on kaetud tähekujuliste motiividega, mis püüavad luua ettekujutust Koraanis mainitud seitsmest taevast. 2 MAAPEALNE PARADIIS Residentsi tagapool asub kõige uhkem osa, mis oli emiiri ja tema perekonna privaatne puhkepaik. Selle keskel on Lõvide õu (35x20m), mis on oma nime saanud 12 vett purskava lõvikuju järgi ümber keskse purskkaevu. Õuel kulgevad kõnniteed, mis jagavad õue neljaks osaks. Õue ida-ja läänepoolses otsas on paviljonid. Igast küljest ümbritsevad õue kaunistatud kaaristud sihvakate sammastega. Valgeid sambaid on kokku 124. Lossi põrandad on kaetud marmoriga, seinad aga keraamiliste plaatidega või nikerdatud ja maalitud stukiga. Märkimist väärib see, et kõik keraamilised plaadid on kaunistatud kauni kalligraafiga ehk ilukirjaga. Lossi siseruumides on veel kümme purskkaevu, mis saadavad oma vee nelja kanalisse, mis voolavad välja õue keskelt
sümbolistliku tähendusega ning väljendab inimese igatsust rahu järele · Kujundus põhimõtted: 1) Shansui aed mäed ja vesi luuakse maastikupildi seeriana 2) Aias liikumist kogetakse nagu pärgamendi rulli lahti kerides üks pilt korraga igal aia osal on oma nimi veemaastik, mägimaastik jne · Kujunduselemendid: 1) Vesi, veekogud, sillad, kivid, kaljud,paviljonid, haljastus. 2) Puit- ja kivi arhitektuur katus oli kaugele veenduv , kõver ja mitmekordne. Kivimüüridega ümbritseti maju, aedu, losse ja templeid 10. Jaapani traditsioonilised aiad · Mõjutused: Hiina aiakunst Budistlik arhitektuur · Kujunduselemendid: Vesi, sillad, miniatuursed liivast ja kivist sümbolid, teerajad, kivid ja skulptuurid ja paviljonid.
2) Anna Joanovna 1720-1740 3) Baroki kõrgaeg 1740-1750 Peeter I kutsub välismaalt ehitama-maalima ja õpetama (Holl-st, Saksam-lt, Pr-lt, It-st). Sellest ka euroopa mõjude ja kohaliku laadi sulam. Samuti saadab omi välismaale õppima (pensjonärid). 1704 sai Peterburg pealinnaks. Arh. Peterburgis *Francesco-Bartolomeo Rastrelli (skulptori poeg) -Talvepalee Ermitaaz-maalikogu eriruumid Vallin de La Mothe -Smolnoi kloostri kompleks -Tsarskoje Selo (Puskino) pealoss+park+paviljonid *Domenico Tresini: 1706 arh-i töökoda=linnaehitus organiseerimise keskus ja tüüpprojektide looja -petropavlosvski kirki -Kaheteistkümne Kolleegium -Gostinoi Dvor *Mihhail Grigorjevits Zemtov Kadrioru lossi ehituse juht Moskvas *Ivan Petrovits Zarudnõi nn Mensikovi torn (kiriku kellatorn) *Dmitri Vassiljevits Uhtomski (arhitektuuri kool-töökoda) -Troitse-Seggu jkiistru jekkatirb Skulptuur. Arh-i kaunistuseks. Algul osteti ka välismaalt nn. Tauria Veenus.
püsimist · Louvre'i loss Pariisis · linnus lammutati ja sinna ehitati loss alusmüürid on praegu keldrikorrusel näha · ehitatud mitme sajandi jooksul 16. sajandist on säilinud vaid mõned osad · selle tähtsaim arhitekt oli PIERRE LESCOT kavandas osa läänetiiva hoovipoolsest fassaadist (atikakorrusega ülal) · kasutas ainult Itaaliast pärit detaile, pole kindluslikku iseloomu · paviljonid ja kitsad kõrged aknad toonitavad vertikaalset suunda · fassaadid on vaheldusrikkalt ja rütmiliselt liigendatud: · alakorrus poolsambad, pilastrid · teine korrus akende kohal 3nurksed ja kaarjad viilud, rohkelt reljeefe (atikakorrusel ka reljeefe) · detailid teevad ühtse terviku · JEAN GOUJON · Louvre'i fassaadi skulptuuride üks autor · nümfide reljeefid ''Süütute kaevul'' Pariisis
Kujunduselemendid: 1.)Korrapärasus ja korduvus, 2.)kõrge müür, milles varjualused, 3.) lõhnavad lilled, põõsad, puud, 4.) sulisev allikavesi, peegelsile veepind, 5.) vähemalt 2 kanalit, mis jaotavad aia kvartaliks, kanalid on sirged ja piirnevad kõnniteega. 5.) peenrad asuvad kõnniteedest madalamal. Basseinid: rangelt geomeetrilise kujuga, hulk väiksemaid basseine suure tehisveekogu ümber, basseinides purskkaevud. Paviljonid: Sügava kaarja katusega varjualused on ehitatu aeda ümbritseva kõrge müüri sisse. 8. Keskaja aiad. Varakeskaeg(5.-11.saj) Kõrgkeskaeg (11.saj-14.saj lõpp) Hiliskeskaeg(15.saj-16 .saj algus) Kloostrikultuuuri ja kloostriaiad: Klooster kinnine hoonetekompleks munga- ja nunnakloostritele. Esialgu kloostrid rajati asustamata paikadesse(benediktlased eelistasid mäeharju, tsitertslased orupõhja). Alles karjusmungaordud(frantsisklased,
