Alates 1997 aastast on undi põhitöö Lavastajana. Ta ei jõua enam pikki romaane kirjutada ja on pühendunud argimütoloogiale. Argimütoloogia väljendab autori kavatsusi, kahtlusi ja kommentaare. Undi loomingust · Undi kirjanduslik stiil sarnaneb Remarque'i omale niased, pisarad, veri ja saatuslikd pöörded · Undi tegelased on närvilised, tundlikud ja avitud, nad elavad nagu tere elu puberteedis · Undi maailma on salapärane, täis endeid ja paratamatuid juhuseid. · Sagel võtab unt mõne sõna ja teeb seejärele sõna ümber teksti Undi peateos ,,Sügisball" · Kirjanduslik stiil on postmodernistlik · Undi enim tõlgitud teos · Peategelaseks on 6 Tallinnas Mustamäel elavat inimest, kes puutuvad kokku juhtumisi ja elavad üksildast elu. · Undi aatepunkt on nukratl irooniline
monaadidest ja liitsubstantsidest ehk kehadest. Lihtsubstants on kaaluta ja osadeta mass. Ning neid on lõputul hulgal. Liitsubstants on aga keha koos oma monaadiga (hingega, vaimuga). Kui elussubstants on tekkinud, ei saa enam monaad kehast lahkuda ennem kui saabub nö. Surm. Pärast surma on monaad uuesti lihtsubstants. Loomad on oma monaadidega lihtsate monaadide seisundis, kellel ei täheldata tõdede järelduste tegemist. Neid lihtsaid monaade kutsutakse hingedeks. Aga need kes tunnetavad paratamatuid tõdesid, nimetatakse just selle tõttu mõistlikeks olenditeks ja nende hingi vaimudeks. Autor väidab, et kõik elusolendid tulevad esile eelolnud elusorganite seemneist. Tekib küsimus, et mis hetkel siis lihtsubstants liitub seemnega ja kuidas ning mis põhimõttel? Kõik sai alguse algsubstantsist ehk ülimast loojast Jumalast. Kes oli või on- ülim täiuslikkus oma kõikvõimsuse ja kõiketeadmisega. Ning kelles on ülim headus ja õiglus.
tegevuse seesmine tajumine.“ 2. Leibniz oli ratsionalist. ,,Tulles tagasi paratamatute tõdede juurde, peab ütlema, et me tunnetame neid loomuliku mõistusega, mitte aga meeltekogemuste teel.“ ,,Ma ei väida, et neil on õigus, ma tahan ainult ütelda, et ilma mõistusele tuginemata ei saa küllaldase veendumusega väljuda kogemuse raamidest.“ „Kuna me aga siiski teame teaduste üldkehtivaid ja paratamatuid tõdesid ning selles seisnebki meie eelis loomade ees, siis järeldub siit, et teatud osa tõdedest oleme ammutanud sellest, mis peitub meis eneses.“ „Kui meil poleks meeli, siis me ka ei mõtleks.“ 3. 1) Illusioon, mis tekib kahe rongi kohtumisel jaamas. Kui teie rong seisab, aga vastutulev liigub, siis võib jääda mulje, et ka teie rong liigub. 2) Temperatuuri tajumise illusioon. Hoides üht kätt soojas, teist aga külmas vees ja
Kuid jumala- armastamise üle peaks iga inimene ise otsustama, sest paljud kes jumalasse ei usu, ei peaks sunniviisiliselt tegelema sellega. · Millised Vana-Kreeka filosoofid mõjutasid Augustinust? Kuidas ja miks? Augustinust mõjutas Vana-Kreeka filosoofidest Platon, kuna neil on mitmeid ühiseid jooni. Nt nad mõlemad sügavalt vihkavad muudatusi. Neil on ühised igavesed ideed, mis on varjul jumalikus meeles. Igaveste ideede väljendamist näeb siis, kui käsitleda paratamatuid tõdesid. Kui inimene saavutab mingi paratamatu tõe, siis ta näeb seda. Aga selleks, et inimmõistus suudaks tungida igaveste tõdede maailma, vajab ta jumalikku tuge. Seda pakub jumalik valgus. · Mis on aeg Augustinuse järgi? Oma arvamus Aeg on rangelt ainult hingeline. Et anda ajale sisu, tuleb eeldada loodud olendi inimese olemasolu. Seega küsimustel ,,varasemast" ja ,,hilisemast" on mõte vaid inimreaalsuse kaudu. See oleks nagu meie oma hinge seisund
jõudnud olen, on aga arusaam, et armastus on suur ja raske, tõelist pühendumust ja aega nõudev koostöö, mida siiski ilmestavad üksikud eredad hetked. Roosa siidloor, mille olin seadnud oma silmadele Willa Catheri imesid oodates, on viie aastaga langenud. Suurest armastusest on saanud tugev harjumus olla seotud, mida saadab aga endiselt lapsik unistus: ehk kunagi siiski... Reaalsus, mis meid ümbritseb, on täis kurbust ja valu, täis raskeid katsumusi ja paratamatuid ebaõnnestumisi. Selleks, et inimene suudaks eksisteerida pimedas tõelisuses, vajab ta sillerdavaid illusioone ja hellitavaid unistusi. On tõepoolest hea mõelda, et kusagil on kõiki meid ootamas suur ja siiras armastus, et niisama kaugel on ka imed, mis aitavad kaotada kurnavat reaalsust. Tuleb vaid veel loota, et sinna kaugele unistusi püüdma pääseme me enne, kui Elu sulgeb meie rajad ning sunnib vastuvaidlematult lõpetama...
