Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Lause tüübid (4)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Liitsõnad – lõplik – lõppklass
piklik – pikkpoiss
liide –gi, -ki – seda sinki – see sinkki
ruljas – rullgi
ülpikk s l-i, m-i, n-i ja r-i järel
marsib – marssis
pulsilöök – pulss
liide algab sama tähega, millega sõna lõppeb
lipkond – keskkond rõhku – rõhkkond
Koondlause
Koma on :

  • Kuid
  • Aga
  • Vaid
  • Ent

Koma pole :
  • Ja
  • Ning
  • Ega
  • Või
  • Ehk
  • Nii kui ka

Õuna-, pirni -, kirsi- ja ploomipuud andsid tänavu head saaki.
Tegime palju õunamaha, - moosi ja kompotti.
Kokkuvõttev sõna : loe , te ja lu.
Novembris on järgmised kalendri tähtpäevad : mardi -, kadri - ja andresepäev.
Loe, te ja lu – kokkuvõttev sõna.
Mardi-, kadri- ja andresepäev – need on rahvakalendri tähtpäevad novembris.
Rindlause
Õpetaja kirjutas Tiiale hea hinde ja tüdruk naeratas klassile.
Õpetaja kirjutas Tiiale hea hinde : tüdruk oskas ainet hästi.
1. iseseisev lause 2. iseseisev lause
  • Isa kutsub arsti ja vend jookseb apteeki .
    ning
    või
  • Isa kutsub arsti, vend jookseb apteeki.
  • Juhata rääkis pikalt, aga teda ei tahetud uskuda .
    ent
    kuid
  • Juhata rääkis pikalt : teda ei tahetud uskuda. (seletab, põhjendab eelmist)
  • Juhata rääkis pikalt nii võime lõunavaheajale hilineda. (järelduse eelmisest)
  • Juhata rääkis pikalt ; väljas juba pimenes. (nõrk seos eelmisega)
    Põimlause
    Pealause (iseseisev) – saab tarvitada üksi
    1. ÕPETAJA KIRJUTAS HEA HINDE TIIALE,
    kes tundis ainet hästi.
    kõrvallause (alistuv) – ei saa tarvitada üksi
    SELLELE KIRJUTAS ÕPETAJA HEA HINDE.
    2. Kes tundis ainet hästi,
    3. TIIALE, KIRJUTAS ÕPETAJA HEA HINDE.
    Kes tundis ainet hästi,
    Õpetaja ütles,
    PEALAUSE et vastama tuleb Tiia ,
    1.astme kõrvallause kes võttis päeviku,
    2.astme kõrvallause kus olid ülekaalus viied .
    3. astme kõrvallause
    Õpetaja, kutsus kohe Tiia vastama,
    Kes istus kohale, kui oli päeviku avanud.
    Õpetaja ütles,
    et vastama tuleb Tiia ja meie peame teda kuulama .
    Õpetaja ütles, ja käskis meil käe tõsta,
    et vastama tuleb Tiia, kui Tiia peaks eksima

  • Lause tüübid #1 Lause tüübid #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-10-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 143 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor KristiV Õppematerjali autor
    lause osad on näidatud eri tasanditel

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    9
    doc

    Eesti keele reeglid

    c) Eri tüvede liitmine (nt mängu+asi, pann+kook) d) Liitmine + tuletamine (male+mängi/ja) e) Lühendamine (televiisor -> telekas) Murded (põhjaeesti, kirderanniku ja lõunaeesti murded) Laen- ja tehissõnad (laenatakse teistest keeltest, nt slaavi, germaani, saksa, soome jm; võõrsõnad; tehakse ise täitsa uus sõna). 9.Lauseõpetus, lauseliikmed Lause on keeleüksus, mis väljendab üht mõtet keeleliselt terviklikul kujul. Lause koosneb fraasidest ja lause tuumaks on öeldis. Lause tuum on ÖELDIS e tegusõna pöördeline vorm. Sellele tõmbame lauses alati KAKS joont alla. Nt Peeter laulis ja mängis trummi. Lauses on tavaliselt ka see, kes midagi teeb e ALUS. Alusele tõmbame alla ühe joone. Nt Peeter laulis. Alus võib mõnikord ka puududa, siis on alus juurde mõeldav. Nt Õues müristab. Kirjutati eksamit. Millele või keelele on lauses tegevus sihitud/suunatud, seda näitab SIHITIS

