Biheivioristlik e. käitumuslik paradigma Käitumuslik paradgma keskendub nähtavale käiumisele. Uuritakse kuidas erinevad keskkonna stiimulid mõjutavad nende käitumist.Sotsioloogia, psühhooogia, kasvatusteaduse ja filosoofia suund, mis seletab inimeste ja loomade käitumist reaktsioonidena välismaailmalt saadud stiimulitele, ignoreerides teadvust. Biheiviorismi erinevad liigid: · Klassikaline: Watsoni versioon. Objektiivne-vaimne elu puudub; seespidist staadiumit pole; mõtted on varjatud kõne. · Metodoloogiline: kolmanda isiku objektiivne uurimine. Sellesse liiki on süvenetud ka kognitiivses ja psühhoanalüütilises paradigmas. · Radikaalne: Skinneri versioon. · Loogiline: rajatud Oxfordi filosoofi Gilbert Rylei poolt tema raamatus "Vaimu konseptsioon" · Teleoloogiline: Skinneri järgne, lähedane mikroökonoomikale · Teoreetiline: aktsepteerib vaadeldavad...
asendamist paradigmadega, sest reeglid on ühesed väga laiale teadlasrühmale, kuid paradigmad ei pruugi seda olla. See tähendab, et reeglite kaudu saaks palju objektiivsema ülevaate uuritavast nähtusest. Näiteks nagu (lk 74) väljatoodud keemiku ja füüsiku näide, kus vastati sama asja kohta, kuid nende vastused ei langenud kokku, see tulenes paradigma erinevustest. Füüsik lähtus vastamisel enda teadusliku ettevalmistuse ja uurimispraktika põhjal ning keemik tegi sama enda paradigmast lähtudes, seetõttu ei saanud neilt ühest vastust. Kuid kui arvestada, et me räägime reaalsest elust, kus paradigmasid on kõvasti rohkem kui keemiku ja füüsiku näite puhul, siis kuidas me teame, milline vastus on õige? Paradigmast kui mõistest rääkides on tähtis see, et hiljem, oma postskriptumis nimetab ta sõna paradigma ümber distsiplinaarmaatriksiks, et vältida segadusi, mida mitmetähenduslik sõna kaasa võib tuua, kuid sõna tähendus jääb sellegipoolest
psühholoogiakursuste läbiviimise vajadust meditsiinikoolides. * S. Freud. Hakkas rääkima alateadvuse teemast jne. * Flanders Dunbar (1943) ja Franz Alexander (1950) seostasid isiksuse profiile kindlate haigustega. Ehk siis kindla haigusega seotud isiksuse tüüp, näiteks mädapaisele kalduv isiksus. Põhjuslikku seost kinnitavaid tõendeid ei leitud. Küll aga nende töö viis järgmise punktini: * psühhosomaatiline meditsiin. Arenes välja psühhoanalüütilisest paradigmast. Haigustest näited maohaavad, astma. * biotagasiside. Protsess, mille käigus inimene saab tagasisidet oma füsioloogilisest seisundist ja õpib kontrollima oma reaktsioone. * 1970-ndad käitumusliku meditsiini teke. Sisaldab endas meditsiini, psühholoogiat, sotsioloogiat ja pedagoogikat (terviseõpetuse teema). Tekkis olukord kus hakati mõtlema tendents hakata mõtlema kuidas saab tervist edenedada mitte ainult ravile keskendada. Teemana tuli sisse operantne tingimine
teooria. Füüsika – heelium pole molekul / keemik – heelium on molekul. Mõistatuse – lähemal tegelikkusele kui loogikale (Kopper ja Popper). kuidas paradigma juhib kogukonna tööd ehk „otsene kontroll“ Wittgensteini näide: mida Kuhn teeb sellega? Mis on kasu? Kuidas juhib paradigma uurimistööd? Koos ülesande lahendamisega koos teoreetilise vaatega – teooriatest tulenevad erinevad tulemused. Praktilised protseduurid. Pole olemas ühtset arusaama paradigmast. Tõe lähedane käsitlus. Õpime koos rakendustega, ajaga tehnoloogia aga muutub. Kuidas paradigma suunab uurimistööd – õpime ülesandeid lahendades. Mõistete määratlemine erinevalt – teadusdistsipliinide kujunemine. Kokkuvõte niisama X. 6. Seminar. Kuhni käsitus kriisist, anomaaliatest ja revolutsioonidest teaduses (Kuhn 6-10 ptk). Lisaks Chalmersi 8 ja 9 ptk. SEMINARIKÜSSAD: Ptk 6. Mis on teaduslik avastus? Kuidas see ajas toimub? Mis juhtub paradigmaga