tagajärjel peab aga olema mingi põhjus jne. Kui siin protsessis minna lõpmatusesse, siis ei oleks ühte esimest põhjust, seega poleks ka seda viimast tagajärge. Seega peab olema mingi esimene põhjus, mida kõik nimetavad jumalaks. 3. Kõik asjad ei saa olla sellised, et nad võivad olla ja mitte olla, sest iga sellise asjaga juhtub ükskord nii, et seda pole ja lõpuks poleks enam midagi, see on aga võimatu. Seega eksisteerib lisaks võimalikele ka paratamatuid asju. Need paratamatud asjad peavad omama mingit paratamatuse põhjust. Tuginedes eelmistele punktidele peab eksisteerima mingi algne põhjus, mis on samuti paratamatu, aga tal endal pole põhjust vaja. See on jumal. 4. Kui me kasutame asja omadust ülivõrdes, siis see näitab, et on olemas miski, mis selle omaduse poolest läheneb kõige rohkem sellele omadusele. Aga see asi ise on kõikide teiste samast soost asjade põhjuseks, ütles Aristoteles
kvantitatiivne ega ka kvalitatiivne. Eklektika vältimiseks tuleks kasutada nende integreerimist. Integreerimine tähendab sisuliselt uue meetodi loomist, kus mitte ei kombineerita ega liideta kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid võimalusi, vaid toimub loov ühendamine, kus üksikkomponendi tähendus ja funktsioonid võivad muutuda. Sisuliselt tähendab see seda, et kvalitatiivsetel meetoditel on täita pearoll ilmutada tegelikkuse paratamatuid seadusi ja kvantitatiivsed meetodid rakendatakse vormi loomise teenistusse. Integreerides kvantitatiivse ja kvalitatiivse, saame kvalitatiivkvantitatiivse (integratiivse) metodoloogia. Viimane pole lihtsalt esimeste mehhaaniline ühend, vaid on nende "sulam". Metodoloogiate integreerimine pole üksnes lihtne kombineerimine. Integreerimine tähendab
Platonismi mõju. Augustinuse filosoofia tausta moodustab platonism. Ta on Platoni kaheks jagatud maailma läbinisti omaks võtnud mõtleja, kes sarnaselt antiigi suure filosoof- kirjanikuga sügavalt vihkab muutusi. Kahe maailma fenomen seisnes selles, et üks oli Jumala maailm, mis oli püsiv ja täiuslik, teine aga maailm, kus me elame ehk siis patune, julm ja muutuv maailm. Selgeima väljenduse saab Augustinuse platonism hetkel, kui ta käsitleb paratamatuid tõdesid. Ta oli arvamusel, et paratamatute tõdede ajatus ja muutumatus viitavad Jumalale; igavesed ideed on varjul jumalikus meeles, mis on seega paratamatute tõdede aluseks. Asjaolu, mis lubas kristlust ja platonismi segada, oli see, et kristlus ei ole filosoofia. Jeesus andis meile küll hulgaliselt juhtnööre, kuidas me peaksime elama, kuid filosoofilisi küsimusi ta ei puudutanud. Augustinus aga soovis platonismi sulandada kristlikku maailmapilti
aprioorsust ja paratamatust. Üks võimalik viis arutleda: Kui leidub analüütilisi väiteid, mis väljendavad ideedevahelisi suhteid, siis saab nende tõeväärtust teada aprioorselt, ehk kogemusest sõltumatult, kuna nende tõeväärtus pole määratud ära ühegi fakti poolt maailmas. Ning kui nende tõeväärtus pole määratud faktide poolt, siis ükskõik milline maailm ka poleks, jääb nende tõeväärtus ikka muutumatuks. Seetõttu väljendavad sellised väited paratamatuid tõdesid. Empiristid ja ratsionalistid Suhtumise alusel aprioorsesse teadmisse saab filosoofid tinglikult jagada kahte rühma: Empiristid - kõik teadmised objektiivsest reaalsusest on aposterioorsed. Mõistus opereerib kogemusest pärineva informatsiooniga. Kanti terminoloogias lükkavad empiristid tagasi sünteetilise aprioorse teadmise Ratsionalistid - objektiivse reaalsuse kohta võib saada aprioorset teadmist. Mõistus opereerib kogemusest pärineva
suhtestatus aja ja ruumiga - väliskeskkonnaga (näiteks Hüvasti, kollase kassi alapealkirjad (Esimene koolipäev, Vihmane päev, Rütmiline päev), mis dikteerivad kogu süzhee arengut). Tähtis pole mitte jutustus vaid meeleolu. "Undi maailmas on ühel ja samal hetkel kõik koos, kõik korraga. Küsimus on selles, kuidas seda lineaarses tekstis kirja panna... Elu Undi maailmas on ebakindel, salapärane, täis endeid ja paratamatuid juhuseid. Ja siinsamas, selle maailma kõrval, on teistpoolne, veel salapärasem ja täiuslikum maailm. Kohati need maailmad segunevad ja on inimesi või olendeid, kes käivad üle piiri. Undi tegelased on neurootilised, tundlikud ja abitud, isegi liiga kaua mingis psüühilises puberteedis elavad... Unt kirjutab lausa aistitavat teksti, detailselt fikseeritud seisundeid, peeneid meeltemuljeid, mis näitavad lugejale maailma nagu esmakordselt. Tähtis on tunne, hetk, pilt, mitte story. See
