikaoperaatoriga. 2 c) Mitu vastet väljastas andmebaas? 570 d) Piira otsingut nii, et tulemuslehel kuvatakse ainult täistekstilised vasted, mis on ilmunud alates aastast 2015 kuni 2019. Esita tulemuste kuvast ekraanipilt. 3
teekonda ajas, jutustada tema lugu, toetudes sellel, et igasugune looming on autobiograafiline, eluloo avaldus, jälg autori reaktsioonist millelegi. 2. Luulekogu on heleroosat värvi, kaanel on Betti Alver kirjutatud kuldsete tähtedega. Minu arvates on luulekogu välimus kena, tagasihoidlik kuid ilus. Arvan, et kuldsete tähtedega kirjutatud Betti Alver viitab sellele, kui suur on tema roll eesti kirjanduses. Illustratsioone raamatus ei ole, kuid luuletuste trükitud pealkirjades on üks täht üle kirjutatud kursiivis või selletaolises kirjas ning iga luuletuse lõpus on aastaarv, millal luuletus kirjutati. Teose kujundus on väga lihtne, mis mulle meeldib, aga arvan, et raamatus võiks olla ka veidi illustratsioone. 3. Betti Alver kirjutas palju luuletusi loodusest, aastaaegadest ja tunnetest, mida need tekitasid. Tema luules on vastamisi turvaline kodu ja vaenulik väline maailm. Alveri luuletused räägivad igat moodi
Sergei Rahmaninov. Moskva, 1983, lk 81). Nii on teada, et tema sümfooniline poeem "Surnute saar" on inspireeritud Arnold Böcklini samanimelisest maalist, mida Rahmaninov nägi Dresdenis. Ka tema prelüüd hmoll op 32 nr 10 on tema enda sõnul saanud impulsi Böcklini maalist "Kojutulek" (Vestlusest pianist Benno Moissejevitsiga, O. Sokolova, Sergei Rahmaninov, Moskva, 1983 lk 91). Kuigi helilooja ei ole ise neid seoseid oma helitööde pealkirjades otseselt nimetanud, on ta sellistele seostele hiljem siiski viidanud. Seega võime rääkida teatud mõttes Rahmaninovi muusika programmilisusest, mida on aimata ka paljudes neis helitöödes, mille puhul ta ei ole hiljem mingeid konkreetseid seoseid maininud. Kõige selgemalt ilmneb Rahmaninovi muusika piltlikkus tema etüüdpiltides. Sergei Rahmaninovi kaks tsüklit "Etüüdpilte" op 33 ja op 39 moodustavad
Ära too sisse uut infot Ära viita Kasutatud kirjandus / ja materjalid Uurimistöö kohustuslik osa on kasutatud materjali (kirjandus, filmid, kirjad, intervjuud vmt) loetelu. Läbitöötatud materjali peab olema võimalus kontrollida. Kasutatud kirjanduse loetelus toodud nimetused peavad olema kõik tekstis viidatud ja vastupidi: kõik tekstis viidatud allikad peavad olema kasutatud kirjanduse loetelus. Kõik materjalid kantakse loetelusse tähestikulises järjekorras. Pealkirjades lühendeid ja jutumärke ei kasutata. Ühe autori raamat: Autori nimi, Initsiaal(id). Aasta. Raamatu pealkiri. Linn: kirjastuse nimi. Fullan, M. 2006. Uudne arusaam haridusmuutustest. Tartu: AS Atlex. Kidron, A. 2000. Ärijuhtimise psühholoogia. Mondo Kahe autori raamat: Autori nimi, Initsiaal(id). & Autori nimi, Initsiaal(id). Aasta. Raamatu pealkiri. Linn: kirjastuse nimi. Kokku lepitud töörühma koosolekul 21.09.2011. Nõmm, E
gregorikoraali, IRCAMi eksperimente ja idamaise muusika jooni. Enam kui traditsioonilised väljendusvahendid nagu meloodia, rütm, harmoonia, huvitab teda toorheli, selle tekkimine, muundumine ja kadumine (mikrointervallika). Tulve muusika teeb eriliseks ja sisendusjõuliseks analüütilise täpsuse ja intuitiivsete kõlakujutluse õnnelik ühendus tema loomingus. Enamasti viitab tema teoste atmosfäär metafüüsilisele olemiskogemusele, mis peegeldub ka teoste pealkirjades ja kirjandusest pärit poeetilistes kommentaarides. Tulve loomingus on ülekaalus hoolikalt viimistletud kammerteosed, milles on loodusprotsesside voolavust ja värve. Tulve on impulsse saanud pigem gregooriuse laulust ja lähis-ida muusikast. Klassikaline euroopa muusika põhineb üldiselt helikujundite arengul ja muutumisel, viimaste puhul on aga olulisim helide süvenenud kuulamine ja kõlavarjundite leidmine. See on ka Tulve muusika tuum. Uuele eesti muusikale tunnuslikku
,,suure ideega" kui vähegi võimalik- pealkiri loob meeleolu, käivitab image või kindla kujutluse, kutsub üles tarbima ja sageli paneb paika marginime. Õnnestunud pealkiti teeb sed kõike korraga. · Pealkiri peab lubama tarbijale teatud kasu või eelise · Pealkiri peab esitama lugejale konsentreeritult teabe toote huvipakkuvatest omadustest või uutest toodetest (uudised/informatsiooni pakkuvad pealkirjad, sageli kohtab sellistes pealkirjades infot ,,kuidas seda teha tuleb" ne.) Reklaamiapellatsioon · Põhineb psühholoogiliste seaduspärasuste ja töötlusmehhanismide tundmisel · Eesmärgiks saavutada vastuvõtja käitumise vastavus reklaamija eesmärkidele (nt. Nõustumine sellega, et reklaamitav kaup on kõige töökindlam; oletus selle kohta, et reklaamitavat teenust tarbides isik tõsab oma autoriteeti) Värvusteguri ja aja suhe
resümee on ilma järjekorranumbriteta, kuid loetletakse sisukorras. Samuti tuleb sisukorras loetleda ükshaaval kõik lisad koos pealkirja ja alguslehekülje numbriga. Kõikide peatükkide (sealhulgas ka eessõna, sissejuhatuse, kokkuvõtte, kasutatud kirjanduse ja resümee) pealkirjad kirjutatakse suurte tähtedega (v.a sisukorras). Alajaotuste, alapeatükkide, alapunktide jm pealkirjad kirjutatakse väiketähtedega (v.a suur algustäht). Pealkirjade järele punkti ei panda. Poolitused pealkirjades ei ole soovitavad. Kõiki peatükke, samuti töö teisi iseseisvaid komponente (sisukord, eessõna, sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu, resümee) soovitatakse alustada uuelt lehelt. Kui pealkirjaga samale lehele ei mahu vähemalt kaks rida sellele järgnevat teksti, tuleks kirjutamist alustada järgmiselt lehelt. Peatüki pealkirja ja sellele järgneva teksti vahele jäetakse vähemalt üks tühi rida. Pealkirja ja eelneva teksti vahele jäetakse vähemalt kaks tühja rida
Sellepärast otsustasin oma referaadi just temast kirjutada. 5 Ellingtoni tulek jazzmuusikasse Olles 18-aastane, soovis Ellington saada maalikunstnikuks. Saades aga muusikuks, oli tema loobumine maalimisest ainult näiline. Nüüd ei maalinud ta aga mitte värvide, vaid helidega. Ellingtoni kompositsioone oma rikkalike harmoonia- ja tämbrivärvidega võib pidada muusikaliteks maalideks. Mõnikord avaldub see pealkirjades: "Leegitsev mõõk", "Ilusad indiaanlased", "Maatüdruk", "Videvik kõrbes" jne. Isegi dirigendina jäi Ellington oma suurejoonelise käitumismaneeri poolest maalijaks: kuidas ta orkestri ette astus ja mõne kindla käeliigutusega helilõuendile värvilaike jättis. See võibki tuleneda sellest, et ta tajus oma muusikat kui "mälestuste transformeerumist helidesse". Mälestused on pildid. Ellington on öelnud: "Mälestused on jazzmuusikule tähtsad
värvide kasutamise nõuanded. Need oleks järgmised: o Ole alati ratsionaalne, ära mine värve kasutades hulluks. o Must tekst valgel taustal on kõige paremini loetav. o Mingi emotsiooni või assotsiatsiooni tugevdamiseks värvi abil kasuta tugevas enamuses vaid ühte värvi. o Oranz on hea värv tähelepanu saamiseks ilma liigse agressiivsuseta. Enamikele inimestele mõjub see positiivselt. o Punane on parim värv kasutamiseks pealkirjades, bännerites ja teistes elementides, kuhu tahad lugeja pilku suunata. Hoolitse selle eest, et see punane ainult liiga roosa poleks. o Värve saad kommunikeerida ka fotode abil. Otsi mingi säravate värvidega foto, kus sinu poolt soovitud värv oleks domineeriv. o Ära kasuta sama värvi oma visuaalses identiteedis nagu su konkurendid. Ole erinev. Paljud firmad on nüüd mingi värvi "omanikud", kuna on järjekindlalt kasutanud mingeid värve.
