Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Pärisorjus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
pärisorjus, mõisnik, talud, raharendile, ostmine, liikumisvabadus, paranes, raharent, talupoeg, jook, kadus, revolutsioon, keelustati, elevad, hoolekanne, kohtuvõim, esiteks, 1856, liikuda, volikogu, vallakohus, kaotatud, teorendi, talus, põllukultuurid, sordiaretus, meierei, piimakari, tõuaretus, masinad, kubermangud, linakasvatus, sularaha, kraami● Mõisniku kodukariõigust piirati: *2 päeva aresti või 15 hoopi, v.a *30 hoopi taluperemehed. ● Vallakohtute loomine, kus kohtumeesteks olid talupojad, õigus kaevata mõisniku peale. ● Õigus omada vallasvara. ● Talupojal õigus osta maad ● - (omada kinnisvara) ● Abieluks pole mõisniku luba ● Mõisnik pidi kihlused heaks vaja. kiitma. ● Keelati talupoegade müümine, kinkimine ja muud tehingud, mis talupoega maast eraldasid. Milline tähtsus oli talupoegade jaoks a) talude pärandataval kasutamisõigusel? Talupojad said maad edasi pärandada, nende lastel oli kindlustatud talu/elamine. Talupojad tegid tööd innukamalt, tekkis huvi arendada talu, suurendada jõukust (huvi). b) vallakohtute loomisel?
Toimus maade hindamine ja mõõtmine; Koormised fikseeriti olemasoleval tasemel ja koormised vastavused maa suuruse ja nad olid suuremad kui Liivimaal. väärtusega. Mõisniku kodukariõigust piirati: 15 hoopi või Mõisniku kodukariõigust piirati: 30 hoopi. 2 päeva aresti (v.a taluperemehed). Õigus omada kinnisvara. Kinnisvara omamisõigus puudus. Abieluks ei ole mõisniku luba vaja. Mõisnik pidi kihlused heaks kiitma. Talusid võis pärandada. Viidi läbi teokoormiste normeerimine, selleks seati sisse vakuraamatud. Vallakohtute loomine, kus kohtumeesteks talupojad; õigus mõisnike peale kaevata. Õigus omada vallasvara. Keelati talupoegade müümine, kinkimine ja muud tehingud, mis talupoega maast eraldasid. 2. Pärisorjuse kaotamine.
· omandiõigus vallas varale · võisid maad osta ja talu järglastele pärandada · koormised vastavusse maa suuruse ja väärtusega, pandi kirja vakuraamatusse Samal aastal võeti vastu ka Eestimaa talurahvaseadus: see ei näidanud ette maade mõõtmist ning vakuraamatutesse pandi kirja senised koormised. Need seadused ei rahuldanud ühtegi osapoolt. Uued seadused võeti vastu 1816. Eestimaal ja 1819. Liivimaal · pärisorjus kaotati > talupoegadest sai vaba talupojaseisus; vabastati ilma maata, pidid talud mõisnikelt rentima, talupojad sõltuvuses mõisnikest · ost ja müük keelustati lõplikult · võivad sõlmida lepinguid · omada vallas- ja kinnisvara · ei tohtinud elukutset vahetada, pidid tegelema põlluharimisega · liikumisvabadus piiratud sunnismaised, isikutunnistus puudub · perekonnanime saamine
Talurahva omavalitsus Talurahvaseadus rüütelkonnas valminud: Seadus jättis talupojad endiselt pärisorjadeks, kuid talupoegade müük, kinkimine ja pantimine maast lahus keelustati. Said omandiõiguse vallasvarale, nad võisid maad osta ning talu järglasele pärandada. Koormised tuli viia vastavusse maa suuruse ja väärtusega, selleks maad mõõdeti, hinnati ja kaardistati. Koormised pandi kirja vakuraamatutesse. Pärisorjuse kaotamine Seadus Eestimaal 1816. Ja Liivimaal 1819. Aastal, pärisorjus kaotati: talupoegadest sai vaba talupojaseisus. Talupoegade ost ja müük keelustati lõplikult. Talupojad võisid sõlmida lepinguid, omada vallas- ja kinnisvara, kuid nad ei tohtinud elukutset vahetada, st nad pidid tegelema üksnes põlluharimisega. Ka nende liikumisvabadus oli piiratud. Talupojad vabastati pärisorjusest ilma maata: nad pidid talud mõisnikelt rentima turuhinnaga. Maata vabastamine säilitas talupoegade sõltuvuse mõisnikest. 1849. Uus Liivimaa talurahvaseadus