universaalset ja paratamatut teadmist – teadmist, mis fikseerib selle, et teadmise objekt on igalpool, igalajal ja kõikidel juhtudel just selline ega saa olla teistsugune. Tolleaegse üldise veendumuse kohaselt, mida jagas ka Kant, rahuldasid olemasolevatest teadustest neid tingimusi loogika, matemaatika ja uusaegne loodusteadus. Kuid loogika on puhtalt formaalne distsipliin, mis kirjeldab küll oma valkonna universaalseid ja paratamatuid suhteid, abstraheerub aga sellest, kas üldse leidub konkreetseid objekte, mis niisugustes suhetes asuksid. Seega peab Kant objektiivseks teadmiseks matemaatilist ja loodusteaduslikku teadmist. Uusaegne filosoofiline refleksioon selle üle, kas ja kuidas on võimalik nimetatud kriteeriumitele vastav teadmine, oli seni lähtunud küsimusest, millisest allikast võiks niisugune teadmine pärineda. Vastavalt sellele, kuidas nimetatud küsimusele vastati, on tavaks eristada kahte suunda
võimatu. Suhteid mõjutab see, kuidas inimene endast ja teistest mõtleb, kuivõrd on selles lugupidamist enda ja teiste suhtes. Kui inimene pole rahul endaga, kandub see edasi ka tema suhtlusesse. Negatiivsed enesekohased veendumused ennustavad vildakaid mõtteid suhetest ja teistest inimestest. Kui mõtlemine on moonutatud, ei mõista inimene ei kaaslasi enda ümber ega olukorda, milles viibitakse. Konflikte nähakse kui paratamatuid. Lisaks on ennast alahindav suhtumine psühholoogiliselt kurnav ka partneri jaoks. Pigem näitab küpsust see, kui juletakse ja osatakse abi paluda. Probleemide korral on vahel mõttekas pöörduda inimeste poole, kes suudavad analüüsida olukorda objektiivsemalt. Mõtlemine seostub otseselt emotsioonidega. Negatiivsed emotsioonid tekivad endale või teistele suunatud negatiivsetest mõtetest, reaalsusele mittevastavatest arusaamadest, viies ebaefektiivse käitumiseni
Olulisemateks on peetud tema maale "Mees trepil" (1976), "Jüri võitlus lohega" (1979), "Kandjad" (1980), "Autoportree maskis" (1983), "Juuda surm" (1976) jt, lisaks graafika ja söejoonistused. (Delfi, 2014) Jüri Arraku loomingu rõhtjooneks on absurdi või groteskipõhine sürrealism. Sageli viitavad Arraku kujundimetamorfoosid moraalile, kannavad kriitikavihjeid või naeruvääristavad inimpahesid ning tihti on ta oma töödes materdanud nõukogude süsteemi paratamatuid kaasnähtusi: tsensuuri, kahepalgelisust ja konformismi. Arraku sõnumite kohaletoimetamise viis on üldiselt agressiivne, olgu siis mõtte raamiks verine juhtum, vägivaldne motiiv, tegelaste eksalteeritud zestid või ähvardavad poosid. Ekstraverdina on ta meditatsiooni asemel alati panustanud sõjale ja tülile. Arraku varaseimad maaliabstraktsioonid mõjuvad joonistustega võrreldes pehmemalt, märjemalt - vormid justkui voolaks ja tilguks. (Tagasivaatav mees
58/60: Hoare, Perlis, Dijkstra, Kurtz, ..., Kotli;BCPL mida räägitakse. Loogika on teadus mõtlemise derivative of ALGOL (Strachey);B simplified süsteemid ((Napster), (Morpheus), Kazaa, eDonkey, alustest. Loogika uurib mõtlemise paratamatuid bittorrent jne) ja hiljem netitelefon (mh Skype).Instant aspekte ehk seda, mis üldse teeb mõtlemisest derivative of BCPL (Ken Thompson);C derivative of mõtlemise ehk õige mõtlemise ehk seda, mida ja B (Dennis & Ritchie). messengerid muutuvad populaarseks.Google muutub kuidas üldse mõelda saab
END . ehk mida räägitakse. Loogika on teadus programming language Prolog(Colmerauer);first 2. COBOL mõtlemise alustest. Loogika uurib mõtlemise object-oriented language Smalltalk(Xerox Parc). paratamatuid aspekte ehk seda, mis üldse teeb PROCEDURE SUMTO USING N, mõtlemisest mõtlemise ehk õige mõtlemise ehk 1973 - Ethernet (arvutid traatidega yhenduses) Answer. seda, mida ja kuidas üldse mõelda saab. Eksamis olnud küsimused: (Metcafe). Begin
