Füüsika elektrivool (0)

1.Mis on vahelduvvool ja sagedus?
Vahelduvvool on elektrivool, mille korral tugevus ja suund perioodiliselt muutuvad.
2.Mis on voolutugevuse hetk, amplituud väärtus ja kuidas hetkeväärtus sõltub ajast? (VALEM)
Hetkeväärtus on voolutugevus mingil kindlal ajahetkel. Amplituud väärtus on voolutugevuse maksimaalne võimalik väärtus.
3. Mis on faasi- ja nulljuhe?
Faasijuhe on juhe, mis omab pinget maandatud eseme suhtes. Nulljuhe ei oma pinget maandatud eseme suhtes.
4.Miks kasutatakse ja kuidas/kuhu ühendatakse kaitsmed?
Et vältida elektriseadmetes suure voolutugevuse tekkimist. Kaitsmed paigaldatakse faasijuhtmele.
5.Iseloomusta kaitsmete tüüpe (2).
1) Sulavkaitse - traaditükk, mis küllalt suure voolu läbiminekul üles sulab ja nõnda ühenduse katkestab. 2) Bimetallkaitse - automaatkork, mis liigsuure voolu läbiminekul soojeneb, selle tagajärjel kõverdub ja ühenduse katkestab.
6. Mis on generaator ?
Generaator on seade, mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks.
7. Milliseid generaatoreid kasutatakse ja milliseid eelistada?
Generaatoreid on rootormähisega ja staatormähisega. Staatormähist eelistatakse rohkem, kuna
8. Takistuse liigid.
Induktiivtakistus - on põhjustatud sellest, et vahelduvvoolu korral hakkab juht toimima vooluallikana, mis pidurdab väljastpoolt peale sunnitavat voolu muutumist.
9. Mis on aktiivvõimsus ja kuidas seda välja arvutada?
Aktiivvõimsus on elektriseadme keskmine võimsus, mis näitab kui palju tööd tehakse keskmiselt ajaühikus.
10.Mis on trafo ja kirjelda selle ehitust, kus kasutatakse ja miks?
Trafo on seade pinge ja voolutugevuse muutmiseks konstantsel sagedusel. Trafosid kasutatakse elektrienergia ülekandel.
11. Mis on võnkering ja kirjelda seal toimuvat?
Võnkeringiks nimetatakse süsteeme, kus võngesagedus on määratud. Võnkering sisaldab alati induktiivpooli ja kondensaatorit. Et võnkering tööle hakkaks tuleb kondensaator laadida alalisvool allika abil. Peale seda vooluallikas ühendatakse võnkeringist lahti. Kogu võnkeringi energia moodustub kondensaatoris olevast elektriväljaenergiast. Kondensaator hakkab ümber laadima läbi induktiivpooli. Kui voolutugevus on maksimaalne, siis kogu energia on üle läinud induktiivpoole magnetväljaenergiaks. Kui kondensaatori plaadid on ümber laadunud, siis voolutugevus on null ja kogu energia on üle läinud kondensaatori elektrivälja energiaks.
12. Mis on omavõnkesagedus?
Omavõnkesagedus on võnkeringi parameetritega määratud sagedus.
13. Mille kohta käib Thompsoni valem?
Thompsoni valemiga saab välja arvutada võnkeringi perioodi.
14. Mis on elektromagnetväli, elektromagnetlaine ja iseloomusta?
Elektromagnetväli on elektromagnetilist vastastikmõju vahendav ühtne väli, mille piir juhtudeks on elektriväli ja magnetväli.
15. Mis on kiirgumine ?
Kiirgumiseks nimetatakse elektromagnetlainete tekkimist.
16. Kuidas on elektromagnetenergia seotud sagedusega?
Elektromagnetlaine energia on võrdeline sageduse neljanda astmega.
17.Mis on antenn ?
Antenn on elektrijuhtide loodud süsteem, mis on elektromagnetlainete tekitamiseks või vastu võtmiseks.
18. Mis on valgus?
Valguseks nimetatakse elektromagnetlaineid, mille lainepikkus vaakumis on 380-760nanomeetrit(nm.)
19. Miks kasutatakse valguse kirjeldamisel elektrivälja?
Sest, magnetväli käitub samamoodi nagu elektriväli ja valguse registreerimisel tekitab signaali just elektriväli.
20. Mis on lainepikkus, periood, sagedus ja intensiivsus?
Lainepikkus näitab kaugust kahe samas võnkefaasis oleva punkti vahel.(nt. naaberlaine harja vahel).
Laineperiood näitab aega, mis kulub ühe täisvõnke tegemiseks ehk ühe lainepikkuse läbimiseks.
Sagedus näitab mitu täisvõnget tehakse ühes ajaühikus.
Valguse intensiivsus näitab kui palju energiat valguslaine kannab läbi pinna ühiku.
21. Nimeta põhivärvused.
Sinine, roheline, punane.
22. Mis on osaline ja täielik värvipimedus ja kui tihti esineb?
Osaline värvipimedus on see, kui inimene ei erista peamiselt rohelist ja punast värvust. ( Daltonism )
23. Mis on ja kuidas tekib infra - ja ultravalgus?
Infravalguse lainepikkus on suurem kui nähtaval valgusel ja seda kiirgavad kõik kehad, mille temperatuur on ümbritsevat keskkonnast kõrgem.
Ultravalguse lainepikkus on lühem nähtava valguse lainepikkusest ja seda kiirgavad väga kõrge temperatuuriga kehad.