Põimlause Põimlause on liitlause, mis koosneb pealausest ja kõrvallause(te)st. Kõrvallause eraldame pealausest alati koma(de)ga, nt Kui ta koju minema hakkas, oli väljas juba pime. Osalaused ei saa iseseisva lihtlausena esineda. Kõrvallause alguses võivad olla 1) sidesõnad et, kui, nagu, kuigi, sest, kuna, ehkki, kuni, justkui, otsekui, nt Me kohtusime, kui päike loojus. 2) ühendsidesõnad e mitmesõnalised sidendid siis kui, sellepärast et, sel ajal kui, nii nagu, enne kui, lisaks sellele et..., nt Ta otsustas, enne kui oli järele mõelnud.
sest või nimelt). Siil ei saa oma kasukat kloppida: see on liiga jäik. 2.1.5 Mõttekriips pannakse rindlauses: *** osalause esiletõstmiseks. Kõik küla inimesed töötasid hommikust õhtuni- keegi ei saanud selle eest tänugi. *** kui teine osalause eelmisest midagi järeldab. Juhataja rääkis pikalt- nii võime lõunalegi hilineda. 2.2 Põimlause- liitlause, mis koosneb pealausest (iseseisev lause) ja kõrvallause(te)st (pealausest sõltuv lause). Kõrvallause võib asuda pealause ees, taga või keskel. NB! Kõrvallause eraldatakse pealausest alati komadega! Poiss jälgis, kuidas kass hiirele ligemale hiilis. Kui olin ukse enese järel kinni tõmmanud, märkasin ema kohkunud pilku. Juba see, et mees aadressi ei teadnud, tundus kummalisena. 2.3 Segaliitlause- liitlause, mis sisaldab nii rind- kui põimlauseid. NB
KOOLON pannakse rindlausesse siis, kui järgneb seletus või järeldus (Direktor ei osanud midagi öelda: kõik plaanid olid muutunud) MÕTTEKRIIPS pannakse siis, kui on tarvis osalause mõtet eriti rõhutada (Mitte ükski ülikond ei sobinud nii ta seadis sammud rätsepa poole) SEMIKOOLON pannakse siis, kui osalaused on omavahel tähenduslikult nõrgalt seotud. (Väljas oli hall ilm; inimesed põrnitsesid üksteist toas vaenulikult.) PÕIMLAUSE · on liitlause, mis koosneb pealausest ja ühest või mitmest sellele alistatud kõrvallausest. · Kõrvallause alguses on alistav sidesõna (et, kui, kuni, sest, ehkki jt) või siduv ase- või määrsõna (kes, mis, mille, mida, kellena, kus jt) · kõrvallause eraldatakse pealausest alati koma(de)ga: · Töölised ootasid, kuni koormaga auto maja ette jõudis. · Kui tuul pöördus, läksid ilmad ilusad. *Kõrvallause võib asuda pealause järel, ees või sees. (Me kohtusime, kui päike loojus.
· Rindlause osalausete vahele pannakse koma, kui nende vahel ei ole sidesõnu ja, ning, ega, ehk, või, kui ka. Nt: Väljas sajab vihma, puhub tugev tuul Väljas sajab vihma ja puhub tugev tuul. · Kui järgnev lauseosa seletab eelnevat, siis pannakse nende lauseosade vahele koolon. Nt: Külalised ei jõudnud õigeks ajaks: buss hilines rikke tõttu. VII. PÕIMLAUSE KIRJAVAHEMÄRGID Põimlause on liitlause, mis koosneb pealausest ja sellega seotud kõrvallause(te)st. · Kõrvallause eraldatakse pealausest ja teise astme kõrvallausest alati koma(de)ga. Nt: Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud. Maja, mis asub mere ääres, on kollane. Lugesin läbi raamatu, mis oli väga huvitav ning mida soovitas mulle meie ajalooõpetaja, et rohkem teada saada eestlaste vabadusvõitlusest.
mõtet või järeldab midagi. ___________________ : _____________ . Peremees ei osanud midagi öelda: kõik plaanid olid muutunud. *Mõttekriipsu kasutame siis, kui on vaja eelneva osalause mõtet eriti rõhutada. ___________ ____________ . Ükski kleit ei sobinud nii ruttaski Mai uut ostma. *Semikoolon pannakse omavahel nõrgalt seotud osalausete vahele. _________ ; ________ . Väljas oli vihmane; inimesed vaatasid üksteist vaikides. Põimlause ... on liitlause, mis koosneb pealausest ja ühest või mitmest sellele alistatud kõrvallausest. Kõrvallause alguses on alistav sidesõna (et, kui, kuni, sest, ehkki jt) või siduv ase- või määrsõna (kes, kelle, keda, kellena, mis, mille, mida, kus jt). Kõrvallause eraldatakse pealausest alati koma(de)ga. Mehed ootasid, kuni auto kohale jõudis. Kui pilved hajusid, hakkas päike paistma. Jalgratturid, kes ei tundnud väsimust, jätkasid teekonda. Kõrvallause võib paikneda pealause järel, ees või sees. Põhiskeemid:
KOOLON pannakse rindlausesse siis, kui järgneb seletus või järeldus (Direktor ei osanud midagi öelda: kõik plaanid olid muutunud) MÕTTEKRIIPS pannakse siis, kui on tarvis osalause mõtet eriti rõhutada (Mitte ükski ülikond ei sobinud nii ta seadis sammud rätsepa poole) SEMIKOOLON pannakse siis, kui osalaused on omavahel tähenduslikult nõrgalt seotud. (Väljas oli hall ilm; inimesed põrnitsesid üksteist toas vaenulikult.) PÕIMLAUSE on liitlause, mis koosneb pealausest ja ühest või mitmest sellele alistatud kõrvallausest. Kõrvallause alguses on alistav sidesõna (et, kui, kuni, sest, ehkki jt) või siduv ase- või määrsõna (kes, mis, mille, mida, kellena, kus jt); kõrvallause eraldatakse pealausest alati koma(de)ga: Töölised ootasid, kuni koormaga auto maja ette jõudis. Kui tuul pöördus, läksid ilmad ilusad. Kõrvallause võib asuda pealause järel, ees või sees. (Me kohtusime, kui päike loojus. Kui
Põimlause 1.Isa, kes oli äsja töölt tulnud, loeb lehte. (pealause, kõrvallause, pealause) 2.Isa loeb lehte, milles on head uudised. (pealause, kõrvallause) 3.Töölt koju jõudnud, loeb isa lehte. (kõrvallause, pealause) Reegel: kõrvallause peab pealausest olema eraldatud koma(de)ga. Kui kõrvallause jääb sidesõnade ja, ning, ega ehk, või ette, siis pannakse põimlauses nende ette koma!!! NT: Rüüpasin teed, mis oli tulisevõitu, ja hammustasin kiiresti saia. 4. Isa, kes oli äsja töölt tulnud, loeb lehte, milles on head uudised. (põimlauses võib olla ka mitu kõrvallauset) Ülesanne: mõtle pealausele juurde sobiv kõrvallause ja koosta põimlause. 1. Kaspar joonistab maja ja jalgratast. 2
osanud midagi öelda: kõik plaanid olid muutunud) MÕTTEKRIIPS pannakse siis, kui on tarvis osalause mõtet eriti rõhutada (Mitte ükski ülikond ei sobinud nii ta seadis sammud rätsepa poole) SEMIKOOLON pannakse siis, kui osalaused on omavahel tähenduslikult nõrgalt seotud. (Väljas oli hall ilm; inimesed põrnitsesid üksteist toas vaenulikult.) PÕIMLAUSE on liitlause, mis koosneb pealausest ja ühest või mitmest sellele alistatud kõrvallausest. Kõrvallause alguses on alistav sidesõna (et, kui, kuni, sest, ehkki jt) või siduv ase või määrsõna (kes, mis, mille, mida, kellena, kus jt) kõrvallause eraldatakse pealausest alati koma(de)ga: Töölised ootasid, kuni koormaga auto maja ette jõudis. Kui tuul pöördus, läksid ilmad ilusaks. Rindlause kirjavahemärgid: 1)Osalaused ühendatakse kas... a)komaga b)sidesõnaga. (sidesõnad nõuavad koma)
kurvad. järeldab Sidekriipsuga eraldatakse koondlauses korduvate f)Semikooloniga eraldatakse osalaused, kui nad on lauseliikmete osad. omavahel väga nõrgalt seotud. - Ilm oli ilus; buss Mulle meeldib mängida jalg-, korv- ja sulgpalli. sõitis mööda tänavat. Mulle meeldib süüa jõulupraadi, -jooki, -kooki. Põimlause Kõrvallause Põimlause koosneb iseseisvast pealausest ja mitmest Kõrvallauset eraldatakse komaga. kõrvallausest. Poiss ütles, et tal pole aega, ja läks edasi. Ma teadsin, et sa olid eile koolis. Mis, kes siduvad asesõnad ja kõik käänded.
2) kirjavahemärgiga Rinnastavad sidesõnad: ja, ning, ega, või, kuid, vaid, ent Näited: Ma naersin, ta patsutas mulle õlale. Kass jooksis ja koer lonkis. Ma naersin- mul oli lõbus Ma naersin; milline elu! Ma naersin: kuulsin head nalja. Põimlauses on osalaused üksteisest sõltuvad: pealause sisse on põimitud veel mõni täpsustav kõrvallause. Kõrvallause eristatakse pealausest alati komadega. Kõrvallause algab: 1) alistava sidesõna või muu siduva sõnaga (et, sest, kui, kuni, kuna, nagu, otsekui, küsisõnad) Näide: Mees, kes uskus imesid, naeris. Kui mind usud, siis nooguta. Ta jooksis, sest tahtis nii, ja laulis. Segaliitlause koosneb rind- ja põimlause elementidest. Näide: Neiu aevastas: tal oli nohu, sest ta käis palju peaga.