Eesti välispoliitikat mõjutasid mitu väga olulist faktorit: riigi geograafiline asend oli keerukas, sest Eesti vahetus naabruses paiknes traditsiooniliselt Baltikumi hõivamisest huvitatud NSV Liit. Arvestada tuli Saksamaa ja Inglismaa huvidega Läänemeres. Kuna kahe aastakümne jooksul mainitud suurriikide huvid ja võimalused paljuski muutusid, siis tuli Eesti juhtkonnal korrigeerida oma välispoliitikat. Üsna tihti tuli vastu võtta paratamatuid otsuseid. Oma riigi julgeoleku kindlustamiseks tuli Eesti juhtkonnal kasutada järgmiseid teid: toetuda Eesti püsimisest huvitatud suurriikidele; arendada sõbralikke suhteid kõikide naabermaadega; sõlmida regionaalseid liite, toetuda Rahvasteliidule, hoida kaitsevalmis oma relvajõude; kuulutada Eesti erapooletuks relvakonfliktide puhul. Kui 1920. aastate algul orienteerus Eesti Vabariik nii poliitilistel kui majanduslikel
Vastasel korral oleks see “tühi” mõtlemine: “Mõtted ilma sisuta on tühjad […]” (A 51 / B 75). “Materiaalse” momendi inimtunnetuses moodustavad aistingud: värvid, helid, kujud, lõhnad jne. Niivõrd aga kui vorm iseendast jääb oma sisu suhtes autonoomseks, saab inimlik tunnetus- võime teha mõtlemise enda kui muutumatu tunnetusvormi oma uurimuse esemeks ning kujundada selle kohta aprioorseid, seega universaalseid, paratamatuid ja apodiktilisi väiteid. Vormina mõistetud mõtlemine võib saada range teaduse esemeks. Kuid vormina mõistetud mõtlemine jääb alati toetuma meelelisusele, kust pärineb selle sisu, ja seetõttu ei saa too üldine ja paratamatu tunnetus küündida kaugemale meelelisuse piiridest. Teisest küljest, niisamuti kui mõtted ilma kaemusteta on tühjad, on ka (nii jätkub eelpool tsiteeritud lause) “[..]aistingud ilma mõisteteta […] pimedad (sõgedad – blind)” (A 51 / B 75).
perspektiivist. Mis laadi väärtusi ja tundeid selline vabadussammas Võib-olla on haridus see, mis ühendab rõhutab? determinismi ja vaba tahte. Alates Vabadus on seotud ka valguse kujundiga. Hobbesist on selle ühenduse poole Ameerika vabadussammas hoiab püüeldud. Haridus tähendab ju seda, et kõrgel valgustavat tõrvikut. Vabadussammas tead mingeid paratamatuid tingimusi, ei saa ilmselt olla koopas. Aga aga haritud inimesel on ka vaba tahe, Ameerika vabadussambast möödudes eneseteadvustamine, millele toetudes võiks ikkagi mõelda, mis suunas ta meie saab teha oma valikuid. Haritud inimene teadvust ja hoiakuid kallutab. elab reaalses maailmas ja tal on ka Haritud inimene on julge ja julgus on omaenda maailm ehk eneseteadvustamine. vabaduse üks tahk. Kui inimesed ei
siin kest ktte, kellel tuju tuleb, see ta enda ktte haarab, kui enam ei ole tuju, jtab sinnapaika. Keskseteks vrtusteks on demokraatia tingimustes vabadus ja vrdsus. Vabadus thendab antud juhul mittetakistatust oma soovide teoks tegemisel. Igasugune kohustuslikkus, mis viks soovide titmist piirata, on siin halvas kirjas. Samal ajal iseloomustab aga demokraatiat ka harimatus selle sna platonlikus thenduses. Selle tulemusena ei osata siin eristada paratamatuid ja mitteparatamatuid ihasid ning leida iget mtu ihade rahuldamisel. Kui oligarhia tingimustes tuli ihasid veel piirata et varandus kokku ei kuivaks tuli tarbimist piirata , siis demokraatia tingimustes pole midagi piiramas sellist eluviisi, mida keegi iganes ihaldab. Nii iseloomustab demokraatlikku hingelaadi ihaleva hingejao piiramatu domineerimine. Platon tleb, et hinge kindlus on ilma kaitsjateta ning selle vivad hivata kskik millised ihad
vältida, tuleb oma soove ja vajadusi mõistuslikult klassifitseerida ja hinnata. Siin tuleb nüüd mängu mõistus: selle ülesandeks on leida õige tee mitte-mõistuslikult antud eesmärkide saavutamiseks. Kannatuse allikaks on rahuldamatud vajadused. Järelikult ei tohi inimesel olla rahuldamatuid vajadusi. Selleks tuleb uurida inimlikke vajadusi ja eristada nende seas loomulikke ja tühje, s.t. üksnes ettekujutatud vajadustest tulenevaid soove. Loomulike seas tuleb seejärel eristada paratamatuid ja mitteparatamatuid soove. “Paratamatud soovid” on sellised, mille rahuldamatus viib paratamatult halvale kehalisele enesetundele ja hingelise meelerahu kaotamisele. Sellised on näiteks vajadus toidu, riietuse, peavarju ja elukeskonna tundmise järele. Loomulikeks ent mitteparatamatuteks soovideks on näiteks selliste toitude soovimine, mis iseäranis hästi maitsevad, või kaunite rõivaste soovimine. Tühjade soovide näiteks on Epikurosele kuulsuse või võimu iha