Banse ideed arendas edasi soome-eesti geograaf Johann Gabriel Granö oma ainsas laia rahvusvahelist kalapinda leidnud toos "Puhas geograafia" ("Reine Ceographie") (1929), milles on välja töötatud vägagi üksikasjaline ja range töökava regiooni määratlemiseks ja kirjeldamiseks, lahtudes mõ1emal juhul nimelt meeltega tajutavuse kriteeriumist. Meeltega tajutavuse kriteeriumi suurimaks veaks on see, et ta kõrvaldab geograafiast protsesside kui abstraktsete nähtuste uurimise. Paradigmast sõltumatud geograafid. Prantsusmaal esines kahe maailmasõja vaheajal vool, mis nimetas ennast "geographie de circolation" ja uuris migratsioone, kaubavahetust, liiklust, seega pohim6tteliselt regioonidevahelisi nahtusi, mida kuidagi ei saa ara mahutada tihe regiooni kirjeldusse. Paradigmast - mida tema ajal veel polnudki - sõltumatult tegutses ameeriklane Samuel Perkins Marsh (1801-1882). Oieti oli ta üks viimaseid maadeuurijaid ja rändas palju mööda USA läänealasid
subjektiivne ega ole vahetult jälgitav, kaasa arvatud isiksus. 4. Humanistlikul paradigmal on suurejooneline ajalooline taust, milles on tuntav nii eksistentsialismi kui zen-budaismi mõju. Funderi arvates on nende nelja klassikalise paradigma kõrvale või osaliselt ka asemele kerkinud kolm uut paradigmat. 5. Sotsiaal-kognitiivsel paradigmal ei ole selgelt määratletud tuuma. See on üsna kirju uurimuste rühm, mis on välja kasvanud käitumuslikust paradigmast ning mida iseloomustab keskendumine tunnetusprotsesside uurimisele, rõhuga taju- ja mäluprotsesside eripärale. 6. Bioloogiline paradigma esitab küsimuse, millises kohas ajus paikneb isiksus. Täpsemalt millised ajuosad vastutavad olulisemate isiksuseomaduste eest. 7. Evolutsiooniline paradigma üritab tuletada isiksuseomadusi liigi evolutsioonilisest ajaloost (Allik, Realo ja Konstabel 2003). ALLIKALOEND: Allik, J; Konstabel, K; Realo, A. (2003)
füüsikas aine erikaal ja kokkusurutavus, keemias-ühendite koostis ja kaalusuhtes.. 2) Püüe tõestada kooskõla loodusega. Tõigad, mis sageli omaette suuremat huvi ei paku, kuid võivad olla otseselt võrreldavad paradigma teooriast tulenevate ennustustega. Teooriad ja nende rakendamisel ligikaudsed lahendused. Teooria viimine kooskõlla loodusega mingite keeruliste masinate abiga. Sõltub paradigmast rohkem kui eelmine punkt. 3) Pradigma teooria artikuleerimine mõningate sellesse jäänud ebaselguste kõrvaldamine ja lahenduste võimaldamine probleemidele, millele on varem üksnes tähelepanu juhtid. Nt gravitatsioonikonstandi, Acogadro arvu, Joule i koefitsendi jm määramine. = paradigmade abil on suudetud seadusi sageli aastaid ette aimata, enne kui võidi kavandada nende eksperimentaalseks määramiseks vajalik aparatuur
Õppimisest tähtsam on õpetamine, õpilane on passiivne vastuvõtja, kes oma töö eest ise ei vastuta. Alates 60. aastatest hakkas tähelepanu võitma kognitivistlik paradigma. See põhineb teadmisel neist inimtunnetuse protsessidest, mis õppimisega kaasnevad: mõtlemine, mälu omadused, tegevus, info sisemised läbitöötamise protsessid. Õppija on aktiivne ja eesmärgiteadlik teabe vastuvõtja, tõlgendaja ja tootja, kes suhestab uut sellega, mida teadis varem. Neist kahest paradigmast lähtudes võib rääkida kahesugusest õpetamise kultuurist. Üks neist võtab enesele toimuva eest vastutuse kui ka võimu, näitab kätte tee ja jälgib, et seda käidaks. Taustaks oletus, et inimene peab sooritama talle ette asetatud ülesanded. Teine püüab luua taolise õpikeskkonna, mis pakub õppijale probleeme, vahendeid, erinevaid situatsioone, juhendamist ja tuge. Taustaks oletus, et inimene tahab maailma mõista ja otsib selleks põhjusi ja seletusi.