Samaväärsed täiendid eraldatakse komadega, nt tasane, arglik koputus; õnnelik, muretu lapsepõlv. Rindlause osalaused ühendatakse enamasti koma või sidesõnaga (Üheksa korda mõõda, üks kord lõika; Maarja laulab ning Rein mängib klaverit) või mõlemaga (aga, kuid, vaid, ent, kas...või puhul: Algul ta rõõmustas, ent siis hakkas nutma). Põimlause on liitlause, mis koosneb pealausest ja ühest või mitmest sellele alistatud kõrvallausest. Kõrvallause alguses on alistav sidesõna (et, kui, kuni, sest, ehkki jt) või siduv ase- või määrsõna (kes, mis, mille, mida, kellena, kus jt); kõrvallause eraldatakse pealausest alati koma(de)ga: Töölised ootasid, kuni koormaga auto maja ette jõudis. Kui tuul pöördus, läksid ilmad ilusad
tähenduse(Vihma sajab, välku lööb ja tuul puhub.).Kirjavahemärgid samad mis koondlauses. Põimlause on lause, kus kõrvallause on allutatud pealausele(Autod sõidavad, kuhu juhid soovivad.). Peallause alustab mõtet, konstateerib midagi, täpse info saame aga kõrvallausest. Kõrvalause ehk osalause, mis eraldiseisvalt kõlaks imelikult ning ei oleks keeleliselt terviklik, algab alistava sõnaga(et, kes, mis, kui, kuhu,kuna, kas jt.). Kõrvallause eraldatakse alati pealausest komadega, isegi kui koma satub sidesõnade ja, ning, ega, või ette.
Kirjavahemärgid Mõisted Rindlause - on liitlause, kus on korduvad lauseliikmed. NB! Aga, kuid, vaid, ent. Lisand - nimisõnaline täiend, on põhisõna ees/järel ,,kui" lisandiga ja olevas käändes. NB! Järellisand omastavas käändes (1 koma) ja järellisand sihitisena (2 koma). Põimlause - liitlause, mis koosneb pealausest ja kõrvallausest. Koondlause - lihtlause, kus on korduvad lauseliikmed v.a öeldis. Koondlause: 1.1) ei saa esineda iseseisvalt 1.2) algab sidesõnaga 1.3) kuulub mõne pealauses esineva sõna juurde Lauselühend 1. des-lauselühend - näitab samaaegset tegevust, mõlemas lausepooles (tohib olla 1 alus). 2. nud;tud-lauselühend (millal?). 3. Verbita lauselühend (käed olid taskus)
Mruseks vib olla kndsna kigis knetes, nimisna ja kaassna hend vi mrsna (Eile kndisin katusel). Nimi- kindlale olendile, isikule, kohale, tootele, asututusele, perioodikavljaandele antud nimi, mis kirjutatakse lbiva suurthega (Artur, Eesti, Miisu, Reks). Otsekne- lause, kus kellegi kne on edasi antud kneleja enda snastuses (Ema tles:" Hakkame teatrisse minema."). Pealkiri- on teosel, dokumendil, sarjal. Kirjutatakse esisuurthega ja jutumrkides ("Kevade"). Pimlause- liitlause, mis koosneb pealausest ja hest vi mitmest sellele alistatud krvallausest (Muutusin rmsaks, kui teda ngin). Rektsioon- alistusseos, kus verb (tegusna) mrab selle, missuguses vormis on teised ema juurde kuuluvad snad (phinema millel?). Rindlause- liitlause, mis koosneb kahest vi enamast krvuti asetsevast samavrsest osalausest (Mesilased sumisevad ja ssed pinisevad). Samaliigilised mrused- samale ksimusele vastavad mrused (Hommikul, peval ja htul kisin trennis).
(2) koma: nt Isa kutsub arsti, vend jookseb apteeki. (3) sidesõna ja koma: nt Juhataja rääkis pikalt, aga (ent, kuid) teda ei kuulatud. (4) koolon, kui lauses seletatakse või põhjendatakse: nt Ma ei usus sind: oled mulle varemgi valetanud. (5) mõttekriips, kui lauses on järeldus eelmisest: nt Ta käis palja peaga nii ta end ära külmetaks. PÕIMLAUSE: lause lauses. Koosneb pealausest ja kõrvallausest. (1) Koosneb pealausest ja kõvallause(te)st (2) Et, sest, kuna, kui, nagu, ilma et, ja nii edasi -> KOMAGA (3) Siduvad sõnad kes, keda, millega -> KOMAGA (4) Võib juhtuda, et koma on ka ja, ning, ega, või ees Nt. Ann sõi suppi, mis sisaldas kitsejuustu, ja luges ajalehte, kus kirjutati valimitulemustest, ning mõtles puhkusest, mis viib ta Kreetale
Ei panda koma: Põhisõna ees asuvat lisandit komaga ei eraldata. Meie kallis lammas Aloe sõi karjamaal. Eraldatakse komaga põhisõnale järgnevat lisandit. Aloe, meie kallis lammas, sõi karjamal. Omastavas käändes täiendiline lisad eraldatakse vaid ühe komaga. Aloe, meie kalli lamba kasukas on must. Komaga ei eraldata kui- lisandit ega olevas käändes lisandit: Aloe kui meie kallis lammas sõi karjamaal. Aloe meie kalli lambana sõi karjamaal. Põimlauses: Kõrvalause eraldatakse pealausest ja teise astme kõrvalaustest komadega. Otse- ja kaudnekõne: Laps ütles:"Mulle meeldivad koerad." "Mulle meeldivad koerad,"ütles laps. "Mulle meeldivad koerad,"ütles laps."Kas teil on mõni koer?" Suur ja väike algustäht. Nimed kirjutatakse läbiva suurtähega, liigisõnad ja nimetused väikese tähega. Suuretähega: Asutused, ettevõtted, firmad Eesti Vabariigi ministeerium, Gildi kohvik.