põllumajanduse seisaku, sest teokoormised olid saavutanud maksimumi, loomakasvatus oli nõrgalt arenenud, ei jätkunud teopäevi ega väetisi, talupojad ei hoolinud töö kvaliteedist · kõrged teokoormised- talupoegade rahutused- 1802 Eestimaa talurahvasteregulatiiv, 1804 Liivimaa ja Eestimaa talurahvaseadused · 1802 Eestimaa talurahvasteregulatiiv- õiguse vallasvarale, mille hulka ei kuulunud talu raudvara; kui talupoeg kõiki kohustusi täidab, ei saa talt talu ära võtta ning võib seda pärandada, keelati koormiste tõstmine ja talumeeste müük · 1804 Liivimaa ja Eestimaa talurahvaseadus keelas talupoegade müümise kinkimise. Talupojad said õiguse maad osta ja oma suva järgi sellega tegutseda- sulaste olkord Liivimaal halvenes, Eestimaal jäi samaks · Prooviti täielikult likvideerida vabadike kiht- anti tükk maad, et nad peaksid mõisas tööd
vabad talupojad ja orjad, kuid tüüpiline feodaalühiskond puudus. Olukord hakkas halvenema järgmistel põhjustel: linnade areng Euroopas – tekib püsiv viljaturg. Vilja hind kasvas 4-6 korda; mõisnikud hakkavad majandama, selleks on vaja ka maid; eelmise punkti põhjusel hakati omavoliliselt talupoegadelt maid ära võtma; euroopasisese tööjaotuse kujunemine (13-14 saj). Toimus jagunemine Ida-Euroopa ja Lääne-Euroopa. – Pärisori majandab ise. Tema iive on alati positiivne. Mõisnik maksab neile. Orjad on nagu peremehe asjad, kellel on negatiivne iive. Omanikul on isegi õigus orja tappa, kuid pärisorja ei tohtinud tappa; Väike jääaeg 1250-1850. Kliima muutus väga halvaks, talved kärekülmad, suvel väga vihmased; Adramaamaks – u 10 hektarit; Talupoegade võlastumine JÜRIÖÖ-LIIVI SÕDADENI- Jüriöö 1343-kahe aastane sõda, kus isegi ordu ei saand vastu. Ülestõus sai lüüa, ning talupoegade olukord halveneb. Kättemaks mõisnike perede tapmise eest
tõhusa vastupanu, hoidus piirilahingust, viis ellu taganemisplaani, säilitades venelaste võitlusvõime Talurahvaseadused Vastuvõtmise põhjused: Majanduslikud a) mõisnike tarbimisvajaduse suurenemine b) teoorjuslik mõisamajandus ei suutnud tagada sissetulekute kasvu Poliitilised a) Baltikumi avatus Euroopale b) Aleksander I soov parandada talurahva olukorda ja tõsta riigi mainet eurooplaste silmis c) Pärisorjus ei sobinud kokku 18. saj levinud valgustusideedega Kultuurilised a) paljud Saksa haritlased kritiseerisid pärisorjust Baltikumis (Petri,Merkel) 1802. aastal anti välja Eestimaa kubermangus regulatiiv ,,Iggaüks" Punktid: 1. õigus vallasvarale 2. tunnistati talupoja pärandusõigust (tingimus: kõik koormised täidetud) 1804. aastal talurahvaseadused Liivimaal 1) fikseeriti teokoormised ja viidi need vastavusse talurahva talu majandusliku kandevõimega
.............15 2 1. Sissejuhatus Mõisamajanduse ja eriti teoorjuse väljakujunemisega on otseselt seotud eesti talurahva pärisorjastamine. Pärisorjust kui feodaalse sõltuvuse raskeimat astet iseloomustas feodaalide politsei- ja kohtuvõim, talupoegade sunnismaisus, nende müümine maast lahus, nende omandiõiguse kitsendamine jne. Eestis hakkas pärisorjus tekkima 13. saj, pärast maa vallutamist. Maahärrad andsid vasallidele kodukariõiguse ning ka kõrgema kohtuvõimu. 14. saj lõpus hakati omavoliliselt vasalli maalt lahkunud talupoegi trahvima ja 15. saj ka järjekindlalt tagasi nõudma, siis algas ka talupoegade müümine maast lahus. Omandiõiguse säilitasid talupojad vaid vallasvarale, kuid sedagi hakati piirama. Sunnismaisus muutus üldiseks 16. saj I poolel, pärisorjuslik sõltuvus tugevnes
