· Soojusjuhtivus - soojusenergia kandumine kuumemalt kehalt külmemale kehale aineosakeste vastasmõju tagajärjel. · Sisehõõre - nähtus, mille sisuks on osakeste suunatud liikumise ühtlustumine gaasis ja vedelikus soojusliikumise tagajärjel. · Aerodünaamika - aeromehaanika haru, mis uurib gaaside liikumist ja gaasis liikuvatele kehadele mõjuvaid jõude. · Vedelkristall - vedelik, milles esineb molekulide paiknemisel korrapära. · Pindpinevus - nähtus, mis seisneb vedeliku pinnamolekulide suuremas potentsiaalses energias, võrreldes molekulide energiaga vedeliku sees. Väljendub pinna omaduses kokku tõmbuda, s.t. omandada minimaalset võimalikku pindala. · Pindpinevusjõud - jõud, mis mõjub piki vedeliku pinda seda piiravatele või sellega kontakteeruvatele kehadele. · Pindpinevustegur - näitab, kui suur pindpinevusjõud mõjub selles vedelikus
välisrõhuga. Keemine oleneb- rõhust mis väljaspool vedelikku on. Mida kõrgem on rõhk seda kõrgem on keemis temperatuur. Keemis ja aurumis erinevus- aurumisel toimub molekulide väljumine pinnalt, keemisel aga kogu vedeliku seest. Aurumine- faasisiire, kus vedel aine läheb gaasilisse olekusse. Sulamine- faasisiire, kus tahke aine läheb vedelasse olekusse. Faasisiirde paarid- sulamine ja tahkumine; aurumine ja kondenseerumine. Tahkis- aine, mille molekulide paiknemisel esineb kindel kord. Kristallstruktuur. Pindpinevus- et vedeliku pinnakiht käitub pingule tõmmatud kilena. Kapillaarsus- vedelikutaseme tõus või langus. GAAS- · täidab kogu ruumi · on kokkusurutav · osakesed on paigutatud korrapäratult · liikumine on korrapäratu VEDELIK- · võtab anuma kuju · on voolav · osakeste paigutus on korrapäratu · võnkumine TAHKIS- · kindla kujuga · kindel ruumala
2) Mass tootmiseks on vaja suurt pinda. 3) Fotoelemendid on liialt kallid. SUUREMAD TUULEENERGIA TOOTJAD SAKSAMAA, USA, HISPAANIA Tuuleenergia plussid: 1) Keskkonna säästlik, väike kahjulik toime keskkonnale. 2) Kasutatav resurss(tuul) on tasuta. 3) Eesti seisukohalt praktiliselt piiramatu ressurss, arvestades tuuleparkide rajamise võimalusi rannikumerre 4) Taastuv, puhas ning ammendamatu energialiik. Tuulenergia miinused: 1) Võimalik kahju linnustikule, eriti nende paiknemisel lindudele 2) Negatiivne visuaalne mõju läheduses paiknevatele inimasustustele. 3) Tuuliku labade pöörlemisel tekkiv vibratsioon. Island saab oma elektri ja soojuse maapo ue geotermaalenergiat ära kasutada KASUTAJAD USA ISLAND ITAALIA Geotermaalenergia Geotermaalenergia plussid: 1.Ressurss on praktiliselt piiramatu. 2.Ressurss on tasuta ja ilma töötlemiskuludeta. 3
Gaas, mille omaduste seletamisel ei piisa ideaalse gaasi mudelist. Ülekandenähtused- a) Difusioon- Erinevate ainete segunemine soojusliikumise tagajärjel. b) Soojusjuhtivus- Temperatuuri ( siseenergia) ühtlustumine mingi keha ulatuses soojusliikumise tagajärjel. c) Sisehõõre- Osakeste suunatud liikumine gaasis ja vedelikus soojusliikumise tagajärjel. Vedelkristall- Vedelik, milles esineb molekulide paiknemisel korrapära. Pindpinevus- Vedeliku pinnakihi omadus omandada antud tingimustes võimalikult väiksem pind. Pindpinevusjõud- Jõud, mida kokkutõmbuv vedelikupind avaldab temaga piirnevatele kehadele. Märgamine- Tekib vedeliku ja tahke keha vastastikmõjul ning põhjustab vedelikupinna kõverdumist tahke keha lähedal. Mittemärgamine- Vedelikutilgad püüdlevad kera kuju poole. Nt vesi ei märga rasvaseid pindu.
