Olla või mitte olla (5)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

docx

Olla või mitte olla (kirjand) teose "Hamlet" põhjal

Elus tuleb hetki, kus me küsime endilt, ükskõik kas teadlikult või mitte, kas olla või mitte olla. Me otsustame selle üle erinevalt, valides vahel üht kui teist, sõltuvalt olukorrast ja enda meeleolust. Kuulsa küsimuse algne püstitaja oli elust muserdunud Taanimaa prints, kes oli segaduses ja ei suutnud otsustada, kas täita oma kättemaksuplaan või mitte. Otsusele jõudmine on raske, sest seda mõjutab lihtsa tee valimise ahvatlus. Võiks ju arvata, et alla andmine oleks Hamleti olukorras kergem olnud, aga kas ikka oleks? Hamlet poleks kunagi suutnud oma isa mõrva lihtsalt unustada ja eluga edasi minna. Siin olid mängus ka tema tõekspidamised ja sisemine meelerahu, sest selline käitumisviis ei oleks olnud Hamletile omane. Edasi tegutsemine on alati kasulikum, kui alla andmine, kuigi on võimalus, et sellest kahju tuleb. Siiski saab

Kirjandus

2

docx

William Shakespeare - "Hamlet"

Teoses oli kirjutatud, et ka kurjad vaimud võivad meeldiva kuju võtta. Selletõttu pidi Hamlet kindlalt veenduma oma onu süüs, mida ta ka tegi. Samuti Hamlet viivitas, sest ta ei tahtnud, et Claudius nii kergelt pääseks ning lisaks ei olnud ta võimeline teda külmavereliselt tapma. ,,Kuid kas siis see on minu kättemaks? Siin tarvis mõelda: kelm tapab mu isa, aga mina, ta ainus poeg, just sellesama kelmi siit maa pealt saadan üles taevasse...See oleks reisimoon ja palgaraha, kuid mitte kättemaks!" Claudiuse tapmisega viivitamine tõi kaasa Poloniuse, ta ema, Laertese ja iseenda surma. 7.Hamlet ­ kas külmavereline kättemaksja või salasepistuste ohver? Minu arvates oli Hamlet salasepistuste ohver, sest kui Claudius poleks tema isa tapnud, siis poleks olnud Hamletil ka vaja kättemaksta. Samuti poleks teda saanud pidada ka külmavereliseks tapjaks, sest tal oli võimalus oma onu tappa, aga jättis selle kasutamata. Selletõttu pean ma teda salasepistuste ohvriks

Kirjandus

8

doc

William Shakespeare " Hamlet "

antistratfordistid. 2. Pane kirja Shakespeareiga seotud saladusi. Kas Shakespeare ei osanud kirjutada? Kas Shakespeare eest kirjutas hoopis teoseid Bacon? 3. Missugused on leidnud lahenduse? Shakespeare kirjutas teose ,,Hamlet" ise, sest seal on ta välja toonud oma vanad kaastudengid Rosencranto ja Guildensterni. 4. Missugustele küsimustele ei ole vastatud? Kas on ta ise kõik teosed kirjutanud? Milline ta oli, portreepildid erinevad üksteisest?! Oli Shakespeare mees või naine? Oli tal kõrgharidus või mitte?  Shakespeare'i aegne teater ja publik Shakespeare aegne teater Sarnasus Kaasaegne teater · Teatrid pealt lahtised, · Etendused toimusid · Etenduse ajal istuvad ilma katuseta. iga ilmaga. kõik. · Etendused toimusid ainult päeva ajal. · Publiku istekohad nii · Suletud katusega,

Kirjandus

12

doc

Hamleti õpimapp

st Hamleti isa. Tegevus toimub 12. sajandil Taani kuninga õukonnas. Näidend on kirjutatud arvatavasti ajavahemikus 1599-1601. Sisukokkuvõte Esimeses vaatuses näevad Horatio, Bernando ja Marcellus vaimu ja räägivad sellest ka Hamletile. Hamlet saab teada, et Claudius, kes oli Hamleti isa, Taanimaa kuninga, vend, oli tapnud Hamleti isa ning saanud ise kuningaks ja abiellunud Hamleti emaga. Hamlet laseb Horatiol ja Marcellusel vanduda mitte kellelegi vaimust rääkida. Cornelius ja Valtemand saadetakse Norramaale kirja viima ja Lartes sõidab kodust ära Pariisi. Teises vaatuses saadab Polonius oma teenri poja järele uurima, kirja ja raha viima. Kuningale viib Polonius Hamleti kirja, mis oli mõeldud Opheliale. Polonius tahab Hamletit oma tütrega kokku viia. Kuningas tahab Rosencrantz'i ja Guildensterni panna Hamleti järgi nuhkida, et teada saada, mis Hamletit vaevab, kuid Hamlet näeb triki läbi

Kirjandus

5

rtf

"Hamlet" William Shakespeare - kokkuvõtted

Nii tekkis tema käsitusse inimesest ja maailmas sügav vastuolu. Hamlet pettus oma emas, sest Getrudi tunded oli muutlikud ja pinnapealsed. Kuningas Hamlet oli ideaali lähedane, Glaudius tema vastand; ometi sai Glaudius endist kuningast ja abikaasat Getrudi jaoks asendada. "Nõrkus, oled naine!" Siiski armastas Hamlet oma ema väga ning püüab enese poole võita. Oma onule Claudiusele tahtis Hamlet kätte maksta, sest too tappis Hamleti isa võimu ja rikkuse ihast. "Võib naeratada ning olla ise lurjus." Selleks mängis Hamlet hullu, et onu valvsust uinutada ­ ebanormaalsetes oludes mõjub loomulik hullusena, kui vale on võimul võib vaid hull endale tõe väljaütlemist lubada. Kuid ta tahtis olla täiesti kindel Claudiuse süüs ­ Hamlet oli mõtleja. "Mõtlemine võtab pinna jalge alt." Humanistina oli tapmine Hamletile loomuvastane ning ta ülesanne oli rohkem ühiskondlikku laadi. Taani õukond oli aga silmakirjalik ja valelik, kus oli ka palju joominguid

Kirjandus

7

rtf

Hamleti sisukokkuvõte

Nii tekkis tema käsitusse inimesest ja maailmas sügav vastuolu. Hamlet pettus oma emas, sest Getrudi tunded oli muutlikud ja pinnapealsed. Kuningas Hamlet oli ideaali lähedane, Glaudius tema vastand; ometi sai Glaudius endist kuningast ja abikaasat Getrudi jaoks asendada. "Nõrkus, oled naine!" Siiski armastas Hamlet oma ema väga ning püüab enese poole võita. Oma onule Claudiusele tahtis Hamlet kätte maksta, sest too tappis Hamleti isa võimu ja rikkuse ihast. "Võib naeratada ning olla ise lurjus." Selleks mängis Hamlet hullu, et onu valvsust uinutada ­ ebanormaalsetes oludes mõjub loomulik hullusena, kui vale on võimul võib vaid hull endale tõe väljaütlemist lubada. Kuid ta tahtis olla täiesti kindel Claudiuse süüs ­ Hamlet oli mõtleja. "Mõtlemine võtab pinna jalge alt." Humanistina oli tapmine Hamletile loomuvastane ning ta ülesanne oli rohkem ühiskondlikku laadi. Taani õukond oli aga silmakirjalik ja valelik, kus oli ka palju joominguid.

Kirjandus

9

docx

Hamlet - kokkuvõte ja tegelased

Hamlet pettus oma emas, sest Getrudi tunded oli muutlikud ja pinnapealsed. Kuningas Hamlet oli ideaali lähedane, Glaudius tema vastand; ometi sai Glaudius endist kuningast ja abikaasat Getrudi jaoks asendada. Nõrkus, oled naine! Siiski armastas Hamlet oma ema väga ning püüab enese poole võita. Oma onule Claudiusele tahtis Hamlet kätte maksta, sest too tappis Hamleti isa võimu ja rikkuse ihast. Võib naeratada ning olla ise lurjus. Selleks mängis Hamlet hullu, et onu valvsust uinutada ebanormaalsete s oludes mõjub loomulik hullusena, kui vale on võimul võib vaid hull endale tõe väljaütlemist lubada. Kuid ta tahtis olla täiesti kindel Claudiuse süüs Hamlet oli mõtleja. Mõtlemine võtab pinna jalge alt. Humanistina oli tapmine Hamletile loomuvastane ning ta ülesanne oli rohkem ühiskondlikku laadi

Kirjandus

9

docx

W. Shakespeare "Hamlet"

mida joob aga Gertrudis, kes sureb. Hamlet saab vaid riivata mürgise mõõgaga, Laertes saab samuti surmava haava, kuid enne surma jõuavad nad siiski ära leppida ning Hamlet tapab veel enne surma Claudiuse ning jõuab määrata ka oma pärija. Teose põhiprobleem ja 2-3 kõrvalprobleemi Teose põhiprobleemiks on kättemaks hingerahu nimel. Kõrvalprobleemideks peaksin ma seda, et kas ainsaks kättemaksumeetodiks võib tõesti ainult mõrv olla ja kas tuleks kuulata oma südant või siis kedagi teist. Samuti võiks kõrvalprobleemiks pidada seda, kui kaugele on inimene valmis võimu nimel minema.  Hamleti iseloomustus Hamlet oli Taanimaa prints, mõrvatud kuninga Hamleti ning Gertrudise poeg. Hamletit võib pidada ausaks, väärikaks ja sõnapidajaks. Tema isa palus pojal kätte maksta alatu mõrva eest ning Hamlet tegigi seda. Enne isa vaimuga kohtumist ei kahtlustanud Hamlet Claudiust ega oma ema. Ta

Kirjandus

Kommentaarid (5)