b) koma mittenõudvad sidesõnad (ja, ning, ega, või) Ma tulen teile või tuled sina meile. c) koma nõudvad sidesõnad Saatsin korvi poole palju palle, kuid ainult üks tabas. d) koolon, kui järgnev osa põhjendab eelmist Ma ei usu sind: oled mulle varemgi valetanud. e) mõttekriips, kui järgnev osa järeldub eelmisest Ta käis ju talv läbi palja peaga nii ta end ära külmetaski. 12. Põimlause koosneb iseseisvast pealausest ja sellele alistuva(te)st kõrvallause(te)st. Nägin, et metsast tõusis suitsu, mis võttis suuna linna poole. Eritasandiliste osalausete vahel on alati koma. Nägin, et metsast tõusis suitsu, ja helistasin päästeametisse. Samatasandiliste kõrvallausete vahel koma ei ole, kui neid seovad sidesõnad ja, ning, või jts. Nägin, et metsast tõusis suitsu ja (et) võsast väljus salk poisse. 13. Lauselühendis on kõrvallause öeldis asendunud verbi käändelise või puudub hoopis
· Kui des, -maks,-mata lühendi peasõna on lauserühmas taga pool ( ei ole esimene sõna) siis koma ei panda. N: Koju jõudes mees komistas. Koju jõudmaks võtsime takso. Koju jõudmata istusime pingil. Liitlause Rindlause: · Rindlause osalausete vahele pannakse koma. Rindlause osalaused on võrdsed. Põimlause: · Põimlause osalaused eraldatakse komaga. Kui üks lausepool seletab teist pannakse koma. Kõrvalluse eraldatakse pealausest ja teistest kõrvallausestest komadega. Täiend · ?Kui täiendid on samaliigilised siis tuleb koma?.LOETELU N: Metsas oli kase-,lepa,tamme- ja kuusepuid. · Täiendid, mis käivad ühepõhisõna kohta, komaga ei eraldata. N: Tüdruku seelik oli pikk siidist kollane ja kortsus. · Kui täiendid käivad põhisõna kohta, mis on sisult mitmuslik, siis eristatakse need komaga. N: Suuri, haisvaid, katkiseisd ja logisevaid prügikaste ei vajanud keegi. Öeldistäide
Eesti võib uhkust tunda ka rahvusvahelisel tasemel ( , - : ) peaaegu igal eestlasel on raskus elektrooniline ID- kaart. * Rinnastavad sidesõnad JA, NING, EGA, EHK, VÕI, KUI KA (komata) ja AGA, ENT, KUID, VAID (komaga) esinevad nii koond- kui rindlauses. * Ühendsidesõnade NING KUI, JA ET jne puhul määrab esimene (rindlause) sidesõna koma kasutamise - komata. 2. Põimlause (kõrvallause sõltub pealausest) Täpne maakaart (a) on (ö) oluline sellistes paikades nagu Saaremaa, kus palju maad müüakse (ö) * Alistavad sidesõnad ET, SEST, KUI, OTSEKUI, JUSTKUI, NAGU, KUNA, KUNI, EHKKI, KUIGI esinevad põimlause kõrvallause alguses ja vajavad koma. * Ühendsidesõnade SEST ET, SELLEKS ET, OLGUGI ET, ILMA ET, NIIPEA KUI, NII NAGU jne kombinatsioonide puhul pannakse koma tavaliselt sidesõnade ette, kui eriti ei rõhutata.
Kui loetelule eelneb kokkuvõttev sõna või Kui loetelule järgneb kokkuvõttev sõna või sõnaühend, siis pannakse loetelu ette koolon. sõnaühend, siis kasutatakse mõttekriipsu. Nt Meid ründasid mitmesugused putukad: Nt Telk, magamiskott ja toidunõud need esemed parmud, sääsed ja kihulased. tuleb kindlasti kaasa võtta. KIRJAVAHEMÄRGID PÕIMLAUSES Põimlause koosneb pealausest ja ühest või mitmest sellele alistatud kõrvallausest. Kõrvallause alguses on alistav sidesõna (et, kui, kuni, sest, ehkki jt) või siduv ase- või määrsõna (kes, mis, kelle, mida, kellena, kus jt). Kõrvallause eraldatakse pealausest alati koma(de)ga. Nt Töölised ootasid, kuni koormaga auto maja ette jõudis. Kui tuul pöördus, läksid ilmad ilusaks. LAUSELÜHEND Lauselühend on aluse ja öeldiseta osalause, mille peasõnaks on käändeline verbivorm, nt Seda
