5 100 6 0,888 0,062 1,541 12,904 summa 25 22,189 13,906 vabadusastmete arv . (r = 1, sest eksponentjaotusel on üks parameeter) Et hüpotees vastu võetaks peab seega hüpoteesi ei võeta vastu ning võib järeldada, et üldkogumi jaotuseks on mingi muu jaotus. 4.3 Põhikogumi jaotuseks on ühtlane jaotus fikseeritud parameetritega , . 1 20 7 0,2 0,2 5 0,8 2 40 5 0,4 0,2 5 0 3 60 5 0,6 0,2 5 0 4 80 2 0,8 0,2 5 1,8 5 100 6 1 0,2 5 0,2
koordinaadid); veerud aga m-mõõtmelise vektori koordinaatidena(veerus on samanimelised koordinaadid). m=n ruutmaatriks; mn ristkülikmaatriks. Lisaks veel trapetskuju maatriks, kolmnurkkuju maatriks, diagonaalmaatriks, nullmaatriks, ühikmaatriks. Peadiagonaal ja kõrvaldiagonaal. Parameetrid: a ij- maatriksi elemendid; m-ridade arv; n-veergude arv; reaindeks-i ja veeruindeks-j. 7)Maatriksite liitmine, arvuga korrutamine ja maatriksite korrutamine. Liita saab ainult samade parameetritega maatrikseid elementhaaval ning summaks saame samade parameetritega maatriksi, mille elemendid on liidetavate maatriksite vastavate elementide summad. Maatriksi korrutamisel arvuga saadakse samade parameetritega maatriks, mille elemendid saadakse lähtemaatriksi kõikide elementide korrutamisel antud arvuga. Kahe maatriksi korrutamiseks peab esimese maatriksi veergude arv võrduma teise maatriksi ridade arvuga. Tulemuseks on maatriks, mille ridade arv võrdub esimese
Täitjad: Ronald Linna 061951 IATB61 Rain Ungert 062227 IATB61 Töö tehtud: 20.03.09 Töö eesmärk Simuleerida ja optimeerida etteantud kesksagedusega külgsidestusega ribafilter. Töövahendid Programm Ansoft SerenadeSV 8.5. Töö käik Koostasime filtri skeemi. Joonis 1. Filtri skeem. Skeemi koostamisel arvestasime filtri sümmeetriat - elemendid n1, n4 on võrdsete parameetritega ja n2, n3 on võrdsete parameetritega. Filtri sisendi ja väljundi külge ühendasime 50 ükspordid. Määrasime elementide algparameetrid. Kesksagedus f0=5.4GHz. Abiprogrammi TRL abil leidsime sagedusele f0 vastavad mikroribaliinide laiused W ja pikkused P. Lainetakistus Z0= 50 ja elektriline pikkus E= 90. Liinide vahelise laius S= 0.5mm. TRL-iga arvutasime parameetrite väärtused. Joonis 2. TRL.
Võnkering sisaldab alati induktiivpooli ja pii kahendiku võrra. Aktiivvõimsus-on niisugune keskmine võimsus,mis saadakse kondensaatorit. Elektromagnetvõnkumise periood sõltub 1)võnkeringi pooli elektrivoolu kogu töö jagamisel selle töö tegemiseks kujuva ajaga.Ajavahemik on üks induktiivsusest 2)kondensaatori mahtuvusest Omavõnkesagedus-võnkeringi periood.P=1/2*Pm P=U*I Reaktiivtakistusega ahelas-tuleb arvestada ka faasi nihet parameetritega määratud sagedus. Isevõnkumine- võnkumine, mie korral võnkuv voolutugevuse ja pinge vahel.P=I*U*cosfii(võimsustegur on fii-näitab kui suur osa süsteem täiendab ise välisest allikast oma energia varusid. Sundvõnkumine- energiast tarvitist eraldub): Trafo-Elektromagneetilise induktsioonil põhinev seade võnkeringis rakendub perioodiliselt muutuv väline pinge. Resonants-on nähtus,mille vahelduvvoolu ja pinge muutmiseks konstantsel sagedusel.Primaarse mähise
7,47 2 = 7,47 Vabadusastmete arv f=k-h-1=5-1-1=3. h=1, sest jaotust hindavate parameetrite arv on üks (eksponentjaotuse parameeter). Kriitiline kvantiili väärtus on 2kr (0,10;3)=6,251. Hüpotees võetakse vastu, kui 2 2kr, ning et 7,47<6,251, lükkan nullhüpoteesi tagasi. Üldkogumi jaotuseks ei ole eksponentjaotus. 4.3 põhikogumi jaotuseks on ühtlane jaotus fikseeritud parameetritega a=0 ja b=100. Teststatistiku arvutamise valemid: k (nm - nm~ ) 2 2 = m =1 nm~ nm~ = N pm~ pm~ = F0 (vm ) - F0 (vm -1 ) xm - a F0 (vm ) = b-a k xm-1 xm nm F0(vm) F0(vm-1) p~m n~m 1 0 20 5 0,2 0,0 0,2 5 0
5 100 3 0,885 0,062 1,555 1,343 Kokku 25 22,129 7,251 vabadusastmete arv k = m 1 r = 5 1 1 = 3. (r = 1, sest eksponentjaotusel on üks parameeter) Et hüpotees vastu võetaks peab , kuid siin see nii ole. Seega peab hüpoteesi tagasi lükkama ning järeldama, et üldkogumi jaotuseks on mingi teine jaotus. 4.3 Põhikogumi jaotuseks on ühtlane jaotus fikseeritud parameetritega a=0, b=100. k xm ni Fo pi ni' 1 20 5 0,2 0,2 5 0,0 2 40 6 0,4 0,2 5 0,2 3 60 6 0,6 0,2 5 0,2 4 80 5 0,8 0,2 5 0 5 100 3 1 0,2 5 0,8