Kl.bar.k1 BAROKK. KÜSIMUSED. (11.kl.õpik #17,22,24-25) 1.Nimetage tuntumaid barokiajastu prantsuse arhitekte. C.Perrault, F.Mansart 2.Mis vahe on inglise ja prantsuse pargil? Kes on prantsuse pargi kujundaja? Milliseid elemente tead prantsuse pargis olevat? Prantsuse park-geomeetriliselt korrapärane, pügatud hekid, purskkaevus, kujud, Vaasid,paviljonid.(Kadrioru park) Inglise-korrapäratud, meenutavad tavalist metsa. Prantsuse pargi kujundaja de Nottre 3.Mille poolest on tuntud Charles Perrault? Prantsuse muinasjutukirjanik- „Punamütsike“, „Saabastega kass“ 4.Kes oli Fouquet? Louis XIV rahandusminister, kes ehitas uhke lossi, pandi kinni 5.Mis ala suurimaid esindajaid on Vauban? Sõjandusinsener, kindluste projekteerija 6.Iseloomustada Versailles´ lossi. 1
KESKAEGSE INDIA KIRJANDUS Puraanad - hindu pärimuslik usuline kirjavara. KESKAEGSE INDIA KIRJANDUS Poeedid: Kabir (1440 - 1518) Nanak (1469 - 1539) INDIA ARHITEKTUUR · Arhitektuuris andsid tooni jumalusele pühendatud templid. Vishnu, Shiva austuseks. · Paleed, Kindluslossid, kus radzad valitsesid oma riike. · Talumajapidamised - viletsad varjualused, ei saanud nimetada hooneteks. · Vallutajad muslimid tõid kaasa moseed, minaretid, paviljonid,arkaadid,kuppelhooned. INDIA ARHITEKTUUR INDIA KUNST · Religioossus domineerib. · templeid kaunistasid reljeefid, skulptuurid, freskod. · Püramiidtemplites skulptuurstseenid eepostest. · Raid - ja nikerduskunstnikud lõid Shiva ja Ganesha kujusid. INDIA KUNST Tantsiv Shiva Henna Detailirikkus Templid seest TÄNAME TÄHELEPANU EEST! !
kaetud suurte, jämedalt tahutud kiviplokkidega. Plazzode juures rakendati sääraseid proportsioonireegleid, mis on vastanduslikud gootika päevil kehtinutele. Valitsema hakkas horisontaalne suund. Prantsusmaal levisid see eest aga lossid. Ümartornidel on vormid nurkadel ja kõrge katus. Võrreldes Itaalia aritektuuriga pole lossil kindlustikku, sõjalist välimust. Lossi siseruumid on rikkalikult kaunistatud. Üks suur erinevus Itaaliaga on veel lossidel see, et paviljonid toonitavad vertikaalset suunda ja sama teevad kitsad kõrged aknad. Prantsusmaal oli ka pargikunst. Antiikkutuurist on laenatud sambad, kolmnurksus ja kuppel. 6.Millised olid uusaja positiivsed tagajärjed. *maadeavastustega levisid materjalid nt portselan *maadeavastusega saadi teada uutes kultuuridest *levitati uusi asju, nt õlivärvid *säilitati ja viidi edasi antiikkultuuri(sambad, kuplid jne)
· Siit ei olnud enam pikk samm funktsionalismile. Kokkuvõte Art Deco "suur pauk" oli rahvusvaheline Pariisi Näitus 1925. aastal, kus ta sai, muidugimõista, tunda teravat kriitikat. Veel ei suudetud mõista, et kunst võib hõlmata või siduda endaga tervenisti utilitaarset maailma. The International Exhibition of Modern Decorative and Industrial Arts, nii kõlas näituse nimi, oli tõeline segu erinevatest stiilidest. Kui mõned paviljonid näitasid avangardset furnituuri, siis samas mõned demonstreerisid käsitöönduslikke esemeid. Nimetused Style Moderne ja Art Deco mõlemad võeti selle näituse järel kasutusele, eristamaks kaht erinevat suunda dekoratiivkunstides.
KUNSTIAJALUGU 18.Baroki iseloomustus. Barokkarhitektuur Itaalias, Saksamaal. Iseloomustus : · 17. 18. Saj I pool · Sünnimaaks Itaalia, keskuseks Rooma · Mõiste ,,barokk" on pärit portugali keelest, kus see tähistas korrapäratu kujuga pärlit · Rahutus, pinge, kuhjatus, kontrastsus, vormide moonutamine, vägivaldsus, ebasümmeetria. · Diagonaal ja ristdiagonaal kompositsioon. · Arhitektuuris püüe näidata hooneid suuremana (trepid, kaarjad fassaadid) · Sisearhitektuuris toretsemine (palju kulda, peegleid, värve). · Kirik ja paavst soovisid, et kunst oleks esinduslik, tore, ja see pidi sümboliseerima usu ülevust ja jõudu · Looduslähedane kunst · Suur rahvalikkus (Saksa mängukaardid. Koloreeritud vasegravüür) Baroki tekkimise taust: · Euroopas valitsesid monarhiad · Valitseja võimu peeti absoluutseks absolutism · Absolutismi toetas pea kog...