Temast algab loogika. Teda peetakse loogika rajajaks. Enne Aristotelest polnud loogikat. 1956 aastal alustati loogika õpetamist. Kestis see poolsada aastat. Mis on loogika? Loogika on õpetus ehk teadus mõtlemise vormidest ja reeglitest. Retoorika - kõnekunst. Reegel on kokkuleppeline, üksik tegevus, reguleeriv norm. Seadus - inimeste kooselu vorm, reeglite kogu. Kas loodusseadus oli enne inimest? Seadus väljendab korduvaid, püsivaid, paratamatuid, olulisi ja üldisi seoseid on reaalsete asjade ja nähtuste vahel. Ükski asi pole ilus - inetu, hea - halb jne inimene ise valib. Seadusest ei saa rääkida enne inimest. Olulised ja üldistavad seadused olid puudu. Mida olemas ei ole, seda avastada ei saa. Loogikas pole seaduseid. Loogikas pole asju ega nähtuseid. Loogika uurib mõtet, mitte selle protsessi ehk mõtlemist. Mõtlemine on spetsiifiline vaime tegevus, mille objektiks on tegelik ja kujuteldav maailm ja
suhtestatus aja ja ruumiga - väliskeskkonnaga (näiteks Hüvasti, kollase kassi alapealkirjad (Esimene koolipäev, Vihmane päev, Rütmiline päev), mis dikteerivad kogu süzhee arengut). Tähtis pole mitte jutustus vaid meeleolu. "Undi maailmas on ühel ja samal hetkel kõik koos, kõik korraga. Küsimus on selles, kuidas seda lineaarses tekstis kirja panna... Elu Undi maailmas on ebakindel, salapärane, täis endeid ja paratamatuid juhuseid. Ja siinsamas, selle maailma kõrval, on teistpoolne, veel salapärasem ja täiuslikum maailm. Kohati need maailmad segunevad ja on inimesi või olendeid, kes käivad üle piiri. Undi tegelased on neurootilised, tundlikud ja abitud, isegi liiga kaua mingis psüühilises puberteedis elavad... Unt kirjutab lausa aistitavat teksti, detailselt fikseeritud seisundeid, peeneid meeltemuljeid, mis näitavad lugejale maailma nagu esmakordselt. Tähtis on tunne, hetk, pilt, mitte story.
1. Vaatlus meetod, märgitakse üles kõik arv näited ilma nähtuse käiku mõjutamata ja tulemused esitatakse kas graafikutena või tabelitena. 2. Katse on nähtuse kuntslik esiletoomine kasutades vajalikku aparatuuri ja omades kindlat eesmärki. Nähtuste seletamiseks luuakse hüpotees ehk oletus. Tema kontrollimiseks korraldatakse katsed ja hüpotees, mida kinnitav katse on juba teaduslik tõde, mis esitleb looduses esinevaid seaduspärasusi (paratamatuid) seadused, mida pole võimalik muuta. Mitu omavahel seotud seadust moodustavad teaduslikku teooria. Ruum, aeg, mateeria. Maailm on lihtne tervik, mille moodustab arvutu hulk omavahel seotuid esemeid ja sündmusi. Ühed sündmused võivad olla teiste sündmuste põhjustajaks. On sündmusi, mis on omavahel seotud põhjuslikult, st et üks sündmus kutsub esile teise ja niisugust sündmustejada nimetatakse protsessiks. Et maailma mõista ja oletada
Takistuseks on ainult elnevalt mainitud suur ajakulu, ning probleem, et kas meie reeglid ja faktid ise õiged on, samuti, kas neid reegleid ja fakte on piisavalt palju. Valedelt faktidelt ning ekslike reeglite abil ei ole võimalik teha õigeid järeldusi. Suur osa loogikat ongi seetõttu pühendatud kindlasti õigete reeglite otsimisele. 1.3 Mõtlemise paratamatud aspektid Loogika uurib mõtlemise paratamatuid aspekte ehk seda, mis üldse teeb mõtlemisest mõtlemise ehk õige mõtlemise. Enamik meie vaimsest tegevusest ilmselt ei ole paratamatu, vaid sõltub tujust, ilmast, haridusest ja muudest taolistest pooljuhuslikest teguritest. Sestap on oluline eraldada välja kasvõi väga väike hulk mõtlemise komponente, ilma milleta kuidagi läbi ei saa ja mis on kindlasti, alati ja igal juhul õiged. Kui me niisugused algkomponendid oleme kord välja
