Füüsika KT materjal (1)

Füüsika KT kordamine
1.Mis on vahelduvvool ? Mida näitab selle periood?
Vahelduvvool on elektrivool , mille korral voolutugevus ja -suund perioodiliselt muutuvad. Periood T on 20 ms, st et voolutugevuse mistahes väärtus kordub iga 20ms tagant.
2.Mis on vahelduvvoolu hetkväärtus? Kuidas see sõltub ajast? +valem
Vahelduvvoolu hetkväärtus näitab voolutugevust mingil kindlal aja hetkel. Voolutugevuse suurus muutub perioodiliselt. i=im*sin*ωt – siinusfunktsiooni korral algab aja mõõtmine hetkel mil i=0 (i – hetkväärtus ; Im – amplituudväärtus ; ωt – faas ; ω- 2∏f (ringsagedus)
3.Mis on faasijuhe ja nulljuhe ?
Faasijuhe on vahelduvvooluvõrgu juhe, kus on perioodiliselt muutuv pinge maandatud eseme suhtes.
Nulljuhe ei oma pinget maandatud eseme suhtes.
4.Mis on kaitse? Kuhu ja kuidas ühendadakse?
Kaitsmed katkestavad vooluringi kui voolutugevus ületab etteantud piiri. Kaitsmed paigaldatakse faasijuhtmetele.
5.Mis on kaitsejuhe? Selle tööpõhimõte, miks kasutatakse?
Kaitsejuhe ehk maandusjuhe on inimese kaitseks. See on ühendatud ühest otsast maaga ja teisest otsast seadme metallkorpusega. (ühendatakse enne tarbijat, faasijuhtmesse, jadamisi)
6.Iseloomusta kaitsme liike?
1) Bimetallkaitse – korduvkasutatav, koosneb kahest erinevast metallplaadist, mis soojenevad ja seetõttu kaarduvad kui voolutugevus ületab etteantud piiri.
2) Sulavkaitse - Traaditükk, mis küllalt suure voolu läbiminekul üles sulab ja nõnda ühenduse katkestab. Kasutatakse elektroonikaseadmetes.
7.Mis on generaator ?
Seade, mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks.
8.Iseloomusta lühidalt vahelduvvoolu takistusi? +valemid
1)Aktiivtakistus R-iseloomustab laengukandjate suunatud liikumisel mõjuvate pidurdusjõudude toimet R=U/I 2)Induktiivtakistus XL - endainduktsiooni korral hakkab juht ise toimima vooluallikana ja see pidurdab väljastpoolt peale sunnitavat voolumuutumist. XL=ω*L 3)Mahtuvustakistus XC
- tekib kondensaatori laadimisel vaheldusvooluga, sest kondensaator avaldab laadivale voolule takistust. XC=1/ωC (c-kondensaato- ri mahtuvus)
9.Milistesse rühmadesse jaotuvad kodused elektri seadmed ?
a) Audio - video- ja muud infoseadmed (arvuti, telefon). Nende energia vajadus pole reeglina kuigi suur.
b) Kasutatakse elektrivoolu soojuslikku toimet ( elektripliidid , triikraud ) Nende seadmete takistus on reeglina aktiivne, kogu võrgust saadav energia eraldub soojusena.
c) Seadmed mis sisaldavad elektrimootorit (külmkapp, pesumasin)
10.Mida näitab vahelduvvoolu võimsus? +valem
Elektrivoolu poolt tehtud tööd ehk tarbitud elektrienergia hulka N=UIcosφ , U-pinge , I-voolutugevus , cosφ- võimsustegur
11.Mis on ja kus kasutatakse trafot? Miks?
On seade vahelduva pinge ja voolutugevuse muutmiseks konstantsel sagedusel. Trafosid sisaldavad ka majapidamises kasutatavad elektriseadmed , mis vajavad tööks madalamat või kohati kõrgemat pinget kui 220V .
12.Mis on võnkering? Kirjelda seal toimuvat.
Võnkering sisaldab alati induktiivpooli ja kondensaatorit.
Et võnkeringis tekitada vahelduvvool tuleb kondensaator laadida alalisvoolu allika abil. Kondensaator omandab elektrivälja energia, kui kondensaator on laetud ühendatakse pooliga mille tulemusena hakkab kondensaator läbi pooli tühjenema.
13.Mis on omavõnkesagedus? Kuidas seda arvutatakse? +valem
Omavõnkesagedus on võnkeringi parameetritega määratud sagedus.
14.Thomsoni valem? Mille kohta käib? +valem ise
Võnkeringi perioodi kohta. T= 2∏√L*C
15.Mis on elektromagnetväli?
Elektromagnetilist vastastikmõju vahendav väli, mille piirjuhtideks on elektriväli ja magnetväli.
16.Mis on elektromagnetlaine? Selle omadused?
On ristlaine , kus elektri- ja magnetväli on omavahel risti ja mõlemad on omakorda risti levimise suunaga.
17.Laine kiiruse valem?
V= λ*f , V=laine levimis kiirus , λ- lainepikkus , f- sagedus
18.Mis on kiirgumine ?
Kiirgumine on elektromagnetlainete tekkimine.
19.Millest ja kuidas sõltub elektromagnetlaine energia?
Elektromagnetlaine energia sõltub sagedusest ja lainepikkusest. Lainepikkuse vähenedes sagedus suureneb.
20.Elektromagnetlaine skaala?
1) madalsageduslained – on sisuliselt vahelduvvool
2)raadiolained – on elektromagnetilise infoedastuse põhivahendiks, laineid kiirgab raadioantenn
3)optiline kiirgus – on peaosatäitjaks valgusnähtusel ( jaguneb omakorda 1.ultravalguseks, 2.nähtavaks valguseks ja 3.infravalguseks)
4)röntgenkiirgus- tekib kas kiirte e elektronide järsul pidurdamisel või siis protsessidel, milles osalevad aatomite sisekihtide elektronid
5)gammakiirgust – väljastavad radioaktiivsel lagunemisel aatomite tuumad , tungib raskusteta läbi peaaegu igast ainest.
21.Kus kasutatakse elektromagnetlaineid?
Elektromagnetlainete abil info edastamine - Raadioside , televisioonisignaal; ülemaailmne arvutivõrk, telefoniside ; mikrofonides, radarites, sidesatelliitides, GPS, rõntgen