Punased lilled on armastuse ja viha, võimu ning mässumeelsuse värvus. Kes on ise tugev, jõuline isiksus - sellele võib punane värvus mõjuda tugevust lisavana. Punast loetakse eneseusalduse värvuseks. 9 HUVITAVAID FAKTE VÄRVI KOHTA · Daltoonikud ei erista rohelist ja punast. · Punane on sotsiaaldemokraatide ning kommunistide värv. · Punane on parim värv kasutamiseks pealkirjades, bännerites ja teistes elementides, kuhu tahad lugeja pilku suunata. Hoolitse selle eest, et see punane ainult liiga roosa poleks. · Suur osa naistest eelistab kingituseks punast roosi. Suur osa arvab ka, et ehteid peaks kinkima punases ehtekarbis. Pilt2 punane roos ja punane ehtekarp. · Riigilippudes esineb 74% punast värvi · Eesti vanarahva uskumuste kohaselt sündis punase teki all või koidu ajal
lühendeid, näiteks nr, vt, lk – selliste lühendite järel punkti ei esitata. Nimelühendite kasutamisel tuleks nime esmakordsel kasutamisel kirjutada välja täispikk nimi ning lisada edaspidi kasutatav lühend selle järele sulgudesse, näiteks sisemajanduse kogutoodang (SKT). Erandi moodustavad vaid üldlevinud lühendid, mille täisnime ei ole üldiselt tavaks pruukida (näiteks USA, ÜRO, WTO jt). Kõikidest kasutusele võetud lühenditest tuleb kogu töö ulatuses kinni pidada. Pealkirjades lühendeid ei kasutata. Ühekohalised arvud (0–9) kirjutatakse tekstis sõnadega, suuremad arvud ja murrud kirjutatakse numbritega, näiteks kaks punkti, kaheksa tööpäeva, 120 ettevõtet. Kui aga ühekohalisele arvule järgneb mõõtühik või tähis, siis kirjutatakse see numbriga. Kõik mõõtühikud kirjutatakse mõõtarvust lahku, erand on protsendimärk. Rahaliste näitajate puhul esitatakse arvudes kaks kohta pärast koma, protsendiliste näitajate puhul enamasti üks koht
loetletakse sisukorras. Samuti tuleb sisukorras loetleda ükshaaval kõik lisad koos pealkirja ja alguslehekülje numbriga. Kõikide peatükkide (sealhulgas ka eessõna, sissejuhatuse, kokkuvõtte, kasutatud kirjanduse ja resümee) pealkirjad kirjutatakse suurte tähtedega (v.a sisukorras). Alajaotuste, alapeatükkide, alapunktide jm pealkirjad kirjutatakse väiketähtedega (v.a suur algustäht). Pealkirjade järele punkti ei panda. Poolitused pealkirjades ei ole soovitavad. Kõiki peatükke, samuti töö teisi iseseisvaid komponente (sisukord, eessõna, sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu, resümee) soovitatakse alustada uuelt lehelt. Kui pealkirjaga samale lehele ei mahu vähemalt kaks rida sellele järgnevat teksti, tuleks kirjutamist alustada järgmiselt lehelt. Peatüki pealkirja ja sellele järgneva teksti vahele jäetakse vähemalt üks tühi rida. Pealkirja ja
loetletakse sisukorras. Samuti tuleb sisukorras loetleda ükshaaval kõik lisad koos pealkirja ja alguslehekülje numbriga. Kõikide peatükkide (sealhulgas ka eessõna, sissejuhatuse, kokkuvõtte, kasutatud kirjanduse ja resümee) pealkirjad kirjutatakse suurte tähtedega (v.a sisukorras). Alajaotuste, alapeatükkide, alapunktide jm pealkirjad kirjutatakse väiketähtedega (v.a suur algustäht). Pealkirjade järele punkti ei panda. Poolitused pealkirjades ei ole soovitavad. Kõiki peatükke, samuti töö teisi iseseisvaid komponente (sisukord, eessõna, sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu, resümee) soovitatakse alustada uuelt lehelt. Kui pealkirjaga samale lehele ei mahu vähemalt kaks rida sellele järgnevat teksti, tuleks kirjutamist alustada järgmiselt lehelt. Peatüki pealkirja ja sellele järgneva teksti vahele jäetakse vähemalt üks tühi rida. Pealkirja ja
Sisukaart- Aitab ostimootoril üles leida kõik veebilehel asuvad alamleheküljed 31. Mida peab silmas pidama kodulehe optimeerimise märksõnade valikul? Millised märksõnad on kõige paremad? Kui robot lehele ligi ei pääse, siis lehte registrisse ei lisata ja SEO-d ei toimud => seega tuleb kontrollida, kas veebilehel on otsimootorite bottidele ligipääs lubatud. Märksõnad SEOs 1) Märksõna sisaldavad lingid usaldusväärsetelt kodulehtedelt; 2) Märksõnad pealkirjades; 3) Märksõnad urlides; 4) Märksõnad sisus; 5) Märksõnad pildinimedes, title tag´ides, metatekstides jne. 12 Märksõnad pealkirjades Märksõna pealkirjades tõstab oluliselt kodulehe positsiooni SERP-is. Soovitav on märksõna lisada pealkirja algusesse, sest Google indekseerib vasakult paremale. Google jaoks on märksõna seda olulisem, mida eespool ta tekstis on.
Two hundred people are employed by the company. Passiivi kasutatakse siis, kui tegija on teadmata, ebaoluline või selgub kontekstist: A lot of money was stolen in the robbery. (Keegi varastas selle, kuid me ei tea, kes) Is this room cleaned every day? (Kas keegi seda koristab? pole oluline, kes) The thief has been arrested. (On selge, et politseinik arreteeris ta) Passiivi kasutatakse ka siis, kui tegevus/ sündmus on olulisem, kui isik või inimesed, kes seda tegid, nt uudiste pealkirjades, ajaleheartiklites, ametlikes teadaannetes, reklaamides, instruktsioonides jne: The annual general meeting will be held on June 25th. Passiivi saab kasutada ka siis, kui soovime vältida vastutust mõne tegevuse eest või kui viitame mõnele ebameeldivale sündmusele, kuid ei soovi öelda, kes või mis on vastutav/ süüdi: Three people were seriously injured in the accident. Tegija võib ära jätta, kui lause aluseks on they, he, someone/ somebody, people, one jne:
24 pt (kaks tähekõrgust). Pikema töö korral kasutada pealkirjade vormindamisel Heading/Pealkiri-stiili (peatükk Heading1-Pealkiri 1; alapeatükk Heading2-Pealkiri 2 jne need valikud stiili Style nupu loendist nupp, millel on tekst Normal, stiili muutmine Home-Style-Front/Avaleht-Fondi suurus ja vastav valik). 1.6. Peatükkide pealkirjad kirjutatakse trükitähtedega ja alapealkirjad ning nende alajaotused kirjatähtedega rasvases kirjastiilis(Bold/Paks). Pealkirjades sõnu ei poolitata, lühendeid ei kasutata. Pealkirjad joondatakse lehe vasakusse serva ja pealkirja lõppu ei panda punkti. Pealkirjad vormistatakse: PEATÜKI PEALKIRI (Heading 1/Pealkiri 1 ) Times New Roman ,16 pt, rasvane, kõik suurtähed. Kui arvuti pakub midagi muud (nt Heading 1/Pealkiri 1 suuruseks 12pt ja teist kirjastiili), siis antakse tähtede suuruse või esiletõstu muutmiseks korraldused: Format-Styles/Fondi suurus Avaleht-nt Heading 1/Pealkiri 1 ja muudetakse vormindust.
Kokkuvõtet ei nummerdata ja selle pikkus võiks olla umbes 1-1,5 lehekülge. 2.10. Kasutatud kirjandus Kasutatud kirjanduse loetelus peavad olema nimetatud kõik allikad, millele töös on viidatud. Need tuuakse välja autorite perekonnanimede tähestikulises järjekorras, kusjuures ühe autori tööd reastatakse ilmumisaasta järgi. Kui autorit ei ole raamatukaanel ega tiitellehel näidatud, paigutatakse allikas kirjanduse loetellu tema pealkirja esimese sõna järgi. Pealkirjades ei kasutata siinkohal lühendeid ega jutumärke. Kasutatud kirjanduse loetelu algab uuelt lehelt (Insert→Page Break) ja seda peatükina ei nummerdata. 2.11. Lisad Lisadesse paigutatakse selgitavad materjalid, mis on töö põhiosas esitamiseks liiga mahukad ning raskendaksid töö lugemist (näiteks pikemad tabelid, joonised, loetelud, fotod, matemaatilised valemid, ankeedid, memuaarid, intervjuud, suuremahulised arvandmed,
nummerdada, iga lisasse paigutatav joonis voi tabel moodustab omaette lisa. Too koostamisel kasutatud kusimustik, ankeet jms tuleb esitada too lisas ning kui selle juures kasutatakse (hindamis)skaalasid, siis tuleb esitada ka skaala selgitus. 6) Mis keeles võib olla resümee kirjutatud? - Saksa - Inglise Resumee. Loputoo osa on voorkeelne (inglis voi saksakeelne) luhikokkuvote e resumee. 7) Kas pealkirjades kasutatakse lühendeid? - Ei Pealkirjades luhendeid ei kasutata. Koikidest kasutusele voetud luhenditest tuleb kogu too ulatuses kinni pidada. 8) Mitu alapunkti peab olema loetelu igal tasandil? - 2 Tuleb silmas pidada, et erinevalt vormistatud loetelud annavad edasi erinevat sisu ning et kirjavahemargid ei oleks vastuolus eesti keele grammatika reeglitega. Loetelu igal tasandil peab olema vahemalt kaks alapunkti
Kirjandusse jõudis saksa luule kaudu enne I maailmasõda. Ekspressionistlikule luulele on omased jõulised, eksalteeritud ja fantaasiarikkad kujundid, agiteeriv, retooriline paatos, mille läbi kujutatakse õuduste haardes oleva inimese elamusi. 16. Ajaluule - väljendas suhet aja ning ühiskonna probleemidega. Tekkis 1920 paiku. Aja- ja nimelt ahistava aja!- kujund esines paljude autorite loomingus ning sageli lausa luuletuste pealkirjades. 17. Dekadents - Tähendab langust ja ning viitab kultuuri allakäigule- haiglane, mandunud, isegi paheline- Heiti Talvik oli haiglane ja joobunud hõnguline- dekadentlik. 18. Marie Underi elulooline ülevaade - 1883- 1980 - Tallinnas sündis, öppis saksa tütarlaste koolis, tekkis huvi kirjanduse vastu, ta esimesed luuletused saksa keelsed. - Enne abiellumist oli lapsehoidja, müüja ja sekretär, alustas saksa kirjanduse
Nõrgemat käsku väljendava hüüdlause intonatsioonilised erinevused väitlausest on vähe märgatavad ning kirjas selle lõpus hüüu märki ei kasutata nt: Lähme tooma poest leiba. 2. Koodnlause ja korduvate lauseühenditega lause nt: Peenral oli valgeid, kollaseid, punaseis, lillasid tulpe. See film linastub esmasp, teisip, kolmap. Mees astus vaikselt aga vaarudes. 3. Elliptilised laused. Esineb eelkõige pealkirjades, rahvapärasust või lakoonilisust taotlevas kõnepruugis, kõnekäändudes, vanasõnades ja mujal nt: Eesti teel turumajandusele; Sul veel elu sees; Ise nii väike ja juba nii tark. Neutraalses kõnepruugis ei tohi olema ära järmisega liialdada. See sobib hästi täiendlauses nt: Kõik, kes (on) töö lõpetanud võivad minna. Kontekstellipsi korral on oluline välja jäetava sarnasusega olemasolev nt:Mari joonistas lille ja Jüri (joonistas) vaasi. 4. Mis on fraas
tõelised väikesed kontserdid Ellingtoni orkestri erinevatele solistidele ning katsed luua dzässi suuremates vormides. Duke Ellington muusikaline geenius Kui Duke Ellington sai muusikuks, loobus ta oma eelmisest tööst, maalimisest, ainult näiliselt. Nüüd ei maalinud ta enam mitte värvide, vaid helidega. Ellingtoni kompsotsioone võib pidada oma rikkalike harmoonia- ja tämbrivärvidega muusikalisteks maalideks. Mõnikord avardub see pealkirjades: ,,Leegitsev mõõk", ,,Ilusad indiaanlased", ,,Bert Williamsi portree, ,,Videvik kõrbes" jne. Ellingtoni kunstikirest võibki tuletada, et ta tajus oma muusikat kui ,,mälestuste transformeerumist helidesse" - mälestused on ju pildid. Duke Ellington on öelnud: ,,Mälestused on dzässmuusikule tähtsad. Mulle meenub, et kirjutasin kord 64-taktilise pala mälestustest, kuidas ma poisikesena oma voodis lebades kuulsin tänaval meest vilistamas ja sammude kajal kaugenemas."
