Arheoloogilised paigad Itaalias (0)

Arheoloogilised paigad Itaalias
Antiikaeg oli Vana-Kreeka ja Vana- Rooma antiikkultuuri ajastu, mis kestis Vahemere maades 800 eKr-500 pKr, eelkõige Itaalias. Iidsed linnad, Agrigento ja Aquileia olid kahe erineva vanaaja riigi suured linnad, mis on nüüdseks saanud ühe riigi silmapaistvamaks kultuurimälestisteks.
Agrigento on linnaks nimetatav omavalitsusüksus Itaalias Sitsiilia maakonnas , samanimelise provintsi keskus. Agrigento lisati UNESCO maailmapärandi nimistusse 1997. aastal, selle säilitamiseks on rajatud arheoloogia park. Hästi säilinud iidne linn Vahemeres, koos seitsme dooria templiga, on üks silmapaistvamaid näiteid Kreeka kunstis ja kultuuris.
Agrigento oli muistse Vahemere-äärse maailma üks suuremaid linnu, mis on erakordselt hästi säilinud. Sealne pikk dooria templite rida on Kreeka kunsti üks silmapaistvamaid mälestisi. Templite org hõlmab suurema osa muistse linna täisehitatud osast ja selle avalikest monumentidest. Selle suleb merega rööbiti kulgev mäeseljandik, mida antiikajal peeti pühaks. Akropoli ja templite vaheline ala planeeriti 5. sajandi algul eKr.
6. sajandil eKr Kreeka kolooniana asutatud linn jõudis õitsengu haripunkti türann Thero ajal. Kõige mõjukamad jäänukid pärinevad just sellest ajast. Olümpose Zeusi tempel, millest on alles ainult vundament ja peaaltar, oli kõikidest Kreeka templitest üks suuremaid. Niinimetatud Üksmeele tempel on Ateena Parthenoni järel Kreeka maailma kõige mõjukam säilinud dooria tempel. Peale selle on hellenistliku ja roomlaste Agrigento elupiirkondades tehtud ulatuslikke väljakaevamistöid; on leitud ka paganluse ja kristluse aegadest pärit iidseid kalmistuid koos hauakambrite ning monumentidega.
Aquileia on iidne Rooma linn Põhja-Itaalias Udine maakonnas. Aquileia lisati UNESCO maailmapärandi nimistusse 1998. aastal, selle säilitamiseks on rajatud riiklik arheoloogia muuseum . Aquileia oli suurim ja rikkaim linn varajases Rooma impeeriumis. Linna patriarhikirik mängis keskajal suurt rolli ristiusu levitamisel Kesk- Euroopasse.
Friuli-Venezia Giulias asuva Aquileia, algse Rooma keisririigi ühe suurema ja jõukama linna, hävitas Attila 5. sajandi keskel. Suurem osa sellest lebab ikka veel välja kaevamata põldude all, olles nõnda suurim seda laadi arheoloogiline reserv . Senistel väljakaevamistel on leitud osa foorumist ja sealne rooma basiilika, vabariiklaste macellum, ühed termid ning kaks luksuslikku elukompleksi. Hukkunud linna müüride taga on avastatud kalmistu koos mitme mõjuka hauakiviga, amfiteater ja tsirkus , tolle Rooma linna kõige mõjukamad jäänukid on sadamarajatised, piki jõekallast ridamisi kulgenud laod ja kaid .
Aquileia patriarhikiriku domineeriv tunnusjoon on basiilika. Algse kiriku tegid hunnid 452. aastal maatasa, ent sellest ajast on säilinud ka midagi iseäranis mõjukat: sada aastat tagasi avastatud tohutu suur neljanda sajandi mosaiik . Sellel kujutatud merestseenil on kaksteist apostleid sümboliseerivad kalurit.
Mõlemad arheoloogilised paigad on erinevalt silmapaistvad.
Kasutatud kirjandus:
http://whc.unesco.org/en/list/831/
http://whc.unesco.org/en/list/825