elatist kirikuõpetajatele. 2) mõisamajanduse areng Eesti Rootsi viljaait, põllumajandusviisid: Eesti oli Euroopas kõige põhjapoolsem maa, kus veel oli võimalik teravilja kasvatada nii palju, et seda sai ka välja vedada. Peamiseks mõisamajanduse aluseks oli viljatootmine, praak kasutati Põlluharimine kolmeväljasüsteemis: nööri- e lapimaade süsteem väljasund ; kivikoristus, kiviaiad 3) talurahva olukord: mis on pärisorjus, millal ja miks kujunes; talurahva koormised mõisategu (rakme-, jala- ja abitegu), loonusrent, kirikukümnis, vooris käimine, teede ehitus: Pärisorjus - talupoegade feodaalse sõltuvuse vorm, mida iseloomustavad sunnismaisus ja teorent Teotöö: Rakmetegu, jalategu, abitegu, loonusrent (vilja, mune jne), kirikukümnis, vooris käimine, sunnismaisus 4) muutused talupoegade õiguslikus olukorras Vakuraamatud, milles peeti koormiste arvestust; taaskehtestati sunnismaisus ehk ametlike
· Piirati kodukariõigust mõisniku õigust anda talupojale ihunuhtlust 1816 Eestimaa PÄRISORJUSE KAOTAMINE: 1819 Liivimaa · Isiklik vabadus talupoeg ei kuulu enam mõisnikule · Maa jäi mõisnikule, mida tuli teotöö eest rentida · Anti piiratud liikumisvabadus · Talupojad said perekonnanimed 1849 1856
näljahäda. · 1842 Tallinnas asutati estofiilne Eestimaa Kirjanduse Ühing. · 1845 Liivimaal algas ulatuslik vene õigeusku astumise laine. · 1848 1849 ilmus F.R.Kreutzwaldi toimetatud ajakiri "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on". · 1849 Liivimaa talurahvaseadusega (analoogsed seadused 1856 Eestimaa kubermangus ja 1865 Saaremaal) algas üleminek teorendil raharendile ja lubati talude päriseksostmist. · 1853 hakkas ÕES-i toetusel vihikutena ilmuma F.R.Kreutzwaldi rahvuseepos ,,Kalevipoeg". · 1857 hakkas J.V.Jannsen välja andma ajalehte ,,Perno Postimees", pannes sellega aluse järjepidevale eestikeelsele ajakirjandusele. · 1858 Mahtra sõda. · 1864 Viljandimaa talupojad esitasid keiser Aleksander II palvekirja,
endale uusi hooneid, 18.saj pärinevadki osa need mõisakeskused, mis siiani säilinud, nt Palse mõis. Enne seda ei olnud mõisakeskused üldse nii uhked. Samas talupoja elukorralduses midagi ei muutunud, elas ikka akendeta suitsutares, rehielamus kus samas elasid ka loomad. Talupoegadel uuendusi põlluharimistehnikas ei olnud. Talupoja õiguslik seisund oli madalseisus, seda näitab 1739.a välja antud Roseni deklaratsioon. 1) Talupoeg on pärisori 2) kogu talupoegade vara kuulub tegelikult mõisnikule 3) koormised on puhtalt mõisniku määrata 4) mõisnikele kuulub kohtuvõim talupoegade üle. Kultuur 18.saj-l Kuigi Eesti oli Vene valdustes, siis vene kultuuri mõjudest jäid siinsed alad puutumata, sest siin oli Balti erikord: luteriusk, asjaajamiskeel saksa keel, kultuurikontaktid Saksamaaga tihenesid, sest läbi 18.saj (alates 1710.a) kohapeal ülikooli polnud ja baltisakslased käisid
suurem näljahäda. 1842 Tallinnas asutati estofiilne Eestimaa Kirjanduse Ühing. 1845 Liivimaal algas ulatuslik vene õigeusku astumise laine. 1848 1849 ilmus F.R.Kreutzwaldi toimetatud ajakiri "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on". 1849 Liivimaa talurahvaseadusega (analoogsed seadused 1856 Eestimaa kubermangus ja 1865 Saaremaal) algas üleminek teorendil raharendile ja lubati talude päriseksostmist. 1853 hakkas ÕES-i toetusel vihikutena ilmuma F.R.Kreutzwaldi rahvuseepos ,,Kalevipoeg". 1857 hakkas J.V.Jannsen välja andma ajalehte ,,Perno Postimees", pannes sellega aluse järjepidevale eestikeelsele ajakirjandusele. 1858 Mahtra sõda. 1864 Viljandimaa talupojad esitasid keiser Aleksander II
Koormised tuli viia vastavusse maa suuruse ja väärtusega, selleks maad mõõdeti, kaardistati ning hinnati. Koormised pandi kirja vakuraamatusse. Samal aastal võeti vastu ka Eestimaa talurahvaseadus, mis mitmes punktis oli talupoegadele, võrreldes Liivimaa seadusega, ebasoodsam: see ei näinud ette maade mõõtmist ning vakuraamatusse pandi üldiselt kirja senised koormised. Pärisorjuse kaotamine Võeti vastu uued seadused - Eestimaal 1816 ja Liivimaal 1819, mille tagajärjel pärisorjus kaotati. Talupoegadest sai vaba talupojaseisus. Talupoegade ost ja müük keelustati lõplikult. Talupojad võisid: sõlmida lepinguid, omada vallas- ja kinnisvara. Talupojad ei tohtinud: elukutset vahetada (pidid tegelema ainult põllumajandusega), liikumisvabadus oli piiratud. Talupojad vabastati pärisorjusest ilma maata ning nad pidi talud mõisnikelt rentima n-ö turuhinnaga. Maata vabastamine säilitas talupoja sõltuvuse mõisnikest. 1849/56 talurahvaseadused 1849