o nii sünnib katusekorrus mansardkorrus peatiib suunatud aia poole, külgtiivad piiravad õue o Versailles` lossi ehitamine (vana jahilossi ümber) o eluruumid 1500 inimesele, väike kirik ja ooperisaal o aiapoolse fassaadi projekteeris Jules Hardouin-Mansart 72m pikkune Peegligalerii pargi kavandas Andre`le Nôtre (a(n)dree lönootr) puudel ja põõsastel geom.kuju paviljonid, skulptuurid, purskaevud Louvre`i idafassaad - CLAUDE PERRAULT range kolonnaadiga fassaad eeskujuks paljudele järgnevatele ehitistele
Kuulsamad saksa barokkarhitektuuri teosed 18.saj I poolel (Euroopas juba siis rokokoo levik) Johann Balthasar Beumann ° Würzburgi piiskopiloss ° Barokk seguneb rokokooga sisekujunduses ° Vierzehnheiligeni palverännakukirik Saksamaal ° 14 pühaku kirik ° Lossid, kirikud, kindlustused jne Püha Johann Nepomunki kirik Münchenis Zwinger Dresdenis ° M. Pöppelmann ° Ratsamängude jaoks ° Kiviparketiga väljak ° Skulptuuridega paviljonid ja galeriid Johann Fischer von Erlach ° Karl Borromeuse kirik Viinis ° Itaalia vaimulikule, Milano peapiiskopile Carlo Borromeole ° Kiriku kuppel Rooma Peetri kirikut ° Sammasportikus Rooma Pantenoni ja sambad Trajanuse sammastelt ITAALIA KUJUTAV KUNST 17.SAJANDIL Kaks suunda Rooma barokkmaalis Paavstiriigi pealinn Rooma oli barokkmaali sünnipaik Caravaggio ° Rajas barookk-kunsti naturalistliku suuna Annibale Carracci
· Hõreda mõis (keskosas ilus kuppelsaal. Säilinud seinamaali katkeid) · Kolga mõis (võimas sammaseeskoda. Säilinud on ka kõrvalhooned) · Räpina mõis (ilus hoone, liigirohke park) Pargiarhitektuuris võimutses 18. sajandi lõpul inglise stiil, mis rõhutas vabadust, loomulikkust ja looduslähedust. See oli vastand varasemale, barokiga seotud rangele ja korrapärasele prantsuse stiilile. Mõisapargis olid tähtsal kohal kaunid vaated ja arhitektuursed väikevormid (paviljonid, templikesed, sillad, skulptuurid, kunstlikud varemed). Suur ja ilus park on näiteks Palmse mõisal. Klassitsism ilmneb ka sellistes ehitistes nagu kõrtsid (näiteks Koerus), pastoraadid, magasiaidad ja postijaamad. III Skulptuur Enamik selle perioodi töid on Eestisse sisse toodud. Parimad näited mitmed monumendid Venemaa teenistuses olnud väejuhtidele. Näiteks: · admiral Samuel Greighi /grei/ hauamonument Tallinna toomkirikus (Greigh
Ülevaatlik aed. kontuuril madalad hekid. Muru köögiviljad, ravimtaimed, Rooma eeskujud. siseaiaga) ei sobinud, siit vabad laenud: Purskkaevud: ruut, ristkülik, ring. ja lilleväljad-peenrad, kasvuhooned. lähiaed-park-kaitsepuistu (regulaarsest Trepistikud, sammastikud, parterpeenrad, värviliste lähialadel vabakujuliseks pargiks paviljonid, raidkujud, koopad- lehtedega dekoratiivtaimed. kaugemal). Palee (villa) pargi keskel grotid, purukattega teed eri Lilled hiljem. kujundatud üle loodustunnetus värvitoonides. puudub. Kujundajad olid kunstnikud, nt Itaalia aiakunsti levik mujale L. da Vinci, Raffael, Michelangelo jt. Euroopasse. 16. saj: rõhu Maastik avaram ja tasasem
Prantsusmaal 17.saj Versailles' loss. ·suur park ja hulk kõrvalhooneid ·üldpikkus 580m ·lihtne välisarhitektuur, luksuslik sisekujundus ·Peegligalerii- 73meetrit(ühel pool peeglid, teisel pool aknad) ·lossipark- prantsuse aiastiili musternäide-range kord, sümmeetria, geom. kujundid, pügatud puud ja põõsad. Inglismaal levis inglise pargi stiil- kõik võimalikult looduspärane, ebasümmeetriline, juhuslik ja pügamata. Täis üllatusmomente(paviljonid jms), eeskujuks oli hiina park. VenemaalBartolomeo Rastrelli(1700-1771) Talvepalee, Peterhofi lossi ja Tsarskoje Selos asuva Katariina lossi projekteerija värvikad, rohkete skulptuuridega, sisekujunduses kasutatakse kalleid materjale ja palju sambaid. Skulptuur: Populaarsed olid võitlused, röövimised, pühakute kannatused, teemad mis edastasid äärmuslikke tundeseisundeid. ·Ilmekad, efektsed ja teatraalsed poosid
-palvus- salaat, iga moslem palvetab 5 korda päevas -almus- zakat, rahaline annetus -paast- saum, üheksandal kuul, sellest on vabastatud, rasedad, haiged ja vanad inimesed. -palverännak Mekasse- hadz Islami põhisuunad: haridziidid, sunniidid ja siidid Mis rajatised iseloomustavad islamiusuliste linnu? Moseed(pühakojad) , medresed (islmaiusuliste noormeeste koolid),hauakambrid, rajati kaubatänavaid(basaare), karavanide peatuspaiku ka lossid ja paviljonid. Bassaar- idamaine turg. Mis usuline keeld oli aluseks ornamentika laialdisele kasutusele ja levikule islami kunstis? Keeld kujutada Allahhi loodud elusolendeid- inimesi ja loomi. Milline panus oli araabia keelsete õpetlaste panus teaduse arengusse? Ibn Mansur koostas Kairos 13. Saj araabia keele entsüklopeedia. Ibn Sina sai tuntuks meedikuna, maadeuurijaid Ibn Fadlan, Ibn Battuta andsid suure panuse geograafia arengusse. Marokolase al-Idrisi koostatud maailmakaardil oli esmakordselt