6,4367302 Kokku 25 23,515 2 vabadusastmete arv k = m 1 r = 5 1 2 = 2 (r = 2, sest normaaljaotusel on kaks parameetrit) Et hüpotees vastu võetaks peab ²kr>². Seega hüpoteesi vastu ei võeta ning võib järeldada, et üldkogumi jaotus ei ole normaaljaotus. Põhikogumi jaotuseks on ühtlane jaotus fikseeritud parameetritega a=0, b=100. (ni- k xm ni F0 pi ni' ni')^2/n'i 1 20 9 0,2 0,2 5 3,2 2 40 4 0,4 0,2 5 0,2 3 60 2 0,6 0,2 5 1,8
6,4367302 Kokku 25 23,515 2 vabadusastmete arv k = m 1 r = 5 1 2 = 2 (r = 2, sest normaaljaotusel on kaks parameetrit) Et hüpotees vastu võetaks peab ²kr>². Seega hüpoteesi vastu ei võeta ning võib järeldada, et üldkogumi jaotus ei ole normaaljaotus. Põhikogumi jaotuseks on ühtlane jaotus fikseeritud parameetritega a=0, b=100. (ni- k xm ni F0 pi ni' ni')^2/n'i 1 20 9 0,2 0,2 5 3,2 2 40 4 0,4 0,2 5 0,2 3 60 2 0,6 0,2 5 1,8
ELEKTROTEHNIKA I - KODUNE TÖÖ NR 1 v1.0 Elektrotehnika AME3140 2008 Õppejõud: Evald Külm Teie ees on universaal-lahendaja elektrotehnika kodusele tööle nr. 1. Antud lahenduskäigud peaksid korrektse andmete sisestamise korral töötama mis tahes parameetritega. Ülesannetes tahetavad vastused on ligikaudsed, katsetage komakohtadega. NB! Kontrollige oma sisestatud andmeid mitu korda! ÜLESANNE 1 Sisesta ülesandes antud andmed rohelistesse lahtritesse. Elektromotoorjõu märgid pane vastavalt ülesandes antud voolusuunale harus (punase otsaga nool): Kui ühtib voolusuunaga (+ on samas suunas kui noole ots), siis positiivne, kui on vastupidi, siis negatiivne.
20 0,16 40 0,16 60 0,32 80 0,08 100 0,28 5. Konstrueerida samas teljestikus järgmised graafikud: 5.1 empiirilise jaotuse histogrammi graafik 5.2 hüpoteesile 4.1 vastava normaaljaotuse tiheduse ja sellele vastava hüpoteetilise histogrammi graafik 6. Konstrueerida (samas teljestikus) järgmised graafikud: 6.1 empiirilise jaotusfunktsiooni graafik 6.2 parameetritega a = 0, b = 100 ühtlase jaotuse jaotusfunktsiooni graafik. 7. Kontrollida Kolmogorovi-Smirnovi testi abil hüpoteesi, et põhikogumi jaotuseks on fikseeritud parameetritega a = 0, b = 100 ühtlane jaotus (võttes = 0.10, st testi statistiku DN kriitiliseks väärtuseks on Dkr = 0.238). Empiirilise ja ühtlase jaotuse jaotusfunktsiooni maksimaalne erinevus: DN=0,13 DN=max[Femp(Xi)- F0(Xi)] Hüpotees vastu võtmiseks, peab DNDkr, siin on 0,13<0,238 ja seega võetakse hüpotees vastu. 8
100 7 0,066 1,65 7 ∑ 25 18,91 Vabadusastmete arv: h=1k=5 f=k-h-1= 3 χ 2kr =chiinv ( 0,10 ; 3 )=6,251 2 2 Kuna peab kehtima χ <χ kr , aga 18,91>6,25 , siis on H0 tagasi lükatud. 4.3 Põhikogumi jaotuseks on ühtlane jaotus parameetritega a=0 ja b=100 pi=f (x) ( x i−x i−1 ) n`i= pi N 1 1 f ( x )= = b−a 100 Intervall ni pi n`i χ 2 m 20 7 0,2 5 0,8 40 5 0,2 5 0 60 5 0,2 5 0
1,000 25,000 6,368 vabadusastmete arv f = k h 1 = 5 1 1 = 3. ( h = 1, kuna eksponentjaotusel on üks parameeter ). Et nullhüpotees vastu võetaks peab . Antud andmete kohaselt ei saa seega nullhüpoteesi vastu võtta ning võin järeldada, et üldkogumi jaotuseks ei ole eksponentjaotusjaotus. 4.3 Põhikogumi jaotuseks on ühtlane jaotus fikseeritud parameetritega a = 0, b = 100. Katsed Vahemi F0(m) ni pi ni' k Xxxxx xxxxx xxxx xm 1 20 0,2 5 0,2 5,0 0,0 2 40 0,4 6 0,2 5,0 0,2
vabadusastmete arv k = m 1 r = 5 1 1 = 3. (r = 1, sest eksponentjaotusel on üks parameeter) ( ) Et hüpotees vastu võetaks peab , kuid siin see nii ole. Seega peab hüpoteesi tagasi lükkama ning järeldama, et üldkogumi jaotuseks on mingi teine jaotus. 4.3 põhikogumi jaotuseks on ühtlane jaotus fikseeritud parameetritega a=0, b=100. ( ) *( ) ( )+ [ ( ) ( )] k Xm ni F0 pi ni' ( )
ELEKTROTEHNIKA I - KODUNE TÖÖ NR 2 v1.0 Elektrotehnika AME3140 2008 Õppejõud: Evald Külm Teie ees on universaal-lahendaja elektrotehnika kodusele tööle nr. 2. Antud lahenduskäigud peaksid korrektse andmete sisestamise korral töötama mis tahes parameetritega. Ülesannetes tahetavad vastused on ligikaudsed, katsetage komakohtadega. NB! Kontrollige oma sisestatud andmeid mitu korda! Kolmandal töölehel on abimaterjal ja valemid. Vahetulemused on näha ülesande lehel ÜLESANNE 1 Sisesta ülesandes antud andmed rohelistesse lahtritesse. M12 ja M23 on vastastikune induktiivsus. Esineb korraga ainult üks - kui puudub, tuleb panna väärtuseks 0. Vastused arvutatakse kollastesse lahtritesse