13 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. soovide teoks tegemisel. See on nn “demokraatlik vabadus”, mitte autarkeia kaudu defineeritud vabadus. Igasugune kohustuslikkus, mis võiks soovide täitmist piirata, on siin halvas kirjas. Samal ajal iseloomustab aga demokraatiat ka harimatus selle sõna platonlikus tähenduses. Selle tulemusena ei osata siin eristada paratamatuid ja mitteparatamatuid ihasid ning leida õiget mõõtu ihade rahuldamisel. Kui oligarhia tingimustes tuli ihasid veel piirata – et varandus kokku ei kuivaks tuli tarbimist piirata – , siis demokraatia tingimustes pole midagi piiramas sellist eluviisi, mida keegi iganes ihaldab. Nii iseloomustab “demokraatlikku hingelaadi” ihaleva hingejao piiramatu domineerimine. Platon ütleb, et hinge kindlus, Akropol, on ilma kaitsjateta ning selle võivad hõivata ükskõik millised ihad
Keskajal formuleeriti seda positsiooni selliselt: universalia ante res (enne asju). Nad on nimelt enne asju ja seega üksikutest asjadest sõltumatult kui ideed jumala mõistuses, mille järgi jumal lõi maailma. Jumal on aga ülim olemine, ideed on seega "reaalsused" ja sealjuures reaalsemad kui üksikud asjad. Seda realismi varianti võib näha Augustinuse juures. Augustinus Platoni järgi kaheks jagatud maailm; käsitleb paratamatuid tõdesid ning nende muutumatust; igavesed ideed on varjul jumalikus meeles, mis seega on paratamatute tõdede alus; ,,Me ei saa kahelda selles, et me kahtleme" meeled võivad olla petlikud, aga kahtlemine on alati; see, keda ei ole, ei saa ka petta. ,,Jumalas ei ole mingisugust 'varemat' või 'hiljemat', vaid pidev ja igavene 'olevik'. Aega pole olemas minevikku enam pole ja tulevikku veel ei ole; aegu on kolm: mineviku olevik mälestusena, oleviku olevik vahetu nägemisega ja tuleviku
juures. Ka Origenes sünteesis ristiusu õpetusest Platoni filosoofiaga. AUGUSTINUS (354-430) (Vt ka Saarineni õpikut), oli katoliku kiriku pühak ja üks selle kõige mõjukam esindaja, väga tähtis ka luteri kiriku jaoks. Augustinuse õpetajaks kristluses oli Ambrosius. Ta võttis omaks Platoni lõhestatud maailma. Augustinus kirjutas palju. Tema teostest on tähtsamad De civitate Dei (Jumala riigist) ja Confessiones (Pihtimused või tunnistused). Ta käsitles paratamatuid tõdesid. Ta oli arvamusel, et paratamatute tõdede ajatus ja muutumatus viitavad Jumalale. Igavesed ideed on varjul jumalikus meeles. Et inimmõistus suudaks tungida igaveste tõdede maailma, vajab ta jumalikku tõde. Seda pakub jumalik valgustus, Idee absoluudist. Augustinus pidi palju väitlema manilaste vastu ja Pelagiuse õpetuse vastu vaba tahte küsimuses. Lisaks võitles Augustinus donatistidega, kes arvasid, et preester ei tohi olla patune.
2. Dualism(Descartes, Meditatsioonid esimesest filosoofiast) Dualism. Seisukoht, mis käsitleb keha ja vaimu eri liiki entiteetidena. Keha surm ei kujuta endast teadvuselakkamist, kuivõrd vaimu eksistents jätkub. Substantsdualism – keha ja vaim on erinevad loogilised substantsid. Substants: miski mis eksisteerib iseseisvalt; omaduste kandja, olemata ise üks nendest omadustest. Omadusdualism – vaim ei ole substants, kuid on olemas mittefüüsilised vaimsed omadused. Ratsionalism - paratamatuid tõdesid, asjade olemust haaratakse mõistusega aprioorsel teel, mitte meelte või kujutlusvõime abil. Rene Descartes: Teos „Meditatsioonid“.Kaks eesmärki: näidata vaimu ja keha erinevust; näidata, et Jumalat saab tunnetada lihtsamalt ja kindlamalt kui asju maailmas. Epistemoloogiline taust. Kui vaim on midagi materiaalsest maailmast eraldiolevat, siis pole ta maailmaga vahetus ühenduses. Uskumused maailma kohta põhinevad meelte vahendusel tekkinud ideedel, mis asuvad vaimus
Kõne objektiks on sageli tegelikkus, kuid selleks võivad olla ka sõnad või mõisteid. Vajadusel tuleb eristada kolme sfääri: SEMANTILINE KOLMNURK: Mõtlemine MÕISTE (nt `hunt') Tegelikkus D Kõne OBJEKT, ASI (nt hunt) SÕNA (nt "hunt", "susi", ,,wolf") Loogika uurib mõtlemise paratamatuid aspekte, ehk seda, mis teeb ratsionaalsest mõtlemisest tulemusliku mõtlemise. (Mõelda, sh tulemuslikult, saab ka ebaloogiliselt.) Formaalne loogika on õpetus õige mõtlemise üldistest struktuuridest ehk mõtlemis- vormidest, mis on väljendatavad keele vahendusel. (Informaalne loogika on õpetus tulemusliku mõtlemise üldistest struktuuridest, mis võivad olla ka formaalselt mitteanalüüsitavad või mis võivad avalduda ka mitteverbaalselt.)