Kõik rannaküla inimesed töötasid hommikust õhtuni -- keegi ei saanud selle eest tänugi. 5. Rindlause pikemate ja omavahel lõdvemalt seotud osalausete, eriti koosseisult liitsete, omaette sisulise terviku moodustavate osalausete eraldamiseks võib koma asemel kasutada semikoolonit, nt Kruus rudises jalge all vihaselt, kurjakuulutavalt; tuul vihises puuokstes süngelt, ähvardavalt; kõik oli nii kummituslik, ootamatu. Põimlause kirjavahemärgid 1. Kõrvallaused eraldatakse pealausest alati koma(de)ga, nt Ma tean, kus maasikad on. Poiss ütles, et tal pole aega. Nõnda siis anti kahehobusevanker, kuhu pandi tublisti õlgi, et oleks pehmem sõita niihästi surnul kui ka elavail. 2. Raskusi võib tekitada koma kasutamine ühendite nii et, sellepärast et, selleks et, enne kui jms puhul. Kui sellise ühendi esimest, näitava tähendusega sõna (nii, sellepärast, selleks, enne jne) rõhutatakse, st kui kõrvallause sisu
Kes, mis, kumb, kus, kuhu, millal, milleks, mistarvis, mistõttu, kuidas Nende sidesõnade ette pannakse tavaliselt koma. LIITLAUSE Liitlauseks nimetatakse lauseks mis koosneb kahest või mitmest osa lausest. Mitme öeldisega koondlause puhul tuleks meeles pidada et seda peetakse enamasti rindlauseks, kus korduv alus on välja jäetud. Osalaused võivad asetseda kas rinnastus või alistus seoses Liitlause liigid on rindlause ja põimlause. Põimlause koosneb pealausest või kõrval lausetest (Nt: Ma tean, et sa oled koolis) Kasutatakse alistus seost. Kõrvallause tunnuseks on see, et saame esitada küsimuse. (Nt: mulle ei meeldi, et sa nii räägid.) Rindlause koosneb kahest sama tasandilisest osa lausest. (Nt: isa sööb suppi, ema sööb praadi). ÖELDIS Öeldis on lause pealiige, väljendab tegevust. Öeldiseks on tegusõna. Öeldis on lauses põhisõnaks. Teised lauseliikmed on tema laiendid. Öeldise tähendusest sõltub laiendite hulk. S.t
Järeldusseost märkivate sõnade (järelikult, seega, niisiis, seetõttu) ette käib koma: Peaminister astus tagasi, järelikult oli ta siiski milleski süüdi. PÕIMLAUSE Põimlause on liitlause, mille osalaused on alistusseoses. Kõrvallause täpsustab pealause või teise, kõrgema astme kõrvallause mõnd lauseliiget. Tädi Maali korjas maasikaid ja ostis poest vahukoort, et küpsetada kooki, mida külalistele pakkuda. Kõrvallause eraldatakse pealausest ja teise astme kõrvallausest alati koma(de)ga. Kõrvallauset alustavad alistavad sidendid. Need võivad olla 1) alistavad sidesõnad: et, kui, nagu, kuigi, sest, kuna, ehkki, kuni, justkui, otsekui 2) ühendsidesõnad e mitmesõnalised sidendid: siis kui, sellepärast et, sel ajal kui, nii nagu, enne kui, lisaks sellele et... jpt 3) küsisõna kas ja sidesõna ega (kas tähenduses) 4) küsiv-siduvad ase- ja määrsõnad:
(!?)´´ - Üte=pöördumissõna - Tiia, võta päevik! - Võta päevik, Tiia! - Võta päevik, Tiia, ja mine kohale! - Otsekõne asendamine kaudkõnega - Muutub isik - Võib muutuda kõneviis või tegumood - Kaudküsimuses puudub sidesõna et. - Liitlauset, mille üks osalause on teised osalaused endalealistanud, nim. põimlauseks. Alistatavat lauset nim. pealauseks, sellega liitunud lauseid aga kõrvallauseteks. Kõrvallause eraldatakse pealausest alati koma(de)ga. Kõrvallause tunneb ära selle järgi, et selle alguses on alistav sidesõna(et, kui, kuni, siis jne.) või siduv sõna( kes, kelle, kus, mis, kellelt jne). Kõrvallause võib paikneda pealause ees, keskel või järel. Põimlauses võib sidesõnade ja, ning, ega, ent ees olla koma. - Kõrvallause on pealause järel ( Pealause, S kõrvallause ) - Kõrvallause on pealause ees ( S kõrvallause, pealause )
Järeldusseost märkivate sõnade (järelikult, seega, niisiis, seetõttu) ette käib koma: Peaminister astus tagasi, järelikult oli ta siiski milleski süüdi. Põimlause on liitlause, mille osalaused on alistusseoses. Kõrvallause täpsustab pealause või teise, kõrgema astme kõrvallause mõnd lauseliiget. Tädi Maali korjas maasikaid ja ostis poest vahukoort, et küpsetada kooki, mida külalistele pakkuda. Kõrvallause eraldatakse pealausest ja teise astme kõrvallausest alati koma(de)ga. Kõrvallauset alustavad alistavad sidendid. Need võivad olla 1) alistavad sidesõnad: et, kui, nagu, kuigi, sest, kuna, ehkki, kuni, justkui, otsekui 2) ühendsidesõnad e mitmesõnalised sidendid: siis kui, sellepärast et, sel ajal kui, nii nagu, enne kui, lisaks sellele et... jpt 3) küsisõna kas ja sidesõna ega (kas tähenduses) 4) küsiv-siduvad ase- ja määrsõnad: kes, kelle, keda, kellesse kuhu, kus,