8,947 vabadusastmete arv k = m 1 r = 5 1 1 = 3. (r = 1, sest eksponentjaotusel on üks parameeter) Et hüpotees vastu võetaks peab ²kr > ², kuid antud juhul see nii ei ole (8,947 > 6,251) . Seega tuleb hüpotees tagasi lükata ning võib järeldada, et üldkogumi jaotus ei ole eksponentjaotus vaid mingi teine jaotus. 4.3. Põhikogumi jaotuseks on ühtlane jaotus fikseeritud parameetritega a=0, b=100. k xm ni F0(m) pi 1 20 7 0,2 0,2 5 0,8 2 40 5 0,4 0,2 5 0 3 60 5 0,6 0,2 5 0 4 80 4 0,8 0,2 5 0,2
5 100 3 0,885 0,062 1,555 1,343 22,130 7,253 Analoogiliselt eelmise punktiga hindame: f = k h 1 = 5 1 (hindasime ) 1 = 3 2kr = 6,25 (kasutasin excelis funktsiooni CHIIV) Ei võta hüpoteesi vastu , kuna X2 > 2kr. 4.3 Põhikogumi jaotuseks on ühtlane jaotus fikseeritud parameetritega a=0, b=100. (ni- k xm ni F0 pi ni' ni')^2/n'i 1 20 5 0,2 0,2 5 0 2 40 6 0,4 0,2 5 0,2 3 60 6 0,6 0,2 5 0,2
Seetõttu asendan ühe silindri kahega ja valin ESNU tüübiga ümarsilindri läbimõõduga 63mm. Edaspidistes arvutustes, seal kus võimalik, käsitlen neid kahte silindrit ühtse silindrina, mille ekvivalentläbimõõt on 126mm. 11 Kolvi läbimõõt D=63mm Kolvivarre läbimõõt d=20mm Kolvi käik 150mm 12 Mitte optimaalsed silindrite valikud A1 väiksemate parameetritega silinder 50mm on lubamatu, kuna tehtud arvutused ei lubaks seda kasutada. A1 silindrist suuremate parameetritega 80mm silinder poleks enam optimaalne. A2 väiksemate parameetritega silinder 40mm ei sobiks meile vajamineaks silindriks, kuna minimum kolvi läbimõõt oli suurem või võrdne 50mm. 63mm läbimõõduga silinder poleks enam optimaalne valik. Arvutuste tulemusena leidsin et A3 silindri läbimõõt peab olema suurem kui 100mm. Ei
ja millega on ühendatud kõik sisend ja väljundseadmed ning välismälud. Emaplaat(motherboard) · On plaat, millele on kantud, voolurajad, mis seovad üheks süsteemiks, protsessori,mälud ja mälupesad, laiendkaartide pesad,kettasedmete pistikud jpm. Pordid (port) · On mitmerealised pistikud, mille abil saab arvutiga ühendada printereid, hiirt, klaviatuuri ja teisi seadmeid. Toiteplokk (power supply) · Varustad arvutit seadmete vajalike parameetritega toitepingega (muundab 220 volti 16, 12 või vähemaks voldiks)
............................................................................................5 1.5. Hoone soojuskadude leidmine ruumide kaupa, sealhulgas hoone küttevõimsus.........6 1.6. Hoone aastane kütteenergiakulu kraadpäevade alusel.................................................6 2.Küttesüsteemi kirjeldus........................................................................................................8 2.1.Küttesüsteemi kirjeldus koos soojuskanda parameetritega...........................................8 2.2.Ruumidesse valitud küttekehade valikutabel................................................................8 2.3.Valitud soojusallika kirjeldus ja küttesüsteemi ühendamine.........................................8 3.Mehaanilise ventilatsioonisüsteemi kirjeldus....................................................................10 3.1.Ventilatsioonisüsteemi kirjeldus...................................................
Õpperühm: KAT31 Juhendaja: lektor Juhan Tuppits Tallinn 2015 1.ÜLESANNE Metallilõikepingi kiiruskasti hammasratas on paigaldatud oma võllile läbimõõduga 30 mm kõrge tsentreerimistäpsusega, kuid tagades vajadusel hammasratta vahetuse. Määrata sellise liite istud, arvutada nende istude piirmõõtmed, hälbed, maksimaalne ja minimaalne ping või lõtk. Joonestada eraldi A4 lehele valitud istu skeem koos istude parameetritega võttes näidiseks õpiku lk 15 sele 5.2. 2. LAHENDUS H7/h6 on laialt kasutatav, kõrge tsentreerimistäpsusega liikumatutes, kuid sageli lahtivõetavates liidetes, nt vahetushammasrattad metallilõikepinkide võllidel, frees tornil, hõõrdsidurid ja seaderõngad võllidel jms. Liikuvates liidetes kasutatakse seda istu teljesuunalisel liikumisel kui on nõutav kõrge suunatäpsus. Näiteks: kõrgsurvepumba kolvivars juhtpuksis, puurpingi spindel keres, klapisäär juhtpuksis jms.
