Investeerimispangad Liisingufirmad Teised spetsialiseeritud pangaliigid: Faktooringufirmad kaubanduspangad, Pensioni-ja investeerimisfondid hüpoteekpangad, Riskihajutamisfondid hoiupangad Fondivalitsejad Ühistu-tüüpi finantsinstitutsioonid Väärtpaberibörsid ja reguleerimata turud EESTI: pangad, ühistupangad, hoiu- Investeerimisühingud laenuühistud Järelevalveasutused Reitinguagentuurid 2. Eesti finantsturuosalised (Finantsinspektsiooni kodulehekülg) Finantsinspektsioon teostab riiklikku järelevalvet Eestis tegevusloa alusel tegutsevate krediidiasutuste, kindlustusseltside, kindlustusvahendajate, investeerimisühingute, fondivalitsejate ja väärtpaberituru üle
a) sularaha kõige likviidsem vara; b) krediitkaart; c) jooksev konto; 4 d) tähtajaline pangakonto (hoius); e) lühiajalised riigikassa võlakirjad; f) pikaajalised valitsuse võlakirjad; g) aktsiad; h) materiaalne põhivara, vallas- ja kinnisvara Raha emission (väljalaskmine,loomine) ·Sularaha- emiteerib riik, valitseja, keskpank ·Hoiuseid, arveldusraha, aktsiaid (väärtpabereid) võivad emiteerida (luua) ka pangad, kompaniid Emissiooni tingimused ·Emiteerija tagatis, tagamiskohustus, lunastuskohustus; ·Väärtpabereid tagavad ettevõtted ( väärtpaber- omandi- või võlatunnistus) oma varaga ·Kui raha valmistamise kulud on väiksemad kui nominaalhind, siis tekib täiendav emissioonitulu PANGANDUSE ARENG PANGANDUSE AJALUGU Raha kasutuselevõtt tekivad pangad kui rahaasutused. Pankade tekkimise eeldused: o inimeste säästutegevus
Raha ja pangandus Eksamiks ettevalmistumise küsimused 1. Hoiuseid vastuvõtvad ja hoiuseid mitte-vastuvõtvad finantsvahendajad Finantsvahendaja -majandusüksus, mis vahendab kapitali säästjatelt investeerijatele I. Hoiuseid vastuvõtvad: Kommertspangad Investeerimispangad Teised spetsialiseeritud pangaliigid: kaubanduspangad, hüpoteekpangad, hoiupangad Ühistu-tüüpi finantsinstitutsioonid EESTI: pangad, ühistupangad, hoiu-laenuühistud II. Hoiuseid mitte-vastuvõtvad Kindlustusseltsid Liisingufirmad Faktooringufirmad Pensioni-ja investeerimisfondid Riskihajutamisfondid Fondivalitsejad Väärtpaberibörsid ja reguleerimata turud Investeerimisühingud Järelevalveasutused Reitinguagentuurid 2. Eesti finantsturuosalised (Finantsinspektsiooni kodulehekülg) Finantsinspektsioon teostab riiklikku järelevalvet Eestis tegevusloa alusel tegutsevate krediidiasutuste, kindlustusseltside,
1. Hoiuseid vastuvõtvad ja hoiuseid mitte-vastuvõtvad finantsvahendajad Hoiuseid vastuvõtvad finantsvahendajad: Kommertspangad; Investeerimispangad; Teised spetsialiseeritud pangaliigid (kaubanduspangad, hüpoteekpangad, hoiupangad) ; Ühistu- tüüpi finantsinstitutsioonid. EESTI: pangad, ühistupangad, hoiu-laenuühistud Hoiuseid mitte-vastuvõtvad finantsvahendajad: Kindlustusseltsid; Liisingufirmad; Faktooringufirmad; Pensioni- ja investeerimisfondid; Riskihajutamisfondid; Fondivalitsejad; Väärtpaberibörsid ja reguleerimata turud; Investeerimisühingud; Järelevalveasutused; Reitinguagentuurid. 2. Eesti finantsturuosalised (Finantsinspektsiooni kodulehekülg) Krediidiasutused; Kindlustusseltsid; Kindlustusvahendajad; Fondivalitsejad; Investeerimis-