Samas piirdub laste järeldamisvõime vaid konkreetsete objektidega Formaalne ja postformaalne mõtlemine - Formaalne mõtlemine ilmub 12-15 aasta vahel, selle kasutamine sõltub ülesandest ning ka 18 aastased ei kasuta seda kõigi ülesannete lahendamiseks - Postformaalne mõtlemine võime mõista, kooskõlastada ja kasutada paljusid vaatenurki Postformaalse mõtlemise 4 astet 1. Süsteemne 2. Metasüsteemne 3. Paradigmast lähtuv 4. Paradigmadevaheline Lev Võgotski sümbooliliselt vahendatud kognitiivsete protsesside teooria nurgakivid - Kultuuri mõju arengule sotsiaalse interaktsiooni ja kõne vahendusel o Kultuur on sümboliliselt esindatud keeles o Sotsiaalne interaktsioon mõjutab keelt ja mõtlemist - Keel on arengu algusest alates kommunikatiivne - Keel on mõtlemise tööriist seega on tihe seos keele omandamise ja mõtlemise arengu vahel
protsessiga. on seotud ka süsteemiteooria, ka reaalsuse arendamise protsessiks (jagatud tähenduste loomine – shared meaning-making). ning nõuannete andmine ei käi konstruktivistliku Tulemus sõltub nii nõustajast kui nõustatavast (in – filosoofiaga ühte jalga ning puhtalt oma elu parim ekspert; nõustaja – nõustamise konstruktivistlikust paradigmast lähtuvad nõustajad ekspert). Oluline on respektil ja usaldusel põhinev väldivad neid. 2003 Norman E. Amundson “Active koostöösuhe.Nõustaja juhib protsessi, kuid ei pane Engagement: Enhancing the Career Counselling diagnoosi ega anna nõu. Nõustamisprotsess on Process- koolitab ka hetkel k-nõustajaid. fokuseeritud, paindlik, aktiivne ja keskendunud Keskendub nõustamise paindlikule isel ning nõustatava vajadustele
Südamaal (Heartland) tingimata despootlikud ja agressiivsed suurriigid, saartel ja ookeanide rannamaadel, Servamaal (Rimland) aga demokraatliku ühiskonnakorraga ja majanduslikult 6itsvad rahuarmastavad riigid, millest paljud on v6rdlemisi väikesed. Servamaa riigid on loomulikult sunnitud endakaitseks ühinema liitudesse, et vastu seista Südamaa agressioonile. Hettner ei tunnista et koroses paiknemise alusel loodusnähtused ja inimtegevused satuksid kohustuslikult vastastikmõjju. Paradigmast sõltumatud geograafid: ameeriklane Samuel Perkins Marsh (1801-1882). Õieti oli ta üks viimaseid maadeuurijaid ja rändas palju mooda USA läänealasid. Oma rändudel nähtu pani teda tugevasti kahtlema tollal moodiminevas . Tema raamatuson ka ta kuulus loosung "Tegelikult tegi inimene looduse" . Tähelepanu juhitakse sellele, kuivõrd oluliselt inimene loodust ümber kujundab ja kui segamatult ta seejuures toimida saab. Ühe järeldusena sellest n6udis Marsh looduse kaitsmist
Empiiriliste uurimuste ülesandeks on: · kirjeldada (kasvatustegelikkuse, selle nähtuste ja selles toimuva fikseerimine); · seletada (põhjuslike seoste tuvastamine ja avamine, nende tähenduse ja toimemehhanismide äraseletamine); · mõista ja tõlgendada ; · prognoosida (millegi kulgemise suuna ja viisi ettenägemine). Need teadusele omased üldised funktsioonid omandavad kasvatusteaduslikus uurimuses viimase eripärast, esmajoones aga lähtekohaks olevast paradigmast sõltuvalt spetsiifilised jooned, mis avalduvad uurimuse loogikas ja uurimisviisis. Ja ikkagi tuleb endale selgeks teha, kas tahetakse oma uurimusega midagi kirjeldada, seletada, mõista ja tõlgendada või hoopis prognoosida. Ei maksa alahinnata ainult kirjeldamisele pühendatud uurimust. Teatud teemade osas on see äärmiselt vajalik. Samas tuleb endale aru anda, et empiirilise uurimuse tavaline loogika ei ole siin mõttekas. Probleemi asemel võib siin rääkida uurimuse
Õed on kaasa läinud ka filosoofilistes suundumustes toimunud muutustega ja see on andnud laiema vaatenurga teistest distipliinidest, teadusest ja teadmistest üldiselt. Selle aja jooksul on muutunud ka filosoofia ja ideed, mis kujundavad teaduse mõistet on samuti muutunud. Kuhn (1962) tutvustas mõistet paradigma kui teaduse iseloomulikku tunnust. Ta väitis, et teadus paistab silma faktiga, et teatud distsipliini teadlased töötasid raamis, mis oli juhitud valitsevast ”paradigmast”. Teooria olemasolu ei paistnud teaduses eriti oluline olevat. Kuhni järgi paradigma funktsioneeris kui ”distsipliini maatriks e. raamistik” ja sisaldas kontsepte ja reegleid, mis tulenesid distsipliini liikmete intellektuaalsel tööpanusel. Kuna teooriat nähti kui teadusliku protsessi produkti, esitas Kuhn seisukoha, et õenduse paradigmade selgitamine kujundab õendusest unikaalse distsipliini ja tugevdab õenduse tausta teadustes. Laiaultuslikud ideed ja teooriad, mis
