Väliskõrv koosneb kõrvalestast(suunab helid kuulmekäiku) ja kuulmekäigust(suunab helid trummikilele), keskkõrv koosneb trummikilest(reageerib helilainetele ja võnkumisele ning paneb vasara liikuma)+trummiõõs, vasarast(paneb alasi võnkuma), alasist(paneb jaluse võnkuma) ja jalusest(annab võnkumise edasti teole), poolringkanalitest(aitavad säilitada tasakaalu). Sisekõrv koosneb närvidest(tekib närviimpulss, mis suunatakse peaajju), teost(säilitab tasakaalu)ja kuulmetõrist(aitab taastada rõhku kõrvas) 2. Kõrvalest koondab helilained kuulmekäiku, mida mööda jõuavad need trummikilele. Trummikile paneb liikuma vasara, alasi ja jaluse, mis annavad võnkumise edasi teole. Võnked panevad teos oleva vedeliku võnkuma, ärritavad kuulmisrakka ning tekitavad närviimpulsse. Piki kuulmisnärvi liiguvad impulsid peaaju kuulmiskeskusesse. 3. ??? 4
11. Silmade tervishoiu reeglid Lugemis- ja kirjutamiskaugus 30-35 cm Töökoha valgustatus Lugemine liikuvas sõidukis Pidev töötamine arvutiga A-vitamiinirikas toit 12. Kuidas tekib lõhnaaisting? 1) Sissehingamisel õhus olevad aineosakesed ninaõõne piirkonda 2) Limas lahustunud aineosakesed ärritavad haistmisrakkude karvakesi põhjustades närviimpulsse 3) Mööda närvikiude kanduvad närviimpulsid peaajju 13. Kuidas tekib maitseaisting? 1) Süljes lahustunud aineosakesed läbi väikeste avade maitsmispunga 2) Maistmispungas puutuvad kokku tunderakkudega tekitades närviimpulsse 3) Närviimpulsid kanduvad mööda maitsmisnärve peaajju, kus maitsed eristatakse
õlavööndit ning nahka nendest piirkondades c) Nimmepõimik innerveerib kõhulihaseid, reie eesmise ja külgmise rühma lihaseid, mundanditõsturit d) Ristluupõimik innerveerib reie tagumise rühma, vaagnapõhja, sääre- ja jalalihaseid ning nahka nendes piirkondades e) Õndrapõimik innerveerib õndraluu piirkonda 18. Ülenevate ja alanevate juhteteede mõiste, nende paiknemine Ülenevad juhteteed juhteteed, mille kaudu erutus liigub seljaajust peaajju. Paiknevad seljaaju valgeaine tagumistes väätides. Alanevad juhteteed juhteteed, mille kaudu erutus liigub peaajust seljaajju. Paiknevad seljaaju valgeaine eesmistes väätides ja külgmiste väätide mediaalses osas. 19. Nimetage peaaju osad a) Piklik aju b) Tagaaju c) Eesaju d) Vaheaju e) Suuraju 20. Nimetage otsaju osad, mõhnkeha Poolkerade suuremad vaod on külgvagu, tsentraalvagu ja kiiru-kuklavagu, mis
seotud? Struuma see tekib joodi puudusel ja siis tekib kilpnäärme haigus. See on seotud kilpnäärmega, mis toodab hormooni türoksiin. Diabeet tekib insuliini mittetootmisest ja siis ei saa kõhunääre töötada õigesti. See on seotud kõhunäärmega, mis toodab insuliini. Kääbuskasv see on kilpnäärme alatalitus. See on seotud kilpnäärmega, mis toodab türoksiini. Närvisüsteemi jagunemine ja ülesanded. PNS: ülesanne on, et see kannab erutuse edasi peaajju. Jaguneb: somaatiline ehk kehaline, mis juhib tahtele alluvait tegevusi ja vegetatiivne ehk autonoomne, mis juhib tahtele allumatuid tegevusi. KNS: juhib kogu organismi tegevust. Koosneb peaajust ja seljaajust. Peaaju juhib kogu organismi tegevust ja koosneb: suuraju , väikeaju reguleerib koostööd ja tasakaalu, vaheaju reguleerib ainevahetust, paljunemist ja kehatemperatuuri, piklikaju reguleerib tahtele allumatuid tegevusi, keskaju tagab lihase pingeseisundi.
impulssidega refleksid:kiired vesivedelik, kolju kepikesed: võrkkestal haisterakkudes närviimpulss-impulss mööda kohanemisreaktsioonid, mis on vastused paiknevad valgustundlikud rakud, millega haistmisnärvi peaajju), inimene eristab tuhandeid väliskeskkonnast või organismist pärinevatele eristame musta-valget, tumedat-heledat lõhnu, vajalik et kinnitada ainete kõlblikust ärritustele, jagun: 1.kaasasündinud e. pärilikud kolvikesed- võrkkestal paiknevad kompimine-võime puudutades kindlaks teha e
kõrva osa SISEKÕRV Levitab võnkeid mööda tigu edasi ning liigutab kuulmisrakkude karvakesi ja tekitab neis närviimpulsse Tasakaaluelund Kuulmisnärv Tigu Vedelik Tasakaaluelund Moodustavad poolringkanalid kahe kotikesega Ülesandeks tasakaalu hoidmine Saadab närviimpulsid peaajju Kahjutuse korral tekivad tasakaaluhäired Kuulmishäired Kõrvaosade vigastused; kuulmekäigus ummistumine; viirused ja bakterhaigused. Peamine sisekõrva kahjustaja on müra (vali muusika, plahvatus) kahjustada saavad kuulmisrakkude karvakesed ja kuulmisnärv. https://youtu.be/VxcbppCX6Rk https://www.youtube.com/watch?v=HMXoHKwWmU8&feature=youtu.be