79. Nimetage rahanduse erikursusi. Rahandus kui õppeaine on väga mitmetahuline ja koosneb mitmest erikursusest: ettevõtte rahandus, pangandus, investeeringud, finantsturud, rahateooria, kinnisvara rahndus jms. 80. Millega tegeletakse finantsjuhtimises? Finantsjuhtimises on omavahel põimunud finantsarvestus, mikro- ja makroökonoomika, statistika ning matemaatika. Järjest rohkem on hakatud rõhutama ka õiguslikke aspekte. Seetõttu võib finantsjuhtimist nimetada ka interdisplinaarseks õppeaineks, mis eeldab häid eelteadmisi teistest majandusainetest ja loogilist mõtlemist. 81
Investeerimisnõustajad Väärtpaberituru kutselised osalised Väärtpaberituru kauplemiskohad E-raha asutused Makseasutused 3. Eesti krediidiasutused Eestis tegevusloa alusel Välisriigi krediidiasutuste filiaalid: tegutsevad krediidiasutused: 1. Swedbank AS 1. Nordea BankFinlandEesti filiaal 2. AS SEB Pank 2. DanskeBankA/S Eesti filiaal 3. BIGBANK AS 3. AS CitadelebankaEesti filiaal 4. AS LHV Pank 4. FolkiaAS Eesti filiaal 5. AS DNB Pank 5. PohjolaBankplcEesti filiaal 6. AS Eesti Krediidipank 6. Scania FinansAB Eesti filiaal 7. Tallinna Äripanga AS 7. SvenskaHandelsbankenAB Eesti filiaal
Finantsjuhtimise valdkonnad: Finantsjuhtimise üldosa – finantsarvutused, finantsinstrumendid, risk ja selle hindamine Üldine finantsanalüüs ja planeerimine Varade juhtimine Finantsallikate juhtimine Kapitali struktuur ja dividendipoliitika Finantsinvesteeringute juhtimine Finantsjuhtimise erivaldkonnad 3. Finantsturu olemus ja struktuur (finantsturgude liigid). Mõiste: Finantsturg on turg, millel raha liigub neilt, kellel tekib vabaraha ülejääk, neile, kellel tekib raha puudujääk Finantsturg on turg, kus kaubeldakse finantsinstrumentidega Struktuur: Liigid (1) – Eesmärgi ja finantsinstrumendi tähtaja järgi: Kapitaliturg: o Aktsiaturg o Tuletisinstrumentide turg o Laenukapitaliturg Võlainstrumentide turg Pikaajaliste pangalaenude turg Rahaturg:
maksebilanssi Nõustab valitsust, et toetada Eesti stabiilset ja jätkusuutlikku majandusarengut, ja teeb koostööd teiste riikide keskpankade ja rahvusvaheliste institutsioonidega Hinnastabiilsuse hoidmine euroalal. 10. Rahapakkumise tegurid Raha pakkumine sõltub järgmistest teguritest. 1) Pankade soovitud sularahareservi määr – mida väiksem on keskpanga poolt kehtestatud kohustusliku reservi määr ja mida vähem soovivad pangad hoida lisareserve, seda suurem on raha pakkumine. 2) Erasektori soov hoida sularaha – mida rohkem sularaha erasektor enda käes hoiab, seda väiksem on pankade laenureserv ja raha pakkumine. 3) Intressimäär – kõrgem intressimäär suurendab tähtajalistelt hoiustelt teenitud tulu ning alandab seega sularaha-deposiitide suhet, stimuleerides 2
Moodle-i põhine, üks katse). Test hõlmab loengute ja õpikute materjali (vt. Moodle-s iga teema juures kirjas). Eksamitöö ülesanded annavad 20 punkti (4 ülesannet, 50 min. Moodle-i põhine, üks katse). Eksamitöö tüüpülesanded on lahendatud seminarides 7, 8, 10, 11, 12. 1. Peamised põhjused, mis tekitavad ettevõtete poolse finantsteenuste ja –instrumentide nõudluse. Innovatsiooni ning arendustega seotud algsed kulutused Käibe- ning põhivara soetamiseks vajalik kapital Äritegevusi toetavate teenuste rahastamine Riskide juhtimiseks/maandamiseks Ettevõtte kapitalistruktuuri muutmiseks/restruktureerimiseks ning tootluse parandamiseks. 2. Peamised põhjused, mis tekitavad üksikisikute ja kodumajapidamiste poolse finantsteenuste ja –instrumentide nõudluse. Nende eesmärgid, eelistused ja nõudlus erinevate tarbitavate kaupade, teenuste järele. (Tarbimine) 3. Milles seisneb koordinatsiooniprobleem majanduses.
