Gooti stiili konspekt (0)

Gooti stiilist ehitiste kaks kõige olulisemat tunnust – teravkaar ja roidvõlv. Roidvõlv võimaldas kirikuid kõrgemaks ehitada. Kolm kuulsat katedraali Prantsusmaal: Jumalaema kirik , Reimsi katedraal , Limoges Katedraal, Countance'i Katedraal. Tugikaartel oli konstruktiivses mõttes esmatähtsus. Inglismaa kirikute iseärasused – madalad, pikim torn asetseb nelitise kohal, ehitati linnast välja. Saksamaal üldiselt ei olnud nii palju majanduslikku ja kunstilist jõudu, et ehitada Prantsusmaa uhkeid ehitisi . Itaalia kirikud – fassaaditorne näeb harva, vertikaalsust ei rõhutatud, nelitise kohal võis olla ka kuppel, kirikud kaeti värvilise marmoriga. Fresko – märjale krohvile värvitud maal. Gooti suurim tellija olid kirikud. Gooti kunstis peeti inimese kujutamisel kõige olulisemaks realismi ja inimkeha ning inimese proportsioone, samuti pandi rõhku ka tunde- ja hingeelu kujutamisele ning usulise härduse kujutamisele.. Gooti kujurite lemmikteema oli kristuse kannatuslood. Vitraaž – kõige silmapaistvam klaasimaal. Pieta – surnud kristus on oma ema süles. Krutsifiks – kristuse ristilöömine. Giotto di Bondone – fresko, tööd säilinud sajandeid Firenze kirikutes, tema projekti järgi tehti kirik . Hakkas signeerima töid. Keskaegsed kirikud Tallinna vanalinnas – püha vaimu kirik, oleviste kirik, niguliste kirik. Tartu Jaani kirikus on erilist see, et seal on umbes 1000 tänapäevani säilinud terrakotaskulptuuri, mis on oma suuruse, hulga ja kunstilise taseme poolest Euroopas ainulaadsed . Kindluseid hakkasid võõrvallutajad esimestena ehitama, siis sinna sisse kirikud. Nimeta eri liike ühiskondlikke hooneid Tallinnas – raekoda . Eestis hakkas gooti stiil levima 14. sajandil. Niguliste kirikus on sisekujunduses säilinud 1481.a. Hermen Rode loodud peaaltar ning 15.saj. lõpust pärinev Bernt Notke " Surmatantsu " maali alustükk. Surmatantsumaalide sõnum – kõik on surnuna võrdsed. Maalis Bernt Notke. Hermen Rode lõi peaaltari Nigulistesse ja Tallinna Pühavaimu kirikusse.