Niguliste kiriku ajalooline ahitektuuri analüüs Kaupmeeste ja meresõitjate pühaku Nikolause auks pühitsetud Niguliste kirik on üks ilusamaid hilisgooti sakraalarhitektuuri näiteid Tallinnas. Kirik rajati algkujul 1230. aastal, 13. sajandi lõpul lisandus kolmelööviline nelja võlvikuga pikihoone. See oli praeguse pikihoone suurune pseudobasiilika mõõtmetega, kuid toonaste võlvikute laius erineb tänapäevastest. Pikihoone hõlmas ka läänetorni, mis paiknes oma praeguses kohas, kuid ei ulatunud üle kesklöövi katuse. Pikihoone külgseintes asetsesid raidportaalid
.....................................................................................................8 Kokkuvõte......................................................................................................................9 Kasutatud kirjandus........................................................................................................9 2 Kirikute arhitektuur: basiilika Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik Tallinnas. Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. Võrreldes Niguliste kirikut teiste basiilikatega Tallinnas on see kirik oma kogulahenduselt kõige täiuslikum. Pidulik ja valguseküllane interjöör mõjub üllatavalt avarana. Kui võrrelda Niguliste kirikut ja Jaani kirikut, siis need mõlemad on basiilikad. Neil mõlemal on kesklööv tunduvalt kõrgem külglöövidest. Need mõlemad kirikud on
teist stiili tornikiivrid, kuna need on välgutabamuse või mõne muu õnnetuse tagajärjel maha põlenud ja asendatud. Sammas- Püsttoend, kolonn, mille ristlõige on ringikujuline ning koosneb kolmest osast: baas, tüves ja kapiteel. Samba pind võib olla sile, püstvagudega või spiraalvagudega. Piilar- arilikult kandiline tugipost, mis kannab laekonstruktsiooni. Ristlõikelt võib see olla nelikant, kaheksakant või hoopis ristikujuline. Tallinna Niguliste kirik Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik. Niguliste kirkik on pühendatud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. Algkujul rajati kirik 1230. aastal Ojamaalt saabunud saksa kaupmeeste asula keskusena, siis kasutati kirkikud ta kaitsekirikuna. 13. sajandi lõpul lisandus kolmelööviline nelja võlvikuga pikihoone. Pikihoone sisaldas ka läänetorni, mis paiknes oma praeguses kohas, kuid ei ulatunud eriti üle kesklöövi katuse. Pikihoone külgseintes asetsesidraidportaalid
ehitis linnuse flankeerivaks kaitsmiseks. Danskerit kasutati ka käimlana Viljandi ordulinnuse kohal asus eestlaste muinaslinnus, mis on rajatud hiljemalt viikingiajal. Viliende-nimelist linnust mainitakse Henriku Liivimaa kroonikas, kus on ka detailsed kirjeldused linnuse piiramisest 1211. ja 1223. aastal. Arvatavasti alates Madisepäeva lahingust 1217. aastal asusid linnuses koos eestlased ja sakslased, hiljemalt 1223. aasta alguseks oli püstitatud kirik. 1223. aasta jaanuaris tapsid eestlased kirikusse missale kogunenud sakslased ja kaitsesid linnust sama aasta augustini, kutsudes abivägesid ka Vene aladelt. Linnus vallutati kahenädalase piiramise järel. Kivilinnuse ehitamist on esmamainitud 1224. Tööde käigu kohta andmed puuduvad. Varasema ehitusetapiga seostub lisaks piirdemüürile vähemalt üks konvendihoonele eelnenud hoonetest, kuid pole teada, milline see oli: oletatud on nii tornlinnust kui ka paleed. 13. ja 14