põhiplaan muutus (varem oli 4-kandiline): tekkisid hoonete tiivad, vahele jäi siseõu, välisfassaad kaunistati, sisekujundus samuti väga paljude ornamentidega, palju peegleid, kulda-karda, välditi sirgjoont, laed maalitud, et tekiks avatud lae tunne ja vaatad taevasse, kõikide losside ümber oli väga kaunilt kujundatud aiad, mille kujundus väga selgepiiriline ja väljajoonistatud, purskkaeve palju, aias kaunistatud paviljonid, millel oli ka väga ilus valgustus, küttesüsteemid muutusid, puhtad ahjud, lõõrisüsteemid, mis olid hästi suletavad, ruumid olid soojad ja puhtad tuhast/tolmud, seina kattematerjal muutusid kalliks ja peeneks. Suur tähelepanu oli nipsasjadel (peened küünlajalad, kujukesed, toosid/topsid). Talvepalee Peterburis, sinna lähedale rajati Tsaari Küla: ehitati tsaarile ja tema perele, avatud merele, puhas barokk. 17 sajandil hakkas igal pool maad võtma absolutism
Stalinistlik linnakeskus kujunes täielikult välja vaid Pärnus (Pärnu oblast). Tartu kannatas sõjas palju ning jäi aastakümneteks hoonestamata.[15]Stalinismi ajal lahendati projekte kollektiivselt, mis oli väga soositud. P. Tarvas kavandas koos arhitektide Harald Armani ja August Volbergiga Eesti NSV paviljoni Moskvasse Üleliidulisele Rahvusmajandussaavutuste Näitusele (19491954). Sisearhitektuuri eest vastutasid M. Plees, B. Tomberg ja M. Oselein-Laul. Baltimaade paviljonid asetsesid lähestikku. Eestisse naasnuna alustas P. Tarvas koos August Volbergiga kino Sõpruse projekti, kus abiks oli ka sisearhitekt M. Laul. Puhta stalinistliku arhitektuuri märgiks on Mere puiesteel, 1954. aastal endise kino Grand Marina varemetele ehitatud, Tallinna Laevastiku Ohvitseride Maja, mille autoriks oli A. Kuznetsov. Eesti kõige eriilmelisem venekeelne võõrlinn on 20 000 elanikuga Sillamäe, kuhu 1990. aastani pääses vaid erilubadega.
lahendamisel nõlvu või tugiseinu. Nõlva loomisel tuleb arvestada pinnase eripära. Üldiselt üritatakse vältida kaldenurka üle 45 kraadi. Võimalik on väiksemate nõlvade katmine erinevate tehismaterjalidega, loomaks kujunduslikku elementi ja harmooniat maastikuga. Tugiseinad on kahe eri kõrgusega pinna piiril asuvat tugikonstruktsiooni, mille esikülg on nähtav, tagakülg aga asub pinnases. Paviljonid ja varikatused rajatakse puhkamiseks, eraldumiseks ja vaadete nautimiseks. Kujunduslikult on võimalused rajamiseks piiramatud, arvestada tuleb maastiku ja ala üldise kujunduse ja eripäradega. Nende vahel piiri tõmmata on raske, kui varikatus on üldjuhul lihtsama ehitusega ja tagasihoidlikum. Terassi käsitletakse kui siseruumi pikendust väljaspool hoonet. Terass on funktsionaalne rajatis, mida võib kasutada näiteks kohvikutena, vaateplatvormidena, vabaõhulavadena jne
ka puud ja põõsad pügati geomeetrilisteks kujunditeks. Samuti kautatakse ka diagonaalseid nö päikesekiirte motiivi. Peterhof. Peterburi külje all Venemaal Peeter I poolt rajatud 100m Soome lahest eemal, kuid kanaliga ühendatud. On kuulus oma ,,alumiste ja ülemiste" aedade poolest, kus on rajatud ühed barokiajastu võimsamaid ja vaatemängulisemaid purskaevude komplekse. Peahoone suhteliselt pikk ja kitsas, liigendatud, ca 30 tuba, minimaalselt dekoratsioone, tiibade otstes paviljonid, mansardilik katus, pilastrid, nurki katab kvaader kivi motiiv Rundale losss. Asub Lätis. 4-nurkne, sisehooviga, kasutatud nii kolmnurk- kui ka segmentfrontoone, katusel roosaknaid, keskrisaliidil prantsuse aknaid ja valgmikke. Valge saal. 5. Robert Adami arhitektuurieeskujud ning mõned näited tema loomingust. Põlgas palladionismi ja lord Burlingtoni töid. Lõi uue arhitektuurilise dekoratsioonistiili- liikumine. Kasutab antiikarhitektuurile omaseid sambaid ja kolmnurkfrontoone ning
Paljudes õuedes oli tsentraalseks kompositsiooni elemendiks sirge kanal keskse purskkaevuga, õue kaunistasid ka keraamiliste plaatidega sillutatud pinnad (maa, vahel ka seinad, sest kliima ei soosinud sageli elustaimestikku) või mudejar-stiilis ornamenteeritud akna- ja ukseavad, sammastega kaaristud või terved seinad. 8. Kirjelda lühidalt tüüpilist Hiina aeda * Hiina aedu iseloomustas kolm traditsioonilist elementide rühma: 1) mäed ja kivid; 2) järved ja ojad; 3) paviljonid ja muud ehitised. Hiina aedade kaks põhielementi ongi kivi ja vesi. Kolmandaks elemendiks oli taimed. Hiina aedades olid levinud ka avatud galeriid (lang-fang või lang-tzu), mis järgisid aia looklevaid kontuure, tiigikaldaid ja ühendasid erinevaid hooneid. Väga dekoratiivseks elemendiks hiina aiakunstis on sillad, mis ühendavad põhiaeda järves asuvate saarte või kaljudega. Skulptuure kasutati vähe ja siis meenutasid need kas linde või loomi - draakonid, kilpkonnad jm. 9