PARMESAN juustus Külmutatud lõunasöök Konserveeritud suppides Lihtnuudlid Kartuli chipsides Merevetikastes Tortilla chipsides Koreea, Hiina ja Jaapani köögis Eelroas Soojas roas Pärmis Mida teeb? Sattudes organismi liigub kiiresti vere kaudu peaajju ja tugevdab maitset ning keele tundlikkust. E621 kutsub esile rakkude oksüdaatilise kahjustuse ning DNA kahjustuse. Tekkivad valud. Alates peavalust lõppedes Alcheimeri haiguseni. Teised sümptomid Näo punetus Higistamine Raskuse tunne suuõõnes Kurgupõletik Valu rinnus Kiirenenud südametegevus Hingamise puudulikkus Vahe C5H8NNaO4 B6 vitamiini sissevõtmine vähendab võimalust saada Monosoodium glutamate 1907 aastal T. I. U. avastati Monosoodium
3)ümberpööratud , 4)samapidi , 5)tõeline , 6)näiline See , milline kujutis tekib sõltub eseme kaugusest läätses. Luubist tekib näiline kujutis, mis on suurendatud ja sama pidine. Silm: Silma osad : 1)Sarvkest-katab ja kaitseb silma , 2)silmalääts-koondab valgust , 3)klaaskeha- suunab valguse võrkkestale , 4)võrkkest-sinna tekib kujutis , 5)pimetähn-seal seostuvad omavahel võrkkest ja nägemisnärv , 6)nägemisnärv-viib nägemis aestingu peaajju , 7)läätse pingutav lihas-muudab vajadusel läätse kuju. Silmas tekkiv kujutis on tõeline , ümberpööratud ja vähendatud .Silmas on kahte tüüpi valgus tundlike rakke : 1)kolvikesed-reageerivad värvidele ning ei tööta hämaras valguses , 2)kepikesed-ei reageeri värvidele ning toimivad hämaras valguses. Lühinägija : näeb lähedasi esemeid hästi ja kaugeid halvasti.Kaugest esemest tekib terav kujutis võrkkesta ette.Kasutatakse nõgus läätsega prille
Referaat bioloogias NÄRVID NÄRVID Inimesele mõjuvad pidevalt välisärritajad. Meeleelundid muudavad neid kehasisesteks signaalideks, mis juhitakse peaajju. Aju saadab tegutsemis käsud elunditesse. Kõiki neid tähtsaid signaale kannavad edasi närvid, mis läbivad kogu meie keha. Nad koosnevad suurest hulgast kiududest, mille läbimõõt on 1/100 millimeetrit. Meie närvisüsteemi peajuhe on seljaaju. Tunde- ehk sensoorsed närvid juhivad signaale meeleelunditest ajusse kiirusega 15-60 meetrit sekundis. Liigutus e. motoorsed närvid toovad käsud ajust lihastesse üle 100 meetri sekundis. Korralduste
Keskaju on suhteliselt väike ja asub teiste ajuosade all. Selle ajuosa ülesandeks on vahendada närviimpulsside liikumist peaajust seljaajju ning ka vastupidi. Lisaks tagavad keskajust tulenevad närviimpulsid lihaste pingeseisundi ehk toonuse. Vaheaju etendab olulist rolli ainevahetuse reguleerimises, samuti mõningate teiste füsioloogiliste protsesside kooskõlastamises Vaheaju koosneb taalamusest ja hüpotaalamusest. Taalamuses toimub peaajju sisenevate närviimpulsside esmane "sorteerimine" ja juhtimine suuraju erinevatesse piirkondadesse. Hüpotaalamus on vegetatiivse närvisüsteemi regulatsioonikeskus. Siis juhitakse organismi tahtele allumatuid talitlusi. Hüpotaalamus juhib ka hüpofüüsi tööd. Närvirakud ja närvid Nii kesknärvisüsteem kui piirdenärvisüsteem koosnevad ehituslikult närvirakkudest ehk neuronitest. Närvirakkude ülesandeks on närviimpulsside edasikandmine üle kogu keha.
· Mis on neuraalne regulatsioon? · Närvisüsteemi alusel toimiv organismi reguleerimine · Millest koosneb närvisüsteem? · · Milline on närviraku ehk neuroni ehitus? · · Kuidas toimub närviimpulsi ülekanne? · Närviraku lühikesed jätked võtavad signaale vastu rakkudest ja annavad pikkade jätketega seda teisele neuronile edasi mida mööda liigub impulss lõpuks seljaajju ja peaajju · Mis on sünaps? · Närvirakkude vahel asuv ühendus mille kaudu impulss liigub ühelt närvirakult teisele · Mis on refleksid? · organismile tekitatud ärrituse vastus · Kuidas refleksid toimivad? · keha ärritab midagi;närvirakk võtab ärrituse vastu;sünapsi abil liigub ärritus mööda teisi närvirakke ajju; järgneb liigutus · Mis on humoraalne regulatsioon? · Sisenõrenäärmete regulatsioon organismis, verre või lümfi
Silma kaitseb: koljuluud, kulmud, silmalaud, ripsmed Nägemine? Võime tajuda valgust, värvust, kuju ,mõõtmeid ja asukohta Ruumiline nägemine? Võimaldab määrata suurusi ja kaugusi Kaugelenägevus?nägemishäire, silmalääts on lame või muna on lühem, lähedal olev kujutis tekib võrkesta taha Kauguelenägevuse seos vanadusega? Mida vanem on inimene seda jäigem on lääts ja see ei muutu enam kumeraks Miks on lapsed sündides kaugelenägijad? Sest nende silmamuna on lühike ja lääts lame Kuidas parandada kaugelenägijate nägevust? Kumerate prilliklaasidega Lühinägelikkus? Nägemishäire, sarvkest on kumer või silmalääts või muna on liiga pikerkune Lühinägelikkuse seos vanadusega? Esineb koolieas pärast 30-40 eluaastat enam ei suurene Kuidas parandada lühinägelikkust? Kanda nõgusläätsega prille Mis võimaldab eristada värve? Kolvikesed(neid on 3 tüüpi: punane, kollane, sinine) Kuidas toimub silmas uute värvide ja toonide teke?erinevad värvused levivad eri ...