eesmärk oli hoida maailmamajandus ja valuutakursid stabiilsena: · Rahvusvaheline Valuutafond (IMF). Eesmärk: toetada rahvusvahelist rahandusalast koostööd aidata kaasa rahvusvahelise kaubanduse tasakaalustatud kasvule aidata kaasa maksesüsteemide rajamisele liikmesriikides toetada vahetuskursside stabiilsust. · Maailmapank (International Bank for Reconstruction and Development, IBRD). Pank pakub madala ja keskmise sissetulekuga riikidele laene, strateegilist nõustamist, tehnilist abi ning kogemuste jagamist. Eesmärk: vaesuse vähendamine, inimeste elustandardi parandamine. · Üldine Tolli- ja Kaubanduskokkulepe (General Agreement on Tariffs and Trade, GATT), millest praeguseks on välja kasvanud Maailma Kaubandusorganisatsioon. IMF'i ja Maailmapanga erinevused
projektidesse (nt üks tahab hoiustada 5 000EUR, teine tahab laenu 50 000EUR) ja ühildada erineva ajalise eelistusega investorite ja laenuvajajate vajadused Finantsturud jagatakse kaheks: rahaturud ja kapitaliturud. Erinevus on tehingute pikkuses. Rahaturul on lühiajalised tehingud (kuni 3 kuud) ja kapitaliturul pikemaajalised tehingud (rohkem kui 3 kuud). Finantsvahendajate liigitus: Rahandus- ja krediidiasutuste (finantsvahendajate) liigitus sõltub riigi seadusandlusest. 1. Pangad 1.1. Emissioonipank on reeglina riigipank, kohaliku pangasüsteemi keskpangaks. Kontrollib riigi rahandust, korraldab rahvuslikku valuuta emissiooni. Neid on tavaliselt riigis 1, et emission oleks kontrolli all. 1.2. Investeerimispangad tegutseb vahendajana väärtpaberitega kauplemisel. Pühiülesandeks on vahendamine. Põhifunktsioonid on väärtpabetite emissioonide korraldamine, suuri aktsia
(Rootsi, Vene, Saksa). Oma raha tuli 1918 novembris (Eesti mark). 1928 sai rahaühikuks Eesti kroon. 1940 rubla. 1941 idamark, mis oli seotud Saksa margaga. 1944 tuli tagasi Nõukogude võim ja sellega koos ka Nõukogude rubla. 1985 alanud uuendusliikumine viis mõtte oma raha käibelevõtule. 20. juuni 1992 kell 04.00 toimus rahareform ja Eesti seaduslikuks maksevahendiks sai Eesti kroon. 1. jaanuar 2011 võeti kasutusele euro. 8. Eesti Panga ülesanded: Eesti Pank viib ellu Euroopa Keskpanga rahapoliitilisi otsuseid, koostab majandusanalüüsi ja prognoose, haldab välisvaluutareserve ning jätkab sularaha emiteerimist ja täidab maksesüsteemide toimimise ja statistika kogumisega seotud ülesandeid. Samuti jääb Eesti Panga ülesandeks finantsstabiilsuse säilitamine ja pangandussektori reguleerimine. 9. Nimetage rahapoliitika eesmärgid. · Majanduse üldine kasv · Hindade stabiilsus, saavutatakse raha pakkumus mõjutamise kaudu.
Eelmine omanik ei ole keegi, kuna nime pole seal peal. Igas ühiskonnas on rikkaid, kellel on teatud ajahetkel ülejääke. Neid kellel on ajutine vara puudujääk. Siis hakati taotlema hoidlatest raha laenamist. Samuti on nemad aru saanud, et mingi hunnik raha seisab niikuinii mingi hetk lihtsalt seal. Aga laenamise eest võtavad nad suuremat tasu kui hoiustamise eest. 1500 aastatel hakkab tekkima maailmamajanduses probleem, nimelt tekivad sellised olukorrad kus ilmneb et üks või teine pank ei suuda raha välja maksta neile kellel raha hoiul, kuna nad olid liiga palju välja laenanud. Vähendavad hoiuste teenustasu, et saaksid kliente juurde, kelle rahaga edasi 1 mängida. Midagi see aitas. Lõpuks jõudis hind hoiustamise eest nulli ja samuti hakatakse hoiustamise eest peale maksma. 1500 saj lõpp ja 1600 saj lagus hakkab massiliselt panku minema pankrotti. Kujunevad välja Keskpangad
finantsvarasid. Kogub ja avaldab finantssektori statistikat ja koostab Eesti maksebilanssi. Nõustab valitsust, et toetada Eesti stabiilset ja jätkusuutlikku majandusarengut, ja teeb koostööd teiste riikide keskpankade ja rahvusvaheliste institutsioonidega. Hinnastabiilsuse hoidmine euroalal. 10.Rahapakkumise tegurid 1) Pankade soovitud sularahareservi määr mida väiksem on keskpanga poolt kehtestatud kohustusliku reservi määr ja mida vähem soovivad pangad hoida lisareserve, seda suurem on raha pakkumine. 2) Erasektori soov hoida sularaha mida rohkem sularaha erasektor enda käes hoiab, seda väiksem on pankade laenureserv ja raha pakkumine. 3) Intressimäär kõrgem intressimäär suurendab tähtajalistelt hoiustelt teenitud tulu ning alandab seega sularaha-deposiitide suhet, stimuleerides samal ajal panku rohkem raha välja laenama, mille tagajärjel raha pakkumine kasvab 11. Rahasüsteemide liigitus erinevatest aspektidest
maksimeerimise printsiibist, arvesse võttes riski-tulu kompromissi. Otsustusprotsessi käigus on oluline leida optimaalne kapitali struktuur, mis minimeeriks kapitali hinna, aidates teha seeläbi ettevõtte väärtust suurendavaid optimaalseid investeerimisotsuseid. Rahandusteoorias on ettevõtte eesmärk viidud kõrgeimale tasemele. Ettevõtte eesmärk on tema omanike rikkuse maksimeerimine, mida mõõdetakse pikaajalise aktsia hinnaga. See tähendab, et ettevõtte tegevus peab olema suunatud aktsia teoreetilise väärtuse maksimeerimisele, kuivõrd aktsia tegelik turuhind ei ole ettevõtte kontrolli all. Rikkuse maksimeerimine on kõrgeim eesmärk, mis on tähtsam kui kasumi maksimeerimine, sest viimane ei võta arvesse riski-tulu kompromissi ega ole rahaline. Mikroökonoomikas väidetakse, et ettevõtte eesmärk on kasumi maksimeerimine. Selline käsitlus on aga tänapäeval puudulik, sest ignoreeritakse raha ajaväärtust ja riski ning enamasti ei võrdu kasum rahaga.
· Emitendid - isikud, kes on väärtpabereid välja lasknud või võtnud omale vastava kohustuse. Nt börsiettevõtted. · Investorid - isikud, kes on omandanud väärtpaberi(d). · Väärtpaberituru kutselised osalised - investeerimisteenust pakkuvad asutused (muu hulgas investeerimisühing, krediidiasutus, börs). 18. Kuidas liigitatakse finantsturud? · Instrumentide tähtaegade järgi: Rahaturg - lühiajaliste, kuni 1 aastaste instrumentide turg Kapitalituruks - pikemaajaliste instrumentide turg · Finantsinstrumendi elutsükli järgi: Esmasturg ja järelturuks · Finantsinstrumendi liikide järgi: Võlainstrumentide, omandiväärtpaberite, valuutaturg ja tuletisväärtpaberite turuks 19. Kuidas liigitatakse väärtpaberid, nende selgitused ning alaliigid. Võlakiri on väärtpaber, mis sisaldab laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ning tasuda intressi
ja nendele rahastamise hankimine. Majandusmõtte areng ongi baseerunud praktilise majandustegevuse arengule ja seda võib periodiseerida, jagada etappidesse: I etapp 1880-1900 4 Tekkis vajadus luua firmadele nende tegevuse õiguslik keskkond. Hakkavad kujunema suur ettevõtted, kontsernid. Hakkavad kujunema investeerimispangad. Hakkab kuhjuma kapital. (Suure mastaabiline tegevus. Raha hakkas akumuleerima suur ettevõtete kätte.) II etapp 1900-1920 Hakkab toimuma ettevõtete liitumine. Suur ettevõtlust hakatakse mõjusamalt riiklikult reguleerima. III etapp 1920-1940 Pankrotid. Maksevõime langus ja majanduslik ebaõnnestumine. Hakatakse reguleerima väärtpaberituru tegevust riiklikult. IV etapp 1940-1950 Maksevõime taastamine. Kapitali taas soetamine. Ettevõtete liitumine.