    Eesti keel
    thumbnail
    10
    doc

    Kogu aasta reeglid 9-klassile-6

    aastal 3. aprillil kell 15.45. Aeg sama, koma pole! Samaväärsed määrused ja täiendid: Jaanipäev, 24. juuni (jaanipäev = 24. juuniga, on koma!). Raske, (=) tinane väsimus. Sama- ja eriliigilised täiendid ning määrused: Samaliigilised on koma: nt Näitusel on suuri, keskmisi, väikeseid ja päris tillukesi koeri. (Räägib kasvust). Eriliigilised koma pole: nt Meil on kodus suur pruun pikakarvaline koer. (Kasv, värvus ja karv). LIITLAUSE: mitme öeldisega lause. Sõnajärg: kõrvallause, öeldis, alus. St öeldis alati esimesel kohal! Kirjavahemärgid: Jutustava lause lõpus punkt. Küsilause lõpus küsimärk. Käsk- ja hüüdlause lõpus hüüumärk. KOMAGA: sidesõnad et, aga, sest, kui, kuid, vaid, ent, nagu, kuna, siis + kõik siduvad sõnad (tavaliselt tuntud kui küsisõnad) (nt kes, kelle, mida, kus, missugune jne) KOMATA: sidesõnad ja, ning, ega, ehk, või, kui ka NB! Koma käib sidesõna ees! (Nt Tore, et sa tulla said) Erandid:

    9. klassi eesti keel
    thumbnail
    14
    odt

    Reeglid, mida põhikooli lõpuks on vaja teada

    aastal 3. aprillil kell 15.45. Aeg sama, koma pole! Samaväärsed määrused ja täiendid: Jaanipäev, 24. juuni (jaanipäev = 24. juuniga, on koma!). Raske, (=) tinane väsimus. Sama- ja eriliigilised täiendid ning määrused: Samaliigilised on koma: nt Näitusel on suuri, keskmisi, väikeseid ja päris tillukesi koeri. (Räägib kasvust). Eriliigilised koma pole: nt Meil on kodus suur pruun pikakarvaline koer. (Kasv, värvus ja karv). LIITLAUSE: mitme öeldisega lause. Sõnajärg: kõrvallause, öeldis, alus. St öeldis alati esimesel kohal! Kirjavahemärgid: Jutustava lause lõpus punkt. Küsilause lõpus küsimärk. Käsk- ja hüüdlause lõpus hüüumärk. KOMAGA: sidesõnad et, aga, sest, kui, kuid, vaid, ent, nagu, kuna, siis + kõik siduvad sõnad (tavaliselt tuntud kui küsisõnad) (nt kes, kelle, mida, kus, missugune jne) KOMATA: sidesõnad ja, ning, ega, ehk, või, kui ka NB! Koma käib sidesõna ees! (Nt Tore, et sa tulla said) Erandid:

    Eesti keel
    thumbnail
    15
    docx

    EESTI KEELE EKSAMIKS KORDAMINE-1

    “ *Saatelause otsekõne järel: „O______(,!?)“s______. „Kohe lähen,ema,“ütlesin talle. *Saatelause otsekõne keskel: „O____,“ s______, „o_____(.!?)“ „Osta saia,“ütles ema, „ ja 2 piima kah.“ Otsekõne-àkaudnekõne *Asesõnad,isiku-ja ajavormid tuleb valida kõne vahendaja isikust ja kõnelemisajast lähtudes: Leili ütles: „Ma lähen mere äärde.“ àLeili ütles,et ta läheb mere äärde. *kui otsekõne on küsi Lause,muutub küsimus kaudseks ja selle lõppu pannakse punkt. Kaudse küsimuse ette ei asetata sidesõna et. Toomas küsis: „Kus mu jalgratas on?“ àToomas küsis,kus ta jalgratas on. *Kui otsenekõne on käsklause,muutub käskiv kõneviis tingivaks. Isa hüüdis meile: „ Minge kiiresti koju!“ àIsa hüüdis meile,et me läheksime kiirestti koju. -Tegusõna pöördeline vorm=öeldis=predikaat=lause tuum - Lauseliige, mis väljendab tegijat=alus (kes, mis, keda, mida)

    Kategoriseerimata
    thumbnail
    15
    docx

    EESTI KEELE EKSAMIKS KORDAMINE

    “ *Saatelause otsekõne järel: „O______(,!?)“s______. „Kohe lähen,ema,“ütlesin talle. *Saatelause otsekõne keskel: „O____,“ s______, „o_____(.!?)“ „Osta saia,“ütles ema, „ ja 2 piima kah.“ Otsekõne-àkaudnekõne *Asesõnad,isiku-ja ajavormid tuleb valida kõne vahendaja isikust ja kõnelemisajast lähtudes: Leili ütles: „Ma lähen mere äärde.“ àLeili ütles,et ta läheb mere äärde. *kui otsekõne on küsi Lause,muutub küsimus kaudseks ja selle lõppu pannakse punkt. Kaudse küsimuse ette ei asetata sidesõna et. Toomas küsis: „Kus mu jalgratas on?“ àToomas küsis,kus ta jalgratas on. *Kui otsenekõne on käsklause,muutub käskiv kõneviis tingivaks. Isa hüüdis meile: „ Minge kiiresti koju!“ àIsa hüüdis meile,et me läheksime kiirestti koju. -Tegusõna pöördeline vorm=öeldis=predikaat=lause tuum - Lauseliige, mis väljendab tegijat=alus (kes, mis, keda, mida)