• Haiguse hilisemas järgus on koeral suu lahti, keel väljas, saba sorgus ja käik vankuv. • Algul on tõvest tabandunud tagumine kehapool, hiljem järgneb üldine halvatus, mille tagajärjel loom sureb. HAIGUSTEKITAJA LEVIK • Nakatumine algab hetkel, mil haige looma sülg satub hammustuse kohta või kriimustusse/haava. • Haigustekitaja jääb paljunema ligikaudu nädalaks sissepääsuväratisse. • Viirus liigub mööda närvitüvesid selja- ja peaajju, ning edasi silmadesse, südamesse, nahka ja suuõõnde. • Viirus paljuneb süljenäärmetes ja eritub süljega. HAIGUSE KLIINILINE PILT • Inkubatsiooniperiood: 1-2 kuud • Eelnähtude periood: iiveldus, oksendamine, väsimus, palavik ja teised mittespetsiifilised sümptomid. Valu, põletik, torkiv või kihelev tunne haavakohas. • Haiguse õitseperiood I : hingamishäired, ärritus- ja agressiivsusnähud, lihastõmblused, krambid, hüdrofoobia
1.Trummikile ülesanded: Paneb võnkuma kuulmeluukesed, kaitseb kõrva külma ja mikroobide eest. 2.Kirjelda, kuidas levib heli läbi välis- ja keskkõrva sisekõrva. Kõrvalest püüab helivõnkeid ja suunab need nagu läbi lehtri kuulmekäiku, seal liikuvad helilained panevad trummikile võnkuma ja levivad sealt edasi keskkõrva. Liikuma hakkavad kuulmeluukesed annavad võnkumise edasi sisekõrva teole. Tekivad närviimpulsid, mis kanduvad peaajju. 3.Miks on vaja reguleerida õhurõhku välis- ja keskkõrva vahel? Õhurõhu järsk muutus välis- ja keskkõrva vahel võib kahjustada õrna trummikilet. Selle tagajärjel võivad tekkida haigused ja põletikud. 4.Milliseid helisid inimene kuuleb? Inimene tajub, kas heli on kõrge või madal, tugev või nõrk. Normaalse kuulmisega inimene eristab helisid, mille sagedus on 20-20 000 võnget sekundis (hertsi) 5
maitsmispungad 400 000 dollari väärtuses. Haistmiselund Inimese haistmiselundiks on nina. Ninaõõne ülemises osas asuvad haisterakud (20 miljonit). on 7 põhilõhna Inimene suudab eristada ligi 10000 erinevat lõhna. Vananedes lõhnatundlikkus halveneb. Igal inimesel on talle omane lõhn Haistmine - on lenduvate ainete lahustumine limakihis Haistmine õhuga sissehingatud aineosakesed lahustuvad ninaõõne limas puutuvad kokku haisterakkudega närviimpulss liigub peaajju lõhnad eristatakse. Raitlill on maailma suurima õiega lill, mis lõhnab raipe järgi. Kompimiselund Inimese kompimiselundiks on nahk. Milleks meile veel nahka vaja on? kaitseb vigastuste, UV-kiirguse, bakterite, veekaotuse ja külma eest sünteesib D-vitamiini ja melaniini eritab jääkaineid Naharetseptorid Nahas asuvad erinevad retseptorid (5 miljonit), mille abil inimene tajub valu, survet, külma ja kuuma. Puudutustele ja survele on eriti tundlikud keeleots, huuled
ristluupõimik – ( kõige võimsam) innerveerivad vaagnavööde, tuharad, reie taga + säär+jalg nahk ja lihased. e) õndrapõimik- innerveerib õndraluu prk nahka. 60. Ülenevate ja alanevate juhtteede mõiste, nende paiknemine- a) Ülenevad juhtteed e. sensoorsed(sinine)seljaaju valgeaine taga ja külgväätides) antakse edasi impulsid, mis saabuvad seljaajju mööda tundenärve nahast, lihastest jm,peaajju ( ajukoorde) b) Alanevad juhtteed e. Motoorsed( ainult liigutusteks) antakse edasi peaajust lähtuvad impulsid mööda seljaajunärve lihastele. Paikenvad seljaaju valgeaine ees- ja külgväädis. Jagunevad: Kortikospinaalkulglad( teadlik , tahtlik tegevus) Subkortikaalkulgla( õpitud, automaatne tegevus) 61. Nimeta peaaju osad: a) Piklikaju b) Tagaaju, koosneb sillast ja väikeajust c) Keskaju , millesse kuuluvad ajuvarred ja keskajukatus
haistmis tegevust,nt juhib hingamist ja südametege vust. Seljaaju vahendab infot peaaju ja ülejäänud keha vahel,info liigub mööda seljaaju valgeainet peaajju ja tagasi.,Teiseks juhib seljaaju lihtsaid kaasasündinud käitumisi Mida kutsutakse reflekideks,mis aitavad reageerida kiires olukorras mõtlematta.nt : põlverefleks Seljaajunärvid sisaldavad kahesuguseid närvikiude.Selgmised kiud toovad seljaajusse infot,kõhtmised aga viivad info välja Piirdenärvisüsteem koosenb üle kogu keha paiknevatest närvidest,mis ühendavad kõiki keha organeid kesknärvisüsteemiga.
Marutaudi nakatuvad ka nahkhiired. ● Linnud, kalad ja roomajad ei ole haigusele vastuvõtlikud. ● Eestis nagu mujalgi Euroopas on haiguse põhilisteks kandjateks metsloomadest rebane ja kährikkoer. ● Lemmikloomi vaktsineeritakse marutaudi vastu( metsloomi samuti, mis tõkestab levikut) Millised on marutaudi haigustunnused? Kui viirus on läbi hammustushaava organismi tunginud, levib ta närvisüsteemi vahendusel peaajju ning enamik marutaudile viitavaid sümptomeid ongi põhjustatud kesknärvisüsteemi kahjustusest. Sagedamini esinevad sümptomid on: ● tavapärase käitumise järsk muutus (tavaliselt sõbralik loom muutub kartlikuks või agressiivseks) ● inimpelguse kadu metsloomadel ● suurenenud süljevoolus ● neelamisraskused ● rännumaania ● suurenenud heli- ja valgustundlikkus
väga pikk, olenevalt liigist ja nakatumise teest mitmest kuust 10 aastani. Prioonhaigused võib üle kanda surnud (või haigestunud) indiviidi ajukudede või nende ekstraktide manustamisega suukaudselt, verre veri või ajju. Kõige infektsioossemad on pea peaaju- ja seljaaju, lümfoidsed organid (peamiselt põrn) ja soolestikukude. Eksperimentaalselt ei ole kinnitust leidnud haiguse levik lihaskoe, vere ja piima kaudu. Kõige kergemini toimub nakatumine priooniallika inokuleerimisel peaajju, raskem on haigustekitajat üle kanda intravenoosselt, subkutaanselt, intraperitoneaalselt või suu kaudu. Ka liikidevaheline ülekanne on võimalik, kuid raskem kui sama liigi piires. Liigibarjäär on seda suurem, mida erinevamad vastavad liigid geneetiliselt on ja mida erinevamad seega ka nende proteiinid on. Seniste uurimiste alusel väidetakse, et emalt lapsele, loote- ega imikueas nakkus üle ei kandu.