Pank tähendas algselt lauda või pinki, millel kullassepad ja rahavahetajad teostasid tehinguid ning säilitasid rahalaekaid. Vanal ajal tunti pangatehinguid juba Babüloonias ning Vana-Egiptuses ja Roomas. Roomas nn agentaarid võtsid lühi- ja pikatähtajalisi hoiuseid, andsid tagatisi võõraste kohustiste eest ning andsid võõrrahade arvelt lombard- (pandi) ja hüpoteeklaene, teostasid hoiuste alusel makseid kolmandatele isikutele jm. Hilisel keskajal omas juhtivat kohta Itaalia pank, milles suurt osa etendas mündivahetus, sest uusi münte vermiti ja lasti käibele alatasa, neid võltsiti, vähendati nende kaalu jne., mis nõudis nende alatist kontrollimist. Itaalia linnades arenesid rahavahetajad aja jooksul ,,pärispankuriteks", sest nad võtsid raha vastu ka säilitamiseks (deposiitidena) ja maksetehinguteks, tekkis ziirokäive. Ziiro maksesumma ülekandmine sularaha kaasabita võlgniku kontolt võlausaldaja kontole.
intressimäärasid ja likviidsust rahaturul ning väljendatakse rahapoliitilist hoiakut. Üldjuhul teostavad avaturuoperatsioone liikmesriikide keskpangad EKP algatusel ning tavaliselt rahaturul, kus tehingute tähtaeg on üldjuhul lühem kui aasta. laenu ja hoiuse püsivõimalused eurosüsteemi püsivõimalus, mida osapooled võivad kasutada üleöölaenu saamiseks keskpangalt eelnevalt kindlaks määratud intressimääraga. pankade kohustuslikud reservid keskpangas - summa, mida pangad peavad hoidma keskpangas hoiuste ja laenude kattevarana. 11.Rahapakkumise tegurid 1) Pankade soovitud sularahareservi määr mida väiksem on keskpanga poolt kehtestatud kohustusliku reservi määr ja mida vähem soovivad pangad hoida lisareserve, seda suurem on raha pakkumine. 2) Erasektori soov hoida sularaha mida rohkem sularaha erasektor enda käes hoiab, seda väiksem on pankade laenureserv ja raha pakkumine.
1941 aasta sügisel sai Eestis rubla asemel seaduslikuks maksevahendiks Saksa margaga seotud idamark. 1944 aastal tuli Eestisse tagasi nõukogude võim ning ka Nõukogude rubla. 1985 aastal NL-s alanud uuendusliikumine tõi ka rahamaailma värskeid ideid. IME projekt pani muu hulgas ette ka oma raha käibelevõtu. 1992 aasta aprilliks olid eeldused rahareformiks loodud: raha trükitud (rahatähed jõudsid Eestisse 7 aprillil), riiklik iseseisvus saavutatud ning Eesti Pank oli NSVL riigipanga Eesti osakonna üle võtnud. 20 juunil 1992 kell 4.00 sai Eesti ainsaks seaduslikuks maksevahendiks Eesti kroon. Eesti krooni kursiks Saksa marga suhtes kehtestati 1 kroon = 1/8 DEM. Seoses euro kasutuselevõtuga Euroopa Majandus- ja Rahaliidus 1999. a fikseeriti Eesti kroon ekvivalentse kursiga euro suhtes (1 EUR = 15,6466 EEK). 1. jaanuaril 2011 võeti Eestis kasutusele euro. 8. Eesti Panga ülesanded 1
Finantsvahenduse põhisüsteemid on: · nominaalne vahendamine · kestvuslik vahendamine · riski vahendamine · informatsiooniline vahendamine Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantsinstitutsioonid jagunevad finantsasutusteks ja finantsturgudeks. Finantsasutused on finantsvahendajad ja infrastruktuursed asutused. Finantstooted jaotatakse finantsinstrumentideks ja finantsteenusteks. Finantsturg (financial market) on turg, mille kaudu liigub raha neilt, kelle tulud on ajutiselt suuremad kui kulud ja neile, kellel on eelarve hetkel puudujäägiga finantsvahendite liikumine. Finantsturgudel teostavad tehinguid finantsinstrumentidega · finantsvahendajad · mittefinantsinstitutsioonid · eraisikud Finantssüsteemi alged: Mesopotaamias 3000 e.m.a Egiptuses 200 e.m.a. Finantssüsteem pakub reaalmajandusele teenuseid, mis on eluliselt tähtsad majanduse pikaajaliseks kasvuks.