5 100 8 0,820 0,074 1,842 20,591 Kokku 25 20,494 31,464 ² vabadusastmete arv k=m-1-r=5-1-1=3 (r=1, sest eksponentjaotusel on üks parameeter) Selleks, et hüpotees vastu võetaks peab ²kr>², kuid siin nii ei ole. Seega peab hüpoteesi tagasi lükkama ning järeldama, et üldkogumi jaoks on mingi teine jaotus. 4.3 Põhikogumi jaotuseks on ühtlane jaotus fikseeritud parameetritega a=0, b=100. k xm ni F0 pi ni' (ni-ni')2/ni' 1 20 4 0,2 0,2 5 0,2 2 40 5 0,4 0,2 5 0 3 60 1 0,6 0,2 5 3,2 4 80 7 0,8 0,2 5 0,8
8 2 2 11 23,226796 71 2 vabadusastmete arv on Seega arvutan Exceli arvutuskeskkonnas: Kuna , siis lükkan tagasi. Tegemist on mingi muu jaotusega, eksponentjaotus see ei ole. 4.3 Põhikogumi jaotuseks on ühtlane jaotus fikseeritud parameetritega a=0, b=100. (ni- k Xm ni F pi ni' ni')^2/n'i 1 20 4 0,2 0,2 5 0,2 2 40 4 0,4 0,2 5 0,2 3 60 8 0,6 0,2 5 1,8 4 80 2 0,8 0,2 5 1,8
∑ 25,00 1,00 100,00 1,93 0,97 0,5478 24,0200 6,5938 k 2 ( n i−n`i ) χ =∑ 2 i=1 n`i x i− x´ ti = s χ2 vabadusastmete arv on f =k −h−1=5−2−1=2 χ 2kr =chiinv ( 0,10 ; 2 )=4,605 Kuna χ 2 < χ 2kr , H0 hüpotees tagasi lükatud, sest 6,594 > 4,605 4.2 Põhikogumi jaotuseks on ühtlane jaotus fikseeritud parameetritega a=0, b=100 k 2 ( n i−n`i ) χ 2=∑ i=1 n`i pi=f ( x) ( x i−x i−1 ) n`i= pi N 1 1 f ( x )= = b−a 100 Intervall pi ni m n`❑ χ2 0-20 0,2 5,0 7 0,80 20-40 0,2 5,0 4 0,20 40-60 0,2 5,0 6 0,20
Tabel 4 jaotusfunktsiooni normaaljaotus: 6. Konstrueerida samas teljestikus graafikud 6.1 Empiirilise jaotuse histogramm punktis 4 grupeeritud valimile 6.2 Hupoteetilise normaaljaotuse gistogramm kooskolas punktiga 5 6.3 Hupoteetilise normaaljaotuse tihendusfunktsiooni f(x) graafik 6.4 Hupoteetilise ristkulikjaotuse tihedusfunktsiooni f(x) graafik 7. Konstrueerida samas teljestikus graafikud 7.1 Empiirilise jaotusfunktsiooni F(x) graafik 7.2 Parameetritega a=0 ja b=100 hupoteetilise ristkülikjaotuse jaotusfunktsiooni F(x) graafik 7.3 Hüpoteetilise normaaljaotuse jaotusfunktsiooni F(x) graafik kooskõlas punktiga 5. 8. Kontrollida Kolmogorovi-Smirnovi ja testi abil hüpoteesi, et põhikogumi jaotuseks on fikseeritud parameetritega a=0 ja b=100 ristkülikjaotus, võttes olulisuse nivooks =0,05, st testi statistiku DN
Üksikisik ühiskonna struktuuris:staatus ja mobiilsus Ühiskonna sotsiaalne stratifikatsioon ehk kihistumine on sarnaste sotsiaalsete parameetritega inimeste järjestumine kihtidesse ehk straatumitesse. Indiviidi asend sotsiaalse kihistumise süsteemis sõltub tema sotsiaalsest staatusest- ühiskondlikust positsioonist,millel on nii materiaalseid kui ka vaimseid tunnuseid. Stratifikatsioonile on omane staatuslik hierarhia.(asetsus ühiskonnas) Kogu ühiskonna arengu kiirenemine on sellesse aga toonud rohkem sisemist dünaamikat s.t suurendanud sotsiaalset mobiilsust.See USA sotsioloogi Pitirim Sorokini loodud termin
1445 1 60 156.1786 58.7501 χ^2kr (0,05; 7) = 14.07 χ^2emp = Σ(ni-ni')^2/n'i = 58.75 χ^2emp > χ^2kr 58.75 > 14.07 Hüpotees ei kehti, tegemist ei ole normaaljaotusega 6. Konstrueerida samas teljestikus graafikud: 6.1 Empiirilise jaotuse histogramm punktis 4 leitud grupeeritud valimile 6.2 Hüpoteetilise normaaljaotuse histogramm kooskõlas punktiga 5 6.3 Hüpoteetilise normaaljaotuse tihedusfunktsiooni f(x) graafik 6.4 Parameetritega a=0 ja b=100 hüpoteetilise ristkülikjaotuse tihedusfunktsiooni f(x) graafik 6.5 Kahe ristkülikjaotuse parameetritega a = 0 ja b = 100 summeeritud tihedusfunktsiooni f(x) graafik Hüpoteetiline jaotusfunktsioon Empiiriline jaotusfunktsioon Hüpoteetilise normaaljaotuse tihedusfunktsioon 14 0.018
60-80 0,10 7 2,59 7,480 20,59 80-100 0,07 8 1,84 1 25 31,46 4 2 vabadusastmete arv on Seega arvutan Exceli arvutuskeskkonnas: Kuna , siis lükkan tagasi. Tegemist on mingi muu jaotusega, eksponentjaotus see ei ole. 4.3 Põhikogumi jaotuseks on ühtlane jaotus parameetritega a=0 ja b=100 Intervall m 0-20 0,2 5,0 4 0,20 20-40 0,2 5,0 5 0,00 40-60 0,2 5,0 1 3,20 60-80 0,2 5,0 7 0,80 80-100 0,2 5,0 8 1,80 25 6,0 2 vabadusastmete arv on Seega arvutan Exceli arvutuskeskkonnas: Kuna siis lükkan tagasi: Tegemist pole ühtlase jaotusega. 5. Konstrueerida samas teljestikus graafikud
80-100 0,131 4 1,84 0,1 3 568 34 25 14, 087 8 2 vabadusastmete arv on Seega arvutan Exceli arvutuskeskkonnas: Kuna , siis lükkan tagasi. Tegemist on mingi muu jaotusega, eksponentjaotus see ei ole. 4.3 Põhikogumi jaotuseks on ühtlane jaotus parameetritega a=0 ja b=100 Intervall F0 m 0-20 0,2 5,0 0,2 7 0,8 20-40 0,2 5,0 0,4 4 0,2 40-60 0,2 5,0 0,6 6 0,2 60-80 0,2 5,0 0,8 4 0 80-100 0,2 5,0 1 4 0,2 1,4 2 vabadusastmete arv on