minevikusündmustest, jätkatakse olevikuseisukorraga ning viimaks seletatakse tuleviku võimalusi. Ajalised sündmused ei pruugi olla nii selges struktuurid, vaid sulatatakse kokku mineviku- ja tulevikusündmused. Tulevikku suhtumist saab väljendada paljude keeleliste vahenditega. Viide tulevikule on vältimatuse eeldus. Tekstivälise tegelikkuse ja ideoloogia seos põhineb loomulikustamisel – asjad esitatakse loomulikuna, ainuvõimalikuna. Eeldus on, et keeles on võimalik esitada paratamatuid olukord loomulikult. Olukorra kirjeldus on intertekstuaalne, viidatakse teistele valdkondadele. Kirjeldus võib olla ka implitsiitne - diskuteeritakse teiste valdkondadega otse välja ütlemata. REKLAAMIKEEL Reklaamikeel kasutab kõiki teadaolevaid tekstivõtteid. Kasutatakse narratiivseid „soovitusi“ (nt „sain tänu sellele tootele sõpru“ vm hüvesid). Reklaamide määratlemine on keeruline. Tekstidel pole ühtseid eesmärke
” Cogito, ergo sum Kartesiaanlik teadmise määratlus Descartes oli seisukohal, et ükskõik kuidas kuri deemon teda ka ei eksitaks, leiab ta uskumusi, mis on tema jaoks vääramatud ja kaheldamatud ning neid saab ta pidada teadmiseks. Descartesi järgi selleks, et midagi teada 1) Pead sa seda uskuma, 2) See peab olema tõene, 3) Sa pead olema vääramatult õigustatud seda uskuma. Selle järgi saame teada paratamatuid tõdesid, kuid füüsilise maailma suhtes on see teooria liiga nõudlik. Uskumused füüsilise maailma kohta pole vääramatult õigustatud, seega ei saa neid pidada teadmiseks. Kartesiaanlik teadmise määratlus viib skeptitsismi füüsilise maailma suhtes. Ratsionalism: meie teadmised pärinevad mõistusest (arutlusvõimest), mitte kogemusest. Empirism: Selleks, et midagi teada 1) Pead sa seda uskuma, 2) See peab olema tõene, 3) Sul peavad olema head tõendid selle uskumuse kasuks
Firma andmebaasid Firma süsteemide sidumine ... TTÜ Majandusteaduskond Elektroonikud Küberneetika instituut Tartu Statistikud Arvutusmeetodite teoreetikud Muud matemaatikud ITK TTÜ Tartu Ettevõtted Loeng 2 Loogika on teadus mõtlemise alustest. Loogika uurib mõtlemise paratamatuid aspekte ehk seda, mis üldse teeb mõtlemisest mõtlemise ehk õige mõtlemise ehk seda, mida ja kuidas üldse mõelda saab. Informaalne loogika: teatud vaidlusmeetodite analüüs. Formaalne loogika: reeglisüsteemid ja algoritmid nö mehaaniliseks järelduste tegemiseks reeglisüsteemide kui matemaatiliste objektide uurimine. Arvutid on mõtlemise masinad. Loogika teke Parmenides (5 sajand e.m.a
Kuidas on aga selline seostamise õigustatus küsimus? Vasturääkivuse seadus(?), mida ei saa lubada loogikas. Ühele ja samale asjale ei saa vastupidiseid predikaate omistada – vasturääkivus. Analüütilised otsustused on aprioorsed otsustused(võivad olla empiirilised mõisted). Loogika annab eelise, et mis kord on kehtinud, siis kehtib ka edasi – universaalne paratamatus. Analüütiline otsustus on eelistatad, mis annab üldisi ja paratamatuid teadmisi. Sünteetilise puhul on küsimus, et kuidas me põhjendame. Sünteetilised jagunevad a posteriori(empiirika alusel) ja a priori(mõistuse alusel). A porteriori puhul tekib universaalsuse küsimus, sest ei saa kõiki juhtumeid vaadelda. Ehk on võimalik a priori alusel lauseid moodustada? Loogikast üksi ei piisa. Faktiväiteid ei tohi olla loogikale vasturääkivad. Sünteetilised otsustused jagatakse
3.2), on võõrkeelsete nimede osakaal üldpildis suurenenud, ent ei ole siiski veel nii suur kui 1920.1930. aastatel. Keelsusnõue hõlmab ka nimede õigekirjutust. Tuleb järjekindlalt nõuda nimede kirjutamist vastavalt oma keele ortograafiale, st eesti nimed eesti õigekirjas, muukeelsed nimed vastava muu keele õigekirjas. Hübriidortograafias nimede (vt 3.3.2) panekut tuleks takistada, sest nende kirjapilt ja hääldus ei allu mingile loogikale ja põhjustab seega paratamatuid suhtlemis- ja identifitseerimishäireid. Nimekorralduse analüüsist jäid välja muud nimeliigid. Neist oleksid lähemat käsitlust väärinud ehk toote- ja marginimed (nn brändid), mille kohta on samuti olemas õigusakte, eeskätt kaubamärgiseadus. Kaubamärgid on aga võrdlemisi spetsiifiline ja suuresti rahvusvahelise ulatusega valdkond, mistõttu nende keelsuse analüüs oleks tõenäoliselt kujunenud kurvastavaks.