1940 Rubla. 1941 Saksa mark. 1944 Rubla. 1992 Eesti Kroon. 2011 Euro. 9. Rahasüsteemide liigitus Rahasüsteem on välja kujunenud ühiskondlikust kokkuleppest ning on reguleeritud seadusega. Põhielemendid on: Rahaühik, seaduslikud raha liigid, emiteerimise kord ja raharingluse korraldamine. Rahasüsteeme liigitatakse raha vormi alusel, tagastuse alusel ja valuutakursi alusel. 10. Lääne rahasüsteemi toimimise põhimõte Keskpank annab raha välja pankadele ja pangad omakorda inimestele. Kogu asi on laenude peale ülesehitatud. 11. Rahapoliitika olemus ja eesmärgid Rahapoliitika eesmärk on säilitada stabiilselt madal hinnatõus ja tagada parimad võimalused majanduskasvuks. 12. Leebe ja karmi rahapoliitika olemus Leebe rahapoliitika puhul on raha rohkem ringluses. Lisaks on intressimäärad madalad. Karmi rahapoliitika puhul on raha vähem ringluses ning intressimäärad on kõrged. 13
1928 sai rahaühikuks Eesti kroon (Eesti Pangal ka raha emissiooni ainuõigus). 1940 rubla. 1941 idamark, mis oli seotud Saksa margaga. 1944 tuli tagasi Nõukogude võim ja sellega koos ka Nõukogude rubla. 1985 alanud uuendusliikumine viis mõtte oma raha käibelevõtule. 20. juuni 1992 kell 04.00 toimus rahareform ja Eesti seaduslikuks maksevahendiks sai Eesti kroon. 1. jaanuar 2011 võeti kasutusele euro. 5. Eesti Panga ülesanded: Eesti Pank viib ellu Euroopa Keskpanga rahapoliitilisi otsuseid, koostab majandusanalüüsi ja prognoose, haldab välisvaluutareserve ning jätkab sularaha emiteerimist ja täidab maksesüsteemide toimimise ja statistika kogumisega seotud ülesandeid. Samuti jääb Eesti Panga ülesandeks finantsstabiilsuse säilitamine ja pangandussektori reguleerimine. 6. Nimetage rahapoliitika eesmärgid. · Majanduse üldine kasv · Hindade stabiilsus
1928 sai rahaühikuks Eesti kroon (Eesti Pangal ka raha emissiooni ainuõigus). 1940 rubla. 1941 idamark, mis oli seotud Saksa margaga. 1944 tuli tagasi Nõukogude võim ja sellega koos ka Nõukogude rubla. 1985 alanud uuendusliikumine viis mõtte oma raha käibelevõtule. 20. juuni 1992 kell 04.00 toimus rahareform ja Eesti seaduslikuks maksevahendiks sai Eesti kroon. 1. jaanuar 2011 võeti kasutusele euro. 5. Eesti Panga ülesanded: Eesti Pank viib ellu Euroopa Keskpanga rahapoliitilisi otsuseid, koostab majandusanalüüsi ja prognoose, haldab välisvaluutareserve ning jätkab sularaha emiteerimist ja täidab maksesüsteemide toimimise ja statistika kogumisega seotud ülesandeid. Samuti jääb Eesti Panga ülesandeks finantsstabiilsuse säilitamine ja pangandussektori reguleerimine. 6. Nimetage rahapoliitika eesmärgid. · Majanduse üldine kasv · Hindade stabiilsus
tänava, väljaku vm osa sulgemine; *Parkimistasu kehtestatakse avalikul tasulisel parkimisalal parkimise korraldamise eesmärgil 33.Suurimad tululiigid ja kululiigid KOV eelarves. Tulud: Maksud, materiaalse ja immateriaalse vara müük, tulud varadelt, toetused, sealhulgas välisabi, trahvid, tasandusfond- riigieelarvest eraldatud vahendid KOV- le Kulud:?? 34. Finantssüsteemi ülesehitus FINANTSINSITUTSIOONID *Finantsasutused pangad, kindlustusfirmad, väärtpaberivahendajad *Finantsturg turg, kus saavad kokku mõne finantsinstrumendi nõudlus ja pakkumine FINANTSTOOTED *Finantsinstrumendid aktsiad, võlakirjad, fondiosakud jms *Finantsteenused nõustamine (??) 35. Finanstasutuste liigitus ja selgitus Krediidiasutused Institutsioon, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laenu. Ainult avalikkuselt hoiuste kaasamine annab äriühingule õiguse kasutada nime ,,pank".