I - IA I A RA 0,005 2 Seega: R1 = = = 0,051282051 I 1 - I A 0,2 - 0,005 I R 0,005 2 R2 = A A = = 0,02020202 I 2 - I A 0,5 - 0,005 Mõõtemääramatus R = ± (t/100) p R1 = ± (0,5/100) 0,051282051 = 0,0002564 R2 = ± (0,5/100) 0,103600103 = 0,0001010 Vastus: Vastavad elemendid voolude mõõtmiseks on takistid R1 ja R2 järgmisete parameetritega: R1 = 0,05128 ± 0,00026 R2 = 0,02020± 0,00010 3.Ülesanne Antud: Arvutan keskväärtuse, mooduli keskväärtuse ning efektiivväärtuse. T=4 T4 3T 1 T 1 4 T -keskväärtus: U (t ) k = U (t )dt = - 1dt + 2dt + 3dt = 0,75V
ühiste huvide ja eesmärkidega erinevate valdkondade organisatsioonid on koondunud, et pakkuda üksteisele arenguid toetavaid tegevusi. Selliseid klastrite sisemiste määrangute järgi loodud klassifikaatoreid on veel mitmeid erinevaid ning lisaks nende mudelite määranguile esinevad ka kombineeritud segud neist Eesti merendusklaster, milleks klastreid vaja Klasterdamise eesmärk on mõista seoseid, mõjusid erinevate ühiste parameetritega elementide vahel, mis võimaldab neid analüüsida, et vajadusel saadud tulemusi, andmeid kasutada edasisteks tegevusteks, uuringuteks, ühiseks turundustegevuseks, jms. Klastri näited. Iga sadama sees on oma klaster. Kõik Eesti sadamad samuti moodustavad klastrit. Minu klastrid Klastrid võib võib leida meie elus iga päev. Kõik me elame korteris/majas, mis oma korda moodustavad elurajoonid ja linnad.
korda kasvatab heli võnkeenergiat 10 korda ja see toob kaasa helirõhu kasvu 10 dB, suurendades sada korda, suureneb helirõhk 20 dB jne. Võimsuste suhe dB: Pingete suhe dB: dBm võimsuse 1mW suhtes dBV pinge 1 V suhtes, impedantsi arvestamata dBmV pinge 1mV suhtes, impedantsi arvestamata 11. Selgitada, mis on vahe koondatud- ja hajutatud parameetritega süsteemidel raadiotehnikas. Koondatud parameetritega süsteemis on elektriväli koondunud kondensaatori plaatide vahele ja magnetväli väga väikese raadiusega. Hajutatud parameetritega süsteemi saab, kui viia kondensaatori plaadid üksteisest lahku. Vahe on selles, et hajutatud parameetritega süsteemis pole eletriväli piiratud kondensaatori plaatide vahele ning mangetvälja mõju piirkond on tunduvalt suurem. 12. Selgitada, mida mõistetakse takistuste sobitamise all.
4 80,00 5,00 0,75 0,10 2,60 2,215384615 5 100,00 3,00 0,82 0,07 1,85 0,714864865 Summa: 20,50 3,843891472 Vabadusastmete arv k = m 1 r = 5 1 1 = 3 X2kr (0,1;3) = 6,251 Kuna kriitiline teststatistik on suurem kui teststatistik, siis peab hüpotees paika. 4.3 põhikogumi jaotuseks on ühtlane jaotus fikseeritud parameetritega a = 0, b = 100. k xm ni pi ni' ((ni-n'i)2)/n'i 1 20 6 0,2 5 0,2 2 40 7 0,2 5 0,8 3 60 4 0,2 5 0,2 4 80 5 0,2 5 0 5 100 3 0,2 5 0,8
..................................... (juhendaja allkiri) 1. Töö eesmärk, kasutatavad seadmed. Töökasutatavad seadmed. 1. Käsiraadiojaamad Nissei Denki 450 MHz koos toiteosaga 2. Ostsilloskoobi mooduliga PicoScope 2205 varustatud personaalarvuti. 3. Signaaligeneraator HP 33120 4. Toiteplokk EP-603 5. Ühendusjuhtmed Töö eesmärk on tutvuda raadiosaatetrakti ehitusega ning üldiste parameetritega, kasutades kõneedastuseks mõeldud käsiraadiojaamu. Joonis 1. Skeem raadiotrakti parameetrite mõõtmiseks 2 .Tabeli kui graafikuna punkthaaval üles võetud ASK. Tabel 1. Võimsuse sõltuvus sagedusest vastuvõtja sisendis Sagedus Saatja pinge Pinge vastuvõtjas (Hz) U (mV) U (mV) 300 5 7,55 ±0,06 700 5 47,24 ±0,09
Side labor 1 telefoni analoogliides aruanne (September 2015) Töö tegijate nimed: Mirell Krain - 143051 rühm IABB31 Töö tegemise kuupäev: Tue Sep 22 13:07:52 2015 1. Analoogliidese parameetrite mõõtmine Mõõteskeem analoogliidese parameetrite mõõtmiseks. Telefoniliini on ühendatud eeltakistis väärtusega 50 oomi. Punktides 1, 2 ja 3 on mõõdetud voltmeetriga alalispinget terminalseadme rahuseisundis ja hõiveseisundid. Punktis V1 on mõõdetud telefonijaama toiteallika pinge U1. Pinge telefonil on mõõdetud punktis V2. Terminalseadme U1[V] U2[V] U3[V] seisund Rahuseisund 54.9 V 54.9 V 00.0 V Hõiveseisund 10.80 V 8.22 V 2.58 V Kontrollin vastavust: U1 = U2 + U3 54.9 V = 54.9 V + 00.0 V 10.80 V = 8.22 V + 2.58 V Valimistooni kestus: 7 sekundit. Aruande vormistamisel tuleb teha arvutused: Leida vool, mis läbib terminalseadet tema mõlemates seisundites ja selgitada tulemusi. Terminalseadme rah...