1. Faas- aine olek, milles keemiline koostis ja füüsikalised omadused on ühesugused 2. Faasisiire- üleminek ühest faasist teise 3. Agregaatolek- aine vorm, mille määrab tema molekulide soojusliikumise iseloom 4. Siirdesoojus- energia/soojus mida tuleb anda kehadele, et toimuks faasisiire 5. Mille poolest erinevad tahke, vedel ja gaasiline faas? 6. Mida nimetatakse kristalliks- aine, mille molekulide paiknemisel on kindel kord 7. Amorfne aine- tahke aine, millel puudub kristallstruktuur ja mis voolab (klaas, plastmass) 8. Monokristall- tervik keha, mille osakeste paigutus eksisteerib ühes ja samas süsteemis 9. Polükristall- keha mis koosneb paljudest erinevatest monokristallidest (päevakivi) 10. Anisotroopia- korrapärase paigutuse korral sõltuvad aine omadused suunast 11. Kristallvõre tüübid: Primitiivsed e. Lihtsad- aatomid paiknevad ainult võreelemendi sõlmpunktides
· Sulamine--faasisiire,kus aine läheb tahkest faasist vedelasse. · Suletud termodünaamiline süsteem--kehade kogum, mis on soojusvahetuses ainult omavahel, mitte aga väljaspool kogumit asuvate kehadega. · Tahke aine--aine, mille võimet voolata me pealiskaudsel vaatlusel ei märk. · Tahkumine ehk kristalliseerumine--faasisiire, kus aine läheb vedelast olekust tahkesse. · Tahkis--aine, mille molekulide paiknemisel esineb kindel kord (kristallstruktuur). Nimetatakse ka kristalliliseks aineks. · Tasakaaluolek--makrokäsitluse olek, kuhu suletud süsteem jõuab iseeneslikult. Tasakaaluolek on kõikide suletud süsteemide lõppolek.Mikrokäsitluses suurima tõenäosusega olek suletud süsteemis. · Tehniline atmosfäär--rõhu ühik 1 at = 0,981*105 Pa. · Termodünaamika--makroskoopiline teooria, mis käsitleb soojusvahetust, soojuse
Entroopia- füüsikaline suurus, mida kasutatakse energia kvaliteedi kirjeldamiseks 3.peatükk Agregaatolek- aine tahke, vedel ja gaasiline olek Reaalne gaas- reaalselt eksisteeriv gaas Soojusjuhtivus- nähtus, mille sisuks on temperatuuri (siseenergia) ühtlustumine mingi keha ulatuses soojusliikumise taajärjel Sisehõõre- nähtus, mille sisuks on osakeste suunatud liikumise ühtlustumine gaasis ja vedelikus soojusliikumise tagajärjel Vedelkristallid- vedelikud, milles esineb molekulide paiknemisel korrapära Pindpinevus- pinnakihi vedeliku omadus säilitada tingimuses võimalikult väiksemat pinda Pindpinevusjõud- jõud, mida kokkutõmbuv vedeliku pind avaldab temaga piirnevatele kehadele Pindpinevustegur- vedeliku pinna piirjoonele mõjuva pindpinevusjõu ja selle piirjoone pikkuse suhe on jääv suurus Märgamine- toimub siis kui vedelik mööda pinda tõkestamatult laiali voolab Mittemärgamine- toimub siis kui mingil alusel asuvad vedelikutilgad püüdlevad kera kuju poole
1) Suhteliselt madal kasutegur. 2) Mass tootmiseks on vaja suurt pinda. 4) Fotoelemendid on liialt kallid. Tuuleenergia plussid: 1) Keskkonna säästlik, väike kahjulik toime keskkonnale. 2) Kasutatav ressurss(tuul) on tasuta. 3) Eesti seisukohalt praktiliselt piiramatu ressurss, arvestades tuuleparkide rajamise võimalusi rannikumerre. 4) Taastuv, puhas ning ammendamatu energialiik. Tuulenergia miinused: 1) Võimalik kahju linnustikule, eriti nende paiknemisel lindudele 2) Negatiivne visuaalne mõju läheduses paiknevatele inimasustustele. 3) Tuuliku labade pöörlemisel tekkiv vibratsioon. Geotermaalenergia plussid: 1.Ressurss on praktiliselt piiramatu. 2.Ressurss on tasuta ja ilma töötlemiskuludeta. 3.Maasoojusest toodetava elektri ja küttesooja hind on odav. 4.Koduses majapidamises on ainsad kulud investeering süsteemi ja elektripumba voolutarbimine. Geotermaalenergia miinused:
1) Suhteliselt madal kasutegur. 2) Mass tootmiseks on vaja suurt pinda. 4) Fotoelemendid on liialt kallid. Tuuleenergia plussid: 1) Keskkonna säästlik, väike kahjulik toime keskkonnale. 2) Kasutatav ressurss(tuul) on tasuta. 3) Eesti seisukohalt praktiliselt piiramatu ressurss, arvestades tuuleparkide rajamise võimalusi rannikumerre. 4) Taastuv, puhas ning ammendamatu energialiik. Tuulenergia miinused: 1) Võimalik kahju linnustikule, eriti nende paiknemisel lindudele 2) Negatiivne visuaalne mõju läheduses paiknevatele inimasustustele. 3) Tuuliku labade pöörlemisel tekkiv vibratsioon. Geotermaalenergia plussid: 1.Ressurss on praktiliselt piiramatu. 2.Ressurss on tasuta ja ilma töötlemiskuludeta. 3.Maasoojusest toodetava elektri ja küttesooja hind on odav. 4.Koduses majapidamises on ainsad kulud investeering süsteemi ja elektripumba voolutarbimine. Geotermaalenergia miinused:
EVOLUTSIOONILISED MUUTUSED Muutused toimuvad – populatsiooniga (väikseim rühm) -liigiga -klassid, riigid jne Kõik muutused toimuvad Väga kaua Geneetilise muutlikkuse allikad – MAKROEVOLUTSIOON 1) Mutatsioonid – seisneb muutustes geenide paiknemisel ja kordusel -enamasti on kahjulikud, aga on ka kasulikke -vastupidavus haigustele, suureneda retsistentsus antibiootikumidele või muuta tema suutlikkust leida toitu 2) Kombinatiivne muutlikkus . ei vii evolutsioonini, sest geenid, alleelid tulenevad varjust välja -alleelide, geenide ümberkombineerimises -esineb vaid suguliselt paljunevatel organismidel -enamasti evolutsioonilisi muutusi ei põhjusta
EVOLUTSIOONILISED MUUTUSED Muutused toimuvad populatsiooniga (väikseim rühm) -liigiga -klassid, riigid jne Kõik muutused toimuvad Väga kaua Geneetilise muutlikkuse allikad MAKROEVOLUTSIOON 1) Mutatsioonid seisneb muutustes geenide paiknemisel ja kordusel -enamasti on kahjulikud, aga on ka kasulikke -vastupidavus haigustele, suureneda retsistentsus antibiootikumidele või muuta tema suutlikkust leida toitu 2) Kombinatiivne muutlikkus . ei vii evolutsioonini, sest geenid, alleelid tulenevad varjust välja -alleelide, geenide ümberkombineerimises -esineb vaid suguliselt paljunevatel organismidel -enamasti evolutsioonilisi muutusi ei põhjusta
kaugusmõõturist, arvutist ja salvestist. Veel kuuluvad mõõdistamiskomplekti prisma koos prisma sauaga, statiiv, treeger (koos adapteriga), aku, termomeeter, baromeeter jm. Elektrontahhümeeteriga saab mõõta prismaga ühenduse korral kauguse, fikseerida elektroonilise horisontaal- ja vertikaalringilugemid. 7. GPS, Glonass, Galileo GPS - Kolme sateliidi olemasolul arvutab vastuvõtja oma asukoha. Nelja satelliidi olemasolul ja sobival paiknemisel saab määrata ka kõrguse merepinnast. Geodeesias kasutatakse mõõtmisel kahte vastuvõtjat (referentsjaam ja rover). Üle 30 km kaugusel asuvas baasjaamast pole võimalik mõõdistamisi sooritada. Glonass - Töötati välja NSV Liidus. Alternatiiviks ja täienduseks USA GPS ning planeeritavale Galileole. Sateliitide ülessaatmist alustati 1982. aastal. 2009. aasta lõpuks oli töökorras 23 sateliiti. Galileo - Euroopa Liidu ja Euroopa Kosmoseagentuuri loodav
konkurentsi alusel. Erinevate gruppide vahel toimub võitlus, mille lõpptulemusena moodustuvad loomulikud piirkonnad. Kontsentriliste vöönditelinnamudel. Burgessi mudel. Sellest morfoloogilisest kirjeldusest arendati üldisem mudel. Teine linna arengut esitav mudel on Hoyti sektormudel - selles mudelis järgib linnamaa kasutus transpordikoridore. Kolmas linna arengumudel on Harrise-Ullmanni mitmekeskuseline mudel – maakasutusvormide suhtelisel paiknemisel põhinev mudel. 1B. Linnamajandus (lk 94-107) Linnamajanduse lähtekohtadeks on uusklassikalise majanduse põhiprintsiibid, mida kasautatakse ruumilises dimensioonis. Nendeks on kontsentrilise ja homogeense linna idee, inimese majanduslikult ratsionaalne käitumine, turu täielikult vaba areng ja lineaarne kaugus kõige olulisema tegurina funktsioonide paiknemisel. Üksiku indiviidi võimalused mõjutada turumajandust on väikesed. Turumajandus on isereguleeriv süsteem, kuhu riik ei peaks
I-voolutugevus[1A] R-juhi takistus[1oom] delta t-ajavahemik[1s] · Ohmi seadus suletud vooluringi kohta: voolutugevus suletud vooluringis on võrdeline vooluallika elektromotoorjõuga ja pöörvõrdeline selle vooluringi kogu takistusega. I-voolutugevus[1A] E-elektromotoorjõud[1V] R-välisosa takistus[1oom] r-vooluallika sisetakistus[1oom] · Elektromotoorjõud on füüsikaline suurus mis võrdub kõrvaljõudude poolt laengu ümber paiknemisel tehtava töö ja selle laengu suhtega. Akj-kõrvaljõudude töö[1J] q-laeng[1C] E-elektromotoorjõud[1V] · Kõrvaljõududeks nimetatakse kõiki teisi jõudusid välja arvatud kulonilisi ehk elektrostaatilisedjõud. · Elektrivoolu tugevus ehk voolutugevus (tähis I) on mingit juhti läbinud elektrilaengu Q hulk ajaühikus. Voolutugevuse mõõtühik SI-süsteemis on amper (tähis A). · Elektritakistus-iga aine sõltuvalt oma omadustest avaldab vabade elektronide
vastuvõtjani jõudmiseks, arvutatakse signaali teekonna pikkus (signaalis sisaldub mitmesugune informatsioon sealhulgas: satelliidi asukoht, signaali saatmise aeg jne.). Kui vastuvõtja teab oma kaugust vähemalt kolmest satelliidist, arvutab ta oma asukoha, kasutades trilateratsiooni meetodit (vähemalt kolme satelliiti on vaja, et määrata oma asukoht tasapinnal (pikkus- ja laiuskraad), nelja satelliidi olemasolul ja sobival paiknemisel saab määrata ka kõrguse merepinnast). Vastuvõtja kella täpsustatakse satelliidilt tuleva signaali järgi.Geodeesias kasutatakse mõõtmistel kahte vastuvõtjat: üks paigutatakse teadaolevate koordinaatidega punktile (referentsjaam) ning teine mõõdetavale punktile või järjestikustele punktidele (rover). NAVSTAR GPS koosneb kolmest osast. Need on kosmose segment (space segment (SS)), kontrollsegment (control segment (CS)) ja kasutaja segment (user segment (US)).