Kõige selgemini saame näha siis, kui vaatleme otse meie ees asuvaid esemeid. Külgedel paiknevate esemete piirjooned on ähmased ja värvisus ei eristu kõige selgemalt. Esemetelt peegelduvad valguskiired läbivad sarvkesta, silmaava, läätse ja klaaskeha ning koonduvad võrkkestale. Valguse mõjul tekivad silma võrkkesta rakkudes keemilised muutused, mis põhjustavad närviimpulsse. Need kanduvad mööda nägemisnärvi peaajju nägemispiirkonda, kus tekib nägemisaisting. TÖÖ JA ÕPPETINGIMUSED Mitteküllaldane või liiga tugev valgustus põhjustab silmade väsimist ning see omakorda alandab üldist tööjõudlust. Parim on päevavalgus, kuid otsese päiksevalguse käes ei tohi siiski lugeda ja seda eriti suvel. Kunstliku valguse puhul on soovitav kasutada 60 W pirni, mis oleks töökohast 1/2 kuni 3/4 m kaugusel. SILMADE TERVIS JA TOITUMINE Toit peab olema mitmekesine ja vitamiinirikas.
Oimusagar on ajukoore osa, mis tegeleb põhiliselt kuulmise ja mälestuste moodustamisega. Kiirusagar vastutab objektide ruumilise asetuse ja liigutuste kooskõlastamise eest. Ühtlasi hoolitseb see liigutuste õige järjekorra eest ning võimaldab samaaegselt mitme asjaga tegeleda. Seljaaju ülesanneteks on närvikeskuste abil reguleerida liikumisaparaadi, kusemise, roojamise ja vereringe reflektoorset funktsioneerimist ja juhteteede abil närviimpulsside vahendamine peaajju. Otsmikusagar tegeleb otsuste vastuvõtmisega vastavalt välistele stiimulite ning vastutab käitumise planeerimise ja liigutusteks valmistumise eest. Ajupoolkerade asümmeetria - ·Kahe ajupoolkera infovahetus toimub mõhnkeha kaudu ·Paul Broca ·Vasakus ajupoolkeras: sõnalise info töötlemine (kõnekeskus, keel), kirjutamine, arvutamine ·paremakäelisus ·Analüütiline infotöötlus
Need paiknevad tagumistes ja osalt ka külgmistes sammastes. Alanevad juhteteed juhivad motoorselt närviipulsse, motoorikat – peaajust seljaajju ja seljaajust allapoole. Nemad paiknevad eesmistes ja osalt külgmistes sammastes. Puutetundlikkus: nahk võtab erutuse vastu, erutus läheb sensoorsetele närvikiududele. Esimese neuroni keha. Tagumiste juurte kaudu siseneb tundlikkus tagumistesse sarvedesse. Teise neuroni keha. Edasi juhitakse tundlikkus mööda ülenevaid juhteteid peaajju, talamusse (nägemiskühmudesse). Kolmanda neuroni jätked lähevad peaajukoorde. Peaajukoores tundlikkus läheb tagumisse tsentraalkääru. Tundlikkus kõige suurem näol, kätel ja keelel. Kätel on kõige suurem tundlikkus teisel sõrmel (nimetissõrm). Retseptorite tundlikkuse väljalülitumisel (külma saanud sõrmed nt) on lihased korras, aga ometi tundlikkust edastavad retseptorid on külma tõttu tundetuks muutunud. Ei saa teha efektiivseid
basaalganglionid närvirakukogumikud, igal tuumal iseloomulik funktsioon; otsajus on ajuvatsakesed tühimikud ajus, kus paikneb ajuvedelik liikvor. Ajuvatsakesi on 4 (ajutüves, vaheajus ja külgmised e lateraalsed vatsakesed) 4.vatsake on ühenduses seljaajukanaliga. Vegetatiivse ns keskused on ka kns-is, aga sealt väljuvad närvid ei lähevad teistmoodi innerveeritakse siseelundeid ja veresooni, tahtele ei allu Peaajunärvidega siseneb peaajju kuulmine, nägemine, histmine, seljaaju kaudu ka tundlikkus. Kehalihastele läheb seljaaj närvide kaudu, pealihastele peaajunärvide kaudu. Erutuse ülekanne ns-is, sünaps, mediaatorid Erutuse ülekanne ühelt närvilt teisele või närvilt innerveeritavale lihasele toimub sünapsi abil. Närvi, mida mööda erutus levib, lõpposa on sünapsi presünaptiline osa. Teis enärvi algosa on postsünaptiline osa. Presün osa sünapsipilu poolset membraani nim presün membraan, postsün vastupidi
kolesteriinisisaldust veres ja kudedes, laiendab ja lõõgastab veresoont, stimuleerib soolte peristaltikat ning soodustab sapieritust. kõige kõrgemad magneesiumi kontsentratsioonid esinevad kõige aktiivsema ainevahetusega elundeis nagu peaaju, süda, maks ja neerud. Magneesiumi vähesuse korral suureneb veresoonte seintes südame- lihases ja skeleti lihastes kaltsiumihulk, Ilma magneesiumi tasakaalustava mõjuta tekitab kaltsium arterite (eriti südamelihasesse ja peaajju suubuvate) kokkutõmbumist, piirates seeläbi neisse elundeisse saabuva vere hulka, mille tulemuseks võib olla vererõhu tõus, südameatakid, ajuinsult ja migreeni tüüpi peavalud. Neerudes tekivad degeneratiivsed muutused. Üheks magneesiumi tähtsamaks funktsiooniks on osalus energiarikka ühendi ATP produktsioonis, samuti suurendab ta ensüümide aktiivsust (see tähendab üldjoontes ainevahetuse paranemist). Samuti on
Kui tarvitada uimasteid, hakkab keha neid aineid ise vähem tootma. Lõpuks võib tootmine täielikult lakata ja närvisüsteem ei saa enam normaalselt töödata. Tekib vastupandamatu soov uuesti uimasteid proovida. Kuidas info närvisüsteemis liigub? Keskkonnast saadud informatsioon liigub mööda närvirakke (Info antakse edasi ühe närviraku aksonilt teise närviraku dendriitidele) kesknärvisüsteemi seljaajju ja sealt peaajju, kus toimub info töötlemine. Vastu võetud otsus saadetakse järgmistele närvirakkudeni kuni see jõuab vajaliku organini mis otsuse täide viib . Refleksikaare osad ja selle toimimise põhimõte. ( Lk 91 triikrauaga pilt) Refleks on kiire tahtmatult toimuv vastusreaktsioon ärritusele. Refleksid jagunevad kaasasündinud ehk tingimatuteks refleksideks ja omandatud ehk tingitud refleksideks. Kaasasündinud refleks on näiteks neelamisrefleks
Funktsioon: - analüüsida kõiki keha retseptoritelt tulevaid signaale ja sünteesida otstarbekad vastusreaktsioonid (käitumine) - meie teadvuse, mõtlemise, sihipärase tegevuse, meeleelundite juhtimine 5. Selgitage mõiste JUHTETEED. Nende funktsioon ● Valgeolluses asuvad samasuunaliste närvikiudude kimbud. - ülenevate e astsendeeruvate juhteteede kaudu (sensoorsed) viiakse impulsid seljaajust peaajju (nt valu- või külmaaisting) - alanevate e destsendeeruvate jt kaudu (motoorsed) viiakse käsklused peaajust seljaajju (nt lihaste liigutamiseks) - jt täidavad seljaaju juhtefunktsiooni, toimetades edasi peaajju minevaid teateid ja peaajust tulevaid käske 6. Seljaaju MEDULLA SPINALIS anatoomia ● Paikneb koos teda katvate kestadega lülisambakanalis. ● On 1cm jämedune, u 45 cm pikkune ja 30g raske väätjas moodustis.