SELECT pnimi, enimi FROM tudeng WHERE kursus = (SELECT kursus FROM tudeng WHERE pnimi = `Juurikas' AND enimi =' Jaan'); Alampäring (leida Juhan Juurika kursus) täidetakse ainult üks kord. b) Lisa nende tudengite nimed, kes on vanemal kursusel kui nende suund keskmiselt: SELECT pnimi, enimi FROM tudeng x WHERE kursus > (SELECT AVG(kursus) FROM tudeng y WHERE x.suund = y.suund); Alampäringut täidetakse korduvalt, kui alampäring viitab pealausest pärit olevale veerule. Kui alampäring viitab pealausest pärit olevale veerule, on tegemist korreleeruvate päringutega (correlated queries). Need päringud on üksteisest sõltuvad päringud ja ei saa käivituda iseseisvalt). Igale välimise SELECT lause rea kohta käivitub eraldi alampäring. Nimedest - kõigepealt otsitakse alampäringu sees, kui sealt ei leita, siis alles otsitakse pealausest. Nested subqueries - kui üks päring paikneb teise päringu sees (vt. eelmine näide) 12
(nt.Mehed kellele ta lootis)*Tavaliselt paigutuvad küsisõnaga algavad osalaused otse oma põhisõna järel,põhisõnaga liiga lahku viidud kõrvallause on viga.(nt.Sellele poisile,kes seal laulab,meeldib rokk.)*Põimlauses eraldatakse pealause kõrvallausest alati koma(de)ga. (nt.Johannes,kes ootas peatuses,nägi bussi tulemas)*Omastavas käändes täiendi järele täiendlauset aga panna ei saa.(nt.See on sellise inimese arvamus,kellel pole asjast aimugi.)*Kõrvallause tuleb pealausest eraldada komaga ka siis kui pealause jätkub sidesõnadega:ja,ning,ega,või.Kuisamad sidesõnad alustavad kõrvallausega rinnastatud lauset siis koma ei panda.Kui kõrvallause algab pärast sidesõna:ja,ning,ega,või siis pannakse koma sidendi ette.(nt.Mul pole kombeks nuriseda,või kui ma nurisengi,siis tahtmatult.)*Komaga ei eraldata korduva lauseliikme funktsioonis olevat kõrvallauset.(nt.Jaagup laulab kirest ja verest ja kuidas ta hing kannatab
täpsustab, kes või missugune on põhisõna komaga ei eraldata eeslisandit: /a//-järellisandit:. olevas käändes (kellena?millena?) järellisandit: komaga eraldatakse järellisand: omastavas käändes (kelle?mille?) järellisand eestpoolt: 7 Rindlause Rindlause osalaused on võrdväärsed. Sina küsid, mina vastan. 8 Põimlause Põimlause osalaused on alistusseoses. Kõrvallause täpsustab pealause või teise, kõrgema astme kõrvallause mõnd lauseliiget. Kõrvallause eraldatakse pealausest ja teise astme kõrvallausest alati koma(de)ga. Kõrvallauset alustavad alistavad sidendid (nt et, kuigi, sest, kui, kuna, ilma et, kes, mis, kuhu). Ma sõidan maale, et natuke hagu korjata, ning siis tulen ja teen keset linna suure lõkke. 9 Lauselühend Poiss läks, seenekorv käes, metsa poole, (verbita lauselühend) Töö tehtud, mindi koju. Näinud kõike oma silmaga, jäi ta rahule (määruslikud nud-, tud- lauselühendid) AGA Kõik jäid tehtud tööga rahule (missugune?)
a) sidesõna ja koma pole: nt Isa kutsub arsti ja (ning, või) vend jookseb apteeki. b) koma: nt Isa kutsub arsti, vend jookseb apteeki. c) sidesõna ja koma: nt Juhataja rääkis pikalt, aga (ent, kuid) teda ei kuulatud. d) koolon, kui lauses seletatakse või põhjendatakse: nt Ma ei usus sind: oled mulle varemgi valetanud. e) mõttekriips, kui lauses on järeldus eelmisest: nt Ta käis palja peaga nii ta end ära külmetaski. PÕIMLAUSE: lause lauses. Koosneb pealausest ja kõrvallausest. Alistusseos. VERBITA LAUSELÜHEND: on alati nimetavas käändes ja eraldatakse muust lausest komadega. Nt Poiss, pastakas käes, kirjutas eksamit. nud- JA tud-LAUSELÜHEND: küsimusele millal? vastav nud- ja tud-lauselühend eraldatakse muust lausest komaga, aga küsimusele missugune? vastav lauselühend jääb komata. Nt Tulnud vastama (millal?), ulatas õpilane õpetajale päeviku. Vastama tulnud (missugune?) õpilane ulatas õpetajale päeviku.