"... hinnad tõusid maru kiiresti"). Eesti keelde ülevõetud võõrkeelsed terminid, mida kirjutatakse ja hääldatakse võõrkeelsetena, tuleb trükkida kursiivis. Lühendite kasutamine. Enne mistahes lühendi kasutamist tuleb see defineerida täieliku kirjapildi kaudu. Näiteks: sisemajanduse koguprodukt (SKP). Erandi moodustavad vaid üldlevinud lühendid, mille täisnime ei ole üldiselt tavaks pruukida (näiteks: USA, ÜRO jt). Pealkirjades üldjuhul lühendeid ei kasutata. Kõikidest kasutusele võetud lühenditest tuleb kogu töö ulatuses kinni pidada. Kõneviis ja vorm, milles töö kirjutatakse, peab olema ühtne kogu töö ulatuses. "Mina" ja "meie" vormi (näiteks "meie uurisime", "ma analüüsisin") asemel on soovitatav kasutada umbisikulist vormi (näiteks "töös käsitletakse / analüüsitakse / uuritakse / hinnatakse" või "on analüüsitud" jne). Arvude esitamine tekstis
vasakul ja paremal 3,17 cm ning üla- ja aiaserval 2,54 cm. Tekst joondatakse nii vasak- kui ka parempoolse serva järgi.(Justify) Kõik leheküljed nummerdatakse alates tiitellehest, kuigi tiitellehele lehekülje numbrit välja ei trükita. Töö põhitekst liigendatakse peatükkideks, alapeatükkideks ja punktideks, mis pealkirjastatakse ning nummerdatakse, soovitavalt hierarhilise numeratsiooniga ja araabia numbritega (peatükk 1, alapeatükk 1 . 1 , punkt1 . 1 . 1 ) . NB! Pealkirjades sõnu ei poolitata, lühendeid ei kasutata ja pealkirjade lõppu ei panda punkti. Töö iseseisvad osad (peatükid, sisukord jt) algavad uuelt lehelt. Peatüki pealkirja ja sellele järgneva teksti vahele jäetakse kaks tühja rida. Kui pealkirjaga samale lehele ei mahu vähemalt kaks rida sellele järgnevat teksti, alustatakse trükkimist järgmiselt lehelt. Töös jaotatakse tekst lõikudeks. Kirjutusmasina käsutamisel eraldatakse lõigud taandreaga, arvutil
Andmed kasutatud allikate kohta saadakse tiitellehelt, selle puudumisel kaanelt. Raamatu kohta märgitakse: järjekorranumber, autori(autorite) perekonnanimi ja initsiaalid, pealkiri, ilmumiskoht, kirjastus (ilma jutumärkideta), ilmumisaasta (lühendit “a” ega sõna aasta ei kirjutata), lehekülgede arv. Kui raamatul on mitu autorit, siis eristatakse nende nimed komaga ja alates teisest autorist on initsiaalid nime ees. Pealkirjades lühendeid kasutada ei tohi. Eesti keeles on lubatud ilmumiskoha lühendid Tallinna (Tln.) ja Tartu (Trt.) puhul. Näiteks: 1. Altpere, E. jt. Elektrimontööri käsiraamat. Tallinn, Valgus, 1988. 328 lk. Artikli kohta antakse andmed kahes osas. Esimene osa sisaldab andmeid artikli ja teine tema asukoha kohta. Need osad eraldatakse mõttekriipsuga. Artikli kohta märgitakse: järjekorranumber, autori (autorite) perekonnanimi ja initsiaalid, pealkiri (ilma jutumärkideta),