jõudmiseks, arvutatakse signaali teekonna pikkus (signaalis sisaldub mitmesugune informatsioon sealhulgas: satelliidi asukoht, signaali saatmise aeg jne.). Kui vastuvõtja teab oma kaugust vähemalt kolmest satelliidist, arvutab ta oma asukoha, kasutades trilateratsiooni meetodit (vähemalt kolme satelliiti on vaja, et määrata oma asukoht tasapinnal (pikkus- ja laiuskraad), nelja satelliidi olemasolul ja sobival paiknemisel saab määrata ka kõrguse merepinnast). Vastuvõtja kella täpsustatakse satelliidilt tuleva signaali järgi. Süsteemi segmentatsioon: NAVSTAR GPS koosneb kolmest osast. Need on kosmose segment (space segment (SS)), kontrollsegment (control segment (CS)) ja kasutaja segment (user segment (US)). Kosmose segment: Kosmose segment koosneb orbiidil olevatest GPS satelliitidest. GPS süsteem on üles ehitatud 24. satelliidile mis on võrdselt jaotatud kuuele orbiidile
kaksiksool CaCO3 MgCO3. Kaltsiumkarbonaati sisaldavad kriit, marmor, luud, munakoored, teokarbid, pärlid. Kasvuhooneefekti põhjustav süsinikdioksiid on süsinikuühendite põlemise üks produktidest. Kõik elusorganismid sisaldavad väga erinevaid süsinikuühendeid, mida nimetatakse orgaanilisteks ühenditeks. Süsiniku allotroopsed teisendid teemant ja grafiit on väga erinevate omadustega. Põhjus on süsiniku aatomite erineval paiknemisel ainete kristallides. Süsiniku keemilised omadused Põleb sõltuvalt hapniku hulgast, tekib kas vingugaas või süsihappegaas. C + O2 = CO2 või 2C + O2 = 2CO. Reageerib metallioksiididega Fe2O + 3C = 2Fe + 3CO. Reageerib vesinikuga C + 2H2 = CH4 (soogaas). Reageerib veeauruga C + H2O => CO + H2 ja nool ülesse (veegaas) 1. Reageerivad lihtainetega (tuntuim nendest hapnik, tekivad oksiidid). 2. Kõrgemal temperatuuril reageerivad väävliga. 3
10. Milleks vajavad inimesed rekreatsioonialasid? Inimesed vajavad rekreatsioonialasid peamiselt tervislikel põhjustel nii psüühilistel, sotsiaalsetel kui ka füüsilistel. Rohelus võimaldab inimestele meeldivaid elamusi nii suhetes loodusega kui ka teiste inimetega, lisaks on rohealad seotud tiheasula või inimeste kodukoha identiteediga ning tiheasulaga kokkukuuluvustunde tekkimisega. 11. Mis on oluline rekreatsioonialade paiknemisel kasutajaskonna suhtes? Oluline on rekreatsioonialade kaugus elu või tööpaikadest ja nende alade suurus. Kõrge motivatsiooniga kasutajad (nt tervisejooksjad, ratturid) võivad läbida kuni km sihtkohta jõudmiseks. Lapsed ja vanurid suudavad läbida 50-300 m oma elukohast, tööeas täiskasvanud 300-500 m üldine reegel 8-10 minutit. 12. Milliseid erinevaid rekreatsioonialasid inimesed tiheasulas vajavad?
Soone asetuse järgi puidus jagatakse lehtpuud kahte rühma : hajulisoonelised puuliigid sooned asuvad aastarõngas hajutatult. Hajulisoonelised liigid on : kask, haab, pärn rõngassoonelised puuliigid : suured sooned on koondunud aastarõnga kevadossa ja moodustavad seal hästi eristatava rea Rõngassoonelised liigid on : tamm, saar, Soonte paiknemine aastarõngas Puuliikide määramisel on peamine tähtsus soonte suurusel (läbimõõdul), nende paiknemisel ja seisukorral (lahtiselt või kinniselt). Kõik need iseärasused on näha ristlõikes. 5.4. Säsikiired. Säsikiired on puidu radiaallõikepinnal nähtavad jooned, mis ümbritsevast puidust erinevad oma värvuselt ja läikelt. Säsikiired esinevad nii okas- kui lehtpuudel. Eriti hästi on säsikiired nähtavad tammel ja pöögil. Säsikiired on puidus olevad radiaalsuunalised moodustised, mis koosnevad elavatest rakkudest ja nende
Muutuva magnetvälja poolt tekitatud elektriväljal on teistsugune struktuur kui elektrostaatilisesl väljal. Selle elektrivälja jõujoontel pole algust ega lõppu vaid need onkinnised kõverad nagu magnetvälja jõujoonedki. Sellist välja nim.pööriselektriväljaks. põõriselektrivälja jõujoonte suund ühtib induktsiooni voolu suunaga. Jõud, millega see väli mõjutab laengut q avaldub endiselt valemiga F=qE. Pööriselektri välja töö positiivse ühik laengu ümber paiknemisel ,suletud liikumatu juhi ühekordsel läbimisel = induktsiooni elektromotoorjõuga selles. Väga tugevad induktsioonivoolud võivad tekkida massiivsetes juhtides, selliseid voole nim. Foucault(fukoo) vooludeks ehk pöörisvooludeks. Pöörisvoole võib kasutada juhtide soojendamiseks. Paljudel jutudel onpöörisvoolud kahjulikud. Põhjustade energiakadusid, sellepärast ei tehta: transformaatoritele, elektrimootoritele ja generaatoritelemassivseid
Juhis eralduva soojuse hulk on võrdeline tema takistusega, voolutugevuse ruudu ja ajaga. Q=RI2t, Kuidas arvutada voolu võimsus? Võrdub pinge ja voolutugevuse korrutisega, iseloomustad elektrivoolu tööd ühes ajaühikus. N=UI Jadaühenduse korral N=I2R; N=A/t, rööpühendusel N=U2/R Mida väidab Ampere'i seadus? Vooluga juhtmete vastastikmõju on täiesti samasugune nagu püsimagnetite vastastikmõju. Mis on 1 Tesla? 1 Tesla on selline magnetväljainduktsioon, kus 1m jõujoonte risti paiknemisel 1A F N B= = voolutugevusega juhile mõjub jõud 1N. I * l * sin A * m * sin 90 F = B * I * l * sin Millised on magnetvälja jõujoone? Magnetvälja jõujooned on kinnised kõverad. Kuidas leida magnetinduktsiooni vektori suunda? Vasakukäe reegli abil- magnetinduktsioon suubub peopessa, väljasirutatud sõrmed näitavad