T Tahtsin saada selle poisi sõbraks, kellel oli kõige rohkem I kommi. S Tahtsin saada tüdruku sõbraks. Tal olid kõige pikemad patsid. ! 4. Nimisõna ja kaassõna vahele täiendlauset panna ei saa: Nahkpauna kõrvale, mis oli punnis kui pall, sättis ta veelähkri. (Väär: Nahkpauna, mis oli punnis kui pall, kõrvale sättis ta veelähkri.) Põimlause kirjavahemärgid Kõrvallaused eraldatakse pealausest alati koma(de)ga: Mudilane mõistis, et jook on otsas, ja tõstis lärmi. Punanahk kahvatas, sest kahvanägu oli tõestanud, et temagi pole tallanahk. Sama astme kõrvallauseid komaga ei eraldata: Teadsime küll, et tasuta lõunaid ei ole ja (et) lõpuks tuleb kõige eest maksta. Sööke, mis nõudsid palju vaeva ja jätsid kõhu tühjaks, preili Sokk ei armastanud. Mitmesõnalistes sidendites (nii et, sellepärast et, enne kui jt) sõltub koma
ega jätka eelnenud osalauset,vaid vastandub sellele v alustab uue mõttega lauset.(nt.Olin õppinud juba 3 tundi, ja kasu ei midagi. Vahetasin paar sõna mehega, keda ma ei tundnud, ja läksin edasi.) 2.Selguse või esiletõstmise huvides võib rindlause osalauseid eraldada ka kooloni, mõttekriipsu või semikooloniga.(nt.Ei tea,keda siin veel oodata - Godot on ju haige.) *Põimlauses eraldatakse kõrvallause pealausest komadega. Kui sidesõna nagu kasutatakse võrdlussõnana, siis selle ette koma ei panda, kui loetelus, siis pannakse. (nt.Jaanus karjus, nagu ta oleks ratta peal. Jaanus karjus nagu ratta peal.) 16.Otsekõne kirjavahemärgid Otsekõne pannakse alati jutumärkidesse! (nt.Ja Jumal ütles: ,,Saagu valgus!" Rõõmsa hõiskega ,,Viimane teeb tule ära!" hüppas Imelik sängi. ,,Miks siin nii pime on?" kaebas Alice. ,,Öösel on ikka pime,"nentis vanapagan. Keegi
Loetelu järel on mõttekriips, kui Alo, Ilo ja Ülo-- kõik nad olid järgneb kokkuvõttev osa. süüdi. Kui kokkuvõttev sõna puudub, pole ka Süüdlased olid Alo, Ilo ja Ülo. koolonit ega mõttekriipsu. matrjoska = erilaadsed 3. PÕIM- Põimlause koosneb iseseisvast Nägin, et metsast tõusis suitsu, LAUSE pealausest ja sellele alistuva(te)st mis võttis suuna linna poole. kõrvallause(te)st. Eritasandiliste osalausete vahel on Nägin, et metsast tõusis suitsu, ja alati koma helistasin päästeametisse. Samatasandiliste kõrvallausete vahel Nägin, et metsast tõusis suitsu ja koma ei ole, kui neid seovad (et) võsast väljus salk poisse.
Happy happily Steady steadily Määra ja liiki näitavate määrsõnade võrdlemisel lisatakse ühesilbiliste määrsõnade puhul er/-est. Fast faster fastest Hard harder hardest -ly-ga lõppevate määrsõnade puhul kasutatakse võrdluastmete puhul more/most. Quickly more quickly most quickly Tingimuslaused 1. Esimene tüüp Koosneb if-kõrvallausest ja pealausest. Kõrvallauses nimetatakse tingimus, pealauses non selle tingimuse tulemus. If-lauses on ajavormiks present tense, pealauses future I või present tense. If it rains we won't go swimming. If he gets a new job, he will be happier. 2. Teine tüüp Tüüp II lauses on if-lause Past Tense'is, pealause should(would + infinitiiv. Rääkija ei ole kindel, kas sündmus või tegevus leiab aset või mitte. Täitmine sõltub erinevatest
Happy happily Steady steadily Määra ja liiki näitavate määrsõnade võrdlemisel lisatakse ühesilbiliste määrsõnade puhul er/-est. Fast faster fastest Hard harder hardest -ly-ga lõppevate määrsõnade puhul kasutatakse võrdluastmete puhul more/most. Quickly more quickly most quickly Tingimuslaused 1. Esimene tüüp Koosneb if-kõrvallausest ja pealausest. Kõrvallauses nimetatakse tingimus, pealauses non selle tingimuse tulemus. If-lauses on ajavormiks present tense, pealauses future I või present tense. If it rains we won't go swimming. If he gets a new job, he will be happier. 2. Teine tüüp Tüüp II lauses on if-lause Past Tense'is, pealause should(would + infinitiiv. Rääkija ei ole kindel, kas sündmus või tegevus leiab aset või mitte. Täitmine sõltub erinevatest
korral soovib inimene ennast paremas valguses näidata või karistust vältida . Fraasi `tänu millele?' sobib kasutada siis, kui on põhjust tänulik olla. Muul juhul kasutatagu `mille tõttu?' v `mille pärast?'. Kui lauses on alus ainsuses, siis on ainsuses ka öeldis. Mitmusliku aluse puhul on ka öeldis mitmuses. Kõrvallause eraldatakse pealausest komadega. Levinud, aga halba stiili esindab sõna `osa' kasutamine mitmuses. Õige on öelda `osa inimesi' või `mõned inimesed'. Vigane Õige Kahjuks tänu ühiskonna survele teevad Kahjuks ühiskonna surve tõttu teevad need antud tööd nagu eelpool mainisin ära tööd, nagu eespool mainisin, ära välismaalased, sellest tulenevalt eesti mees, välismaalased, sellest tulenevalt eesti mees,
Täiendlause peab asuma otse oma põhisõna järel. Helsingi, mida meie turistid tihti külastavad, on tõesti kaunis. NB! Helsingi on tõesti kaunis, mida meie turistid tihti külastavad. (ei sobi: kaunis mida) Liitlause kirjavahemärgid Liitlauses pannakse sidesõnade aga, et, vaid, kas, kus, kuna(s), kuid, mis, mille, mida, kes, kelle, keda, sellepärast, siis, sest ette alati koma. Põimlause kirjavahemärgid Põimlause koosneb pealausest ja kõrvallause(te)st. Kõrvallausete liigid 1. Aluslause. N e e d, kes jaaniööl järves suplevad, saavad terveks igast haigusest. 2. Öeldistäitelause. See ongi k õ i k, millest tahtsin teile täna kõnelda. 3. Täiendlause. Ä r i k e s k u s, mis hiljuti valmis, kaunistab Tartu kesklinna. 4. Sihitislause. Päevalehed t e a t a s i d, et riigieelarve vastuvõtmine lükati edasi. 5. Määruslaused. S e a l, kus kunagi laius heinamaa, on uus elamurajoon. Olime tunnis, kui
a) sidesõna ja koma pole: nt Isa kutsub arsti ja (ning, või) vend jookseb apteeki. b) koma: nt Isa kutsub arsti, vend jookseb apteeki. c) sidesõna ja koma: nt Juhataja rääkis pikalt, aga (ent, kuid) teda ei kuulatud. d) koolon, kui lauses seletatakse või põhjendatakse: nt Ma ei usus sind: oled mulle varemgi valetanud. e) mõttekriips, kui lauses on järeldus eelmisest: nt Ta käis palja peaga nii ta end ära külmetaski. PÕIMLAUSE: lause lauses. Koosneb pealausest ja kõrvallausest. VERBITA LAUSELÜHEND: on alati nimetavas käändes ja eraldatakse muust lausest komadega. Nt Poiss, pastakas käes, kirjutas eksamit. nud- JA tud-LAUSELÜHEND: küsimusele millal? vastav nud- ja tud-lauselühend eraldatakse muust lausest komaga, aga küsimusele missugune? vastav lauselühend jääb komata. Nt Tulnud vastama (millal?), ulatas õpilane õpetajale päeviku. Vastama tulnud (missugune?) õpilane ulatas õpetajale päeviku.