· Alapealkirja ja sellele eelneva ning järgneva teksti vahele jäetakse üks tühi rida. · Töö vormistamisel kasutatakse plokksüsteemi, kus tekstilõikude vahele jäetakse tühi rida. Pealkirjad kujundatakse järgmiselt: · Kõik uurimistöö iseseisvate osade pealkirjad kirjutatakse läbivalt suurte tähtedega. Alapeatükkide ja -punktide pealkirjad kirjutatakse väiketähtedega (v.a. suur algustäht). Pealkirjade järele punkti ei panda. · Pealkirjades sõnu ei poolitata ja lühendeid ei kasutata. · Pealkiri paigutatakse lehe vasakusse serva. Töö põhiteksti täiendavad osad (tabelid, joonised, pildimaterjal jne.), mis on liiga mahukad, paigutatakse lisadena töö lõppu. Lisad, kui neid on rohkem kui üks, pealkirjastatakse ja nummerdatakse eraldi araabia numbritega (Lisa 1, Lisa 2 jne). Lisade pealkirjad esitatakse sisukorras. Näide: KOKKUVÕTE 2
Camus camus'lik / camuslik Lühendid ja nende reeglid Nii eristatakse kahesuguseid lühendeid: 1) üldkasutatavad lühendid, mida kasutavad kõik kirjutajad ja millel on arusaadavuse huvides kokkuleppeline kuju; 2) konkreetses tekstis (raamatus vm kirjutises) kasutatavad lühendid, mille sisu avatakse esmakordsel esinemisel tekstis. Olemuselt ja stiililt on lühendid argised ning neid ei soovitata kasutada pidulikus ja ametlikus tekstis või pealkirjades (Erelt, 2005; Hirsjärvi, Remes, & Sajavaara, 2005). Näiteks, rahvusvahelistes lepingutes kasutatakse lepingupoolte täisnimetusi: Ameerika Ühendriigid, Egiptuse Araabia Vabariik, mitte USA ega EAV. Kuna väljakirjutamine on viisakam kui lühendamine, ei soovitata au- või tänukirjas lühendada ka tiitleid, nt dir direktor (Erelt, Erelt, & Ross, 2007). Sõnade lühendusviisist lähtuvat jaotust illustreerib järgmine tabel. Põhireeglid 1
Kõik, mida ta kujutles ema ütlemas, tundus nii võõras. Jack vaatas kirstu poole ja nägi tsemendis peenikest pragu. Ta mõtles, miks nad olid ta siia pannud. Tol hetkel tundus see ilmselge, et hoida perekonda koos, kuid kas see oli ka hea põhjus? Ta ei osanud arvata, kas see, mis nad tegid, oli tavaline teguviis, ehk isegi mõistetav või nii imelik, et kui sellest teada saadaks, siis oleks see kõigi riigi ajalehtede pealkirjades. 18. „Mulle ei meeldi punane värv autode juures. See annab neile lelude välimuse.“ (lk 84) Julie oli teinud ühepajarooga ning õhtusöögile kutsus ta ka oma kuti, Dereki. Jackile ei meeldinud Derek, sest Derek sai olla Julie läheduses. Jack oli armukade ning ei saanud seega ka Dereki uhket sportautot kiita. Sue ütles Derekile, et neile väga meeldib ta auto. Jack aga ütles, et talle ei meeldi, kuna selle punane värv annab autole lelu välimuse
erinevate autorite seisukohti, kuid nende seisukohtade võrdlemise ja analüüsimise käigus tuleb jõuda omapoolsete järeldusteni. 6 2 TÖÖ VORMISTAMINE JA ÜLESEHITUS Õpilaste uurimuslike tööde keeleks on korrektne ning akadeemiline eesti keel: ● töödes ei kasutata slängi, kõnekeelt ja ilukirjaduslikke väljendeid ega tingivat kõneviisi; ● töö kirjutatakse umbisikulises vormis; ● pealkirjades ei kasutata lühendeid; ● lühendite esmakasutamisel tekstis tuuakse ära lühendi tähendus; ● vähetuntud terminite kasutamisel tuleb nende esmasel mainimisel ära tuua nende seletused; ● terminitel, millel puuduvad eesti keeles tunnustatud vasted, tuleb lisaks (näiteks sulgudes) anda ka originaalkeelne vorm; ● võõrkeelsed sõnad eestikeelses tekstis tuuakse kaldkirjas, va kasutatud kirjanduse loetelus.