Need vähendavad võimalusi inimkapitali investeeringuteks – nt early childhood investments; mis pikas plaanis oleks vajalikud nii tootlikkuse tõstmiseks kui ka dependency vähendamiseks VÄLJAKUTSE 4- at the supernational level: formaalselt sotsiaalpoliitika endiselt rahvusriikide pärusmaa, reaalselt aga keerukas ELi sotsiaal- ja majanduspoliitika mitmetasandilise valitsetuse süsteem (MLG). Suurim mõjutaja Lissaboni strateegia 2000-2010 mis sotsiaalse investeeringu paradigmast kantud, st efektiivsus ja õiglus kui teineteist täiendavad eesmärgid investeering inimestesse kui aktiivse ja dünaamilise HORi alustala. VÄLJAKUTSE 5- precarious political contex: Sõjajärgne HOR suuresti nn klassikompromiss, mille eesmärgiks oli täistööhõive tagamine. Selle peamised arhitektid sotsiaaldemokraadid ja kristlikud demokraadid. Tänaseks parem-vasak vastandumise asemel pigem left libertarian/right authoritarian vastuseis
Juhtimislahendus: Võtke kohe tee jalge alla ja minge vaadake järele! Kas juhtpiisonist võib saada haneparve juht? Et saada juhtpiisoni staatusest vabaks, peab õppima, kuidas uhkust tunda terve ettevõtte kollektiivsete saavutuste, mitte ainult enda isiklike võitude üle. Kui tahta teistsuguseid tulemusi, siis peab otsustama muutuda ning ka seda teha. Esimesed reaktsioonid on tavaliselt valed, sest need on liiga sageli pärit vanast juhtimiste paradigmast. Kui edu saavutatakse, peab silmas pidama aspekti: ohtlikult lihtne on keskenduda eilsele edule, selle asemel et keskenduda tänastele väljakutsetele. Küsimus: Mida ma juhina teen või tegemata jätan, et ma olen juhtpiison, aga mitte haneparve juht? Juhtimislahendus: Käsitlege juhtimist kui isiklikku emotsionaalset rännakut. Usaldage oma kõhutunnet: rännak saab alguse teie tunnetes, alles siis jõuab ta teie või kellegi teise mõistusesse. Ehmatus: mina olengi probleem
Ta laulis seal. Rektor laulis seal. - Lisamistransformatsioon Miks rektor laulis? Rektor ei laulnud. - Kustutustransformatsioon Rektor tahab laulda Fraasistruktuurireeglid- moodustavad lause asendusreeglite kaudu (S NP + VP) ja moodustavad iga lause hargmiku. transformatsioonireeglid, mis määravad elementide õige järjekorra ja jagunevad kohustuslikeks ja mittekohustuslikeks. Optimaalsusteooria oluline on vaidlus keele omandamise osas lapsekeele uurijate hulgas. Chomsky paradigmast lähtub parameetrite-printsiipide teooria. Sisu: sisend jaguneb 5 kandidaadiks, vastuse saamiseks tehakse neist kitsendus. Keelegeograafia-populaarne Prantsusmaal noorgrammatikute ajal Koodivahetus- kakskeelsete kõnes tihti esinev nähtus. Mitme erineva keele/koodi kasutamine samas keeles. Tekib, sest : · täidetakse keeles tekkinud tühimikku: nt sõna ei meenu ühes keeles, siis kasutatakse teise keele sõna laenuna.
saatke (tunnuses) = foneemide suhe oma grammatilisse ümbrusse. Paradigma – morfoloogiliste kategooriate alusel korrastatud sõnavormide hulk. Keele morfosüntaktilised omadused määravad selle, missuguseid muuteid eri sõnaliikidesse kuuluvatel sõnadel võib olla. Nende vormide täielik sari moodustab lekseemi muuteparadigma. Defektiivne paradigama (või vormistik) – kui paradigmast osa vorme täielikult puudub, nt üksteise, teineteise (puudub nimetav kääne); ära – ärge(m) – ärgu. Algvorm – tüvekuju, millest lähtutakse vormimoodustusreeglite esitamisel. Eesti käändsõnadel on kokkuleppeliselt algvormiks ainsuse nimetav ja pöördsõnadel ma-tegevusnimi e supiin Vormihomonüümia – ühe vormi tähenduslik mitmeti tõlgendatavus (samal vormil on mitu
b. metafüüsilised teooriad on inimestele pigem kahjulikud kui kasulikud c. loogilise analüüsi tulemusel osutuvad metafüüsilised teooriad mõttetuteks Õige vastus! Tagasiside Õige vastus on: loogilise analüüsi tulemusel osutuvad metafüüsilised teooriad mõttetuteks. Küsimus 3 Kuhni arvates on ühe paradigma asendamine teisega teaduses Vali üks: a. sage nähtus: ebakõlade tekkimisel teooria ja vaatlusandmete vahel loobuvad teadlased kohe vanast paradigmast. b. võimatu: teadus ei saakski areneda, kui teadlased ei arendaks järjekindlalt edasi üht ja sama paradigma. c. harv nähtus: paradigmavahetus on teaduse arengus vaid äärmine abinõu. Õige vastus! Tagasiside Õige vastus on: harv nähtus: paradigmavahetus on teaduse arengus vaid äärmine abinõu.. Küsimus 4 Millised järgnevatest lausetest on loogilise positivismi kohaselt väited (mõtestatud laused) ning millised mõtteta laused?
b. metafüüsilised teooriad on inimestele pigem kahjulikud kui kasulikud c. loogilise analüüsi tulemusel osutuvad metafüüsilised teooriad mõttetuteks Õige vastus! Tagasiside Õige vastus on: loogilise analüüsi tulemusel osutuvad metafüüsilised teooriad mõttetuteks. Küsimus 3 Kuhni arvates on ühe paradigma asendamine teisega teaduses Vali üks: a. sage nähtus: ebakõlade tekkimisel teooria ja vaatlusandmete vahel loobuvad teadlased kohe vanast paradigmast. b. võimatu: teadus ei saakski areneda, kui teadlased ei arendaks järjekindlalt edasi üht ja sama paradigma. c. harv nähtus: paradigmavahetus on teaduse arengus vaid äärmine abinõu. Õige vastus! Tagasiside Õige vastus on: harv nähtus: paradigmavahetus on teaduse arengus vaid äärmine abinõu.. Küsimus 4 Millised järgnevatest lausetest on loogilise positivismi kohaselt väited (mõtestatud laused) ning millised mõtteta laused?
üldise asemel pakub ta välja kaks- voolav ja kristalliseerunud intelligentsus. Esimene nendest väljendub probleemide lahendamise võimes ja mõtlemiskiiruses, teine omandatud ja „settinud“ teadmisteks-kogemustes. Voolav intellektikomponent areneb kuni 25-30 eluaastani, seejärel hakkab aegamisi nõrgema, kristalliseerunud komponent on arenemisvõomeline kuni väga kõrge vanuseni, kui orgaanilised haigused vahele ei sega. Informatsioonitöötluse paradigmast lähtuvas suunas rõhutatakse, et mõtlemisprostsessi ise intelligentsuse hindamisel olulisemad kui nende protsesside tulemused. Mõtlemist analüüsitakse mitmetasandilise psüühilise teabetöötlussüsteemi mõistetes. Intellekti kvaliteetse avaldumise alusekd on tähelepanu kiirus ja püsivus, arutluskäikude ja järelduste kiirus, lühimäli kvaliteet ja maht, teabeedastuse ja muunduste veastus, samatüübilise materjali säilimine sellisena pikemate ajavahemiku
puhul). b. ainult sellest, mida ta vaatab: ei saa ju näha seda, mida pole. c. üksnes vaatlustingimustest: näiteks võib üht ja sama asja näha erin 23rd of May 3:43 matis Kuhni arvates on ühe paradigma asendamine teisega teaduses >>>a. harv nähtus: paradigmavahetus on teaduse arengus vaid äärmine abinõu. b. sage nähtus: ebakõlade tekkimisel teooria ja vaatlusandmete vahel loobuvad teadlased kohe vanast paradigmast. c. võimatu: teadus ei saakski areneda, kui teadlased ei arendaks järjekindlalt edasi üht ja sama paradigma. 23rd of May 3:44 matis Milline järgmistest lausetest on loogilise positivismi kohaselt pseudoväide? a. Andres ja Külli on teineteisest 10 cm võrra pikemad. >>>b. Iga paaritu arv on järgnevast paarisarvust ühe grammi võrra kergem. Tõesti, see on pseudoväide: grammatiliselt korrektne, kuid kategooriavea tõttu mõtteta lause. c. Munevad, kuid loeb lugenud. 23rd of May 3:45
11) Paradigma kategooriate alusel korrastatud sõnavormide hulk. Keele morfosüntaktilised omadused määravad selle, missuguseid muuteid eri sõnaliikidesse kuuluvatel sõnadel võib olla. Nende vormide täielik sari moodustab lekseemi muuteparadigma. Paradigmamudel WP (Word and Paradigm), taksonoomiline strukturaalne mudel IA (Item and Arrangement), generatiivne reeglipõhine mudel IP (Item and Process), kahetasandiline morfoloogiamudel. Defektiivne paradigama (või vormistik) kui paradigmast osa vorme täielikult puudub, nt üksteise, teineteise (puudub nimetav kääne); ära ärge(m) ärgu. Algvorm tüvekuju, millest lähtutakse vormimoodustusreeglite esitamisel. Eesti käändsõnadel on kokkuleppeliselt algvormiks ainsuse nimetav ja pöördsõnadel ma-tegevusnimi e supiin. 12) Vormihomonüümia ühe vormi tähenduslik mitmeti tõlgendatavus (samal vormil on mitu tähendust), nt loog : loo ja käskiva kv vorm
Parijõgi), Eno Raud (,,Roostevaba mõõk", ,,Sipsik" jne. Tegelane ja kujutletav adressaat nendele, kes pole veel murdeikka sisenenud). Sulaaja draama Lavale jõuavad Smuuli esiknäidend ,,Atlandi ookean" ning Ranneti ,,Südamevalu", laiemat tähelepanu äratab Liives kolmik, kelle näidendid moodustavad järgmise kümnendi lavakirjanduse tuumiku, esindab stalinistlikust sotsialistliku realsmi paradigmast eemaldumise variante. Elusarnasuse printsiip realism taaassünnib. Tagasipöördumine olmerealismi juurde (Liives). Juhan Smuul (1965. a Polkovniku lesk, Kihnu Jõnn). Egon Rannet (Eesti kirjanduse jubedaim kirjanikuna. Kaval ja osav, tajub, mida antud ajal saab kirjutada). Ardi Liives (realistliku koodi tulek on hästi demostreeritav. Menukas näidenditega). Boris Kabur (menukas lastenäidend ,,Rops" (1964).Tehniline revoultsioon ja
küsitavaks ja vabstada iseensesest mõistetavusest. Foucault on paljud oma teooriad hiljem ümber lükanud ja hoidnud meelega mitmetimõistetavuse imagot ja paradoksaalsust. Foucault arutleb selle üle kuidas subjekt moodustub erinevatel ajastutel vastavalt valitsevale diskursusele. Inimese identiteet on pidevalt muutuv. Vaimuhaiguste kategoriseerimine on samuti diskursusest tulenev. Kogu meditsiin on lihtsalt üks diskursus, mis sõltub ajastu kontekstist ja valitsevast paradigmast. See on lihtsalt kokkuleppeline normide kogum. Diskursuseid on aga palju, valikuid mitmeid. Tänapäevane meditsiin eemaldab ühiskonnast normaalsusest kõrvalekalduvaid hulle, mitte ei lase neil olla lihtsalt teistsugune ja ühiskonnas edasi funktsioneerida. Tänapäeva doktor näeb patsiendist organite kogumit, mitte isiksust. Samuti vangla ja politsei võim, mis näeb pealt näha välja viisakas ja lahke, aga pole seda mitte.
kaardilugemise puhul). · ainult sellest, mida ta vaatab: ei saa ju näha seda, mida pole. · üksnes vaatlustingimustest: näiteks võib üht ja sama asja näha erineva nurga alt Kuhni arvates on ühe paradigma asendamine teisega teaduses · harv nähtus: paradigmavahetus on teaduse arengus vaid äärmine abinõu. · sage nähtus: ebakõlade tekkimisel teooria ja vaatlusandmete vahel loobuvad teadlased kohe vanast paradigmast. · võimatu: teadus ei saakski areneda, kui teadlased ei arendaks järjekindlalt edasi üht ja sama paradigma. Paradigmavahetus on Kuhni sõnul nagu usuvahetus. See tähendab, et · paradigmavahetusega kaasneb alati ka religiooni vahetus. · uue paradigma omaksvõtmisel mängivad otsustavat rolli inimese religioossed veendumused.Religioossed veendumused võivad tõesti Kuhni arvates rolli mängida
mittemõistuslikest allikatest EMOTSIOON või INTUITSIOON. Tõde on juurdunud ühiskonda, tõde on relatiivne, palju tõdesid. Kohtumenetluses on tõde relatiivne, ntks kohus võib tuvastada oma tõe. Modernism: ratsionaalsus, mõistus ning loogiline argumentatsioon kui ainus kohtumõistja uskumuste paikapidavuse üle · Realism (tavaline, teaduslik) · Relativism (väline parameeter, moraaliväide) - Väite tõesus sõltub välise faktori või mingist paradigmast Nietzsche objektiivne tõde eksisteerib ja seda saab avastada teaduse kaudu. Tegelikkus on tema jaoks tõestatav ehk verifitseeritav. Pierce verifikatsioon, oli pragmaatik, kõike ei saa verifitiseerida James Dewey kontekstist lähtuv teaduslik .... Pragmatismi tõeteooria-pragma=tegutsemine, tegu. Tõde on alati praktiline, tõesed on sellised uskumused mis töötavad ja on reaalselt olemas. Tulemuseks ei pea olema
See poissmees on mees. analüütiline See poissmees on minu õde. vastuoluline • Generatiivse semantika üks edasiarendusi on generatiivse leksikoni teooria • Sõna tähendust kirjeldatakse universaalsete tähendusaspektide kaudu leksikaalse struktuuri ühe komponendina • Tänapäeval GG-l mitmeid edasiarendusi mh keeletehnoloogias. • Üks huvitav GG “järglane” on optimaalsusteooria. • Väga oluline on debatt keele omandamise asjus lapsekeele uurijate hulgas, Chomsky paradigmast lähtub nn parameetrite ja printsiipide teooria. 21. Lingvistilise pragmaatika sünd. Kõneaktiteooria Austinil ja Searlil. Grice’i koostööprintsiip. Vestlusanalüüs (ehk konvresatsioonianalüüs). TERMINID: pragmaatika - uurib märkide kasutust. See on semioosise dimensioonidest ka kõige ebamäärasem, puuduvad konkreetsed reeglid. Õigesti kommunikeerimiseks on vaja teada kultuurinorme, kõne etikette.