juhul kalle olla üle 20 kraadi. Nõlva asendab tugisein, ning võimaldab tekitada suuremaid horisontaalseid pindu. Tugimüüre kasutatakse maapinna terrasseerimisel, maapinna täitmisel ja mitmesuguste süvendite ja puistangute kindlustamiseks. Nende ehitamiseks võib kasutada väga erinevaid materjale: looduslikku ning tehiskivi, puitu, plastikut, metalli. Materjali valikul tuleb arvestada muidugi ümbritseva ala arhitektuuri ja traditsioonidega. Ehitised Paviljonid ja aiamajakesed loovad võimaluse vaikseks puhkuseks ja pakuvad varju päikese ning vihma eest. Paviljoni asukohaks valitakse muudest haljasala osadest reljeefi või haljastusega täielikult või osaliselt eraldatud koht.Pergolaid kasutatakse aedades vaadete sulgemiseks, ühelt aiaosalt teisele minekuks, väravateks, istumis-ja puhkekohtade kujundamiseks. Piirded kavandatakse kohtadesse kus nad on funktsionaalselt vajalikud
· Tsehhi: keskuseks Praha, terveid linnaosasid hõlmavad suured lossid. · Frankimaa: Johann Baltashar Neumann(1687-1753)- Piiskopiresidents Würtshburgis. Sisedekoor on äärmiselt rikkalik. Kirikuarhitektuuri üks olulisemaid mälestusmärke on Vierzehnheiligen'i kirik Bambergi lähedal. · Saksimaal: Kunstikeskuseks oli Dresden- Matthäus Daniel Pöppelmann(1662-1736)- kuulsaim ehitus on Zwinger, vabaõhupidustuste tarbeks loodud õu, mida ümbritsesid galeriid ja paviljonid, seal oli hiljem Saksamaa suurim maalikogu. · Preisimaal: Hans Georg Wenzeslaus von Knobersdorff- tema ehitatud on Potsdami loss, tema peateos on sanssouci loss, prantsuse Versaille'si eeskujul. · Venemaa: Venemaa sattus Euroopalikku kultuurikonteksti alles Peeter esimesega(18. saj). 1703. aastal hakati rajama Peterburgi. Esialgu tegutsesid välismaa meistrid. · Barolomeo Rastelli(1700-1771)- Itaalia päritolu. Rokokkoosse kalduva barokkstiiliga. Talvepalee
kogu Euroopa palee- ehitajatele (nt. Talvepalee ja Stockholmi kuningaloss Peterhof - Peterburi külje all Venemaal Peeter I poolt rajatud 100m Soome lahest eemal, kuid kanaliga ühendatud. On kuulus oma ,,alumiste ja ülemiste" aedade poolest, kus on rajatud ühed barokiajastu võimsamaid ja vaatemängulisemaid purskkaevude komplekse. Peahoone suhteliselt pikk ja kitsas, liigendatud, ca 30 tuba, minimaalselt dekoratsioone, tiibade otstes paviljonid, mansardilik katus, pilastrid, nurki katab kvaader kivi motiiv Rundale losss - asub Lätis. 4-nurkne, sisehooviga, kasutatud nii kolmnurk- kui ka segmentfrontoone, katusel roosaknaid, keskrisaliidil prantsuse aknaid ja valgmikke. Valge saal. Talvepalee - hoone on suurepärane näide vene barokkarhitektuurist ja osa Peterburi kesklinnas asuvast Paleeväljaku arhitektuuriansamblist. Talvepalee ehitati aastatel 17541762 itaalia arhitekti Bartolomeo Rastrelli projekti järgi
nurkades paiknes neli tuba o kaks tuba mõlemal pool eeskoda, mõlema toa kõrval veel üks või kaks kitsast kambrit o talvel kütmisega raskusi o ahjud olid müüritud enamasti värvilistest kahhelikividest o klaasaknad ja kohati tapetseeritud seinad o õuel suviköök, saun, ait ja rehi, uutena neljanurkne karjaaed, hobusetall, köögiviljade ning viljapuude ja põõsaste aed (roosid, kalatiik ja paviljonid pargis) · 18. sajand o enamus mõisaid kivist o barokk Palmse mitmekorruselise mantelkorstnaga pooleteise või kahekordsed hooned, mille sokkelkorrusel asusid majapidamis ja teenijaruumid hoolikalt väljaehitatud kaunistatud avarad esindusruumis (saal ja vestibüül paraadtrepiga) o varaklassitsism - Sagadi · 19. sajand
nurkades paiknes neli tuba o kaks tuba mõlemal pool eeskoda, mõlema toa kõrval veel üks või kaks kitsast kambrit o talvel kütmisega raskusi o ahjud olid müüritud enamasti värvilistest kahhelikividest o klaasaknad ja kohati tapetseeritud seinad o õuel suviköök, saun, ait ja rehi, uutena neljanurkne karjaaed, hobusetall, köögiviljade ning viljapuude ja põõsaste aed (roosid, kalatiik ja paviljonid pargis) 18. sajand o enamus mõisaid kivist o barokk – Palmse mitmekorruselise mantelkorstnaga pooleteise või kahekordsed hooned, mille sokkelkorrusel asusid majapidamis ja teenijaruumid hoolikalt väljaehitatud kaunistatud avarad esindusruumis (saal ja vestibüül paraadtrepiga) o varaklassitsism - Sagadi 19. sajand