21,53 vabadusastmete arv k = m – 1 – r = 5 – 1 – 1 = 3. (r = 1, sest eksponentjaotusel on üks parameeter) Et hüpotees vastu võetaks peab χ²kr > χ², kuid antud juhul see nii ei ole (21,53 > 6,251) . Seega tuleb hüpotees tagasi lükata ning võib järeldada, et üldkogumi jaotus ei ole eksponentjaotus vaid mingi teine jaotus. 4.3.Põhikogumi jaotuseks on ühtlane jaotus fikseeritud parameetritega a = 0, b = 100. k xm ni F0(m) pi 1 20 6 0,2 0,2 5 0,2 2 40 3 0,4 0,2 5 0,8 3 60 3 0,6 0,2 5 0,8 4 80 9 0,8 0,2 5 3,2
255 250 31 0,8586 0,1995 37 0,829556068 265 260 17 0,9566 0,0980 18 0,0481922142 275 270 10 0,9900 0,0434 8 0,5352023406 Summa 183 4,05087503 1 183 2,4745008651 3. Soovides lähendada toodud kõrguse jaotust Weibulli jaotusega parameetritega a=2,5 b=30 c=210 a) leidke vastavad teoreetilised sagedused; b) leidke hii-ruut-statistik; 62,07643839 k= c) leidke P-väärtus; 0,05 2,11598E-013 r= d) kas toodud jaotust sobib lähendada Weibulli jaotusega? ei = Kõrguse Kõrguse Sage- Teoreet. Teoreet. Hii-ruut ülemised keskmisedx dused Weibulli j
kõiki arvutiprogrammi poolt saadetud korraldusi ja täidab need. (Intel , AMD) Emaplaat (Mohterboar) Emaplaat on plaat millele on kantud voorurajad mis seovad üheks süsteemiks protsessori, mälud ja mälupesad ,laiendkaartide pesad kettaseadmetekettsa,kettapistikud jpm. Pordid (port) on mitmerealised pistikupesad ,mille abil saab arvutiga ühendada printereid, hiirt, klaviatuuri ja teisi seadmeid. (logitech,HP) Toiteplokk (power supply) Varustab arvuti seadmeid vajalike parameetritega toitepingega (muundab 220 volti, 12 või vähemaks voldiks). Laienduspesad, siinid Laienduspesad: on lisaseadmete ja-mälu paigaldamise kohad. Siinid : mööda siine edastatakse infot protsessori ja teiste seadmete vahel. Kõvaketas (Hard Disk Drive) on magnetketas ,kuhu on võimalik talletada suures koguses informatsiooni. Disketiseade seade andmete lugemiseks disketil või nende salvestamiseks sellele. Diskett mahutab 1,44 MB. Laserplaadiseade (CD-ROM)
U1 = 3,005 V [B7-40] U2 = 3,00 V [B7-37] U1 = (0,6 + 0,1 * (20 / U1 1)) * U1 / 100 = = (0,6 + 0,1 * (20 / 3,005 1)) * 3,005 / 100 = 0,035 V U2 = (1,5 + 0,2 * (20 / U2 1)) * U2 / 100 = = (1,5 + 0,2 * (20 / 3,00 1)) * 3,00 / 100 = 0,079 V U1 = 3,005 0,035 V U2 = 3,000 0,079 V U1 ja U2 määramatuse piirides langevad kokku. Lülita generaatori väljundsignaaliks nelinurksignaal (võrdse amplituudiga ±Um ning nullise keskväärtusega signaal). Samade parameetritega nelinurksignaali korral: U1 = 3,58 V V1 mõõdab signaali efektiivväärtust U2 = 3,96 V V2 mõõdab signaali mooduli keskväärtust Arvutades B7-40 väärtusest B7-37 väärtust, eeldusel et nelinurksignaal on täiuslik , saame: UB7-37 = (U1 * ) / (2 * sqrt(2)) = 3,974 V U2 = ± [1,5 + 0,2*(Ump/U - 1)] % = V U2 = 3,96 V Määramatustest järeldame, et arvutuslik ja mõõdetud tulemus kattuvad. 2. Vahelduvpinge jälgimine U1= 3,005 V [B7-40] U2 = 3,00 V [B7-37] signaali ulatus Vpp 4
5.2. Hüpoteesile 4.1 vastava normaaljaotuse tiheduse ja sellele vastava hüpoteetilise histogrammi graafik 5.3. Hüpoteesile 4.2 vastava eksponentjaotuse tiheduse ja sellele vastava hüpoteetilise histogrammi graafik 5.4. Hüpoteesile 4.3 vastava ühtlase jaotuse tiheduse ja sellele vastava hüpoteetilise histogrammi graafik 6. Koostada samas teljestikus järgmised graafikud: 6.1 empiirilise jaotusfunktsiooni graafik 6.2 parameetritega a = 0, b = 100 ühtlase jaotuse jaotusfunktsiooni graafik 7. Kontrollida Kolmogorovi-Smirnovi testi abil hüpoteesi, et põhikogumi jaotuseks on fikseeritud parameetritega a = 0, b = 100 ühtlane jaotus (võttes = 0,10, st teststatistiku DN , kriitiliseks väärtuseks on Dkr = 0,238) F0 ühtlase jaotuse jaotusfunktsioon x(i) punktis 1 moodustatud variatsioonirida Kuna DN < Dkr, siis võtame nullhüpotees vastu 8
orgamism on pikki treeninguid harjunud paremini taluma. Seda näitavad ka Rabakukega võrreldes suuremad vahed kahe leili SLSavg ja 3'TPS omavahelisel võrdlemisel (vt joonis 13). Siit saab teha kokkuvõtva järelduse, et pärast pikemat treeningut võib saun olla organismile koormavam pigem sportlastel, kes ei ole harjunud treenima suure mahuga. Joonis 13. Katsealuste treeningute kestuse kõrvutamine SLSavg saunas ja 3'TPS parameetritega. Treeningu intensiivsuse mõju sauna parameetrite väärtusele SLSavg treeningul kaudu analüüsiti nii korrelatsiooni leidmise teel, treeningu parameetreid eraldi vaadeldes, kui ka eelmainitud grupeerimise meetodil. Rabakuke andmetest leiti tugevad seosed SLSavg treeningul kõrvutamisel kõikide sauna parameetritega (vt joonis 14). Marki andmetest leiti vaid nõrk seos SLSavg treeningul ja SLSavg saunas vahel (vt joonis 15). 31 Joonis 14