Vene tsaari ajal oli olukord sarnane. Vene tsaar oli piiramatu võimu kandja (isevalitseja). Vene tsaarid ei sekkunud Balti asjadesse, nad tegelesid Vene sisekubarmangu valitsemisega. Balti erikord, der (baltsiche) Landesstaat - Balti provintside, rüütelkonna ja linnade omavalitsussüsteem. Vene tsaari mõju Balti provintsidele oli tagasihoidlik kuni 1840. aastani. Balti saksa seisuste privileegid, kohalikud põlisrahvad (läbiaegade madalaim seisus). Eestlane ja talupoeg olid sünonüümid, olid olukorrad, kus eestlased murdsid läbi ja said parema hariduse, kuid see tähendas, et ta saksastus. Eestlane haridusega oli sakslane, sest parimat haridust oli võimalik saada ainult saksa keeles. Balti erikord on kaitsnud suure venelaste sisserändamise eest (vene talupojad). Haldusjaotus: Rootsi võimu ajal oli eesti ala esimest korda ajaloos ühendatud ühe valitseja võimu alla
lubati vallasvara, hakkas kujunema vallakogukond 1816.ja 1819. a seadused- isiklikult vabad, osaline liikumisvabadus(kuid maa jäi ikka mõisnikule), perekonnanimed, teokoormised muutusid teorendiks(mõisnik määras), loodi vallakogukond, valiti vallaesimees (E-vallatalitaja, L- vöörmünder) 1849 ja 1856. a talurahva seadused- teorendilt maarendile, (võimaldas talude päriseks ostmist), algas talude kruntide rajamine, tekkisid mõisamoonakad 1863.a passiseadus- laienes liikumisvabadus (võis kaugemale kui 1 kubermangu piires) 1865. a keelati kodukariõigus 1866.a vallaseadus 1868.a teorent keelustatakse, jääb raharent Pilet 4 Rahvastikuprotsessid varauusajal Enne Liivi sõda 1550.aastal oli Liivimaal elanikke 300 000. 1558.a algas Liivi sõda. 1620.a oli inimeste arv langenud 140 000. Pärast Liivi sõda oli 75% taludest tühjad, taheti koloniseerida uusasukatega, kuid koloniseerimispoliitika erilisi tulemusi ei andnud. + 1601-1603 näljahäda. 1629
peamiselt soola ja metalli, soolaheeringat ja tubakat. Õitses ka salakaubandus. Viinapõletamine-uus moodus, kuidas vilja rahaks teha ja see neelas sajandi teisel poolel juba kolmandiku viljasaagist ning laastas metsi. Linnades valitsev tsunftikord oli arengule jalgu jäänud ja uued tööstusettevõtted hakkasid tekkima maale, mõisatesse. Rajati telliselööve, lubjaahje, sae- ja vaseveskeid (vasklpleki valm.). Räpina mõisasse asutati tänaseni töötav paberivabrik. Põltsamaa mõisnik von Lauw käivitas aga peeglite ja portselani tootmise. 27. ptk Valgustussajand (18.saj) Valgustus (lk 144) Euroopa ajalukku on läinud 18.saj valgustussajandina. See saj andis maailmale nii ameeriklaste iseseisvusdeklaratsiooni kui ka prantslaste ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni". Valgustusajastu mõtlejad rõhutasid mõistuspärasuse, hariduse ja teaduse tähtsust ning astusid välja vananenud feodaalsete normide vastu
2) mõisamajanduse areng Eesti Rootsi viljaait, põllumajandusviisid · Eesti oli Euroopas kõige põhjapoolsem maa, kus oli veel võimalik teravilja kasvatada piisavalt palju, et seda ka välja vedada sai. · Talude põllud jagati ära ribade kaupa lapimaade süsteem. · Väljasund kui üks külvas rukist, siis pidid kõik rukist külvama. · Kasvatati musta villaga lambaid, kitsi, sigu; kanu, hanesid; härgasid, hobuseid tööloomadena. 3) talurahva olukord: mis on pärisorjus, millal ja miks kujunes; talurahva koormised mõisategu (rakme-, jala- ja abitegu), loonusrent, kirikukümnis, vooris käimine, teede ehitus · Pärisorjus kujunes Eesti alal välja XVI sajandi alguseks - kuna talupojad hakkasid mõisatest põgenema, oli mõisnikel vaja kuidagi neid enda mõisa küljes hoida, kujunes välja sunnismaisus ehk talupojad ei võinud elukohta vahetada mõisa piires väljapoole. · Pärisorjadest talupoegadel: 1