Järeldusseost märkivate sõnade (järelikult, seega, niisiis, seetõttu) ette käib koma: Peaminister astus tagasi, järelikult oli ta siiski milleski süüdi. PÕIMLAUSE Põimlause on liitlause, mille osalaused on alistusseoses. Kõrvallause täpsustab pealause või teise, kõrgema astme kõrvallause mõnd lauseliiget. Tädi Maali korjas maasikaid ja ostis poest vahukoort, et küpsetada kooki, mida külalistele pakkuda. Kõrvallause eraldatakse pealausest ja teise astme kõrvallausest alati koma(de)ga. Kõrvallauset alustavad alistavad sidendid. Need võivad olla 1) alistavad sidesõnad: et, kui, nagu, kuigi, sest, kuna, ehkki, kuni, justkui, otsekui 2) ühendsidesõnad e mitmesõnalised sidendid: siis kui, sellepärast et, sel ajal kui, nii nagu, enne kui, lisaks sellele et... jpt 3) küsisõna kas ja sidesõna ega (kas tähenduses) 4) küsiv-siduvad ase- ja määrsõnad:
Käskiv kõneviis Käskiva kõneviisi jaatav vorm langeb inglise keeles ühte tegusõna esimese põhivormiga. Sama vormi tarvitatakse nii ainsuses kui ka mitmuses. Help me! Aita (Aidake) mind! Call Ann! Kutsu (Kutsuge) Ann! Eitus moodustatakse DO NOT (DON'T) abil. Do not leave the classroom! Ära (Ärge) lahkuge klassist! Don't leave the classroom! Tingimuslaused Tingimuslaused koosnevad pealausest ja kõrvallausest, mis algab sidesõnaga IF. 1) Tingimuslause 1. tüüp väljendab tingimust, mille teostamine on täiesti võimalik ja tulemus reaalne. IF-lausepooles kasutatakse tavaliselt tegusõna üldolevikus ning teises lausepooles üldtulevikus. If we don't hurry, we'll be late. Kui me ei kiirusta, jääme me hiljaks. If it starts raining, I won't go out. Kui sadama hakkab, ei lähe ma välja. 86 KUUL UULAA & KORD
seetõttu selle tagajärjel selle tulemusel nimel see on (s.o.) see tähendab Näide: Peaminister astus tagasi, järelikult oli ta milleski süüdi. Põimlause: . . . on liitlause, mis koosneb pealausest ja ühest või mitmest kõrvallausest. Põimlause pealause on sõltumatu osalause, mis võib olla iseseisev lihtlause. Kõrvallause on aga al´istuv osalause, mida tavaliselt ei saa üksikuna taritada. Kõrvallause paremaks äratundmiseks peameeles, et kõrvallause võib alata alistuvate sidesõnadega et, kui , nagu, kuni, otsekui, sest, sellepärast, kuigi, kuna või asemäär sõnadega, millega võib alata ka küsimus kes, mis, kelle, mille, keda,
Põhipäringu WHERE klauslis saab võrdlusoperaatoreid "<","<>","<" ,">", ">=", "<=" kasutada vaid siis, kui alampäring tagastab ühe kirje. Ntx: SELECT * FROM Tootaja WHERE palk >(SELECT palk FROM Tootaja WHERE tootaja_kood =1); Korreleeruv alampäring - Korrelleeruva alampäringu korral nõuab alampäring infot peapäringu ridade kohta ja käivitub iga kord uuesti iga peapäringu rea korral. Alampäringut täidetakse korduvalt, kui alampäringu WHERE klausel viitab pealausest pärit olevale veerule. Ntx: SELECT nimi FROM Tootaja X WHERE palk >(SELECT Avg(palk) FROM Tootaja Y WHERE X.osakonna_nr = Y.osakonna_nr); Skalaarne alampäring - Seda tüüpi alampäring tagastab skalaarse väärtuse st. ühe rea ja ühe veeru. Ühe rea tagastav alampäring. Seda tüüpi alampäring tagastab ühe rea kuid mitu veergu. Tabeli tagastav alampäring. Seda tüüpi alampäring tagastab mitu rida ja üks või mitu veergu.
annaabi.ee 
