Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Paljunemine (3)

5 VÄGA HEA
Punktid
Paljunemine #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-04-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 102 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Fresh Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
8
odt

Paljunemine

Metafaas- kromosoomid liiguvad raku keskele ühele tasapinnale, kääviniidid kinnistuvad ühe otsaga tsentomeeri, teise otsaga tsentrosoomi külge. Anafaas- Kääviniidid lühenevad ja kromatiidid tõmmatakse kokku Telofaas – sünteesitakse tuumamembraanid, kromosoomid keritakse kokku, tsütoplasma jagunemine. Tulemus: kaks identset diploidset rakku Vajalik- kasvamine, kudede uuendamine, haavade paranemine, vegetatiivne paljunemine. 3. Meioos. Tähtsus. Üldine käik. Meioosi faasid. (Lk 44-47; v.õ. 108-110) Raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarraku Tähtsus: Hoiab kromosoomistiku stabiilsena Üldine käik: Toimub interfaasis, seejärel tekivad homoloogilised kromosoomid. Toimub 1.jagunemine, ja seejärel 2. jagunemine. Jagunemisel tekivad tütarkromosoomid 4. Võrrelge mitoosi ja meioosi. (vihik) Mitoos Meioos

Bioloogia
thumbnail
10
doc

Paljunemine

2. Lähtuvalt hulkraksest struktuurist a) Loomariigis. 1. pooldumine - piki või risti. Nt ripsussid, hulkharjasussid. 2. pungumine - hüdrad. 3. fragmentatsioon - vanem organismikeha jaguneb iseeneslikult kaheks või enamaks osaks, millest tek uued organismid. Nt polüübid, okasnahksed (meritäht). 4. pedogenees - vastses tekib omakorda terve hulk teist järku vastseid, millega tagatakse vegetatiivne paljunemine. Nt imiussid. 5. polüembrüonid - ühemunaraku mitmikute teke. ! 1 munarakk rikastatakse ühe spermiga ja embrüo jaguneb kaheks kaksikuks! Nt vöölased (nelikud), ka inimene vahel. b) Taimeriigis - püsikud. 1. paljunemine vegetatiivsete organitega. Juurtega (umbrohud (ohakad ja võililled), haab, kirss, ploom). 2. paljunemine lehtedega (aas-jürilill, pegoonia). 3

Üldbioloogia
thumbnail
4
doc

Paljunemine

1.Millised paljunemisviisid esinevad looduses? Võrdle suguta ja sugulist paljunemist. Suguline Mittesuguline : vegetatiivne, eostega e. spooridega 2 .Mõisted Kehaväline viljastumine ­ munarakk viljastatakse väljaspool keha Kehasisene viljastumine ­ munarakk viljastatakse keha sees Otsene areng ­ organism sünnib või koorub täiskasvanud isendi sarnasena (imetajad, linnud, roomajad) Moondeline areng ­ organism ei ole sündides vanemate sarnane ning saavutab suguküpsuse läbides erinevaid etappe (lülijalgsed, kaepaiksed, kalad) Täismoone ­ putukatel esinev moondeline areng, kus läbitakse Muna vastne nukk valmik staadiumid (liblikad, mardikad) Vaegmoone ­ areng, kus läbitakse muna vastne valmik staadiumid (tirtsud, lutikad) Liitsuguline ­ ühes organismis on nii emas kui isassuguelundid (teod, taimed)

Bioloogia
thumbnail
4
doc

Paljunemine

Võrdle ovogeneesi ja spermatogeneesi. · Spermatogenees · Ovogenees ­ seemnerakkude areng ­ munarakkude areng ­ moodustuvad munandite ­ moodustuvad vaheldumisi väänilistes seem kummaski munasarjas netorukestese ­ spermatogoonid paljunevad ­ ovogoonide paljunemine kogu suguküpsuse perioodil lõpeb looteeas ­ igast spermatogoonist moodustub 4 spermi ­ moodustub üks viljas tumisvõimeline munarakk ­ pidev protsess ja 3 polütsüüti ­ iseloomulik tsükliline