Klassikaline · Eelkõige Eurooopas · Teoreetilised arutelud · Suured klassikud Tänapäeva · USA tähtsuse kasv · Empiirilised uuringud · Paradigmade ja koolkondade kujunemine 20. sajandil tekkisid Paradigmad Thomas Kuhn (1962) ,,Teaduslike revolutsioonide struktuur" Teaduslik paradigma grupi teadlaste arusaam sellest, milline on maailm ja milliseid probleeme tasub uurida. Teadus koosneb tavaliselt mitmest võistlevast paradigmast, millest üks parajasti domineerib. Teaduslik revolutsioon domineeriva paradigma vahetumine teisega. Sotsioloogia puhul tuuakse välja 3 paradigmat · Funktsionalism · Konflikti-paradigma · Interaktsionism Paradigma Ühiskonna olemus Uurimisteemad Näide: kunst Funktsionalism Ühiskond on Kuidas institutsioonid Kunst seob ühiskonna
kahest sõnast koosnev ladinakeelne nimetus, millest esimene on perekonna nimi. Nii loetaksegi taimede (incl. seente) süstemaatika formaalseks algus- punktiks tema tööd 1753. aastast ja loomade osas 1758. aastast. - Linné süsteem oli tüüpiline kunstlik süsteem; hiljem jõudis ta loomulike süsteemi kujundamise alguseni. Tänapäeval on bioloogias ainuvaldav taotlus luua loo- mulikku süsteemi. Selleks on mitu teed sõltuvalt süstemaatiku poolt raken- datavast paradigmast (teooriate ja vaadete, tõekspidamiste kogumist). Vaat- leme neist nelja. 6.2.1. Empiiriline (artistlik-intuitiivne) ehk kogemuslik süstemaatika, mis on enam kunst kui teadus, oli veel hiljuti ainuvalitsev. See tugineb enam või vähem subjektiivselt hinnatud ja tõlgendatud sarnasusel ja (osal süstemaatikuist) oletataval evolutsioonil. Tegelikult on enam või vähem ebateadlikult kasutatud feneetilist metodoloogiat. Tulemuseks on püüde
A. Hansson omandas termini ja andis sellele uue sots. demokraatliku tähenduse (1928---): 55 võrdsis ja rahvuslik ühtsus. P.A. Hanssoni kõne parlamendis 1928: klassiühiskonnast ja ,,harvade majandusdiktatuurist" loobumise visioon. Demokraatia ka sotsiaalses ja majanduslikus sfääris. Rahvuskodu= folkhemmet Rootsi kui kõikide rootslaste hea kodu SAP loobus majanduslikust ,,saatuseusust" (kapitalismi huku ootusest) ja klassivõitluse paradigmast ning soovis areneda kogu rahva parteiks, ,,kodu" õhendas rahvusluse ja sotsialismi. Rahvakodu on Rootsi sotsiaal-demokraatide põhimõisteid, nende rahvuslik visioon mh heaoluriigist (eriti 20. sajandi keskpaiku). Demokraatliku kodanikuühiskonna vaim: õiglus, solidaarsus, humanitaarsus Realistlik sotsialism, mis vastandus utoopilise marksismiga. Riik, rahvakodu idee ja majandus. Järjepidevus Rootsi (vara)uusaja tugeva riikluse traditsioonidega (riik sekkub alamate ellu:
kujunemine. Paradigma on teadustes väga tähtis sõna. Selle mõiste võttis kasutusele Thomas Kuhn (1962) ,,Teaduslike revolutsioonide struktuur", kui ta uuris teaduste ajalugu. Paradigma on hästi üldine teooria, abstraktne teooria maailma või mingi valdkonna kohta, seda võib nimetada ka maailmavaateks või pildiks. Teaduslik paradigma grupi teadlaste arusaam sellest, milline on maailm ja milliseid probleeme tasub uurida. Teadus koosneb tavaliselt mitmest võistlevast paradigmast, millest üks parasjagu domineerib. Teaduslik revolutsioon domineeriva paradigma vahetumine teisega. Paradigma füüsikas: Klassikaline füüsika (Newton) 20.sajandi alguses domineeris Newtoni paradigma. Relativistlik füüsika (Einstein) uus paradigma Paradigmad sotsioloogias: Funktsionalism Konflikti-paradigma Interaktsionism 9
Juhan Smuul (1922-1971) J. Undusk. Stalinismi müstilised ja maagilised märgid Rmt: Maagiline müstiline keel (1998) Debüütkogu "Karm noorus" (1946) "Järvesuu poiste brigaad" (1948) 1949 "Poeem Stalinile" Poliitilises mõttes on kõige problemaatilisel 1951. a ilmunud luuletus "Norra brigg" (sai hiljem pealkirjas "Inglise brigg"), tegemist ont ekstiga, mis konkreetselt klaarib arveid kodanlike natsionalistidega. Smuul hakkab proosaloomingu kaudu stalinlikust paradigmast: "Kirjad Sõgedate külast", "Jäine raamat", "Muhu monoloogid" Siin on kaks selgemat liini, mismoodi Smuuli proosa välja kujuneb: + mingisugune folkloorne ja isiklikult kogetud aines hakkab maailma looma (eriti "Muhu monoloogides") Näidendid "Kihnu Jõnn e Metskapten" mängib rahvatüki laadis, aga väga hea stiilitajuga läbi mängitud ja legendiks saanud prototüüpidel toetuv "Polkovniku lesk e Arstid ei tea midagi"