· Stockholm (685 000) · Göteborg (434 000) · Uppsala (237 000) · Kiruna (168 000) (L. Metsküla 2005) Rootsis elab 8,6 miljonit inimest. Nendest 90% elab maa lõuna osas. Rootsis on väga suur protsent linna rahvastikku - üle 85% rahvastikust elab linnades. (Ülar Praakel, 2006) Enamus suurimaid linne asub kuningriigi lõunaosas, Läänemere ääres. Linnad paiknevad selliselt, et vanasti oli oluliseks argumendiks linnade paiknemisel mere lähedus kaubavahetuse jaoks. Samtui ka selle pärast,et seal on põhjamaadele omane kliima natukene pehmem. (L. Trunin 2005) 9 4. Energia Pärast 1973. aasta naftakriisi on Rootsi energiapoliitika vähem sõltuv naftast. Pühendutakse rohkem hüdro- ja tuumaenergiale. ( Vikipeedia, 2007) Rootsi valitsus on seadnud uueks poliitiliseks eesmärgiks luua vajalikud tingimused, et
Inimesed vajavad loodust ja alates teatud asustustihedusega tiheasulais haljaid alasid peamiselt ter-vislikel põhjustel - nii psüühilistel, sotsiaalsetel kui ka füüsilistel. Ühelt poolt võimaldab rohelus inimestele meeldivaid elamusi nii suhetes loodusega kui ka teiste inimestega ja teiselt poolt on rohealad tihedalt seotud tiheasula või inimeste kodukoha identiteediga ning tiheasulaga kokku- kuuluvustunde tekkimisega. 11. Mis on oluline rekreatsioonialade paiknemisel kasutajaskonna suhtes? Inimeste juures on oluline rekreatsioonialade kaugus elu või tööpaikadest ja nende alade suurus. Sisu ja kasutuskvaliteet on rekreatsioonialade puhul sama olulised kui alade suurus ja kaugus kodust või töökohast. Need peavad rahuldama kõigi vanusgruppide vajadusi. Nt jalutusalad ja mänguväljakud. 12. Milliseid erinevaid rekreatsioonialasid inimesed tiheasulas vajavad? 1) Suured müravabad rohealad: Looduslik parkmets, Liigirikas park, Metsapark,
osad risti. tõepoolest Vastasel elektrilaenguga. korral oleks esile väljatugevuse ümberjaotumine juhis kutsub elektrivälja · Need laengud on suuruselt võrdsed ja märgilt vektoril muutumise. juhiJuhis pinnaga paralleelne tekib laengute komponent, ümber-paiknemisel · vastupidised. mis kutsuks vastupidise esile laengute suunaga liikumise, elektriväli, s.o. mis kompenseerib · Erinimeliste laengute eraldumist elektrivälja asetatud välise elektrivälja. elektrivoolu piki Vabade juhi laengute pinda. Seega liikumine
tahke aine molekuli vahel, siis on tegemist märgamisega. Kui vedelik mööda pinda tõkestamatul laiali valgub. Mittemärgamine . Kui vastasikmõju kahe vedeliku molekuli vahel on tugevam kui vedeliku ja tahke aine moelkuli vahel on tegemist mittemärgamisega. (Kui vedelik üritab võta kera kuju. ( Vesi rasvasel pinnal)) Pindpinevustegur - Kapillaarsus Vedelike tõusumine,laskumine peentes torudes. Tahkis aine, mille molekulide paiknemisel esineb kindel kord (kristallstruktuur). Amorfne aine tahke aine, millel puudub kristallstruktuur ja millel on omadus voolata. Monokristall Terviklik keha, mille osakeste paigutuses eksisteerib üks ja seesama süsteem. Polükristall Keha, mis koosneb paljudest erinevalt orienteeritud monokristallidest. Anisotroopia Monokristallide põhiomadus, mis seisneb selles, et kristalli füüsikalised omadused sõltuvad suunast.
personaalarvutite müügid, annab parema orienteerituse tootele. Eelised: ühe tootega seotud tegevusi hõlbus koordineerida; otsustamine kiirem, tulemuslikum; tooterühmade töötulemusi hõlpus hinnata, arvepidamine lihtne. Puudused: juht võib keskenduda ainult oma tootele, jätta org kui terviku huvid tahaplaanile; halduskulud suurenevad, kuna igas osakonnas on spetsialistid turunduse ja finantsanalüüsi valdkonnas. Org struktuur asukoha järgi põhineb allüksuste eri kohtades paiknemisel. Asukohad võivad varieeruda linnaosadest maailmajagudeni. Eeliseks on org kohandatavus mitmesuguste keskkonnatingimustega ja klientide väga erinevate nõuetega. Puuduseks on koordineerimiseks vajatav arvukas haldusaparaat. Org struktuur tarbijate järgi peetakse silmas eelkõige tarbijate erinevaid huve ning allüksused luuakse suhtlemaks klientide eri rühmadega. Selliselt jaotatakse näiteks pankade laenuosakondades, kus on eraldi osakonnad äri- ja eraklientidele
t-aeg[1s] q-laegn[1C] P-võimsus[1W] Ohmi seadus suletud vooluringi kohta: voolutugevus suletud vooluringis on võrdeline vooluallika elektromotoorjõuga ja pöörvõrdeline selle vooluringi kogu takistusega. I-voolutugevus[1A] E-elektromotoorjõud[1V] R-välisosa takistus[1oom] r-vooluallika sisetakistus[1oom] · Elektromotoorjõud on füüsikaline suurus mis võrdub kõrvaljõudude poolt laengu ümber paiknemisel tehtava töö ja selle laengu suhtega. Akj-kõrvaljõudude töö[1J] q-laeng[1C] E-elektromotoorjõud[1V] · Kõrvaljõududeks nimetatakse kõiki teisi jõudusid välja arvatud kulonilisi ehk elektrostaatilisedjõud. · Elektrivoolu tugevus ehk voolutugevus (tähis I) on mingit juhti läbinud elektrilaengu Q hulk ajaühikus. Voolutugevuse mõõtühik SI-süsteemis on amper (tähis A).