k�laliseks lehemardikas v�i mitmed liblikaliigid. Pea k�igis tema t��des leiab kastepiisku, mis annavad veel kord tunnistust Hulsdoncki meisterlikest tekstuuridest. 17. sajandi nat��rmort kannab endas s�mboleid ja neist l�htuvat s�numit. Van Hulsdoncki t��de ikonograafia ei p�rine elu jaatavamalt poolelt. Putukad on sageli seal, kus midagi roiskub; plekid puuviljadel ja lehtedesse n�ritud augud viitavad riknemisele ja seel�bi kogu kaduvusele. Kunstnik v�ljendas paratamatuid muutusi meie �mber � katkine Berkemeyeri pokaal siinsel nat��rmordil, mis on maalitud umbes 1615. aastal, r��gib elu purunemisest ning leib ja vein viitavad armulauale. Samal ajal k�nelevad p�rnikas ja k�rbes surelikkusest kogu maise k�lluse nautimise k�rval, mida kannab endas van Hulsdoncki kaetud laud ahvatleva juustukera, mahlase heeringa ja isu�ratava singiga. ******* Hollandi maalikunstnikku Jan Abrahamsz van Beerstratenit peetakse Flaami
Cogito, ergo sum. Mõtlen, järelikult olen olemas. 76. Kartesiaanlik teadmise määratlus Descartes oli seisukohal, et ükskõik kuidas kuri deemon teda ka ei eksitaks, leiab ta uskumusi, mis on tema jaoks vääramatud ja kaheldamatud ning neid saab ta pidada teadmiseks. Descartesi järgi selleks, et midagi teada 1) Pead sa seda uskuma 2) See peab olema tõene 3) Sa pead olema vääramatult õigustatud seda uskuma Selle järgi saame teada paratamatuid tõdesid, kuid füüsilise maailma suhtes on see teooria liiga nõudlik. Uskumused füüsilise maailma kohta pole vääramatult õigustatud, seega ei saa neid pidada teadmiseks. Kartesiaanlik teadmise määratlus viib skeptitsismifüüsilise maailma suhtes. 77. Ratsionalism Descartes püüdis vältida skeptitsismi omal moel skeptitsism on välistatud, sest heasoovlik Jumal ei lase meid eksitada. Jumal teeb nii, et meie tajud on reaalsusega kooskõlas.
tagasi; vaprad on toimimisel ägedad, enne aga rahulikud. Tasakaalukus, mõõdukus on vahepealne kehaliste naudingute suhtes. On selge, et kui nauding poleks hüve, siis õnnelik inimene ei naudiks elu. Need, kes ütlevad, et piinlev või suurtesse õnnetustesse langenud inimene on õnnelik, kui ta on hea inimene, ajavad tahes- tahtmata tühja juttu, väidab Aristoteles. Kehaliste hüvede puhul on liialdus olemas ja kõlvatule inimesele on omane taotleda liialdatud, aga mitte paratamatuid naudinguid. Aristoteles arutleb nii: Tunnevad ju kõik mõnu hõrgutavatest toitudest, veinist ja armuvahekorrast, kuid mitte kõik selliselt, nagu peab. Naudingute tugevuse tõttu taotlevad kehalisi naudinguid need inimesed, kes ei saa muudest asjadest mõnu tunda. Aristotelese sõnadega öeldult: Hobuse, koera ja inimese naudingud on ju erinevad või nagu ütleb Herakleitos, et eesel eelistab pigem põhukuhja kui kulda on ju eeslitele toit kullast nauditavam
vastandit. Erinevus aga seisneb selles, et esiteks ei määratle taoism kahte vastandprintsiipi Hea ja Kurjana, mis tooks siiski kaasa vältimatu vaenu. Vaen põhiolemuses on aga taoismile kui sügava harmoonia usundile võimatu ning lausa keelatud asi. (Oluline on siinjuures muidugi meeles pidada, et Jungi käsitluses on nii Hea kui Kuri ambivalentsed ning seega ei ole vastandumine nii absoluutne.) Taoism kasutab Yin ja Yang printsiipi pigem kui paratamatuid töövahendeid, mille abita oleks raske üldse ette kujutada, kuidas saaks asju üksteisest eristada. Neil mõistetel puudub igasugune moraalne dimensioon. Ka Jung kasutab vastandprintsiipe selleks, et oleks võimalik asju eristada, kuid moraalne dimensioon on olemas. (See nähtub asjaolust, et Jungil on vastandprintsiibid isikulised, omades seega moraali kui isikule iseloomulikku tunnust.) Erinevus on veel selles, et kui praktilise rakenduse külje pealt kujutab taoism enesest õpetusi ja
On aga olukordi, kus me tahaksime propositsiooni iseloomustada, jättes tõeväärtuse lahtiseks. Nt lause ,,Homme lähen ma tööle" väljendab propositsiooni, mille tõeväärtus ei ole täna veel teada, kuid ma saan öelda: ,,On võimalik, et ma lähen homme tööle." Kui see on võimalik, siis ilmselt pole see võimatu. Mulle võib tunduda lausa paratamatuna, et ma lähen homme tööle. Siiski ei saa selles päris kindel olla. On ka kindlaid ja paratamatuid asju. Ja mis on paratamatu, see on kindlasti ka võimalik. Võimalikkuse ja paratamatuse faktori lisamisega tavalistele (ehk assertoorilistele) väitlausetele tekivad modaalsed laused. Tänaseks on uuritud ka paljusid teisi modaalsusi, mõnda neist käsitletakse ka allpool, nt modaalsusi ,,kohustuslik" või ,,keelatud". Modaalses1 lauses esineb üks või mitu moodaalsust väljendavat operaatorit. Modaalses lauses võivad
annaabi.ee 