Sõltuvus on lineaarne (liidetakse juurde). 7. Muutes esimese astme mürateguri väärtust vahemikus 1..10 dB (10 punkti) võtsime üles võimendi mürateguri sõltuvuse graafiku esimese astme võimendustegurist: Graafik 2. Võimendi summaarse mürateguri sõltuvus esimese astme võimendustegurist. Siin ei ole enam sõltuvus lineaarne. 5. Kokkuvõte Tutvusime raadioseadmete tööd iseloomustavate parameetritega, praktikas veendusime, et esimese astme võimendustegur mõjutab süsteemi võrreldes teistega maksimaalselt. Peaaegu kõik arvutatud suurused langesid kokku programme poolt arvutatud tulemustega.
vajadus; 3) sisselaskeprotsessi ei mõjuta õhulaine võnkumised sisselasketorustikus; 4) alaneb küttesegu üldtemperatuur, mistõttu väheneb detonatsiooni ja hõõgsüüte oht; 5) väheneb kütuse kulu ja põlemata süsivesinike eraldumine; 6) vähenevad küttesegu kaod seoses kütuse väiksema väljapuhumisega; 7) gaasivahetusprotsess ei vaja nii suuri ülekattenurki sest sissepritse jätkub ka, kui väljalaskeklapp on kinni; 8) optimeeritud parameetritega sisselaskekanal võimaldab juhtida laadimisprotsessi ja selle abil reguleerida vajatavat efektiivvõimsust; 9) väga hea kütuse pihustumine ja doseerimine mootori igal kiirus- ning koormusreziimil; 10) võimaldab välja arendada magermootori tööprintsiibi; 11) võimaldab kasutada mootoris kihtsegumoodustust (puhas õhk, üldine lahja segu, rikastatud segu eelkambris, faakelsüüde). Puudused 1) tugev sõltuvus sisseimetava õhu parameetritest; Euroopas ekspluateeritakse sõidukeid
i 1m := explicit , ALL = 6.2 v killustik m 1000 kg m 0.7 0.8 1.600 s 3 m Leitud jooksva meetri mahu järgi leian tabelist (1, lk 232) vajalike parameetritega kopa. Kopatüübiks kandiline kopp, tüüp OBN. l i 1m := 9.4 jooksva meetri maht m t := 160mm kopa samm i 0 := 1.5l kopa maht := 160mm kopa laius u := 110mm kopa ulatus h := 155mm kopa kõrgus Kopa ulatus peab olema 2-2.5 tükisuurust ehk 140-175mm. Valin saadud parameetri järgi uue kopa. Ja valik tootekataloogist Mullerbeltex Elevator Buckets (5, lk 4) DIN 15234
võrreldes pingekõveraga. Seega mahtuvustakistus toob esile voolu kõrgemad harmoonilised ning moonutab voolukõvera kuju. 4) Võimsused Moonutusvõimsus: Vahelduvvoolu mittelineaarsed vooluringid 1) Mittelineaarsed elemendid 2) Ferromagnetilise südamikuga vektordiagramm 3) Aseskeemid – jada ja rööp 4) Ferroresonantsi erinevus lineaarse resonantsi ees. Kuidas tekib jadaühel ja kuidas rööpühenduse resonants. Võrreldes konstantsete parameetritega vooluringi resonantsiolukorda, omab mittelineaarne vooluring resonantsil järgmisi erinevusi: 1) resonantsi olukorda on võimalik saavutada toitepinge muutmisega, 2) ühe ja sama toitepinge korral võib vooluringis esineda kolm erinevat voolu väärtust Resonants jadaühendusel tekib siis kui: Resonants rööpühendusel tekib siis kui: Vooluringi tööolukorrad, Siirdeprotsessid 1) Kommutatsiooni seadused Defineerime kaks kommutatsiooni seadust:
Kogu võnkeringi energia moodustub kondensaatoris olevast elektriväljaenergiast. Kondensaator hakkab ümber laadima läbi induktiivpooli. Kui voolutugevus on maksimaalne, siis kogu energia on üle läinud induktiivpoole magnetväljaenergiaks. Kui kondensaatori plaadid on ümber laadunud, siis voolutugevus on null ja kogu energia on üle läinud kondensaatori elektrivälja energiaks. 12. Mis on omavõnkesagedus? Omavõnkesagedus on võnkeringi parameetritega määratud sagedus. 13. Mille kohta käib Thompsoni valem? Thompsoni valemiga saab välja arvutada võnkeringi perioodi. 14. Mis on elektromagnetväli, elektromagnetlaine ja iseloomusta? Elektromagnetväli on elektromagnetilist vastastikmõju vahendav ühtne väli, mille piir juhtudeks on elektriväli ja magnetväli. 15. Mis on kiirgumine? Kiirgumiseks nimetatakse elektromagnetlainete tekkimist. 16. Kuidas on elektromagnetenergia seotud sagedusega?