osakeste suunatud liikumise ühtlustumine gaasis ja vedelikus soojusliikumise tagajärjel Pindpinevus- vedelike omadus püüda säilitada antud tingimustes võimalikult väiksem pind Märgamine- toimub, kui vedeliku molekulide omavahelised tõmbejõud on väiksemad kui vedeliku ja tahke aine molekulide vahel Mittemärgamine- toimub, kui vedeliku molekulide omavahelised tõmbejõud on suuremad kui vedeliku ja tahke aine molekulide vahel Tahkis- aine, mille molekulide paiknemisel esineb kindel kord Faasisiire- aine üleminek ühest faasist teise (sulamine ja tahkumine, aurumine ja kondenseerumine, sublimatsioon ja härmatumine, rekristallisatsioon) Sulamine- faasisiire, kus aine läheb tahkest faasist vedelasse Tahkestumine- faasisiire, kus aine läheb vedelast olekust tahkesse Aurumine- faasisiire, kus aine läheb vedelast olekust gaasilisse Kondenseerumine- faasisiire, kus aine läheb gaasilisest olekust vedelasse Erisoojus-
Eelised: ühe tootega seotud tegevusi on hõlbus kordineerida. Otsustamine on kiirem ja tulemuslikum. Töörühmade töötulemusi on hõlpus hinnata, arvepidamine on lihtne. Puudused: Juht võib keskenduda ainult oma toodetele ja jätta organisatsiooni kui terviku huvid tahaplaanile. Halduskulud suurenevad, kuna igas osakonnas peavad olema oma spetsialistid nii turunduse kui ka finantsanalüüsi valdkonnas. 6. Organisatsiooni struktuur asukoha järgi. Põhineb allüksuste eri kohtades paiknemisel. Asukohad võivad varieeruda linnaosadest maailmajagudeni. Eeliseks on organisatsiooni kohandatavus mitmesuguste keskkonnatingimustega ja klientide väga erinevate nõuetega. Puuduseks on kordineerimiseks vajatav arvukas haldusaparaat. 7. Organisatsiooni struktuur tarbijate järgi. Sellise struktuuri puhul peetakse silmas eelkõige tarbijate erinevaid huve ning allüksused luuakse suhtlemaks klientide eri rühmadega. Selliselt
Kuigi on täheldatud hammustuste jälgi kaitse tõttu konkureerivatel isastel, siiski päris hammustavaid rünnakuid ei ole peaaegu üldse täheldatud. Neil närilistel on väga stabiilsed karja suhted ning nende hierarhiline süsteem vägagi lineaarne, siis kaheaastase uuringu põhjal täheldati, et neil on väga selged ja stabiilsed suhted, et selle kahe aasta jooksul toimus vähem kui 5% muutusi uuritavas populatsioonis. Kapibaaradel on tavaline süsteem karjas paiknemisel: kõige tugevamad ja domineerivamad isendid on karja keskosas ning nõrgemad ja allasurutumad on tõrjutud ääreossa, kes on kiskjatele palju kergemini kätte saadavamad ja enamjaolt annavad nemad karjale märku, kui kuskilt läheneb oht. Siiski ei ole nii lineaarne suhe kõige domineerivama ja teisel kohal oleva isase vahel, kui ülejäänud karjas olevate isendite oma. Karja juhil on esimesena juurdepääs parimatele toidualadele, püherdamise ja suplemise
Metsküla 2005) - Uppsala (237 000) - Kiruna (237 000) - Sundsyall - Örebro - Kalmar - Linköping - Jönköping Rootsis elab üle 9 miljoni inimese. Nendest 90% elab maa lõuna osas. Rootsis on väga suur protsent linna rahvastikku üle 85% rahvastikust elab linnades. Enamus suurimaid linne asub kuningriigi lõunaosas, Läänemere ääres. Linnad paiknevad selliselt, et vanasti oli oluliseks argumendiks linnade paiknemisel mere lähedus kaubavahetuse jaoks. Samuti ka selle pärast, et seal on põhjamaadele omane kliima natukene pehmem. ENERGIAMAJANDUS Energiavarasid pole. Rootsi toodab energiat põhiliselt hüdroelektrijaamadest ja tuumaelektrijaamadest (94% kogu toodangust). 70% toorenergijamaterjalist imporditakse. Ainukesed enda energiavarad, mida Rootsi kasutab, on nn. biokütus, mis tuleb põhiliselt saepurust, palkidest, prügist jne. Riik impordib õli, gaasi, ja kivisütt.
Elektriline potentsiaalne energia laetud keha energia välises elektriväljas ühik džaul, aatomi ja elektroni energia mõõtmisel kasutatakse ühikud eV. Potentsiaalida vahe e. pinge Energia muutumise mõõduks kehadevahelise vastasmõju korral on töö. Elektrostaatilise välja jõudude töö A elektrilaengu q ümberpaiknemisel selles väljas võrdub laengu potentsiaalse energia muudu vastandväärtusega. Elektrostaatilise välja jõudude töö laengu ümber paiknemisel selles väljas võrdub laengu suuruse ja laengu lükkumise trajektoori alg- ja lõpppunkti potentsiaalide vahe korrutisega. Kuna elektrostaatilise välja jõudude töö laengu ümberpaiknemisel ei sõltu laengu liikumise trajektoori kujust, siis ei sõltu trajektoori kujust ka nende elektrivälja punktide potentsiaalide vahe. 8. Juhid ja dielektrikud elektriväljas. Dipool elektriväljas. Varjestamine, mikrolaineahi. Juht elektriväljas
Eelised: · Ühe tootega seotud tegevusi on hõlpus koordineerida; · Otsustamine on kiirem ja tulemuslikum; · Tooterühmade töötulemusi on hõlpus hinnata, arvepidamine lihtne; Puudused: · Juht võib keskenduda ainult oma tootele ja jätta organisatsiooni kui terviku huvid tahaplaanile; · Halduskulud suurenevad, kuna igas osakonnas peavad olema oma spetsialistid nii turunduse kui ka finantsanalüüsi valdkonnas. 20. Struktuur asukoha järgi põhineb allüksuste eri kohtades paiknemisel. Asukohad võivad varieeruda linnaosadest maailmajagudeni. Eelised: · Organisatsiooni kohandatavus mitmesuguste keskkonnatingimustega ja klientide väga erinevate nõuetega Puudused: · Koordineerimiseks vajatav arvukas haldusaparaat 21. Struktuur tarbijate järgi. Sellise struktuuri puhul peetakse silmas eelkõige tarbijate erinevaid huve ning allüksused luuakse suhtlemaks klientide eri rühmadega. Näiteks jaotus pankade laenuosakondades eraldi osakondadeks äri- ja eraklientidele.
