Põimlause reeglid (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Liitlause

Vrd Ta otsustas, enne kui oli jõudnud järele mõelda. *Kui, nagu puhul võrdluses koma ei ole, kui ei järgne öeldist. Kui järgneb öeldis, on tegemist põimlausega ja koma on olemas! Nt Ta on ilus nagu nukk. Vrd Ta on ilus, nagu oleks ta nukk. * Kui nagu esineb tähenduses näiteks, pannakse tema ette koma: Mitmed koolid, nagu Kaarepere, Palamuse ja Laiuse kool, on laiendanud oma spordiväljakuid. *Rind- ja põimlause võivad olla ka segunenud: Saatejuht tutvustas külalisi, luges ette vaatajate kirju ja alles siis alustas intervjuud mehega, kes oli vaikinud kuus aastat. Põimlause võib olla mitmetasandiline: Bussijuht keeras maanteelt kõrvalteele, mida ääristavate kõrgete mändide okstel veiklesid päikeselaigud, mis lummasid reisijaid, kes nägusid vastu aknaklaasi surusid, et looduse imedest paremini osa saada.

Eesti keel

2

rtf

Eksami kordamine

jõudnud järele mõelda. Vrd Ta otsustas, enne kui oli jõudnud järele mõelda. Kui, nagu puhul võrdluses koma ei ole, kui ei järgne öeldist. Kui järgneb öeldis, on tegemist põimlausega ja koma on olemas! Nt Ta on ilus nagu nukk. Vrd Ta on ilus, nagu oleks ta nukk. Kui nagu esineb tähenduses näiteks, pannakse tema ette koma: Mitmed koolid, nagu Kaarepere, Palamuse ja Laiuse kool, on laiendanud oma spordiväljakuid. Rind- ja põimlause võivad olla ka segunenud: Saatejuht tutvustas külalisi, luges ette vaatajate kirju ja alles siis alustas intervjuud mehega, kes oli vaikinud kuus aastat. Põimlause võib olla mitmetasandiline: Bussijuht keeras maanteelt kõrvalteele, mida ääristavate kõrgete mändide okstel veiklesid päikeselaigud, mis lummasid reisijaid, kes nägusid vastu aknaklaasi surusid, et looduse imedest paremini osa saada.

Eesti keel

6

docx

Lausete liigid

Rindlause Rindlause osalaused on omavahel rinnastatud ning süntaktiliselt suhteliselt võrdväärsed. Rindlause osalaused võivad olla seotud: · rinnastavate sidesõnadega (ja, ning, kuid, ega, ent, või jne), nt Mati ei oska kitarri mängida, kuid klaverit mängib ta hästi. · koma, semikooloni, kooloni või mõttekriipsuga, nt Ema keedab kohvi, isa loeb ajalehte. Rindlauses peab öeldis olema igas osalauses, vastasel juhul on tegemist koondlausega. Põimlause Põimlause osalausete vahel on alistusseos, see tähendab, et üks osalause on alistatud teisele. Alistuv osalause ehk kõrvallause on pealausega seotud sidendi abil. Sidendiks võivad olla · alistavad sidesõnad (et, sest, nagu, kui, sellepärast jne), nt Ta ei söö herneid, sestneed ei maitse talle. · siduvad asesõnad (kes, mis, kumb, millal, missugune jne), nt Ütle mulle palun, miskell on!

Eesti keel

2

docx

Põimlause reeglid

Naersin nii, et silmad märjad. (rõhutatakse kõrvallauset) Naersin, nii et silmad märjad. (rõhutatakse pealauset) NB! Mitte mingil juhul ei panda mitut koma!!!!!  kui, nagu, otsekui, justkui, kuni ette pannakse koma, kui nad alustavad kõrvallauset, s.t neile järgnevas lauseosas on öeldis. Kui järgnevas lauseosas öeldist pole, pole ka kõrvallauset ja koma ei panda. põimlause, mitu öeldist lihtlause, üks öeldis Tule, kui saabub kevad. Tule kui leebe tuul. Kui karu karjub, on kevad käes. Muhv kui autoomanik palus kõigil istuda. Toots valetas, nagu oskas. Kiir kadus nagu tuulispask. Uks paotus, otsekui oleks keegi selle taga luuranud. Uks kriuksatas otsekui õõvikus. Tüdruk tardus, justkui oleks vastu seina põrganud