Sügis 2008. a ronds points (pr.) vaba plats alleede ristumispunktis. salle de verdure (pr. 'roheline tuba') keskne "tuba" või ruum bosketi sees. Sarnane cabinet de verdure'le, kuid on sellest suurem. skväär (ingl. square ristkülik) väike, haril. nelinurkne haljastusala või väljak hoonestuse vahel. stafaaz (pr.-sks.) pargi sisustuselemendid (paviljonid, pergolad, varemed maastikupargis jne). stoa poikile u. 450. a e.Kr Ateenasse ehitatud maalidega kaunistatud sammaskäik. Seal käisid koos filosoofid, kelle koolkonda hakati selle järel hiljem nimetama stoa'ks (stoitsism). stukk kergesti kivistuv kipskrohv, levinud eriti baroki ajal, kus kasutati palju kaunistuste juures. subliimne jõuline, hirmuäratav (maastik). saduff (chadouf eg.) Egiptuses palju kasutatud lihtne kaevupööra sarnane
4. Fontainebleau loss · Kuulus oma sisekaunistuste poolest ornamentika, figuurid, seinamaalid · Kogunes koolkond - maneristid · Manerism Louvre´i loss Pariisis · Renessanss-stiilis 2 tiiba, muu barokk, klassitsism · Põhiplaan Vana-Louvre: palazzo, uus: galeriiosa · Hetkel siis kunstimuuseum · Ruudukujuline siseõu · Läänetiivas poolkorrus atikakorrus · Paviljonid, poolsambad ja pilastrid Pierre Lescot · Kavandas Louvre´i lossi läänetiiva hoovipoolset fasaadi · Renessanslik stiil, kasutas atikakorrust Jean Coujoun · Louvre´i lossi skulptuuride autor · Kuulsaim töö nümfide reljeefid ,,Süütute kaevul" · See on purskkaev, maneristlik kasutusviis German Pilon · Hauamonumentide valmistamine · Tema loodud on Henri II ja kuninganna Caterina de´Medici hauamonument
Versailles` lossi park. Juhtmõte oli aiakujunduse abil suurendada hoone monumentaalsust ja mõjukust. Lossi fassaadist lähtub peaallee, mis läbib kogu pargi; see võib koosneda ka üksikutest terrassidest, millel on lilleparterid, muruväljakud, basseinid, purskkaevud jne. Kogu parki läbivad lossist ja teistest punktidest lähtuvad, ikka sirgelt ja sümmeetriliselt paigutatud kõrvalalleed. Puudele ja põõsastele andi pügamisega geomeetriline välimus. Aeda elustasid arvukad paviljonid, grotid, skulptuurid, purskkaevud. Le Notre`i stiil levis üle kogu Euroopa. Andrè Le Notre. Vaux-le-Vicomte aed Andrè Le Notre. Versailles` aed Rokokoo ● Prantsuse arhitektuuri arengut 18.saj esimesel poolel iseloomustab vastuolu välisarhitektuuri ja sisekujunduse vahel. Välisarhitektuuris jääb üldiselt domineerima klassitsistlik rangus ja lihtsus, kuna sisekujunduses pääseb valitsema kerge, mänglev ja graatsiline rokokoo. Siseruumide kujundamisel oli
Koostanud: 28Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a ja kanaleid. Rajatis tervikuna on ebasümmeetriline ning põhineb looduslikul reljeefil ja avanevatel vaadetel. Samuti valitseb siin tasakaal ehituste ja avatud väljakute vahel. Keskel suuremad ehitised, äärtes väiksemad. Keisri palees on mitmed terrassid ja paviljonid vaatega oru suunas, kuhu keiser laskis istutada puid ja ehitada kreeka templeid. Rometta (väike Rooma linna mudel). Hadrianuse villa neli ajastule iseloomulikku omadust: · konstrueeritud piirkondade muutmine aedadega piirkondadeks; · arvukad portikused, peristüülid ja krüptoportikused, mis moodustasid varjatud koridore ja samal ajal ühendasid hooneid omavahel;
Mõnda templit kaunistasid rohked tornid, teist jällegi kummaline sõidukit meenutav kuju. Kuid nii rikkad, kui tolleaegsete arhitektide fantaasiad ka polnud oli sel kõigel siiski usuline eesmärk. Peale templite kuulusid ehitiste hulka ka veel paleed ning kindluslossid, kus radzad võisid oma riiki valitseda. Talupidamisemajad olid enamasti viletsad varjualused loomadele ja inimestele. Muslimitel oli mõju ka india kunstis kerkisid moseed, minaretid, kuppelhooned, paviljonid, arkaadid. Religioon domineeris samuti ka skulptuuris ning maalikunstis. Templeid kaunistasid bareljeefid, skulptuurid ja freskod. Templeid katnud skulptuurid kujutasid enamasti stseene eepostest või templi nimijumaluse austamisest. India raid- ja nikerduskunstnikud lõid ka üksikskulptuure põhiliselt jumalused. Suure kuulsuse pälvisid tamili kunstnikud. Üheks kaunimaks teoseks peetakse ,,Tantsivat Shivat". Rohkesti loodi ka tarkusejumala Ganesha kujusid.
ebaselge ja vaieldav. Tihti valitseb hoone välisilmes barokk, aga siseruumis rokokoo. · Johann Balthasar Neumann kavandas Würtzburgi piiskopilossi- sisekujunduses barokk seguneb rokokooga. · Ehitati avar peoplats ratsamängudeks Zwinger Dresdenis- baroklikult lopsakas ja külluslik, kuid rokokoolikult kerge ja mänglev. Kiviparketiga sillutatud väljakut ümbritseavd kolmest küljest skulptuuridega kaunistatud galeriid ja paviljonid. 6 ITAALIA KUJUTAV KUNST Caravaggio rajas barokk-kunsti nn naturalistliku suuna. Ta oli pärit lihtrahva hulgast- märkas ja kujutas lihtrahva esindajaid ja igapäevast elu, mis oli talle vahendiks usulise teema käsitlemiseks. Reaalse elu kujutamine vastandas Cravaggio loomingu maneristide omale, aga idealiseerimise puudumine eristas teda kõrgrenessansist.
· Tsehhi: keskuseks Praha, terveid linnaosasid hõlmavad suured lossid. · Frankimaa: Johann Baltashar Neumann(1687-1753)- Piiskopiresidents Würtshburgis. Sisedekoor on äärmiselt rikkalik. Kirikuarhitektuuri üks olulisemaid mälestusmärke on Vierzehnheiligen'i kirik Bambergi lähedal. · Saksimaal: Kunstikeskuseks oli Dresden- Matthäus Daniel Pöppelmann(1662-1736)- kuulsaim ehitus on Zwinger, vabaõhupidustuste tarbeks loodud õu, mida ümbritsesid galeriid ja paviljonid, seal oli hiljem Saksamaa suurim maalikogu. · Preisimaal: Hans Georg Wenzeslaus von Knobersdorff- tema ehitatud on Potsdami loss, tema peateos on sanssouci loss, prantsuse Versaille'si eeskujul. · Venemaa: Venemaa sattus Euroopalikku kultuurikonteksti alles Peeter esimesega(18. saj). 1703. aastal hakati rajama Peterburgi. Esialgu tegutsesid välismaa meistrid. · Barolomeo Rastelli(1700-1771)- Itaalia päritolu. Rokokkoosse kalduva barokkstiiliga. Talvepalee
arhitektuurne lemmikzarn. Uhke ja mänglevad fassaadid, pikaks venitatud hoonetiivad, dünaamiline plastilisus ja teatraalsus, rohkelt skulptuure, lopsakad balustraadid, toretsevad kartusid ja pilvepuhmalised aknafrontoonid, vigurdavad uksevalmikud ja dramaatiliselt murtud frontoonid- sellistena tunneme Euroopa barokklosse. Kadrioru loss ei ole just ülemäära suur. Pikkade väljasirutavate hoonetiibade asemel maja hoopis katkeb, tiibade mõtteliseks lõpetuseks on eraldi seisvad paviljonid. Lossis pole suurt keskset trepiruumi mitmemarsilise paraadtrepiga, mis barokklossides on alati omaette vaatamisväärsus. (Hallas-Murula, 2012) Trepi- ja purskkaevuseintega ühtseks ehitusfrondiks liidetud hoonekolmik vastab põhijoontes Itaalia villade ehitus- ja kujunustavadele. Lossi plaanilahendus ja telgede arv on kõige lähedasem tsarskoje selo algsele lahendusele. Peahoone fassaadide liigendus muudab hoone sisejaotuse ning ruumide hierahilise järgnevuse
- Koraan, sariaat(komber), sunna(pühad tekstid) - 5alustala: Usutunnistus, palvetamine, paast, palverännak, annetamine(2,35)' ARAABIA KULTUURI MÕJU - Numbrid(võeti üle indiast) - Kompass ja astrolaab - Paber-jõudis läbi nende euroopasse - Kirjanduse levik-nt trubaduur - Teadus, kreeka keelsed teosed kirj. Ümber araabia keelde - Kunst, nt sibulkuplid ISLAMI KUNST - Tähtis arhitektuuriline osa(moseed, medresed(koolis), hauakambrid, kaubatänavad(basaar), lossid ja paviljonid) - Omari mosee Jeruusalemmas - Al-Aksa mosee ja Omaijaadide mosee Damaskuses - Skulptuur ja tahvelmaal puudusid->loomi ja inimesi ei tohtinud kujutada TEADUS 10.sajandil al-Horezini entsuklüpeedia ,,Teaduste võtmed" Ibn Masud- ,,kullaväljad ja kalliskivimaardlad" 8 Teadus oli seotud Koraaniga ning selle uurijad oli austatud 13.saj
Villa maal Luksuslik mõisamaja, mida ehitavad kõige rikkamad inimesed oma lõbuks oma maavaldustele(põllumajanduslik funktsioon ei kao). Jäljendati tihtipeale idamaiste kuningate paleesid koos nende parkidega. Ala võib kata mitutuhat ruutmeetrit. Peale selle võimaldab ruum võimsa aia korrashoidu, mis on maaomanikule ehtelaeka eest. Vesi on kõikjal- basseinid, purskkaevud. Põõsad on pügatud erinevateks sümboolseteks kujudeks, väiksed paviljonid ja kividest moodustatud geomeetrilised ruumid. Bonsaikunst. Aristokraatidel on tihti suvitamiseks mitu villat, eelistatavalt paikades, mis parasjagu moes. 2) Roomlaste päev Klassikalisel ajajärgul jagunes linnakodanike päev peaaegu võrdsetes osades aktiivse tegevuse(negotium) ja puhkamise ehk vaba aja(otium) vahel. Ent sellist jaotust ei saa päris tõsiselt võtta selle ajani, mil linnakodanik enam ise ei tööta ja kõik oma kohustused orja kaela lükkab
on maa-koduaed, linnaaed, avalik asulahaljasala, arhitektuuriväärtusi täiendav esinduspark, puhkepark või metsapark. Taimede valiku kriteeriumideks on erinevatel haljasaladel nii taimede domineerivus, sobivus erinevate kompositsioonide loomiseks, vastupidavus kui hind. Pargi all mõistame EE-7 köites antud definitsiooni järgi aiakunstiliselt korrastatud ja kujundatud haljasala, mis koosneb maastikuelementidest, sh. veekogudest, murust, ilupuudest ja põõsastest, lilledest, rajatistest (paviljonid, purskkaevud jm) ning kunstiteostest. Park kuulub harilikult esindusliku hoone ansamblisse. Eesti rohkem kui 1200 pargist omab kunstilist, kultuurilist ja/või dendroloogilist väärtust umbes 200 parki. Eeltoodut võiks täiendada veel funktsionaalsuse mõiste haaramisega definitsioonisse. See tähendab, et pargi all võib mõista veel ka mingi kindla tegevusega seotud haljasala, nagu näiteks kultuuripark, lastepark, puhkepark, metsapark vm
miraakel (neitsi Maarja ja pühakute lood) kui tegelaseks oli Lucifer, toodi see stseen kirikust välja, nii muutus teater järjest ilmalikumaks, kirikunäidendi kôrval kujunes ilmalik teater, kunagiste zhonglööride asemele olid tulnud rändnäitlejad oma plaanvankriga. Näidendi etendamine linnas oli üks rahvapidustuse osa, algas see rongkäiguga, etendus oli liikuv, üks vaatus ühes kohas, teine teises, selleks olid valmis ehitatud vastavad paviljonid. Linnakirjandusse lisandusid uued näidendi liigid: farss lühike jämekoomiline lugu moralitee kôlbelise sisuga sotii e. narrimäng narripühadel Tristani ja Isolde lugu Kuningapoeg Tristan on jäänud orvuks ja röövitud norra kaupmeeste poolt. Poiss pögeneb ja satub oma onu Marci ôukonda, kus kasvab üles ja temast tahetakse pärijat teha. Tristan on vapper vôitleja, kuid ükskord saab ta haavata mürgitatud relvast, teda
Veneetsia biennaal on väga tugevalt seotud Veneetsia linna identiteedi, eripära ja ajalooga. Väga tugevalt seotus veneetsia linna identiteedi, ajaloo ja kultuuriga. 1797 vallutas Napoleon Veneetsia. Erinevalt Pariisist polnud Veneetsias puid ega rohelist. Nii otsustas Napoleon “teha Veneetsiast Pariisi”, st lasta lammutada teatud osa linnast ja istutada sinna pargi, Giardini. Veneetsia biennaali ajalooline keskus ongi “Giardini di Castello”, kuhu on riigid ehitanud paviljonid. Itaalia paviljon 1895 - Suurim paviljon on, mis asub täpselt peasissepääsu vastas. Siin eksponeeritakse Itaalia riiklikku näitust ja üld-kuraatorinäitust. Veneetsia biennaali paviljondes esitlevad riigid enda valitud ja finantseeritud kunstnikke, tegemist on justkui diplomaatiliste saatkondadega. Seetõttu pole siin väga radikaalseid projekte. Põhjamaade paviljon on ilmselt kõige raskemini kureeritav oma arhitektuuri ja kolme riigi esinduse tõttu
gooti traditsioonide püsimist · Louvre'i loss Pariisis · linnus lammutati ja sinna ehitati loss alusmüürid on praegu keldrikorrusel näha · ehitatud mitme sajandi jooksul 16. sajandist on säilinud vaid mõned osad · selle tähtsaim arhitekt oli PIERRE LESCOT kavandas osa läänetiiva hoovipoolsest fassaadist (atikakorrusega ülal) · kasutas ainult Itaaliast pärit detaile, pole kindluslikku iseloomu · paviljonid ja kitsad kõrged aknad toonitavad vertikaalset suunda · fassaadid on vaheldusrikkalt ja rütmiliselt liigendatud: · alakorrus poolsambad, pilastrid · teine korrus akende kohal 3nurksed ja kaarjad viilud, rohkelt reljeefe (atikakorrusel ka reljeefe) · detailid teevad ühtse terviku · JEAN GOUJON · Louvre'i fassaadi skulptuuride üks autor · nümfide reljeefid ''Süütute kaevul'' Pariisis
Nende aastate lõpul hakkasid Soomes juurduma "Bauhausi" ja Le Corbusier' ideed ning kasvavad majandusraskused sundisid noort riiki täie tähelepanuga suhtuma ratsionalistide lootustandvatesse lubadustesse saavutada minimaalsete vahenditega maksimaalseid tulemusi. Funktsionalistliku perioodi arengut soome arhitektuuris seostatakse näitusega, mis oli pühendatud Turu linna 700. aastapäevale (1929) ning mille paviljonid ehitati Alvar Aalto ja Erik Bryggmani projektide järgi. Samal aastal lõpetati Aalto esimese funktsionalistliku hoone, ajalehe Turun Sanomat 6korruselise toimetusmaja ehitus. 20. aastatel muutus funktsionalism Soomes üldtunnustatud vooluks. Kompositsioonis määrava tähtsuse saanud täisnurk, ristkülik ja silinder olid euroopa otrodoksse funktsionalismi esimene dogma, millest lähtusid ka soome arhitektid. Ometi tundsid nad vajadust kasutada
Rahusalong. Lossikompleksi juurde kuulub ka Hardouin Mansartipoolt alustatud ja R. De Cotte`i lõpetatud kabel. Versaille`si vägevust ja mõjukust rõhutati aga veelgi enam selle juurde rajatud pargiga ( Le Norte ). Ulatuslik puiesteede süsteem on rangelt allutatud kompositsioonilisele peateljele, peaalleed kroonib samal teljel asuv suur kanal, mille veepeegel avaneb lossi kesksetest ruumidest. Pargi terrasse kaunistavad geomeetriliselt pügatud puud, arvukad purskkaevud, paviljonid, grotid. Versailles`i eeskujl tekkisid linnalähedased lossid ja pargiansamblid mitmel pool Euroopas. Lossikompleksi aga täiendati veel edaspidigi - Hardouin Mansart ehitas parki nn. Suure Trianoni, mis koosneb kahest ühekordsest lahtise kolonnaadiga ühendatud hoonest, Väike Trianoni ( J. A. Gabriel ) kuulug aga juba varaklassitsistlikku perioodi. Kuigi Hardouin Mansarti peamine looming oli seotud
annaabi.ee 