Eesti kuulub Sel põhinevasse Õkultuuri. Kõigi riiklikult organiseeritud ühiskondade ehk riikide Õsuhteid reguleerib ka rahvusvaheline Õ. Kolmanda Õstr. ina tuleb meil siin näha ka EL Õt. Neljandana: EL kui integratsiooni organisatsioon, on kujunenud eelkõige Õe kaudu. Üha suuremat rolli hakkab mängima Euroopa Kohus. päevakorrale on tõusnud sidemed erinevate Õkordade vahel. Küsimus ühe riigi Õkorrast ja legitiimsusest on väljunud traditsioonilisest jur. st paradigmast ning on Õe kui piiriülese normatiivse kommunikatsiooniprobleem. Rahvusriigi keskne paradigma on asendunud piiriülese normatiivse kommunikatsiooniga. Kommunikatsioon toimub keele kaudu. Normatiivne kommunikatsioon kujutab oma olemuselt vähemalt kahe olulise dimensiooni kooseksisteerimist – jagamine ja levitamine. Õe topeltloomusest globaliseerumise tingimustes Õ TL kontseptsioon seob endas nii Õe reaalsed kui ka Õe ideaalsed dimensioonid – Õe reaalne külg- Slikkus.
juhul kui üks jagab pidevalt paitusi, teine aga vastu ei anna, tekib dissonants ja mõlemapoolse rahuloluga lõppev suhtlemine on vähe tõenäoline. Suhtluspartneri poolne suhtlemiseühik (näiteks lause) kutsub partneris esile teatud vastureaktsiooni. Ega ilmaasjata öelda, et "pada sõimab katelt, ühed mustad mõlemad" või et "tüli puhul on mõlemad pooled süüdi" või "mida küsid, seda saad". 21.sajandile vastav suhtlemine lähtub winwin ehk võidanvõidad paradigmast (põhimõttest). Võtjavõitja ideoloogia kasutamine ei ole ainult psühholoogide poolt välja mõeldud sõnadeühend, vaid tänapäeva reaalses elus edukust tagav suhtlemise kriteerium. Võitjavõitja (ehk võidanvõidad, winwin) on sellisel põhimõttel toimuv suhtlemine, mus edukaks peetakse suhtlemist vaid juhul kui mõlemad osapooled jäävad sellega rahule. Suhtlemine kui oskus
Mida enam tootmis-ja tarnekohad kaugenevad, seda olulisemaks muutub massikaupade veol mere- ja raudteetranspordi korraldus tarneahelas. Eesti sadamate ja ka teiste Läänemere sadamate edukus oleneb suurel määral regiooni atraktiivsusest ettevõtluse asukohana ja ida-lääne vahelisest transiitveostest, samuti nendes riikides paiknevate ettevõtete müügivõimest (ekspordivõime) ja tarbimisest. Transpordipoliitika edendamisel tuleb loobuda nn veonduskesksest paradigmast. Tuleb liikuda rohkem kontseptuaalsele tasandile st Eesti ja kogu Läänemere tervikliku logistikasüsteemi tasandile, mis võtab arvesse globaalsete tarneahela muutusi ja sadamate ning nende tagamaade transpordiühendust ja transpordi tugiteenuste taset ja terviklikkust; Eesti jätkusuutlik sadamate ja transpordisüsteemi areng ei saa tugineda üksnes kohafaktori eelisele, püsiva konkurentsieelise loomine seisneb Eesti logistikasüsteemi terviklikul väljaarendamisel
geneetiliselt erinevamatel isikutel. Vastavate minimaalsetegi kasvastuslike ja haridustingimusteta ei arene kaasasündinud eeldused headeks vaimseteks võimeteks. Psühhomeetrilises suunas on püütud välja selgitada mõõdetavaid intelligentsuse faktoreid, üldandekuse faktor ja erinevad spetsiaalfaktorid. Intelligentsus: voolav (probleemide lahendamine, mõtlemiskiirus), kristalliseerunud (arenemisvõimeline kuni kõrge vanuseni). Informatsioonitöötluse paradigmast lähtuvas suunas rõhutakse, et mõtlemisprotsessid ise on intelligentsuse hindamisel olulisemad kui nende protsesside tulemused. Kolmekomponendilises intelligentsusteoorias seesmine komponent, kogemuslikud komponendid, kontekstuaalne komponen See, kuidas geenid väljenduvad, sõltub väga palju olukordadest, sotsiaalsetest ootustest ja tavadest. Objektiiv ja projektiivtestid; subjektiivne heaolu, elamusteotsing, maskuliinsus-feminiinsus
annaabi.ee 