Vanus - nooremad tunnevad paremini lõhnu, vanemad enam mitte nii hästi. KUIDAS ME HAISTAME? Sissehingamisel satuvad õhus sisalduvad aineosakesed ninaõõne haistmispiirkonda. Haistmisrakul on haistmiskarvakesed, mis ulatuvad ninaõõnde katvasse limakihti ja võtavad vastu lõhnaaineid. Limas lahustunud aineosakesed ärritavad haistmisrakkude karvakesi, põhjustades haistmisrakkudes närviimpulsse. Mööda närvikiude kanduvad närviimpulsid peaajju, kus lõhnaallikas kindlaks tehakse. 4 Katse Nagu eespool mainitud, peab katses olema 25 nuusutavad asja. Asjad mida nuusutatakse on täiesti ise valitud. Hüpotees Inimese nina eristab paremini keemilisi ained ning ei suuda üle 10 asja järjest nuusutada. Katsekäik Katse ajaks seon oma silmad kinni nii, et ma ei näeks, milline toiduaine parajasti käsil on.
Ajuvedelik kaitseb aju ka mehaaniliste vigastuste eest. 161. Pea- ja seljaaju ülenevate juhteteede mõiste, nende paiknemine, talitluse iseloom: Projektsiooniteid nimetatakse pea- ja seljaaju juhteteedeks. Need on ühesuguse funktsiooniga närvikiudude kimbud, mis ühendavad omavahel madalamal ja kõrgemal asuvaid närvikeskusi. Ülenevate ehk aferentsete juhteteede kaudu antakse närviimpulsid, mis saabuvad seljaajju mööda tundenärve nahast, lihastest ja teistest elunditest, peaajju. Ülenevad juhteteed paiknevad seljaaju valgeaine tagumistes väätides ja külgmiste väätide välimistes osades. Need närvikiud on spinaalganglionide neuronite või seljaaju hallaine tagasammaste neuronite neuriidid. Tähtsamad ülenevad juhteteed on õrnkimp, talbkimp, tagumine ja eesmine spinotserebellaarne juhtetee ning spinotalaamiline juhtetee. 162. Pea- ja seljaaju alanevate juhteteede mõiste, nende paiknemine, talitluse iseloom:
Lõhnatest Kaupo Kiilaspää 12. klass Hüpotees: Kallimad lõhnad on meeldivamad. Mis üldse on lõhn? Lõhn on ainete omadus esile kutsuda haistmisaistingut. Lõhna eelduseks on seda põhjustava aine lenduvus. Vaid lenduvad aineosakesed jõuavad meeleelunditeni. Kõikidest inimese meeleelunditest on just lõhnatajurid kõige tundlikumad ja lõhn selliseks välisärritajaks, mis kõige kiiremini kandub peaajju. Nina tundlikkuse arvuline karakteristik on tõepoolest raskesti ettekujutatav. Lõhnatesti eesmärk on välja selgitada kas kõrgema hinnaklassi lõhnad on meeldivama lõhnaga kui odavama hinnaklassi esindajad. Selleks testiks on kasutaud 11 erinevat lõhna, mis jaotati kolme erinevasse hinnaklassi: 0-25€, 26- 50€ ja üle 50€. Töövahendid on: 11 erinevat lõhna, paberi lipikud ja kaks inimest kes pole varem nende lõhnadega kokku puutunud ja hindavad neid kümne palli süsteemis.
Pindalaks täiskasvanud inimesel ligikaudu 2200 cm2. 114. Nimeta motoorseid välju ajukoores: motoorne kõne- ja kirjutamisväli, päraku ja kusiti tahtelise sulgemise väljad, keha ülemiste osade tahteliste liigutuste väljad. 115. Nimeta sensoorseid välju ajukoores: nägemismälu piirkond, lugemiskeskus, kuulmispiirkond, akustiline kõnekeskus, haistepiirkond. 116. Ülenevad juhteteed, nende ülesanded: ülenevad juhteteed on sensoorsed ning nende kaudu antakse peaajju närviimpulsid, mis saabuvad seljaajju mööda tundenärve nahast, lihastest ja teistest elunditest. 117. Alanevad juhteteed, nende ülesanded: alanevad juhteteed on motoorsed ning nende kaudu jõuavad närviimpulsid peaajust seljaajju, kust need motoorsete närvide kaudu antakse edasi keha perifeeriasse lihastesse ja teistesse elunditesse. Tahtelisi liigutusi reguleerivad närviimpulsid kulgevad mööda kortikospinaalkulglaid koore tasandilt
vastuvõtvaid rakke. 2) Kollatähniks nimetatakse võrkkesta pupilli vastas olevat kohta, kus on kolvikesi kõige rohkem ning nägemisteravus kõige suurem. 4. Silma töö põhimõte. Silmaavast pääseb läbi valgus. Kumerlääts tekitab silma võrkkestale tõelise, vähendatud ja ümberpööratud kujutise. Võrkkestalt lähen ärritus nägemisnärvile. Nägemisnärvist jõuab ärritus peaajju. Ajus pööratakse kujutis õigetpidi. 5. Nägemishäired. Joonise järgi nägemishäire kindlakstegemine ja selgitamine. 1) Lühinägelikkus - korral näeb silm lähedale hästi, kuid kaugel asuvad esemed paistavad ähmastena. Parandatakse nõgusate ehk -/miinusklaasiga prillidega 2) Kaugnägelikkus - korral näeb silm kaugele hästi, kuid lähedal asuvad objektid on ebaselged ja hägusad.