    Eesti keel
    thumbnail
    5
    docx

    10.klassi eesti keele grammatika

    Heli: -ise (kohisema) Käitumine: -tse (tujutsema) Ühekordsus: -ata (kraaksatama) Olulisus: -le (kraglema) ­skle (olesklema) NB! Nulltuletus ­ tunnus ja lõpp liituvad otse tüvele : kohisema, ronima Määrsõnatuletus: Viisi: -lt(kirelt, -sti (kiiresti) Rühmitust: -ti (suviti) Paiknevus: -tsi (rinnutsi), -kuti (seljakuti), -stikku (vastastikku) Olukord: -li (selili) 9) Lauseõpetus, lauseliikmed ­ Lause on keeleüksus, mis väljendab üht mõtet keeleliselt terviklikul kujul. Lause koosneb fraasidest, need omakorda sõnadest. Lause tuumaks on öeldis. Alus on tegija. Sihtis on lauseliige, millele või kellele öeldisega väljendatud tegevus on suunatud. Öeldistäide täpsustab alust ja esineb lausetes, kus on olema vorm. Öeldis ehk tegusõna ­väljendab tegevust. Täiend ­ täpsustab või iseloomustab tegevustikku, olijat või tegevust nt. KÜLM suvi.

    Eesti keel
    thumbnail
    10
    doc

    Eesti õigekeel

    Lause Kesksel kohal on öeldis, mille ümber koonduvad kõik teised lauseliikmed, täpsustades tegevuse sooritajat, aega, kohta, põhjusi ja muid asjaolusid. Nt laulis (kes, missugune; kus, millal, kuidas, miks) Lause sõnajärg Tavaliselt on öeldis lauses teisel kohal. Kirjanik avab lugeja ees suurepärase maailma. Sel aastal võeti vastu negatiivne riigieelarve. Karu ostis poest mett. Mett ostis karu poest. Poest ostis karu mett. Kindlasti peab öeldis teisel kohal olema siis, kui 1) lause algul on määrus ja alus koosneb mitmest sõnast: Möödunud aastal asutasid eestlased ja leedulased koos uue firma. 2) lause algul on viisimäärus (kuidas?): Kiirustades lõi ta väravast mööda. Sõnajärg oleneb lauserõhust: · Rõhutatav sõna võib nihkuda lause algusesse: Oma vigu ta ei tunnista. · Tugevalt rõhutatav pealause alus või öeldis paigutub lause lõppu: Lõpuks ometi saabus koolivaheaeg.

    Eesti keel
    thumbnail
    36
    docx

    Eesti keele reeglid

    Venemaa vangilaagreis. 4) olevas käändes: Hillar Nahkur ASi Signaal müügiagendina ei tulnud kohale. 5) võrdlus (kui-lisand) Mina kui 11. klassi arukas inimene ei pane kunagi kui-lisandi ette koma. Eellisand EI eraldata komadega. Insener Jaan Kaup vahetas töökohta. Tartu linn valis uue volikogu. Kirjanikust naaber klõbistas oma kirjutusmasinal. KOONDLAUSE Koondlause on korduvate lauseliikmetega lause. Korduda võivad alused, sihitised, määrused, täiendid, öeldistäited. Sidesõnata koondlause Korduvad lauseliikmed eraldatakse komadega. Valssi, rumbat, foksi olime juba ammu õppinud. Olime juba ammu õppinud valssi, rumbat, foksi. Semikoolniga eraldatakse koondlause loetelude rühmad. Pisikeses poes oli saada kõike vajalikku: juustu, sinki, pasteeti ja teisi toiduaineid;vihikuid, pliiatseid, paberit ja muid koolitarbeid; jopesid, pluuse, kleite ja ülikondi.

    Eesti keel




    Kommentaarid (4)

    siisonsiis profiilipilt
    siisonsiis: Väga hea!

    19:15 27-01-2009
    kristy615 profiilipilt
    kristy615: väga hea :D
    11:53 14-05-2009
    Sten673 profiilipilt
    Sten673: Päris Hea!
    08:58 19-04-2010



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun