Referaat teemal MÄLU (4)

Keskkool - Informaatika - Informaatika

5 VÄGA HEA

Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium
Rauno Sander
Klass 11
Uurimustöö

MÄLU

Juhendaja :
Riina Tralla
Palamuse 2007
Sisukord:

Mäluseadmed......................................................................................... 4

Mälutüübid............................................................................................. 5

Mälumahu mõõtmine............................................................................. 6

Arvuti võimsus........................................................................................7

Kokkuvõte...............................................................................................8

Kasutatud kirjandus................................................................................9
Sissejuhatus
Mälu on arvutil üks tähtsaid osasid. Kõik sinu asjad salvestatakse kõvakettale, ning ilma mäluta ei saaks arvuti üldse tööle hakata. Arvuti juhtimisprogramm Windows salvestatakse kõvakettale, kui kõvakettaga midagi juhtub siis ei hakka Windows tööle.
Enda dokumente on võimalik salvestada mitmele mälu seadmele, näiteks on viimastel aastatel välja arendatud selline seade nagu mälupulk. Mälupulgale saad sa salvestada asju oleneb muidugi kui palju, see sõltub mälupulga suurusest . Kogu arvuti süsteem sõltub mälu mahust. Mida rohkem mälu arvutil on seda rohkem asju on võimalik talletada ja tavaliselt mõjutab see ka arvuti kiirust. Mida rohkem vaba mälu sul on seda kiirem on arvuti. Kui arvuti on igasugu asju täis topitud siis võtab see ruumi Windowsilt ning takistab arvuti kiiret tööd.
Mälu seadmed

Kõvaketas- Arvuti tähtsaim osa. Kõvakettale salvestatakse kõik asjad mida ma arvutis teen.Kõvakettale salvestatakse ka operatiivsüsteem Windows, mis juhib arvutit.See tähendab, et kui kõvaketast paigaldatud ei ole siis arvuti mingilgi moel tööle hakata ei saa. Kõvaketta suurused on tänapäeval 6-320Gbni . See võib tunduda suur hulk vaba ruumi aga tegelikkuses võtab poole sellest ära programmid ja operatiivprogramm Windows. Kui vaba ruumi on vähe siis ei saa sa paigaldada uusi programme ning vanad võivad töödata aeglaselt või üldse mitte.

Cd plaat- Kui sa kardad , et arvutiga midagi juhtub siis kindlam on alati kopeerida arvutis olevad failid cd-plaadile. Sinna peale panduna ei juhtu nendega midagi kui arvuti peaks katki minema. Sa saad iga kell neid dokumente taas kasutada.Cd plaadi suurused on vahemikus 600MB- 6GB.

Diskett - Tänapäeval küll hakkab selle seadme kasutus vähenema, kuid vanasti oli see väga tähtis info salvestamis seade. Nüüdis ajal seda ei kasutata, kuna sinna mahub väga vähe infot peale.

Mälupulk- Väga levinud seade.Mälupulk on seade mille saad ühendada arvuti usb järgi ning peale panna dokumente ning muid vajalikke faile. Mälupulka on hea kasutatda, kuna sellele info paigaldamine on lihtna, seda saab iga kell uuesti tühjendada ning uusi faile peale panna. Cd plaadil see eelis puudus. Kui sa cd peale midagi panid siis seda sa muuta ei saa. On olemas muidugi ka RW plaadid , kuhu saab mitu korda salvestada infot. Mälupulgal on ka veel eelis see, et ta on väike ja kompaktne.Mälupulgale mahub 12MB-4GB faile või dokumente.
Mälu tüübid.

Muutmälu, ka lugemis või salvestusmälu ehk RAM. Või ka operatiivmälu, see võimaldab nii salvestada kui lugeda faile samaaegselt. Operatiivmälu maht on enamasti 64-512 MB.

Püsimälu ehk ROM, milles ainsaks tööoperatsiooniks on lugemine. Andmete sisestamine, toimub kas valmistamise käigus või vastavaid lisaseadmeid ja –protseduure rakendades arvuti kasutaja enda poolt.
Mälumahu mõõtmine.
Arvutis olev info kujutatakse 0 ja 1 abil, mis on digitaalkuju, ehk ainuke teabe esitusvorm arvutis. Iga 0 ja 1 on nimetusega bitt. Bittil on kaks olekut, välja lülitatud või sisse lülitatud.
1 bait B= 8 bitti . Tekstifailide salvestamiseks.
1 kilobait KB = 1024 baiti. Helifailide ja pildifailide salvestamiseks.
1 megabait MB = 1024 kilobaiti.
1 gigabait GB = 1024 megabaiti
Arvuti võimsus
Arvutit võimsust iseloomustavad mälu maht, protsessori võimsus ning ka emaplaat . Näiteks protsessori kiirust iseloomustab tema taktsagedus . Seda mõõdetakse gigahertsides-GHz, vanematel arvutitel ka megahertsides-MHz. Kaasaegsete arvutite taktsagedus on 1 – 3 GHz. Arvuti võimsust ehk kiirust saab ka vaadata RAM mi järgi. Selle suurust hinnatakse tavaliselt 64MB – 2GB. Mida suurem on sisemälu seda kiirem on ka arvuti. Arvutis on aga kõige tähtsamal kohal emaplaat, mis juhib kogu arvuti tegevust ning mille külge kõik seadmed kinnitatud on.
Kokkuvõte.
Arvutis on mälu väga tahtsal kohal, ilma mäluta ei saaks arvuti toimida, kuna pole midagi kuhugi salvestada ja ei saaks ka toimida operatiivsüsteem Windows mis on ka salvestatud tänu mälule. Mälu mõjutab arvuti kiirust ja kui palju ta faile mahutab . Mida suurem on operatiivmälu, seda kiirem on arvuti ja seda rohkem mahub asju selvestama.
Kasutatud Kirjandus.

http://www.htg.tartu.ee/if/Baaskursus/Ehitus/Ehitus.html#Tarkvara

Oma tarkus on alati parim.
9

.DOC Laadi alla originaalfail 9 lk · .doc · 80 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-09-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

80 laadimist Kokku alla laetud

4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

sass098 Õppematerjali autor

referaat teemal mälu

mälu seadmed mälu tüübid mälumahu mõõtmine arvuti võimsus

Kasutatud allikad

https://www.htg.tartu.ee/if/Baaskursus/Ehitus/Ehitus.html#Tarkvara

Sarnased õppematerjalid

ppt

Arvuti ehitus

- Sõrmistik (Keyboard) - Võrgukaart (LAN Card) 10/100 Seotud riigi kooditabeliga. Mbps - UPS Katkematu toitepinge allikas võimsus 500 W 5. Arvuti mälu 1) Mäluühikud Arvuti mälus esitatakse info (andmed) digitaalkujul see on teabe ainus esitusvorm arvutites. Digitaalandmed on andmed, mis on kirja pandud arvude 0 ja 1 jadadena (binaarkujul, kahendkujul ehk digitaalkujul). Sellisena digitaalkujul läbivad andmed arvuteis kõik elutsüklid: loomine, muutmine, säilitamine, edastamine, kasutamine, hävitamine. Välismällu salvestatuna nimetatakse digitaalkujul andmete kogumeid failideks.

Informaatika

odt

Nimetu

1. Mida nimetatakse personaalarvutiks? Millised on personaalarvuti põhiosad? Maailmas on kasutusel umbes miljard arvutit. Enamik neist on personaalarvutid. Nii nimetatakse arvuteid, millega saab samaaegselt töötada üks inimene ehk üks kasutaja. Personaalarvutid koosnevad järgmistest põhiosadest: 2. Milline on arvuti kõige väiksem mälu mahu ühik? Millised ühikud on veel olemas? Arvutites on kasutusel kahendsüsteem, st kogu arvutis olevat informatsiooni kirjeldatakse kahe numbri -- 0 ja 1 abil. Iga selline 0 või 1 kannab nime bitt (b). Bitt on arvuti mälu mahu kõige väiksem ühik. Bitil on kaks olekut -- ,,sisse lülitatud" või ,,välja lülitatud". Seda võib mõista ka kui ,,õige" või ,,vale", ,,jah" või ,,ei"

Algoritmid ja andmestruktuurid

doc

Andmete säilitamine (vahemälu, püsimälu, välismäluseadmed)

SISUKORD Sissejuhatus.....................................................................................................................................2 1 Mälu..............................................................................................................................................3 1.1 Primaarsalvestised ehk sisemälu............................................................................................3 1.1.1 Protsessori registrid.........................................................................................................3 1.1.2 Vahemälu..........................................................

Arvutiõpetus

doc

Mälu

Koostaja: ... 9a Juhendaja: ... Tallinn 2008 2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Muutmälul on palju teisigi nimetusi: töömälu, operatiivmälu, põhimälu, suvapöördusmälu. Muutmälu (inglise keeles RAM: random access memory) on mälu, kus paiknevad hetkel kasutusel olevad programmid ja andmed. Arvuti väljalülitamisel kustuvad kõik andmed, mis olid operatiivmälus. Selle mälu juures on oluline võimalikult suur maht ja töökiirus piisavalt väikeste mõõtmete juures. Sõltuvalt arvutist võib töömälu maht olla 4 MB, 8 MB või rohkem. .....................................................................................................................................................6

Arvuti õpetus

doc

Infotehnoloogia

Näiteks oli 486-arvutitel juba sisse ehitatud matemaatikaprotsessor, mis 386-arvutitel tuli eraldi juurde hankida. Matemaatika-protsessor kiirendab matemaatiliste operatsioonide täitmist. Nagu ka mitmed muud arvuti komponendid kinnituvad emaplaadile. Infot protsessori ja teiste seadmete vahel edastatakse mööda siine. Mäluseadmed Mälu on koht, kuhu arvuti salvestab tööks vajalikke andmeid ja programme. Enne andmete salvestamist ja töötlemist teisendab arvuti kogu info kahendkoodi. Mälu mahtu mõõdetakse baitides. Vähim mäluühik on bitt. See vastab ühele kahendkohale (väärtus 0 või 1). 1 bait = 8 bitti, 210 baiti = 1024 baiti = 1 KB (kilobait), 1024 KB = 1 MB (megabait), 1024 MB = 1 GB (gigabait). Ühe tähe, numbri või märgi salvestamiseks kulub tavaliselt üks bait. Üks lehekülg lihtsalt teksti ilma kujunduskäskudeta võtab umbes 3 KB. Operatiivmälu ehk töömälu ehk RAM (Random Access Memory) on koht, kus toimub programmide täitmine ja andmete töötlemine

Informaatika

pdf

IT küsimused

4. Mis on PC? - personal computer Personaalarvuti ehk mikroarvuti on mikroprotsessoritel põhinev arvuti, mis oma suuruse, hinna ja võimaluste tõttu sobib personaalseks kasutamiseks. 5. Mis on Mac? Mac on Apple tehtud op süsteemi või arvuti nime lühend. 6. Mis on võrguarvuti? Võrguarvuti spetsiaalselt arvutivõrgus, eriti Internetis töötamiseks projekteeritud arvuti, millel on minimaalselt mälu, kõvaketta mahtu ja protsessorivõimsust. Võrguarvuti idee on selles, et enamik rakendusi töötab võrguserveril ning kasutajad ei vaja tegelikult kogu seda arvutusvõimsust, mida pakub tavaline personaalarvuti. Internetis töötamiseks mõeldud võrguarvuteid nimetatakse ka internetiboksideks NetPC-deks või internetimasinateks (Internet appliance). Peamine argument võrguarvutite kasuks on asjaolu, et nende kasutamine

Infotehnoloogia

docx

IKT põhimõisted

arvutusvõimsuse poolest asuvad miniarvutid tööjaamade ja suurarvutite vahepeal. 1990-ndatel aastatel ähmastus piirjoon miniarvutite ja väikeste suurarvutite vahel, samuti väikeste miniarvutite ja tööjaamade vahel. Üldiselt võib öelda, et miniarvuti on multitegumtöötlusega süsteem, millel võib üheaegselt töötada 4 kuni 200 kasutajat. 3. Võrguarvuti on spetsiaalselt arvutivõrgus, eriti Internetis töötamiseks projekteeritud arvuti, millel on minimaalselt mälu, kõvaketta mahtu ja protsessorivõimsust. Võrguarvuti idee on selles, et enamik rakendusi töötab võrguserveril ning kasutajad ei vaja tegelikult kogu seda arvutusvõimsust, mida pakub tavaline personaalarvuti. Peamine argument võrguarvutite kasuks on asjaolu, et nende kasutamine võimaldab vähendada kogukulusid infotehnoloogiale. 4. Personaalarvuti (ingl. personal computer ehk lüh. PC), mille sünonüüm on

Infotehnoloogia

doc

Arvutitest

8a klass Juhendaja:Margit Norman Viljandi2009 Marcella Jatsinjak Sisu Sisu..............................................................................................................................................2 Mis on personaalarvuti?..............................................................................................................3 Arvuti mälu ühikud..................................................................................................................... 4 Emaplaat......................................................................................................................................6 Protsessor.................................................................................................................................... 7 Sisend- ja väljundseadmed..........................................................

Informaatika

Rohkem sarnaseid