LUUMETASTAASID II · Sümptomid: valu, patoloogilised luumurrud, jäseme funktsiooni kaotus, metaboolsed häired (hüperkaltseemia). · Ravi: medikamentoosne valuravi, luukolde resektsioon või rekonstruktsioon, adjuvantne kiiritusravi. PEAAJU METASTAASID I · Peaaju metastaasid moodustavad ligi poole kõikidest peaaju kasvajatest. · Aju metastaasid diagnoositakse kuni 40%-l vähihaigetest. · Esinemissagedus kasvab. · Sagedamini metastaseeruvad peaajju kopsu- ja rinnavähk ning melanoom. PEAAJU METASTAASID II · 15%-l peaaju metastaaside juhtudest jääb kasvaja algkolle selgitamata. · Ajumetastaaside ravivõtted sõltuvad haige üldseisundist, metastaatiliste kollete arvust ja metastaasi suurusest. · Ravi: kortikoidhormoonid, kirurgiline eemaldamine. RETSIDIVEERUMINE I · Kasvaja taasteke endisel kohal pärast ravi. · Taastekke põhjustab kasvajarakkude säilimine algkoldes.
pudendus, mis lähtub ristluu piirkonnast. Täitumise ja tühjenemise faasid erinevad üksteisest oma mehhanismi poolest. · Täitumise faasis domineerib põie üle vegetatiivne NS toonus, selle mõjul on põie seina lihased ehk detruusorlihased lõdvad, sulgurlihased on kokku tõmbunud, uriin ei pääse välja. Kui põide koguneb täiskasvanul 300-400 ml, tekib põie seinte venitus, sensoorsete närvide kaudu edastatakse venitus seljaajju, sealt edasi peaajju. Inimene tunneb põie täitumist alles siis, kui erutus on peaajju jõudnud. Tekib urineerimis vajadus. · Põis iseeneslikult normaalselt ei tühjene. Seda vaid siis, kui peaaju koorest läheb vastav käsklus mööda seljaaju alanevaid juhteteid ristluu piirkonda, n. pudenduse närviraku kehadele, selle kaudu välisele sulgurlihasele, mis lõõgastub. Samal ajal sisemisele sulgurlihasele tuleb pidurdav impulss n
a) Kõikidel meeleorganitel on retseptorid, mis välisest keskonnast tulevaid stiimuleid vastu võtavad. b) Meeleorganite retseptorite koostööl kodeeritakse väline stiimul neuraalsesse keelde ehk närviimpulssideks ja seda protsessi, kus stiimul närvidele vastuvõetavaks muudetakse, nimetatakse transduktsiooniks. c) Närviimpulsid saadetakse mööda närvirakke ajju Kinesteesi puhul võib olla 2 võimalust- neuraalsed impulsid saadetakse seljaajju, kus edasi liigub peaajju. Aga võib olla ka nii, et seljaajust saadetakse info koheselt juba tagasi (refleksid). 2. Mis on aistingu ja taju erinevused? Too kummagi kohta oma näide. Aisting on füsioloogiline protsess, kus väliskeskkonnast tulevad stiimulid meeleorganite abil muudetakse tajutavasse keelde. Taju seejuures on siis psüühiline protsess, kus aistingutest tulenev info ajus meeleliseks keskkonna tunnetuseks muutub. Näiteks tomati sattumine vaatevälja
ninakarbikuga omakorda kolmeks ninakäiguks (ülemiseks, keskmiseks ja alumiseks).. Haistmine on lõhnade tajumine ja eristamine haistmiselundi abil. Inimese haistmiselund paikneb ninaõõne ülaosas- haisterakud. Kompimine. Kompimine on võime puudutades kindlaks teha esemete kuju, suurust, pinnaomadusi, temperatuuri, massi jms. Kompimistaju tekib nahas viie erineva aistingu kombinatsioonina. Valuretseptorid asuvad nii nahas kui ka enamikes siseelundites. Valuretseptorid saadavad peaajju närviimpulsse siis, kui mingi ärritaja, näiteks surve, temperatuur või puudutus muutuvad liiga tugevaks. See põhjustabki valuaistingu. Valu retseptoritest saadava informatsiooni alusel saab inimene vältida eluohtlikke situatsioone. Nahas on retseptorid, mis tajuvad puudutust, survet, retseptorid puudutust survet valu, külma ja kuuma. Naha pinnal on külma retseptoreid tunduvalt rohkem kui kuumaretseptoreid
Frontaalsagaras on haistmisanalüsaatori osa. Haistmisteed ulatuvad ka limbilisse süsteemi ja hüpotalamusse Sissehingamisel satuvad õhus sisalduvad aineosakesed ninaõõne haistmispiirkonda. Haistmisrakul on haistmiskarvakesed, mis ulatuvad ninaõõnde katvasse limakihti ja võtavad vastu lõhnaaineid. Limas lahustunud aineosakesed ärritavad haistmisrakkude karvakesi, põhjustades haistmisrakkudes närviimpulsse. Mööda närvikiude kanduvad närviimpulsid peaajju kus lõhna allikas kindlaks tehakse. Maitsmine - Maitsmissibulad keelel, suulaes, kõripealises ja neelu tagumises seinas. Maitsmisnärvid retseptoritest peaajju. Peaajus tekivad maitsmisaistingud ja käivituvad seederefleksid. Keele pinnal on palju erineva ehitusega näsajaid moodustisi ehk keelenäsasid. Keelenäsade küljes on tunderakud mis aineosakeste ärrituste toimel saadavad ajusse närviimpulsse ja inimene tunneb maitset.
Tasakaaluelund on sisekõrvas paiknev tasakaalu säilitamise ja ruumis orienteerumise elund. (LISA 5) Poolringkanalites asub kilelabürint, milles olev vedelik liigub koos raskusjõuga ja reageerib pea asendi muutusele. Lisaks tasakaaluelundist saabuvatele impulssidele saab peaaju kehaasendi kohta teavet ka silmade ja kompimismeele kaudu. 4.NINA (LISA 4)Nina on haistmiselund ning lõhn satub ninna sissehingatava õhuga. Haistmine on õhus olevate lõhnade tajumine. Lõhna sõnumi kannavad peaajju ninaõõne ülemises osas haistmispiirkonnas asuvad närvirakud. Haistmisega seotud närvirakud väsivad kiiresti ja seetõttu ei tunne inimene enam lõhna, kui ta seal sees pikka aega viibib. Inimene suudab eristada üle 4000 lõhna ning treenitud ninaga inimesed veelgi enam (lõhnadega töötajad). Vananedes lõhnatundlikkus väheneb. Ja, kui nohu ei ole, siis ei ole vaja seda igale poole toppida. KEEL Inimese maitseelundiks on keel. (LISA 2) Maitsmine on süljes lahustunud ainete
reguleerivad meie tahtele allumatut elundite tegevust, nt hingamiskeskus. Parem ajupool juhib vasaku kehapoole tegevust. Parem ajupoolkera määrab muusikalised ja kunstilised võimed, samuti kujutlusvõime. Vasak ajupool juhib parema kehapoole tegevust. Vasak poolkera on seotud lugemise, rääkimise, loogilise mõtlemise ja matemaatiliste võimetega. Seljaaju vahendab info peaaju ja ülejäänud keha vahel. Mööda seda liigub info peaajju ja sealt tagasi. Teiseks juhub seljaaju lihtsald kaasasündinud liigutusi, mis aitavad kiiresti reageerida hädaolukorras. NÄRVIIMPULSS Närviimpulss ehk erutus - teade, mida närvid edasi kannavad. Närviimpulss on mööda närvirakke liikuv elektriline signaal. 1) Silma retseptorid võtavad väliskeskkonnast informatsiooni vastu, tekkinud närviimpulsi edasi närvirakkudele, mis juhivad selle peaajusse.