Automaatse sisukorra loomiseks tuleb valida menüüribalt: Viited – Sisukord – sobiv automaattabel. 3.3.3. Töö liigendamine ja pealkirjad Töö liigendatakse peatükkideks, alapeatükkideks ja alapunktideks, mis pealkirjastatakse. Pealkirjad peavad olema lühikesed, lakoonilised ja vastama töö/peatüki sisule, kuid ei tohi korrata töö üldteemat. Pealkirju sõnastades tuleb vältida retoorilisi küsimusi, ilukirjanduslikku stiili. Samuti ei tohiks pealkirjades ilmneda töö järeldused. Sisukorra, sissejuhatuse, põhiosa peatükkide, kokkuvõtte ja kasutatud allikate loetelu pealkirjad kirjutatakse läbivalt suurtähtedega. Alajaotuste pealkirjad kirjutatakse väikeste tähtedega (v.a suur algustäht). Pealkirjade järele punkti ei panda, sõnu pealkirjades ei poolitata ja lühendite kasutamine ei ole soovitav. Pealkirjad joondatakse vasakule (Ctrl + L). Tabelite ja lisade pealkirjade ning jooniste allkirjade vormistamist on kirjeldatud käesoleva
nurka sulgudesse (jätkub). Järgmisele leheküljele kirjutatakse vasemale üles tabeli number ja sulgudesse (jätkub). 6) Tabelite koostamisel on vaja panna tähele, et lahtrite pealkirjad paikneksid ülalt alla nii, et üldisemad pealkirjad oleksid kõrgemal kui nende alajaotused. Pealkirjad astetakse nii, et kujutatavat asja seletatakse kõrgeima pealkirjareaga. Alumise rea jaotus tehakse võrreldavate asjade põhjal. 7) Nii pealahtris kui lahtrite pealkirjades peaks esitama asja võimalikult täpselt. Tabelites kasutatakse terviksõnu või kinnistunud harjumuspäraseid lühendeid. Vältima peab numbreid. Lahtrite arv ei tohiks kasvada liiga suureks. 8) Kui tabel ei mahu leheküljele ära, siis saab muuta nii numbreid kui teksti väiksemaks, korrigeerides trükilehekülje suurust. 9) Tabeli laiuseks soovitatakse teksti laius. 10) Tabel tuleb teha silmale meeldivaks ja informatiivseks. Ei tohi unustada võimaliku
muudatusteks osaliseltki ette valmistuda ja kohanduda. Kas Läänemeri hävib? Läänemere seisund on murettekitav. Sinivetikaõitsengud korduvad avamerel igal suvel, rannikul ja saarestikus on vesi püdel ja rannad vastikult limased, uusi liike tungib meie randadele laevade ballastveega ja üha lisanduv naftavedu paneb kartma katastroofi. Viimasel ajal on levitatud uudiseid Läänemere seisundi arvatust halvema seisundi kohta (Helsinkin Sanomat, 23.2.2005). Mõnedes pealkirjades on esile toodud rootslaste ekspertrühma seisukoht, et "Läänemerd ei saa enam aidata emissioone vähendades" 8 Kaks stsenaariumi Käesoleva aasta veebruari 12.nädala uudised põhinevad Rootsi Keskkonnahoiu nõukogu poolt Rootsi valitsusele esitatud ülevaatel sama rühma kirjutisel ajalehes Göteborg Posten (22.2.2005). Nendes põhjendatakse, miks Läänemere seisund ei ole paranenud, kuigi
Kuulsaim filmimuusika "The Piano" ! Ta on kirjutanud ka instrumentaal-kontserte. Veel on ilmunud 13 teatrile loodud teost. "Mees, kes ajas oma naise segi kübaraga". On kirjutanud ka albumitäie muusikat jalgpallist. Soome Soome muusika sarnane Eestiga, kuid märksa avatun. Kaks sooem märksõna on ooperizanr ja sümfonism. Einojuhani Rautavaara Rahvusvaheliselt üks enim mängitud soome heliloojaid. On loomult romantik, isegi müstik. See avaldub teoste pealkirjades. Väga keeruline, vastuoluline ja stiilikirev helilooja. Varasemad tööd järgivad üsna äärmuslikku avangarsdismi. Siis aga hüper- romantiline suund. Lõpuks müstika. 80ndatest post-modernist, segab traditsioonilisi ja uudseid võtteid kokku. Üks lummavamaid ja kuulsamaid töid on "Cantus arcticus" ! kontsert lindudele ja orkestrile. Kirjutanud 8 ooperit, sh kammerooperid. Näiteks "Kaevandus", "Päikese maja". Libretode aluseks tihti Kalevala
annaabi.ee 