Eelised: · Ühe tootega seotud tegevusi on hõlpus koordineerida; · Otsustamine on kiirem ja tulemuslikum; · Tooterühmade töötulemusi on hõlpus hinnata, arvepidamine lihtne; Puudused: · Juht võib keskenduda ainult oma tootele ja jätta organisatsiooni kui terviku huvid tahaplaanile; · Halduskulud suurenevad, kuna igas osakonnas peavad olema oma spetsialistid nii turunduse kui ka finantsanalüüsi valdkonnas. 20. Struktuur asukoha järgi põhineb allüksuste eri kohtades paiknemisel. Asukohad võivad varieeruda linnaosadest maailmajagudeni. Eelised: · Organisatsiooni kohandatavus mitmesuguste keskkonnatingimustega ja klientide väga erinevate nõuetega Puudused: · Koordineerimiseks vajatav arvukas haldusaparaat 21. Struktuur tarbijate järgi. Sellise struktuuri puhul peetakse silmas eelkõige tarbijate erinevaid huve ning allüksused luuakse suhtlemaks klientide eri rühmadega. Näiteks jaotus pankade laenuosakondades eraldi osakondadeks äri- ja eraklientidele.
otsustamise saab delegeerida kompetentsematele isikutele; juhtidel jääb aega tegeleda strateegiliste küsimustega; toimub töötajate rahulolu kasv ja areng (juhtidele järelkasvu kasvatamine) 15. Millal on juhtimisulatus suurem või väiksem (millest see oleneb)? Optimaalne juhtimisulatus on 3-7 in Väiksem juhtimisulatus on enamasti keerulise töö puhul Suurem juhtimisulatus on stabiilse ja rutiinse, standardiseeritud töö puhul, töötajate paiknemisel kindal alal, töötajate kõrge oskuste taseme puhul, alluvate sarnaste tööülesannete puhul 16. Millised on peamistele struktuuritüüpidele (funktsionaalne struktuur, divisjonistruktuur, maatriksstruktuur püsiv ja ajutine, võrkstruktuur, virtuaalsed meeskonnad) iseloomulikud jooned ning millised on nende struktuuride plussid ja miinused? Struktuuritüübid: funktsionaalne struktuur osakonnad, kus igaüks täidab oma tööülesandeid.
Aatomi ja elektroni energia mõõtmisel kasutatakse ühikud eV. 1eV=1,6* J Potentsiaalida vahe e. pinge Energia muutumise mõõduks kehadevahelise vastasmõju korral on töö. Elektrostaatilise välja jõudude töö A elektrilaengu q ümberpaiknemisel selles väljas võrdub laengu potentsiaalse energia muudu vastandväärtusega. Elektrostaatilise välja jõudude töö laengu ümber paiknemisel selles väljas võrdub laengu suuruse ja laengu lükkumise trajektoori alg- ja lõpp- punkti potentsiaalide vahe korrutisega. Kuna elektrostaatilise välja jõudude töö laengu ümberpaiknemisel ei sõltu laengu liikumise trajektoori kujust, siis ei sõltu trajektoori kujust ka nende elektrivälja punktide potentsiaalide vahe Pinge on 1 volt, kui laengu 1 kulon ümberpaigutamiseks vooluringis või selle osas kulub tööd 1 džaul. Punktlaeng elektriväljas
7 Juhtimise alused: EKSAMIKS | 16. detsember 2008 Tippjuhtkond Toode 1 Toode 2 Personal Tootmine Arvestus Personal Tootmine Arvestus Sruktuur asukoha järgi põhineb allüksuste eri kohtades paiknemisel. Asukohad võivad varieeruda linnaosadest maailmajagudeni. Tippjuhtkond Aasia Euroopa Aafrika piirkond piirkond piirkond Struktuur tarbijate järgi peetakse silmas ennekõike tarbijate erinevaid huve ning allüksused luuakse suhtlemiseks klientide eri rühmadega.