(14) Mis on kompimine? Kuidas on naharetseptorid spetsialiseeritud? Kompimine on võime puudutades kindlaks teha esemete kuju, pinnastruktuuri, suurust, temperatuuri jms. Nahk on meeleelund mille kaudu saame välisilmast infot. Nahas on tunderakkude kogumid e. retseptorid, mis tajuvad puudutust, survet, valu, külma ja kuuma. (15) Kuidas kompimisel info liigub? Talitlus: meelerakkudes tekib erutus (vastavalt ärritajale vastavas punktis), erutus liigub peaajju vastavasse keskusesse. Tunneme. (16) Kirjelda meeleelundite üldist töömehhanismi? Meeleelundid on selleks, et tajuda ümbrust, võtta vastu otsuseid ja säilitada kontakt keskkonnaga. Inimene võtab informatsiooni vastu nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise ja kompimise ning lihastunnetuse abil. Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast vastuvõtvad tunderakud e. retseptorid. Vastuseks ärritusele tekib meeleelundites närviimpulss, mis liigub närve mööda ajusse,
Tigu on jaotatud kaheks osaks ja on täidetud vedelikuga. Membraanil, mis kohlea kaheks osaks jaotab, on tuhanded (20-24 000) kuulmiskiud. Jalasi poolt ovaalaknale edasi antud võnked panevad võnkuma vedeliku ja membraani, basilaarmembraani võnkumisel puutuvad karvarakkude karvakesed kokku kattemembraaniga ning sel momendil muudetakse mehaaniline võnkumisenergia elektriliseks närviimpulsiks. Edasi kulgevad elektrilised närviimpulsid mööda kuulmisnärvi peaajju. 1. Välis- ja keskkõrvas ja Neurosensoorne kurtus Välis- ja keskkõrvas toimub helide juhtimine, sisekõrvas nende muutmine elektrilisteks närviimpulssideks. Vastavalt sellele, missuguses kuulmisorgani osas kahjustus on tekkinud, võime rääkida kas konduktiivsest või neurosensoorsest kuulmiskahjustusest.
kindel kogus erinevaid keemilisi ühendeid. Negatiivse tagasisideme puhul viiakse organism tagasi algsesse seisundisse. Kehatemp langedes käivitab aju muutused, mis soodustavad onanismis soojatootmist. Esimesena tõmbuvad kokku karvapüstitajalihase (nn kananahk), nende tulemusel vabaneb energia. Kehas algab energiarikaste toitainete, rasvade, lagundamine, mille tulemusena vabaneb soojusenergiat. Külmetamisel ahanevad ka naha veresooned. Signaalid ülekuumenemise kohta jõuavad samuti peaajju kontrollkeskusesse ja vastuseks sellele algavad muutused, mis langetavad kehatemperatuuri. Higistamisel eritub higi naha pinnale mis siis aurustub ja nahapind jahtub. Keha ülekuumenemist aitavad vältida naha pindmiste veresoonte laienemine.
kindel kogus erinevaid keemilisi ühendeid. Negatiivse tagasisideme puhul viiakse organism tagasi algsesse seisundisse. Kehatemp langedes käivitab aju muutused, mis soodustavad onanismis soojatootmist. Esimesena tõmbuvad kokku karvapüstitajalihase (nn kananahk), nende tulemusel vabaneb energia. Kehas algab energiarikaste toitainete, rasvade, lagundamine, mille tulemusena vabaneb soojusenergiat. Külmetamisel ahanevad ka naha veresooned. Signaalid ülekuumenemise kohta jõuavad samuti peaajju kontrollkeskusesse ja vastuseks sellele algavad muutused, mis langetavad kehatemperatuuri. Higistamisel eritub higi naha pinnale mis siis aurustub ja nahapind jahtub. Keha ülekuumenemist aitavad vältida naha pindmiste veresoonte laienemine.
2. Kirjelda valu tekkemehhanismi. Kas valutunnet nt nõelatorkest on võimalik ise vähendada, kuidas? Tänu millisele mehhanismile? Naha vigastamisel (nt.sisselõikamisel terava esemega) võtavad valusignaali vastu naha sees olevad notsiretseptorid. Notsiretseptoritena eristatakse aeglast valu edastavad vabasi närvilõpmed ehk C-kiude ja kiiret valu edastavaid närvilõpmeid ehk A kiude.Valusignaal saadetakse siis nende kaudu seljaajju, kust saadetakse signaal edasi peaajju, kus toimub selle valu teadvustamine. Info liigub tagasi seljaajju, ja siis edasi siis võib juba info edasi liikuda lihastesse, et tõmmata ära siis nt. käsi, mis pole veel vigastada saanud, kuid mis on liiga tugevale kuumusele liiga lähedal või teravale esemele. Valutunnet on võimalik ise vähendada, kui valu väravakontrolli teooriat suuta rakendada. Seda saab juhtuda, kui notsitseptiivsed kiud (valutundlikkus) ja mehhanoretseptiivsed kiud (puutetundlikkus) üksteist mõjutavad
ümbritsevast närvikiududest, mis · Naise sigimiselundkona on valgaine. kuuluvad: rinnanääre, munasari, emakas ja tupp. · Seljaajust hargneb edasi 31 paari närve. · Seljaaju sunktsioonideks on: Sisenõresüsteem 1)annab infot edasi peaajju; · Reguleerib organismi eluavaldusi. 2)tema kaudu toimivad refleksid. · Paljud elutalitused on · Peaaju asub koljuõõnes ja jaotub hormoonide kontrolli all. suurajuks ja ajutüveks. · Hormoonid on ained, mida · Suuraju koosneb otsaajust ja toodavad sisenõrenäärmed ja vehajust. millel on kindel toime teistele
neerupealised, sugunäärmed. Närvisüsteem · Jagatakse kaheks: 1)kesknärvisüsteem; 2)piirdenärvisüsteem. · Kesknärvisüsteem jagatakse kaheks: 1)peaaju; 2)seljaaju. · Seljaaju asub selgrookanalid ja koosneb närvirakkudset e hallainest ja närvirakke ümbritsevast närvikiududest, mis on valgaine. · Seljaajust hargneb edasi 31 paari närve. · Seljaaju sunktsioonideks on: 1)annab infot edasi peaajju; 2)tema kaudu toimivad refleksid. · Peaaju asub koljuõõnes ja jaotub suurajuks ja ajutüveks. · Suuraju koosneb otsaajust ja vehajust. · Otsaaju on kõge suurem aju osa ja koosneb kahest poolkerast. · Ajupoolkerad koosnevad valgainest, aga aju pinnal on hallaine. · Otsaaju funktsioonideks on: 1)mõtlemisvõime ja teadvus; 2)meeleelundite info töötlemine; 3)mälu ja õppimine; 4)oskus tulevikku või tegevust kujundada.