MAJANDUSES KASUTATAVATE PÕHILISTE MÕISTETE SELETUS Aazio positiivne kursivahe, aktsiate müügikasum absoluutne hind hind, mis on kirjutatud hinnasiltidele ja mida seda hüvist ostes peab maksma adekvaatsus täielik vastavus, sisult kattumine. akreditiiv - maksekäsund, mille kohaselt pank sooritab makseid kliendi kontolt ettenähtud tingimustel; importööri korraldus importööri pangale reserveerida raha eksportööri kasuks ja teostada arveldus eksportöörile ettenähtud tingimustel; ostja poolt müüja kasuks avatav arve, mis avaneb müüjale nõutud dokumentide esitamisel aktiva - omand, millel on väärtus vahetuse seisukohast; ettevõtte varad aktsia omandiõigust tõendav väärtpaber; dokument, mis määrab selle omaniku osa
äriüksuste sees erinevad funktsioonid ning funktsioonid jagatud mitmete töögruppide vahel st suur püramiid) ning seetõttu keeruline luua alt-üles ja ülevalt-alla kulgevat mõõdikute süsteemi. Mõõdikute süsteem baseerub paljudel erinevatel mõõdikutel ning info kogumine on aeganõudev. 18. Millised on turuväärtusel põhinevate mõõdikute olulisemad plussid ja miinused? Lisanduv turuväärtus MVA = ettevõtte turuväärtus - investeeritud kapital. Investeeritud kapital = omakapital + intressi kandvad kohustised bilansilises maksumuses = varad – mitterahalised bilansikirjed Puudused: 1. Ei arvesta kapitali alternatiivkulu 2. Ei saa arvutada üksuse tasemel ning avalikult mittekaubeldavate aktsiate puhul 19. Millised on finantsmõõdikute olulisemad plussid ja miinused? Finantsmõõdikud - EPS, ROIC, ROE, EP, EVA, DCF. EPS - kasum aktsia kohta (EPS kasv %) = (puhaskasum – eelisaktsia dividendid) /
h. pangad) ja finantsturud ja reaalmajanduse arengu vahel. Finantssüsteem pakub reaalmajandusele teenuseid, mis on eluliselt tähtsad majanduse pikaajaliseks kasvuks laenud, hoiused, võlakirjad, arveldused, riskijuhtimise instrumendid, valuutavahetus, aktsiad jne. Finantsinstrumentide maht on kasvanud alates 80ndate algusest hüppeliselt maailmas. Kauplemiskäibed on kasvanud veelgi kiiremini, eriti kiirest on kasvanud sel perioodil valuutatehingute käibed 50 korda ja aktsia käibed 30 korda. Kuna Eestis ei ole seni välja kujunenud selgepiiriliselt ühte majandusmudelit, teatud jooned viitavad ameerikalikule anglo-saksi majandusmudelile, vaatame kuidas oli Ameerikas finantstegevuse arenemisega (3 lk 10). 2.1 Anglo-saksi majandusmudel Enne 1929 aastal alanud Suurt Depressiooni oli USAs samuti panganduskeskne majandusmudel, mis sarnanes tänapäeva kontinentaal-euroopa majandusmudelile (Joonis 2).
