Sissepritsesüsteem (0)

Sissepritsesüsteem
Sissepritsimisdüüs pihustab kütuse kuumade seintega ruumis. Kütuse mikrotilgad aurustuvad ja aur seguneb õhuga. See töösegu valmistamise tähtis protsess on määratud konstruktsiooni iseärasustega, temperatuuriga, kütuse keemilise koostise ja sissepritsimisrõhuga. Optimaalsetest tingimustest kõrvalekaldumine põhjustab puuduliku pihustamise või aurustumise, mis kutsub esile töösegu vaesustumise ja puuduliku põlemise, seega võimsuse languse ning kütuse ülekulu.
Bensiinipump tagab sissepritsimiseks vajaliku rõhu ja surub kütuse düüsidesse. Kõik põhjused, mis takistavad pumba normaalset tööd või rõhu edasiandmist mööda süsteemi, mõjutavad töösegu valmistamist .
Bensiini liikumise kanali põhimõtteskeem koosneb järjestikku reastatud osadest: bensiinipaak, filter , pump , peenfilter ning seejärel düüsid Rõhuregulaator alandab rõhku kuni ettenähtud vajaliku rõhuni, saates liigse bensiini paaki tagasi.
Sissepritsesüsteemid jagunevad:
a) mehhaanilised (MPS),
b) elektroonilised (EPS).
Sissepritsesüsteemide kasutuselevõtuga kaasneb:
a) väheneb kütusekulu (kuni 15%) ja heitgaaside toksilisus (kuni 30%);
b) toimub töörežiimide täpsem jälgimine ja silindrite parem täitmine;
c) paranevad mootoritöö näitarvud;
d) EPS-iga varustatud ottomootorid arendavad keskmiselt 12% rohkem võimsust kui sama klassi karburaatormootorid.
  Ottomootori ja diiselmootori sissepritsesüsteemide põhimõttelised erinevused:
1) ottomootoris toimub sissepritse enamuses põlemisprotsessi II-ses ja III-ndas faasis, seetõttu on segumoodustamise aeg pikem;
2) ottomootoris on surveaste ja seega ka silindri vasturõhk väiksem, mistõttu kütuse sissepritserõhud on madalad, st algavad 1,5 MPa;
3) ottomootoris on küttesegu kvalitatiivne moodustamine määratletud piirangutega (detonats. oht; kütuse faakli omadused; ja
4) ottomootoris on kvantitatiivne segumoodustamine prevaleeriv ja seetõttu peab sisselaskekollektoris paiknema mahtu reguleeriv seguklapp.
Sissepritsesüsteemide kasutamise eelised ja puudused
Sissepritsesüsteemide eelised 
1) suureneb sisselaske kanalite läbimõõt, seetõttu väheneb ja kasvab;
2) kaob karburaatori jäätumise probleem, seega puudub sisselasketorustiku eelsoojendamise vajadus;
3) sisselaskeprotsessi ei mõjuta õhulaine võnkumised sisselasketorustikus;
4) alaneb küttesegu üldtemperatuur, mistõttu väheneb detonatsiooni ja hõõgsüüte oht;
5) väheneb kütuse kulu ja põlemata süsivesinike eraldumine;
6) vähenevad küttesegu kaod seoses kütuse väiksema väljapuhumisega;
7) gaasivahetusprotsess ei vaja nii suuri ülekattenurki sest sissepritse jätkub ka, kui väljalaskeklapp on kinni;
8) optimeeritud parameetritega sisselaskekanal võimaldab juhtida laadimisprotsessi ja selle abil reguleerida vajatavat efektiivvõimsust;
9) väga hea kütuse pihustumine ja doseerimine mootori igal kiirus- ning koormusrežiimil;
10) võimaldab välja arendada magermootori tööprintsiibi;
11) võimaldab kasutada mootoris kihtsegumoodustust (puhas õhk, üldine lahja segu, rikastatud segu eelkambris, faakelsüüde).
Puudused
1) tugev sõltuvus sisseimetava õhu parameetritest; Euroopas ekspluateeritakse sõidukeid m merepinnast, mistõttu keskkonnarõhk kPa ja K ning seetõttu peab korrigeerima;
2) otsesissepritsimise korral võivad tekkida kütusejoa piisad , mis segavad põlemisprotsessi ning sattuvad karterisse ;
3) kõrgetel temperatuuridel (C) võib auru moodustamine tekkitada tõrkeid EPS töös;
4) süsteemi ehitus keeruline ja kallis.
Sissepritsesüsteemide töö teoreetilised alused
Mehhaanilised sissepritsesüsteemid. Esimesed mehhaanilised sissepritsesüsteemid (MPS) loodi ekspluatatsiooni kindlatena juba 1938.a firma Junkersi poolt. Tänaseks on enamus sõidukeid varustatud sissepritsesüsteemidega.
MPS koosneb alljärgnevatest sõlmedest: kütusepaak,
2) elektriline kütusepump,
3) kütuserõhu akumulaator ,
4) kütuse filter ,
5) laadurmembraaniga seguregulaator,
6) kütuse temperatuuri reguleeriv termoregulaator,
7) termo-aeg lülitiga käivituspihusti,
8) sissepritsepihusti.
MPS tööprintsiip on järgmine:
Seguregulaator mõõdab laadurmembraani abil sisseimetud õhukoguse ja käivitab juhthoova abil juhtkolvi, mis suunab kütuserõhu akumulaatorist saabuva rõhu all oleva (0,4 … 0,5 MPa) bensiini sissepritsepihustisse.
Tallinna Tööstushariduskeskus
Referaat
Sissepritsesüsteem
Maksim Andrejev
33AR
Tallinn 2009