Häälestatav regulaator: Simulinkis koefitsendid; g, g1, g2 on vastava k kaalukoefitsendid. Mida suurem g, seda kiiremini regulaator reageerib. Praktikum 1_2: Identifitseerimisega adaptiivsüsteemid Teises osas tegelesime identifitseerimisega adaptiivsüsteemidega Regulaatori süntees arvutatakse juhitava süsteemi mudelist. H(S) = k*S / S + a. K, a parameetrid. Rekurrentse hindaja ülesanne on hinnata süsteemi parameetreid reaalajas. Töötab ainult aeglaselt muutuvate parameetritega. Kiirete muutustega muutub ebastabiilseks. 2 Praktikum 2: Palli juhtimine rennil Teises praktikumis proovisime palli hoidmist rennil erinevate regulaatoritega. Kahjuks selle kohta praktiliselt märkmed puuduvad. Katsetatud juhtumid olid lineaarne diskreetajasüsteem, lineaarne pidevajasüsteem ja mittelineaarne diskreetajasüsteem.
................................................. (kuupäev) Aruanne kaitstud ......................................................... (kuupäev) ............................................................... (juhendaja allkiri) Töö eesmärk: Tutvuda raadiosaatetrakti ehitusega ning üldiste parameetritega, kasutades kõneedastuseks mõeldud käsiraadiojaamu. Töös kasutatavad vahendid: · Käsiraadiojaamad Nissei Denki 450 MHz koos toiteosaga · Ostsilloskoop TDS 2012B · Signaaligeneraator HP 33120 · Ühendusjuhtmed Töö käik: 1. Lülitasime sisse raadiojaamad, signaaligeneraatori ja ostsilloskoobi. Väljundsignaali pingeks valisime 100mVpp. Seejärel võtsime punkthaaval (9 punkti) üles vastuvõtja amplituudi-sageduse karakteristiku (ASK) sageduste vahemikus 300..
2,9 2,899995600 4,40E-06 5,80E-05 1,45E-05 3,0 2,999995200 4,80E-06 6,00E-05 1,50E-05 Määrata, kas erinevus generaatori sageduse ja sagedusmõõturi näidu vahel ületab sagedusmõõturi piirhälvet, signaaligeneraatori oma ? Näitude erinevus ei ületa piirhälvet. 4.) Impulsside parameetrite mõõtmine Muutsime signaaligeneraatori 3-112/1 väljundsignaali ristkülikimpulssideks parameetritega: amplituud A = 1,5 V kordussagedus f = 7 kHz Mõõtsime otsitavad suurused ning saime vastusteks: Impulssi sagedus f = f=7065,265 ± 0,035 Hz Impulssi periood T = 1/f = T=141,54* 10^-6 ± (141,54*10^-6 *1,75*10^-5) s Impulssi kestus + =71,09* 10^-6 s± 0,00036 ± (71,09*10^-6*1,75*10^-5)s Impulssi esikülje kestus RISETIME r=0,0336* 10^-6 ± (0.035*10^-6*1,75*10^-5) s Impulssi tagakülje kestus FALLTIME f=0,0341* 10^-6 ± (0.034*10^-6*1,75*10^-5) s
Võnkering sisaldab alati induktiivpooli ja kondensaatorit. Et võnkeringis tekitada vahelduvvool tuleb kondensaator laadida alalisvoolu allika abil. Kondensaator omandab elektrivälja energia, kui kondensaator on laetud ühendatakse pooliga mille tulemusena hakkab kondensaator läbi pooli tühjenema. 13.Mis on omavõnkesagedus? Kuidas seda arvutatakse? +valem 1 0 = Omavõnkesagedus on võnkeringi parameetritega määratud sagedus. LC 14.Thomsoni valem? Mille kohta käib? +valem ise Võnkeringi perioodi kohta. T= 2L*C 15.Mis on elektromagnetväli? Elektromagnetilist vastastikmõju vahendav väli, mille piirjuhtideks on elektriväli ja magnetväli. 16.Mis on elektromagnetlaine? Selle omadused? On ristlaine, kus elektri- ja magnetväli on omavahel risti ja mõlemad on omakorda risti levimise suunaga. 17.Laine kiiruse valem? V= *f , V=laine levimis kiirus , -lainepikkus , f- sagedus 18
- ellips, hüperbool, parabool, pöördkoonus, pöördsilinder Kuidas tekib silindriline kruvijoon? - Silindriline ehk harilik kruvijoon tekib kui, pöördsilindri moodustajat mööda liigub ühtlaselt punkt, kui silinder samaaegselt pööleb ümber oma telje. Mis on kruvijoone samm ehk keerd? - Kruvijoone osa, mis vastab punkti ühele täispöördele ümber silindri telje nimetatakse kruvijoone keeruks. Keeru otspunktide vahelist kaugust nimetatakse silindrilise kruvijoone sammuks Milliste parameetritega on määratud silindriline kruvijoon? - kruvijoon on määratud, kui on teada tema samm, raadius ja käelisus. Mis on algebralise pinna järk, lähtudes geomeetrilisest seisukohast? 1)selle pinna ja tasandi lõikejoone järguga või 2) selle pinna ja sirge lõikepunktide arvuga Kuidas tekib üldkujundiline pöördpind? - üldkujuline pöördpind tekib mis tahes joone (moodustaja) pöörlemisel ümber sirgjoone kui telje Mis on pöördpinna ... ?
annaabi.ee 