alanevas suunas. Tunne, et vesi on külm, liigub mööda sensoorset teed pidi üles ja motoorset teed pidi alla. Projektsiooniteid nimetatakse pea-ja seljaaju juhteteedeks. Need on ühesuguse funktsiooniga närvikiudude kimbud, mis ühendavad omavahel madalamal ja kõrgemal asuvaid närvikeskusi. Ülenevad juhteteed on sensoorsed, nende kaudu antakse närviimpulsid, mis saabuvad seljaajju mööda tundenärve nahast, lihastest ja teistest elunditest, peaajju. Nad paiknevad seljaaju valgeaine tagumistes väätides ja külgmiste väätide välimistes osades. Nad annavad edasi impulsid, mis saabuvad seljaajju mööda tundenärve nahast, lihastest jm peaajju(suurajukoor, väikeaju). Alanevad juhteteeed on motoorsed, nende kaudu jõuavad närviimpulsid peaajust seljaajju, kust nad antakse motoorsete närvide kaudu edasi keha perifeeriasse lihastesse ja teistesse elunditesse. Paiknevad peamiselt seljaaju valgeaine eesmistes väätides ja
levikiirus on alati sama suured, sõltumata ärrituse tugevusest Sünaps kahe naaberneuronivaheline pilu Agonist aine, mis soodustab neuromediaatori e neurotransmitteri tegevust, vastand: antagonist. NÄRVISÜSTEEM: 1. Kesknärvisüsteem: pea- ja seljaaju 2. Piirde- ehk perifeerne närvisüsteem: kõik ülejäänud närvid (aferentsed ja eferentsed): Somaatiline: Aferentsed: nahk,lihased,liigesed saadavad sensoorseid signaale selja-ja peaajju Eferentsed: pea-ja seljaaju saadavad signaale lihastesse, liigestesse ja nahka Autonoomne : Aferentsed: näärmed ja siseeludid saadavad sensoorseid signaale selja-ja peaajju Eferentsed: pea-ja seljaaju saadavad signaale näärmetesse ja siseelunditesse --Sümpaatiline-füüsiline pingutus --Parasümpaatiline-taastab organismi puhkeoleku, taastab energiat Aju anatoomia Ajutüvi-talamus,keskaju,sild,piklikaju,seljaaju
Mis üldse on lõhn? Lõhn on ainete omadus esile kutsuda haistmisaistingut. Lõhna eelduseks on seda põhjustava aine lenduvus. Vaid lenduvad aineosakesed jõuavad meeleelunditeni. Kõikidest inimese meeleelunditest on just lõhnatajurid kõige tundlikumad ja lõhn selliseks välisärritajaks, mis kõige kiiremini kandub peaajju. Nina tundlikkuse arvuline karakteristik on tõepoolest raskesti ettekujutatav. Parfüüm on lõhnavate eeterlike õlide, teiste aroomainete ja lisaainete (lahustid ja kinnitid) segu, mida kasutatakse inimkeha, esemete ja eluruumide lõhnastamiseks. Parfüümide valmistamise ja kasutamise ajalugu ulatub Vana-Egiptusesse ja Mesopotaamiasse. Lõhnaaineid destilleeriti välja lõhnavatest taimedest, puuviljadest, vaigust jms. Tänapäeval kasutatakse ka sünteetilisi lõhnaaineid.
Parfüüm Kaupo Kiilaspää 12.klass Mis üldse on lõhn? Lõhn on ainete omadus esile kutsuda haistmisaistingut. Lõhna eelduseks on seda põhjustava aine lenduvus. Vaid lenduvad aineosakesed jõuavad meeleelunditeni. Kõikidest inimese meeleelunditest on just lõhnatajurid kõige tundlikumad ja lõhn selliseks välisärritajaks, mis kõige kiiremini kandub peaajju. Nina tundlikkuse arvuline karakteristik on tõepoolest raskesti ettekujutatav. Parfüüm on lõhnavate eeterlike õlide, teiste aroomainete ja lisaainete (lahustid ja kinnitid) segu, mida kasutatakse inimkeha, esemete ja eluruumide lõhnastamiseks. Parfüümide valmistamise ja kasutamise ajalugu ulatub Vana-Egiptusesse ja Mesopotaamiasse. Sõna “parfüüm” tuleb ladina keelsest per fumus ja tähendab tõlkes “läbi suitsu”. Iidsetel aegadel
Närvikiu põhiomadus: - erutuvus, -erutuvuse juhtimine Erutuse läbib neuroni keha polaarselt ainult ühes suunas dentriidilt aksonile EX Dentriidid toovad impulsi neuronise, aksoni kaudu juhitakse impulss neuronist välja Juhteteed samasuunalised närvikiudude kimbud. Kulgavad nii ülenevas kui alanevas suunas. Ülenevad e. astsendeeruvad juhteteed- sensoorsed, kulgevad valgeolluse külgväätide lateraalses osasja tagaväätides. Impulsid suunduvad peaajju. Alanevad destsendeeruvad juhteteed on motoorsed, paiknevad valgeolluse eesväätides ja külgväätid mediaalses osas Seljaaju ehk spinaalsegment. seljaaju osa, millest väljub 2 paari närvijuuri Inimesel on 31 spinaalsegmenti: Kaelaosas 8 Rinnaosas 12 Nimmeosas 5 Ristluuosas 5 Õndraosas 1 Seljaajunärve e
annaabi.ee 
