Unustatud väärtused (0)

Sarnased õppematerjalid

46

doc

LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS

Nende olemasolu või puudumine mõjutab lapse kujunemist ja tema elu täiskasvanuna tugevamal määral, kui tahetakse tunnistada. 13 Isal on omad ülesanded lapse kujunemisel ja emal omad. Kumbki vanem ei saa teist asendada. Soolise identiteedi kujunemisel samastub laps oma samast soost vanemaga. Vastassoost vanemat vajab laps selleks, et saada selgeks oma soo väärtused ja õppida looma suhteid vastassooga. Ema on tüdrukule mudeliks, milline naine on ja kuidas ta erinevates olukordades käitub. Isaga suheldes õpib tüdruk ennast kui tulevast naist väärtustama. Isapoolne tunnustamine ja tähelepanu mõjutavad tüdruku arusaamist iseendast tüdruku ja naisena. Kui isa suhtub tütresse armastavalt ja positiivselt, saab tüdruk teadmise, et ta on hinnatud ja väärtuslik: et olen isa silmis midagi väärt, olen seda teiste meeste arvateski.

Perepsühholoogia

152

docx

KASVATUSE KLASSIKA

Katse kirjeldada inimeselooma". Inimese liigitunnus on vaimsus. Inimene on sündides vaimselt tühi, ütleb Uku Masing. Peeter Põllu määratluse järgi ongi kasvatuse ülesanne see tühjus täita, tõsta inimene vaimuilma, anda talle juurde seda, mis tal sünnipäraselt puudub. Inimese loomus on läbi aegade samaks jäänud ning samaks on jäänud ka kasvamise ja kasvatuse seosed. Käesolev raamat tutvustab lugejale klassikalise ehk traditsioonilise pedagoogika unustatud ja vanaks kuulutatud seisukohti, mis tegelikult ei vanane. 1 ---------------------------------------  MIS ON MUST KASVATUS? Musta kasvatuse mõiste jõudis pedagoogikasse Saksamaal elava psühhoanalüütiku Alice Milleri kirjutistega. Pole olemas valget kasvatust, vaid igasugune kasvatus on must, last kahjustav ja muserdav

Sotsiaalpedagoogika teooria ja praktika

81

docx

Sissejuhatus eetikasse

Eetika ehk kõlblusõpetus räägib sellest, mida kõlbab ja mida ei kõlba teha. Eetika kui moraalifilosoofia on filosoofia haru, mille käsitlusaineks on moraal. Eetikas on uurimise aineks eetos (komme, eluviis). Eetikas mõeldakse selle all kõlbeliste normide, põhimõtete ja ideaalide tervikut. Inimese seisukohalt tähendab eetos kõlbelise teadvuse sisu. Üldises tähenduses mõtleme eetose all kõlbelisi väärtusi tegelikkuses. Need väärtused on enamasti individuaalset, kuid ka ühiskondlikku laadi. Eetika uurib erinevaid vaateid selle kohta, mis on hea ja õige. Eetika püüab avastada teid moraalitunnetusele. Eetikas küsitakse ka selle järele, miks me peaksime tegema seda, mis on õige? Eetika küsimus hea ja õige järele tõusetub aga praktilistest moraalsetest probleemidest endist, püüdes neid lahendada. "Me ei aruta mingit tühist asja, vaid seda, kuidas me peame elama."

Eetika

84

odt

Mõtteterad.

Kõige hullem viis kedagi igatseda on olla tema kõrval ja teada, et sa ei saa teda kunagi. Selle asemel, et igatseda vanu aegu, tuleks võtta kõik praegusdest aegadest, sest ka need muutuvad ajapikku vanadeks aegadeks ja siis on meil mida mäletada. Igatsus armsa sõbra vastu tunned alles siis, kui olete lahkunud. Vahepeal igatsen Sind nii palju, et mul hakkab paha. Inimesed, kes tõeliselt igatsevad on hoopiski teistsugused, nemad ei ütle välja seda, just nemad istuvad keskööni üleval, just need püüavad sõprade juures naerda, käivad mälestustemaal ning tänu sellele on igatsus nii tohutult valus neile! Igatsen sind hoolimata sellest, et sa murdsid igaveseks mu südame. Igatsedes ei suuda olla Mina ise, pole isu, ei maga, ei taha midagi... nagu oleks haigus keha vallutanud. Keegi ei saa minna tagasi ja alustada uuesti algusest, kuid igaüks saab alustada täna ja teha uue lõpu. Mäletad, kuidas sa naeratasid mulle esimest korda? Mina istusin pingil, sina istusid uk

Kirjandus

190

pdf

Kriminaalse käitumise vallandaja: keskkond või geneetika

Kuressaare Gümnaasium KRIMINAALSE KÄITUMISE VALLANDAJA KESKKOND VÕI GENEETIKA Uurimistöö Koostaja: Johanna Randmets Klass: 10A Juhendajad: Sirje Kereme ja Maidu Varik Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. KRIMINAALNE KÄITUMINE ............................................................................................ 6 1.1 Kriminaalne käitumine ..................................................................................................... 6 1.2 Kriminaal .......................................................................................................................... 6 1.3 Kriminaalne isiksus ........................................................................................

Käitumine ja etikett

117

doc

Aforismid

599. Unistused on need, mis annavad mõtetele tiivad 600. Unistused päästavad tihti masendusest. 601. Unistus, millest loobusid ei saanud kunagi võimalust 602. Mõni inimene unistab, aga mõni inimene lakkas unistamast, sest ta unistused ei täitunud 603. Sa oled õnnelik kui sul on siht, mida mööd minna, kui sul on eesmärk, mille poole püüelda, kui sul on unistused, mille nimel elada. 604. V2ikeses purustatud südames unustatud unistus. 605. Hope is walking dream 606. Ära naera teiste unistute üle, neil on need vähemalt olemas 607. Kui tahate et unenäod täituksid...tuleb üles ärgata 608. Inimene ei mõtle. Elu on unenägu ja tegelikult pole inimest üldse olemas. Ükskord ärkab Suur Magaja, hõõrub silmad puhtaks ja kastab näo külma vette.. ;) 609. Igatsen seda olematut unenägu... 610. Nägin unes, et olid koos minuga, üles ärgates sattusin reaalsusesse ja see oli kohutav valu ja pettumus. 611

Kirjandus

44

pdf

Motivatsioonipsühholoogia konspekt

üldistamisel, tunnetus aga nende aktiivsel konstrueerimisel · Stereotüübid moodustavad kategooriate erilise rühma. Nad tekivad isikliku asjakohase teadmise puudumisel & on enamasti väga püsivad, ehkki samas ka muudetavad, kui puutume kokku nendega mittesobivate näidetega, mis nõuavad seinsest peenemate eristuste tegemist. Stereotüübi lagunemine illustreerib hästi Piaget ideid. · Tunnetusliku ebakõla teooria (Festinger, 1957) seletab, miks meie kategooriad, uskumused, hoiakud & väärtused ning stereotüübid nii raskesti muudetavad on. Me töötleme infot nii, et tulemus oleks kooskõlas meie kehtivate seisukohtadega & ignoreerime kõike vastupidist · Nii võime tõenäolisemalt tegelda ebaõnnestunud tegudele õigustuste otsimisega kui nende tegude korrigeerimisega · Inimesed loovad sageli ilmutamata (teadvustamata) teooriaid (Epstein, 1990) maailma kohta & mina teooriaid selle maailmaga toimetuleku kohta. Ilmutamata teooriad on

Enesejuhtimine

95

doc

Mein Kampf

1  NB! Redigeerimata! Saateks natsionaalsotsialismi klassiku Adolf Hitleri raamatu MEIN KAMPF eestikeelsele väljaandele Aastakümneid on kogu maailmas püütud Adolf Hitleri raamatut "MEIN KAMPF" inimestele kättesaamatuks teha, samal ajal seda igati maha tehes. Ka end kõige demokraatlikemaks pidavates riikides ei ole see raamat igaühele kättesaadav. Vähemalt samavõrra vastuvõetamatu ideoloogia, marksismi, kandjad ­ Marksi, Engelsi, Lenini jne. teosed, laiutavad aga paljude avalike raamatukogude riiulitel ega ole kunagi tõsiseltvõetavat hukka-mõistu leidnud. Miks see nii on, taipab tähelepanelik lugeja üsna kiiresti. Tutvudes A. Hitleri poolt kirjapanduga, ei jaga meie demokraatlikus riigis elav lugeja kindlasti tema seisukohti ja maailmavaadet. Võrreldes seda aga marksismi klassikute teostega, tuleb tõdeda, et A.

Saksa ajalugu

Kommentaarid (0)