maksudest, pole vaja enam mõisale tegu teha – mis oli aga meelevaldne oletus. Talurahva vastu toodi ca 10 000 sõjaväelast, kõige suuremad väljaastumised toimusid Räpinas – Räpina Puuaiasõda 1784 (talupojad olid lähedalasuvast aiast haaranud kaasa aiateibaid, vastuseis lõppes talupoegade lüüasaamisega ja 5 talupoega hukkus). Teine suurem väljaastumine toimus Karula kihelkonna kiriku juures, kus sai surma üks talupoeg, rahutustes osalesid ka naised, kes loopisid sõdureid kividega. Sõjaväe abiga rahutused suruti maha ja lisaks sellele tegi kubermanguvalitsus suulist propagandat, anti välja eraldi korraldus, mis kajastas pearaharahutusi. Vene-Rootsi sõda 1788-1790. Talurahvas ootas, et Rootsi kuningas tuleb ja kergendab rahva olukorda, rahva mälestustes oli eelnev Rootsi aeg saavutanud helge ajastu ilme. Pärast sõja lõppu Rootsi eliit ei leppinud Balti provintside kaotamisega, 1741-1743
edenamisega seotud selts, koondas baltisaksa mõisnikke (eelköige liivimaa omi), 1813 toodi üle ka tartusse. Autati ka mõisnike krediitkassasid- nn mõisamajanduse pangad, pankade eelkäijad. Sealt oli võimalik saada leanu pandi tagastusel ( pant oli tavaliselt mõis), nende laenudega hakati 19 saj ka mõismaajandust suursti ümber korraldama. Lisaks õigustele oli mõisnikel ka kohustusi- eestkostekohustus- peamine sisu oli see, et ikalduste/näljahädade korral pidi mõisnik talupoega kuidagi toetama. Tekkis 18 saj vältel. 1763 kehtestati nõue, et igal mõisal pidi olema vajalik viljavaru, et ikalduse puhul oleks vüimalik talurahvale jagada semenevilja. Talumajandus- 18 sajandi lõpuks oli kokku umbes 40 00 talu. Talud jagunesid ka erinevateks alaliikideks: Adratalu. -Tavaline talu, mis talupojal oli. Maa majanduslik kandevõimet hinnati adramaades. Talurahvas ise jagunes Külarahvaks (pererahvas- moodustas külarahavst ligi poole,
raha võtta ja riigile vähem üle anda kui ette nähtud. Et pettust vähendada, andis Karl IV 1600. aastal korralduse maksude ühtlustamiseks kogu Põhja-Eestis. Kümnis asendati kindla viljamaksuga ja koormisi vähendati. Et aga sõdade tõttu oli rahvaarv vähenenud ja mõisapõllul oli endiselt vaja tööd teha, kasvas teopäevade arv. Elamine eramõisas oli aga hullem, kuna aadlil olid kõik senised õigused ja eesõigused, mis tähendas et mõisnik juhtis kogu elu oma maa-alal. Ainsaks tähtsaks ülesandeks mõisnikul oli ratsateenistus sõjaväes, iga 15 adramaa kohta pidi kutse korral riigi teenistusse ilmuma üks täisvarustuses ratsanik. Aadlite hulgas domineerisid endiselt sakslased, kuigi Eestis tühjaks jäänud mõisad läänistati tuntud Rootsi suguvõsa liikmetele. Aadlikud moodustasid Eestimaa rüütelkonna, mis konkureeris riigivõimu kõrval. Rüütelkonna kõrgeimaks asutuseks
põletati. Peale seda liiguti sealt mõisast edasi. Lõpuks tuli abiväge ja suruti see mäss maha. Nendele kohut mõistma asus sõjakohus. Väga karmid karistused, osad mõisteti surma. Kaks said 1000 hoopi kadalippu, mida peeti surmavaks. Saadeti asumisele, osad said 100 hoopi ja ka 50. Karistamine toimus talvel. Isegi need kaks kes said tuhat hoopi jäid elama. Soov massiliselt venemaale rännata, et pääseda mõisaorjusest. Maltsvetlaste liikumine, prohvet Maltsvelt. Rikas talupoeg. Maltsvelt on talunimi. Tegutses põhiliselt järvamaal ja kuusalus. Võimud hakkasid teda taga kiusama. Ta hakkas rääkima, et rändame välja, sõitis sõpradega Krimmi. Hakkas otsima neid maakohti kuhu viia mõisaorjusest äraväsinud talupojad. Samal ajal kogunes hulk tema järgijaid Lasnamäele. Ja hakkasid tema ettekuulutuse kohaselt ootama valget laeva. Oodati paar nädalat ja siis loobuti. Osa seltskonnast. U 700 põhja-Eesti talupoega siiski Krimmi jõudsid.
Balti kubermangudest Venemaale oli oluline kohaliku baltisaksa aadli toetuse tagamine 1710 kirjutati Harku mõisas alla kapitulatsiooniaktile, mille kohaselt Eesti alad läksid Vene riigi koosseisu sisuliselt autonoomse osana. Balti erikord oli kasulik: -aadlikele, sest nad said oma mõisad tagasi Eesti talurahvale mõjus see laastavalt, sest pärisorjus toodi tagasi positiivsed pooled: kultuur säilis uuendused: a) muutused Venemaal poliitilised muutused- Prantsusmaa, Saksamaa, Poola tahtsid muutuda euroopalikumaks Balti erikorra olemus elanikkonnale säilitati luteri usk asjaajamiskeeleks jäi saksa keel säilis kohaliku aadli omavalitsus, privileegid säilis senine kohtusüsteem, seadused
Pärast Jüriöö ülestõusu: halvenes eestlaste õiguslik seisund – vasallid asusid elama mõisatesse – kujunes välja teoorjus - talurahvas säilitas sisemise diferentseerituse: adratalupojad, üksjalad, vabatalupojad, maavabad Rootsi aja alguses: Eesti oli sõdadest kurnatud – rahvaarv ca 100 000, 17. sajandi lõpuks 400 000 (rahuaeg+ migratsioon) Rootsi ajal – suurenes teoorjus, 1671.a vormistati Liivimaal juriidiliselt pärisorjus (Karl IX parandas talupoegade olukorda), samas Gustav II Adolf reformis kohtukorraldust: talupoegadele jäi alles õigus mõisnike peale kaevata; 1672. a sai kuningaks Karl XI, kelle reformidega riigimaadel pärisorjus sisuliselt kaotati ja selle täielik kaotamine oli vaid lähemate aastate küsimus Rootsi aja lõpus: 1695-1697 Suur nälg – hukkus umbes 70-75000 inimest Vene ajal – kehtestati terveks sajandiks taas pärisorjus, talurahva heaolu oli alguses suhteliselt suur,
rohkem juurde maksma. Elas kolhoosnik sellest mis ta tootis oma kodumajapidamises ja mida kolhoosist õnnestus virutada. 1950. aastate lõpus pärast Stalini surma vahetati välja ka enamus tõsiusklikke kommuniste aga majanduses saamatuid tegelasi juhtivate kohtade pealt. Asemele said inimesed kes majandust pisut rohkem jagasid. Kolhooside esimeesteks õnnestus eestis saada ka endistel taluperemeestel ja tulemusena paranes majandamine ning sai hakata paremates majandites vähesel määral maksma rahapalka ning sovhoosidest elatustasemelt ette minna. Sovhoosides säilis endiselt bürokraatlik juhtimine. Suuremas osas Nõukogude liidu maapiirkondades kehtis sunnismaisus (puudusid passid): külanõukogu territooriumilt tohtis lahkuda vaid erilubadega (välja arvatud Baltimaad ja Taga-Kaukaasia). Kolhoosnike ülesanne oli täita ettenähtud normipäevad. Töö toimus brigaadides, mille eesotsas olid
seetõttu toodi keskus sealt ära Vana-Pärnusse, kus keskus oli vaid kaheksa aastat, sest seda rünnati leedulaste poolt ning seepärast viidi keskus hoopis Haapsallu, kust lõpuks viidi see üle hoopis Kuressaarde. *) Läti aladele jäi ka Kuramaa piiskopkond, eesotsas Kurama piiskop ning keskuseks oli Piltene. * Vana-Liivimaa kolm suurimat linna olid iseseisvad: -) Riia -) Tartu -) Tallinn * Läänistamine ehk maaisand andis talupojale maad ning talupoeg läks vajadusel maaisanda sõjaväkke. * Algselt oli nende seas, kellele maad läänestati, ka eestlasi, kuid ajajooksul nad saksastusid. * Maa, mis kuulus maaisandale jagunes kaheks: maaisanda domeen ehk tema enda maa ning teine osa oli läänid, kuid mõlemat harisid talupojad. -) Taani, Tartu piiskopkonna ja Saare-Lääne piiskopkonna alasid läänistati, kuid Liivi ordu alasid ei läänistatud, sest neil polnud vaja kaitset, sest see oli neid juba olemas, kuna neil oli oma sõjavägi.
Liivimaal termin esmakordselt 1590 aastatel. Meglenburi ja Pommeris samuti 1590. Laiemlat käibel 17 saj alguses. Leibeigenschafti termin levis ka skandinaaviasse ( livegenskap). Rõhutas siiani just keha omandit. Vaadates varauusaja kirjandust, siis ka seal oli leibeigenschafti termin sklaveriga sünonüüm. Küsimus, mille poolest orjus pärisorjusest erines segane. Kui on ürit defineerida on enamasti ürit def siise pookida ka näited või tegurid, mille poolest pärisorjus erines orjusest. Probleem selles, et tegelikult ühtegi ainuomast tunnust pärisorjusel ei ole võimalik leida. Võib küsida kas orjus ja pärisorjus on nii erinevad iseasjad, kui neid on rangelt üritatud käsitleda. Ei ole siiani leidunud ühtegi tõsist vastuoargumenti, millega pärisorjad välistavad orja seisuse, pärisorjad olid sageli palju madalamas õiguslikus seisuses kui orjad, kui orjad, keda on klassikaliselt orjadeks peetud
tarbeks vaid ka edasimüügiks. VAHETUSKAUBANDUS VAHENDUSKAUBANDUS Lääne-Euroopa Eesti Lääne-Euroopa Eesti Ida-Euroopa metall, sool, karusnahad, vili karusnahad, vaha relvad vili, vaha Eestlased elasid valdavalt maal. Elamuks kujunes universaalne rehielamu. Talud paiknesid lähestikku ja moodustasid külad (sumbkülad, ridakülad, hajakülad). Teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna, mida oli XIII sajandi alguseks umbes 45. kihelkonnad omakorda olid liitunud suuremateks maakondadeks. Eestis oli 8 maakonda: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala. Olid ka nn väikemaakonnad: Alempois, Nurmekund, Mõhu ja Vaiga. Suhted naabritega olid valdavalt rahumeelsed. Aegajalt tehti
kirikuriigi loomine ebaõnnestunud, koosnes nn. Vana-Liivimaa konföderatsioon viiest väikesest feodaalriigist: Ordule kuuluvad alad, Riia peapiiskopkonna valdused, Kuramaa piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond ja Tartu piiskopkond. Sachsenspiegel Põhja-Saksa aadli õiguskoodeks, mis keskajal oli ka Liivimaa rüütliõiguse aluseks. Selle järgi oli talupoja kohuseks maksta vasallile maa eest renti. Vasallile antud läänis oli tal küll kohtuvõim, kuid talupoeg oli isiklikult vaba ja oma maa omanik. Talupoega puudutav töökohustus oli esialgu ainult kõiki ristituid hõlmav kohustus sooritada üldisi töid (hoida korras teed ja sillad, ehitada kirikuid, preestrielamuid ning linnuseid). Hilisel keskajal suurenes talupoegade kohustus mõisatele tööd teha, mis peatselt, kui levis sunnismaisus, viis talupoja mõisast täielikku sõltuvusse ja vasalli meelevalla alla.