järgmine aasta kasutada 1/12 eelmise aasta mahust või tehakse ainult seaduses ettenähtud kulutusi) • Kvalitatiine – kulutada ainult ettenähtud otstarbeks • Kvantitatiivne – kulutada ainult ettenähtud summas • Avalikkus – eelarvemenetluse etapid oleksid avalikud 22. Riigieelarve funktsioonid • Allokatsioonifunktsioon – hajapaigutamine, piiratud ressursside jaotamine eri kaupade, tootmisvajaduste või erisuguste inimrühmade vahel; Avalike kaupade puhul turg ei toimi. Riik peab sekkuma ja korraldama avalike kaupade tootmist või nendega varustamist. • Jaotusfunktsioon – Jaotusfunktsiooni raames jaotatakse ümber sissetulekud, peamiselt kodumajapidamiste tulud. Probleem taandub sellele, kui palju ja mis vormis rikkamatelt ära võtta ja vaesematele anda. • Stabiliseerimisfunktsioon – Eelarve- ja maksupoliitika kasutamine kõrge tööhõive, vastuvõetava hinnastabiilsuse ja majanduse arengutempo (sisemajanduse kogutoodangu kasvu) tagamiseks
pangatähtede ja müntidena. Kuidas jaguneb Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. finantssüsteem? Finantsinstitutsioonid jagunevad finantsasutusteks ja finantsturgudeks. Finantsasutuste liigitus ja Krediidiasutus - ettevõte, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal selgitused. vastutusel laenu. Need on pangad. Tegevuslube annab Eesti Pank. Kindlustusselts- ettevõte, mis loob kindlustusvõtjate maksetest fondi, millest hüvitatakse kindlustusvõtjatele tekkinud kahju. Kindlustuse objekti järgi jagatakse kindlstusseltsid elu- ja kahjukindlustusteks. Väärtpaberivahendajad - kõik finantsturuga seotud asutused, nt
„Omakapitalil ei ole kulu“ kuulub finantsarvestuse alla. Kasumiaruandes ei kajastata alternatiivkulusid. Omanikele on ka oma nõudmine omakapitalist. Isegi näilislet suur kasum ei pruugi olal piisav näitaja. Kasum võib olla näiteks 1,0 mlj €, kuid omanike nõutav tulu on näiteks -1,2 milj €, seelle projekti puhul on järelikult ettevõtte väärtus negatiivne -0.2 mlj €. 3. Turu efektiivsuse vormid koos selgitusega Turu efektiivsus kujutab endast turu olukorda ja seisundit, kuidas turg mõistab ja tõlgenb ettevõtte tegevust. Mil määral informatsioon mõjutab aktsiahinda. Kuidas finantsturg väljendab varade tegelikku väärtust. Efektiivsuse vormid: - Nõrk efektiivsuse vorm - väärtpaberid (aktsiad) peegeldavad kogu ajaloolist infot. Seega strateegiad mis kasutavad vaid ajaloolist infot ei peaks andma pikaajaliselt lisakasumeid (excess return). Tehniline analüüs ei anna pos efekti.
kindlustada ühtlane ja stabiilne majanduskasv ning hoida hindade tõus kontrolli all. Ühine raha ja intressimäärad peavad kindlustama, et kõigis liikmeriikides püsib elukalliduse tõus kontrolli all. See tähendab, et hinnad kõiguvad mõõdukalt ja nende muutused on etteaimatavad. Rahatähed: 5-eurone, 10, 20, 50, 100, 200 ja 500-eurone rahatäht. Mündid 1-sendine euromünt, 2, 5, 10, 20 ja 50-sendine euromünt, 1-eurone ja 2-eurone münt. 4. Eesti Panga funktsioonidEesti Pank on põhiseaduslik institutsioon, kes teostab riigi rahapoliitikat ning seisab hea finantssüsteemi turvalisuse ja stabiilsuse eesti. Tal on ainuõigus välja lasta Eesti raha, kohustus korraldada raharinglust ja seista hea riigi vääringu stabiilsuse eest. Kaasaegsete keskpankade täidetavad põhifunktsioonid: Riigi rahasüsteemi kujundamine ja käigushoidmine, sealhulgas: - vahetuskursimehhanismi valik (ujuvkurss, fikseeritud kurss jne)
1)pangaülekanne; 2)sularaha sissemakse; 3)ülekanne 4)tunnustatavus; 5)kindlustatavus; 6)kaua kestev võivad olla nii investorid kui ka vahendajad. Kohalikele teiselt kontolt; 4)laeku. Teistelt maj. subjektidelt; säilitatavus; 7)tagatise väärtus peab olema suurem laenu omvalitsustele annavad pangad laenu otse. 5)pangalaen; 6)intressitulu; 7)tulu väärtpaberi summast 1,5*. Panditud vara müügiõigus tekib pandi- Annuiteet on püsiva suuruste maksete lõplik jada: tehingutest. Säästuhoius (Saving Deposit)- raha pidajal, siis kui laenuvõtja ei täida oma kohustust või PV=C/(1+i) +C/(1+i) 2 +C/(1+i) 3 +..+C/(1+i) t =C/(1+i)t paigutamise võimalus, kus klient teeb sissemakse ja rikub laenulepingut
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