Bioloogia
thumbnail
4
doc

Paljunemine

Meioos jaguneb meioos1 ja meioos2. Mitoos aga karüokinees, tsütokinees. 18)Nimeta munarku ja seemneraku sarnasusi ja erinevusi. Munandi seemnetorukestes valmivad spermid. Munasarjades valmivad munarakud. Spermide eellasteks on spermatogoonid. Munarakkude eellasteks on ovogoonid. Spermatogenees on seemneraku areng ja ovogenees on munaraku areng. 19) Võrdle ovogeneesi ja spermatogeneesi. Kui mehel paljunevad spermatogoonid kogu suguküpsuse perioodil siis naisel lõppeb ovogoonide paljunemine juba loote eas. 20) Iseloomusta sugurakkude arengut naistel ja meestel. Küs 18. Spermatogoonid hakkavad mitoosi teel paljunema suguküpsuse saabudes. Spermi eluiga on 72 tundi. 22) Mida tähendab viljastumine ja kus see toimub inimeses? Vanemorganismide sugurakkude ühinemine ehk gameetide tuumade ühinemine. Toimub munajuhas. 23)Selgita ovulatsiooni toimumist. Küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse.

Bioloogia
thumbnail
3
doc

PALJUNEMINE

PALJUNEMINE Paljunemine on järglaste saamine, üks olulisemaid eluavaldusi ja oluline liigi säilimise seisukohalt Paljunemise põhijaotus Mittesuguline 1) üks vanim 4) Lühema ajaga rohkem järglasi 2) Järglane vanemaga geneetiliselt identne 5) Organismile vähem energiakulukas 3) Ei eelda eriliste rakkude olemasolu 6) Õigustatud stabiilses keskkonnas Suguline 1) Kaks vanemat 5) Esineb ulatuslik pärilik muutlikus 2) Vajalikud sugurakud 6) Evolutsiooniliselt hilisem, kuid kindlam muutuvas 3)Tavaliselt vähem järglasi keskkonnas 4) Organismile energiakulukam 7) Kannab mõlema vanema geneetilisi omadusi Eoseline Esineb seentel, osadel protistidel, osadel taimedel(samblad, sõnajalad, osjad, kollad) Vegetatiivne Esineb bakteritel, patistidel, seentel, mõnedel selgrootutel, paljduel taimedel. Jaguneb Pooldumiseks(toimub DNA repl. Ja rakk jaguneb kaheks, bakter,käsn

Bioloogia
thumbnail
3
doc

Paljunemine

5.1 Organismide paljunemine (mittesuguline ja suguline paljunemine) Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel. Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Mittesuguline paljunemine uus organism saab alguse ühest vanemast, sugurakkude ühinemist ei toimu. Katteseemnetaimed annavad järglasi risoomide,mugulate,sibulate,varretükikeste abil. Eoseline paljunemine Toimub eostega e. Spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks. N: seened, vetikad, sõnajalgtaimed, sammaltaimed. Vegetatatiivne paljunemine: Vegetatiivne paljunemine võimaldab lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonda. N: Prokarüoodid, seened, algloomad e.protistid, protistid, bakterid, paljud taimeliigid. Pooldumine Bakterid jagunevad 2ks otsepooldumise teel

Bioloogia
thumbnail
10
pdf

Paljunemine

Mõisted  Rakutsükkel­ehk raku jagunemistsükkel on raku elukäik pooldumisest pooldumiseni.  Mitoos ­ keharakkude paljunemine, tekib diploidne kromosoomistik  Amitoos ­ (ka lihtpooldumine) on otsene raku­ või rakutuuma jagunemine ilma mitoosile  omaste protsessideta.  Meioos ­ rakujagunemise viis, mille käigus eellasrakust tekib neli haploidse  kromosoomistikuga tütarrakku. Nii tekivadsugurakud.  Interfaas­ päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv  eluperiood.  Ovogenees­ munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni.  Spermatogenees ­ on protsess, mille käigus diploidsed tüvirakud spermatogoonid algul  jagunevad mitoosi teel, seejärel moodustuvad neist meioosi teel haploidsed spermatiidid,  millest küpsevad spermatosoidid.  Haploidne kromosoomistik ­ kõik kromosoomid esinevad ühes korduses. kõigis inimese  sugurakkudes.  Diploidne kromosoomis

Rakubioloogia




Kommentaarid (3)

lilNuki profiilipilt
lilNuki: Oleks võinud veidi rohkem materjali olla.
20:12 15-04-2012
Klaabu19 profiilipilt
Merike King: Natuke lühike
19:52 22-01-2010
crv9 profiilipilt
Sander Puus: hea(Y)
21:39 30-03-2010





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun