Vajatakse lapsele hoidjat, kes oskab süüa teha. -Kui kõrvallause asub pealause ees, algab pealause öeldisega. Et naabreid mitte segada, keerasin raadio vaiksemaks. -Kui kõrvallause on pealause järel, asub öeldis tavaliselt kõrvallauses teisel kohal nagu lihtlauseski, harva ka lõpus. Turistid uskusid, et nad jõuavad varsti hotellini. *Sageli kasutatakse tekstides mitmeosalisi ja keerulisemaid liitlauseid, kus segunevad rind- ja põimlause või mitmeastmelised kõrvallaused. Saatejuht tutvustas külalisi, luges ette vaatajate kirju ja alles siis alustas intervjuud mehega, kes oli teistest palju tagasihoidlikum. ________, _________ ja _________, kes___________ . Bussijuht keeras kiirteelt kõrvalteele, mida ääristasid männipuud, mis kõrgusid taevasse, kus säras päike. I II III
Rindlause Rindlause osalaused on omavahel rinnastatud ning süntaktiliselt suhteliselt võrdväärsed. Rindlause osalaused võivad olla seotud: · rinnastavate sidesõnadega (ja, ning, kuid, ega, ent, või jne), nt Mati ei oska kitarri mängida, kuid klaverit mängib ta hästi. · koma, semikooloni, kooloni või mõttekriipsuga, nt Ema keedab kohvi, isa loeb ajalehte. Rindlauses peab öeldis olema igas osalauses, vastasel juhul on tegemist koondlausega. Põimlause Põimlause osalausete vahel on alistusseos, see tähendab, et üks osalause on alistatud teisele. Alistuv osalause ehk kõrvallause on pealausega seotud sidendi abil. Sidendiks võivad olla · alistavad sidesõnad (et, sest, nagu, kui, sellepärast jne), nt Ta ei söö herneid, sestneed ei maitse talle. · siduvad asesõnad (kes, mis, kumb, millal, missugune jne), nt Ütle mulle palun, miskell on!
Naersin nii, et silmad märjad. (rõhutatakse kõrvallauset) Naersin, nii et silmad märjad. (rõhutatakse pealauset) NB! Mitte mingil juhul ei panda mitut koma!!!!! kui, nagu, otsekui, justkui, kuni ette pannakse koma, kui nad alustavad kõrvallauset, s.t neile järgnevas lauseosas on öeldis. Kui järgnevas lauseosas öeldist pole, pole ka kõrvallauset ja koma ei panda. põimlause, mitu öeldist lihtlause, üks öeldis Tule, kui saabub kevad. Tule kui leebe tuul. Kui karu karjub, on kevad käes. Muhv kui autoomanik palus kõigil istuda. Toots valetas, nagu oskas. Kiir kadus nagu tuulispask. Uks paotus, otsekui oleks keegi selle taga luuranud. Uks kriuksatas otsekui õõvikus. Tüdruk tardus, justkui oleks vastu seina põrganud
Vrd Ta otsustas, enne kui oli jõudnud järele mõelda. *Kui, nagu puhul võrdluses koma ei ole, kui ei järgne öeldist. Kui järgneb öeldis, on tegemist põimlausega ja koma on olemas! Nt Ta on ilus nagu nukk. Vrd Ta on ilus, nagu oleks ta nukk. * Kui nagu esineb tähenduses näiteks, pannakse tema ette koma: Mitmed koolid, nagu Kaarepere, Palamuse ja Laiuse kool, on laiendanud oma spordiväljakuid. *Rind- ja põimlause võivad olla ka segunenud: Saatejuht tutvustas külalisi, luges ette vaatajate kirju ja alles siis alustas intervjuud mehega, kes oli vaikinud kuus aastat. Põimlause võib olla mitmetasandiline: Bussijuht keeras maanteelt kõrvalteele, mida ääristavate kõrgete mändide okstel veiklesid päikeselaigud, mis lummasid reisijaid, kes nägusid vastu aknaklaasi surusid, et looduse imedest paremini osa saada.
Muhu Põhikool RIND- JA PÕIMLAUSE Referaat Autor: .klass Juhendaja: Muhu 2014 SISUKORD Ilukirjanduslik tekst......................................................3 1 Teaduslik tekst............................................................4 Rindlause..................................................................5 Põimlause..................................................................7 Tekstide võrdlus.........................................................9 Kokkuvõte...............................................................10 Kasutatud allikad..
jõudnud järele mõelda. Vrd Ta otsustas, enne kui oli jõudnud järele mõelda. Kui, nagu puhul võrdluses koma ei ole, kui ei järgne öeldist. Kui järgneb öeldis, on tegemist põimlausega ja koma on olemas! Nt Ta on ilus nagu nukk. Vrd Ta on ilus, nagu oleks ta nukk. Kui nagu esineb tähenduses näiteks, pannakse tema ette koma: Mitmed koolid, nagu Kaarepere, Palamuse ja Laiuse kool, on laiendanud oma spordiväljakuid. Rind- ja põimlause võivad olla ka segunenud: Saatejuht tutvustas külalisi, luges ette vaatajate kirju ja alles siis alustas intervjuud mehega, kes oli vaikinud kuus aastat. Põimlause võib olla mitmetasandiline: Bussijuht keeras maanteelt kõrvalteele, mida ääristavate kõrgete mändide okstel veiklesid päikeselaigud, mis lummasid reisijaid, kes nägusid vastu aknaklaasi surusid, et looduse imedest paremini osa saada.
Mann ja Helen käisid linnas. Jooksin koju kui segane. Parimad sõbrad pidutsesid: Mann, Anna ja Helen. Pikad punased geelküüned. Valida sai pikki, punaseid, pastelseid küüsi. Punased, verekarva küüned klõbistasid klaviatuuri. Küüned, pikad, punased, klõbistasid klaviatuuril. Mann, minu sõber, lasi tänase koolipäeva üle. Manni, minu sõbra rahakott jäi minu koju. Mann minu sõbrana on väga usaldusväärne. Mann, joo vähem! LIITLAUSE Liitlauset on kahte liiki: rindlause ja põimlause. Rindlause osalaused on üksteisest sõltumatud ning ühendatud, kas 1) rinnasava sidesõnaga 2) kirjavahemärgiga Rinnastavad sidesõnad: ja, ning, ega, või, kuid, vaid, ent Näited: Ma naersin, ta patsutas mulle õlale. Kass jooksis ja koer lonkis. Ma naersin- mul oli lõbus Ma naersin; milline elu! Ma naersin: kuulsin head nalja.
Kirjavahemärgireeglid 1.Lihtlause Lihtlause kirjavahemärgid seostuvad põhiliselt koondlausega (korduvate lauseliikmetega lihtlause). 1.1 Koondlause korduvad lauseliikmed eraldatakse komaga. Valssi, rumbat, foksi olime juba ammu õppinud. 1.2 Sidesõnade ja, ning, ega, või, ehk, nii...kui ka ette koondlauses koma ei panda. Täna küsiti nii Antsu, Mallet kui ka Ennu. 1.3 Vastandavate sidesõnade aga, kuid, vaid ette paneme koondlauses koma. Ta vastas valesti, aga valjusti. 1.4 Sidekriipsu kasutatakse liitsõnade korduva osa ärajätmise puhul. Täna õpime nimi-, omadus- ja arvsõna. 1.5 Koolonit kasutatakse koondlauses, kui loetelu ees on mingi kokkuvõttev sõna või fraas: Eile jõudis kohale kogu seltskond: õde, õemees, vend, vanaisa ja lell. NB! Loetelu ette, mis on lause loomulik osa ja mille ees ei ole kokkuvõtvat sõna, koolonit ei panda. Eesti suuremad linn
Kõik kommentaarid