9. klassi eesti keel

3

docx

LIITLAUSE

Vajatakse lapsele hoidjat, kes oskab süüa teha. -Kui kõrvallause asub pealause ees, algab pealause öeldisega. Et naabreid mitte segada, keerasin raadio vaiksemaks.  -Kui kõrvallause on pealause järel, asub öeldis tavaliselt kõrvallauses teisel kohal nagu lihtlauseski, harva ka lõpus. Turistid uskusid, et nad jõuavad varsti hotellini. *Sageli kasutatakse tekstides mitmeosalisi ja keerulisemaid liitlauseid, kus segunevad rind- ja põimlause või mitmeastmelised kõrvallaused. Saatejuht tutvustas külalisi, luges ette vaatajate kirju ja alles siis alustas intervjuud mehega, kes oli teistest palju tagasihoidlikum. ________, _________ ja _________, kes___________ . Bussijuht keeras kiirteelt kõrvalteele, mida ääristasid männipuud, mis kõrgusid taevasse, kus säras päike. I II III

Eesti keel

3

pdf

KIRJAVAHEMÄRGID

Kapis on uus moodsalõikeline villane kleit. Samaväärsed täiendid eraldatakse komadega, nt tasane, arglik koputus; õnnelik, muretu lapsepõlv. Rindlause osalaused ühendatakse enamasti koma või sidesõnaga (Üheksa korda mõõda, üks kord lõika; Maarja laulab ning Rein mängib klaverit) või mõlemaga (aga, kuid, vaid, ent, kas...või puhul: Algul ta rõõmustas, ent siis hakkas nutma). Põimlause on liitlause, mis koosneb pealausest ja ühest või mitmest sellele alistatud kõrvallausest. Kõrvallause alguses on alistav sidesõna (et, kui, kuni, sest, ehkki jt) või siduv ase- või määrsõna (kes, mis, mille, mida, kellena, kus jt); kõrvallause eraldatakse pealausest alati koma(de)ga: Töölised ootasid, kuni koormaga auto maja ette jõudis. Kui tuul pöördus,

Kirjandus

15

docx

EESTI KEELE KORDAMINE KATSETEKS

Eno Raud "Väike põhi, lõuna, edel, lõunatuul, motoroller" põhja pool Ajalehed, ajakirjad: kõik Õppeained sõnad (v.a. ja) eesti keel, matemaatika, Rahva Hääl, Eesti Ekspress, ajalugu, füüsika Meie Meel, Otepää Teataja, Eesti Naine, Pilt ja Sõna Suur ja väike algustäht Kirjavahemärkide kasutamine (koond-, rind-, põimlause, lauselühend, otsekõne) Lauselühend on öeldiseta sõnarühm, mille tuumaks on verbi käändeline vorm. Alati eraldatakse koma(de)ga 1) verbita lauselühend: Koolimajas ei käida, müts peas ja saapad jalas, ega lasta vilet. 2) määruslikud nud- ja tud- lühendid: Töötanud kogu suve, jätkas ta sügisel õpinguid. Töö lõpetatud, mindi peole. 3) kesksõna- ja mata- lühend järeltäiendina: Kirjand, pool ümber kirjutatud, vedeles laual.

Eesti keel

8

doc

KIRJAVAHEMÄRGISTUS e INTERPUNKTSIOON

jt; küsiv rõhumäärsõna kas ja sidesõna ega (kas tähenduses); küsiv-siduvad o asesõnad: kes (kelle, keda jne), mis, kumb, missugune, milline; o määrsõnad: kuhu, kus, kust, kunas, millal, miks, milleks, mistarvis, mistõttu, misjaoks, mismoodi, kuidas; fraasid: mis ajani/põhjusel/viisil/otstarbel/värvi; kui palju/kaua/pikk jt. Kõrvallause esineb põimlause mingi lauseliikmena ning liigitatakse selle järgi aluslauseks (mis?): Paistis, et Kilpkonna-onu oli kõige tugevam. sihitislauseks (mida?): Ei me ette tea, mis elu meil tuua võib. öeldistäitelauseks (mis? või missugune?): Meie soov oli, et talv taeva jääks. määruslauseks (määruse küsimused): Kus on suits, seal on suitsetaja. (koht) Printsess langes maha kohe, kui oli õuna hammustanud. (aeg)

Eesti keel

Kommentaarid (0)