Kuningas või keiser valitses riiki ainult vormiliselt, oli esimene võrdsete seas. Kaubavahetus oli pea olematu, kõik vajalik valmistati kohapeal. Isegi ülikud elasid siis veel üpris lihtsalt. Sellegipoolest tekkisid ja arenesid linnad ning pisitasa elavnes kaubandus. Uusi tuuli tõid Euroopasse 11. sajandil puhkenud ristisõjad Püha Maa - Palestiina vabastamise pärast. Nende käigus imbusid Euroopasse Idamaa kultuuride mõjud. Üldise killunemise taustal sai Euroopa ühendajaks katoliku kirik. Kiriku võim muutus nii suureks et paavsti, piiskoppide ja vaimulike paindusid kõik, nii ülemkiht kui alamrahvas. Usk haaras praktiliselt kõik elualad. Nii ongi romaani kunst eelkõige kiriklik. Romaani - Paljude erinevate mõjude risttules sündis romaani stiil Itaalias. Siin säilinud antiigi pärand ei lasknud itaalia ehitusmeistreid mitte kunagi täiesti vabaks. Bütsantsile kuulunud aladel võidutsesid bütsantslikud jooned. Lõunast peale tungivad maurid tõid endaga kaasa islami
sajandil ka eestlasi (Jacobus Kottekyn, Friedrich Kaukes). Tallinnasse asusid dominiiklased 1229 aastal, Tartusse 1300 aastal, mõnevõrra hiljem ka Narva. Kuna dominiiklased tundsid hästi eesti keelt olid nad maarahva ja linnaeestlaste seas populaarsed. Undeutsche ehk mittesakslased. Pikaaegse vallutussõja tõttu suhtuti eestlastesse umbusuga. Pärast eesltaste 1223/24 aasta mässu neid enam linnustesse ei võetud. Usaldamatus polnud ainsaks põhjuseks, miks uus võim ja kirik ei otsinud koostööd pärisrahvaga, vaid oluline oli ka feodalismile rajanev mõtlemisviis. Selle põhjal olid Eesti ja Läti talupojad kui ,,mittesakslased", alam seisus. Tsistertslased Esimene mungaordu kes Eestimaale jõudsid olid tsistertslased (mungarüü värvi järgi ,,hallid vennad"). Nad rajasid 1228 aastal mungakloostri Kärknas (hiljem ka Padisele) ja naistsistertslaste Püha Miikaeli ehk Mihkli kloostri Tallinnas (hiljem ka Tartu ja Lihulasse)
Sissekäik asus läänepoolses otsas. Kaks rida kaartega ühendatud sambaid jagas kiriku pikuti kolmeks osaks ehk lööviks. Keskmine lööv oli laiem ja tunduvalt kõrgem kui külglöövid ning tema ülaosa müüridesse jäeti aknad. Seda osa nimetatakse valgmikuks ning selle olemasolu ongi tähtsaimaks basiilika tunnuseks. Aknad olid ka külglöövide välisseintes. Kiriku idapoolses otsas oli enamasti veel üks, teiste löövide suhtes põigiti asetsev lööv. Nii sarnanes kirik põhiplaanilt T-tähega ning selle "tähe" püstkriipsu nimetatakse pikihooneks ja ülemist põikkriipsu põikhooneks. Kiriku idaseinast ulatus väljapoole väike poolringikujuline niss altari paigutamiseks - apsiid. Lagi oli lame või puudus üldse, nii et kirikust võis otse näha katusesarikaid. Muidugi võisid ehitajad teha muudatusi üksikasjades. Mõnel kirikul oli avar eeskoda, mõnel jälle
Pilet nr.1- Esiaja eluviis ja kunst Esiaegse kunsti ja koopamaalingute üldiseloomustus koos näidetega: Vanimad mälestised pärinevad vanimast kiviajast, vahemikus ligikaudu 30 000 aastat e.Kr kuni 8000 aastat e.Kr ning puudutavad luust, kivist, savist skulptuure (Willendorfi Venus) ning koopamaalinguid(Altamiras ja Lascaux's). Koopamaalingutel esinevad loomad - näib et rituaalsel moel: kujutati endale tarvilikke loomi, võimalik, et soodustada nende paljunemist, ning jahitavaid haavatuna, ennetamaks jahiõnne. Esimesed avastused kiviaja kunstist avastati 1879.a. Põhja-Hispaaniast koopaseinalt (Altamira koopast). Nad olid värvilised ja meisterlikult teostatud, seega ei usutud, et nadpärinevad nii vanast ajast. Koopaseintel kujutati enamasti loomi nagu mammutid, piisonid, veised ja hobuseid. Kuidas on kiviaegsete inimeste eluviis ja kunst seotud: Esimesena hakati joonistama koobaste seintele. Arvatakse, et ka loomi õpiti tundma läbi koopamaalingute. Kunstiga üritati väljendada
Kõik kommentaarid