o Kehtestamise põhjus o Venemaa ei saanud vallutatud aladele püsimajäämises kindel olla ja tuli võita baltisaksa aadli poolehoid. o Sisu o Balti aadlil ja linnadel säilis laialdane omavalitsus o Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus o Valitsev usk-luteri usk o Saksakeelne asjaajamine o Tollipiir Roseni deklaratsioon- Liivimaa maanõuniku Roseni seletuskiri Vene võimudele Baltikumi talupoegade õiguste selgitamiseks. (Selle kohaselt oli siinne talupoeg pärisori , mõisniku omand, mõisnik võis teda müüa, vahetada ja pärandada. Ka talupoja vara ja maa kuulus mõisale. Maa kasutamiseks tuli talupojal teha mõisakoormisi, mille suurus polnud millegagi piiratud. Kohtuvõim talupoja üle kuulus rüütelkonnale.) Asehalduskord-1783.a. Baltikumis kehtestatud uus halduskorraldus, millega piiratakse märgatavalt aadli ja linnade omavalitsust. Taotles kõigi impeeriumi piirimaade ühtesulatamist Venemaaga. Kehtis ainult Katariina II valitsusajal.
Esikohal loomakasvatus: piima-lihaveised ja sead, kuid kasvatatakse ka lambaid ja hobuseid. Taimekasvatus on mitemkesine(põhiliselt kasvatatakse nisu, maisi, otra.Tähtis osa kuulub aiandusele ja viinamarjakasvatusele(see annab kuni 10% põllumajanduse tulust). Viinamarjaveinide toodangult on Prantsusumaal esikohta maailmas. Rannikul tegeletakse ka kalapüügi ja austrikasvatusega. Tehnilistest kultuuridest kasvatatakse suhkrupeeti, rapsi, lina. Ülekaalus on keskmise suurusega ja väikesed talud. Suurte põllumajandusettevõtete (200ha) asukohaks on Pariisi ümbrus, kus tegeldakse vilja- ja maisikasvatusega. Maa lõunaosa on spetsialiseerunud viinamarjakasvatusele. 6.7. Saksamaa majandus Majanduslik olukord vahetult pärast Esimest maailmasõda. Esimene maailmasõda põhjustas Saksamaal laose tööstuses ja põllumajanduses. Vilja, kartuli ja teiste toiduainete tarbimine vähenes sõja-aastail üle kahe korra. Puudus andis ennast teravalt tunda
*Kolmeväljasüsteem- Põllu ühel osal kasvad teravili, teisel suvivile ja kolmas oli kesaks. See süsteem hakkas levima talirukki kasvatamisel. Üldises sai kolmeväljasüsteem siiski hiljem, valitsedes kuni 19. sajandini. *Rehielamu- palkidest hoone, mis jagunes ahjuga köetavaks toaks ja kojaks. Vilja kuivatati ahjuga toas ehk rehes. Järk-järgult kujunes sellest rehielamu, mis sai järgnevatel sajanditel eestlastele iseloomulikuks nii elu- kui tootmishooneks. *Sumbküla- talud paiknevad keset põlde tihedalt koos. *Ridaküla- talud rajati vooretel ridastikku. *Hajakülad- talud paiknevad üksteisest kaugel (künklikel maastikel) *Eestis oli 8. sajandi alguses umbes 45 kihelkonda, mis olid liitunud suuremateks maakondadeks. Eestis oli 8 maakonda: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala. Kesk-Eestis säilisid mõned kihelkonnad: Alampois, Nurmekund, Mõhu ja Vaiga (väikemaakonnad).
maahärra. Gild -suurem käsitööliste organisat-sioon(Kanuti ja Oleviste gild, Toomgild). Tsunft - väiksem käsitööliste organisatsioon. Skraa - tsunfti põhikiri. Tsunftijänes - tsunfti välised käsitöölised. Teravili - olulisim kaubaartikkel. Suurem osa veeti läände. Sool - Soolaga saadi suurt vahekasu, kuna seda veeti Tallinna ladudesse ja sealt edasi Venemaale. Agul - eeslinn, kus elas vaesem rahvas. Seek - linnast eemal asuv hospidal. Johann von Üxküll - Riisipere mõisnik, kes hukati, sest ta oli surnuks piinanud ühe oma ära põgenenud talupoja, kes oli linnas viibinud juba aasta ja 1 päeva, mis kinkis tol ajal talupojale vabaduse. 1535. aastal ta hukati. Tallinna raekoda 1404 - valmis Tallinna praegune raekoda. Raeapteek 1422 - avati Tallinnas Raeapteek. 15. Jüriöö ülestõus 1343-1345 (62-66) : Põhja-Eesti võimuvahetus - Maa kuulus Taani kuningale, kes ei suutnud ohjeldada siinseid isepäiseid vasalle. Niisuguses olukorras pidas
annaabi.ee 