On terve rida linnu, millel on teatud osa kaitsemüürist säilinud, kuid neid on siiski suhteliselt vähe. Väga paljudes linnades on uusajal linnamüür ära hävitatud ning hooned peale ehitatud ning seda ei ole võimalik näha. Tallinn on kogu Euroopa ulatuses märkimisväärne, kuna seal on keskaegset linnamüüri säilinud väga suurel määral võrreldes teiste linnadega. Linna kindlustused on aja jooksul väga tõsiselt muutunud. Paljudes linnades on juba linna paiknemisel arvestatud teatud looduslike eelistustega, et seda linna saaks võimalikult hästi kaitsta. Kaitseelemendid, mis keskaegsete linnade juures leiduvad, on küllaltki erinevad. Rajatud kunstlikud kindlustused võivad sisaldada endas valle, müüre, torne, väravate kindlustusi ning lisaks neile on sageli linnamüüri ees vallikraav või muu veetõke. Vallikraavi üheks eesmärgiks on vastase ligipääsu raskendamine, kuid teiseks ning võib-olla veelgi
Hallitus- Lihal arenevad hallitusseened õhu suure niiskusesisalduse ja õhu halva ringluse korral. Hallitusseente arenguks on sobiv liha normaalne happeline keskkond (5,2-7,0). Hallitus on võimeline arenema ka miinustemperatuuridel (-10 °C), seega võib liha hallitada ka külmkambrites säilitamisel. 27. Liha mittemikrobiaalne riknemine (umbumine) Umbumist esineb tapasoojal lihal, kui autolüüsi käigus tekkivad gaasid ei saa lihast eralduda. Tekib tapasooja liha paiknemisel virnades üksteise peal ning seejuures on takistatud ka õhu juurdepääs. Umbumise vältimiseks tuleb liha jahutada nii, et õhul oleks vaba juurdepääs kogu rümba pinnale. Umbunud lihal on hapukas lõhn, veidi rohekas värvus ja pehme konsistents. 28.Kõrvallõhnade neeldumine Liha absorbeerib oma konsistentsi ja struktuuri tõttu kergesti lenduvaid aineid. Eriti hästi neelduvad lihas puuviljalõhnad. Seega võib liha omandada paljude ainete kõrvallõhnu, kui seda säilitada lõhnavas
linnakeskuses või kergetööstuse piirkonnas. Sellest kaugemal paiknevad elanike pendelrändel põhinevad magamislinnad. Linnamajandus (lk 94-107) Linnamajanduse lähtekohtadeks on uusklassikalise majanduse põhiprintsiibid, mida kasutatakse ruumilises majanduses. Nendeks on kontsentrilise ja homogeense linna idee, inimeste majanduslikult ratsionaalne käitumine, turu täielikult vaba areng ja lineaarne kaugus kõige olulisema tegurina funktsioonide paiknemisel. Tegemist on normatiivse lähenemisega, mis selgitab kuidas linnad peaksid arenema, mitte aga kuidas nad on reaalselt arenenud. Uusklassikalise majanduse põhiprintsiipide järgi indiviidide ja ettevõtete käitumist uurides saadakse aru majanduse ja ühiskonna iseloomust.Üksiku indiviidi võimalused mõjutada turumajandust on väiksed. Turumajandus on isereguleeriv süsteem, kuhu ka riik ei peaks sekkuma. J.H von Thüneni mudel- selgitab erinevate toodete paigutumist ning maa majanduslikku
5. Nimeta organisatsiooni struktuuri tüüpe ja iseloomusta neid. Funktsionaalne struktuur sarnaseid tegevusi sisaldavate tööde grupeerimine Struktuur toodete järgi ettevõttel on parem orienteeritus toodetele, millega turul ollakse(N: üks osakond tegeleb tarkvara müügiga ja teine personaalarvutite müügiga) Struktuur asukoha järgi - põhineb allüksuste eri kohtades paiknemisel. Asukohad võivad varieeruda linnaosadest maailmajagudeni Struktuur tarbijate järgi peetakse silmas eelkõige tarbijate erinevaid huve ning allüksused luuakse suhtlemaks klientide eri rühmadega. (N: üksikkliendid, väikeettevõtted, suurettevõtted) Maatriksstruktuur - rakendatakse sageli konkreetse projekti ettevalmistamiseks ja elluviimiseks Meeskondlik struktuur sarnaneb maatriksstrukuuriga, kuid on odavam
emmigrandid. Unitaarsetel organismidel on kindel kuju. Elu algab viljastumisest. Siis moodustub sügoot, mis kinnitub emakaseinale ja algab looteline areng. Loode kasvab kuni sünnini. Laps kuni 18nda aastani. Modulaarse struktuuriga organismid areng toimub hoopis teisiti. Sügoot areneb ühes ehitusühikust moodulist, mis produtseerib omakorda uusi mooduleid. Modulaane struktuur taimedes põhineb moodulite suurusel, hulga, paiknemisel ja ehituslaadil. Mõned moodulid kasvavad horisontaalselt, teised vertikaalselt jne. Modulaarse struktuuriga organismid koosnevad väga erinevast arvust põhiüksustest, nende areng on ettearvamatu ja sõltub suuresti keskkonnast. Need on taimed, käsnad, korallid, kõhtjalgsed, hüdraloomad, algloomad, seened. Rametid moodulid, millel on kalduvus iseseisvalt eksisteerida kännise ja populatsiooni potentsiaalselt iseseisev haru e osa-organism. Kännis on
kõikuma mingi kindla tasandi ümber. See saavutatakse momendil kui populatsiooni arvukus saab vastavusse keskkonna ressurssidega. 34.Eluvormi mõiste. Mille alusel eristas Raunkiaer taimede eluvorme? Eluvorm –ökoloogilis morfoloogiliselt sarnased organismide rühmad. Ühte eluvormi arvatakse liigid, mis päritolust olenemata on evolutsiooni vältel omandanud ühesugused kohastumusi teatavais tingimustes elamiseks. Raunkiaeri liigitus põhines taimede uuenemispungade olemasolul ja paiknemisel ebasoodsate aastaaegade ehk kriitiliste eluperioodide (külm talv, põuane suvi) üleelamiseks. Põhirühmad on fanerofüüdid (mitmeaastased taimed, uuenemispungad kõrgemal kui 25 cm maapinnast), kamefüüdid (mitmeaastased, 0,25 – 0,3 m, kuiv võikülm kliima), hemikrüptofüüdid (mitmeaastased, maapinnal või mulla pinnakihis), krüptofüüdid (mitmeaastased, mullas või veekogu põhjas), terofüüdid (üheaastsed, ebasoodne aeg seemnetena). 35
signaalil satelliidilt vastuvõtjani jõudmiseks, arvutatakse signaali teekonna pikkus (signaalis sisaldub mitmesugune informatsioon sealhulgas: satelliidi asukoht, signaali saatmise algusaeg jne.). Kui vastuvõtja teab oma kaugust vähemalt kolmest satelliidist, arvutab ta oma asukoha, kasutades trilateratsiooni meetodit (vähemalt kolme satelliiti on vaja, et määrata oma asukoht tasapinnal (pikkus- ja laiuskraad), nelja satelliidi olemasolul ja sobival paiknemisel saab määrata ka kõrguse merepinnast). Vastuvõtja kella täpsustatakse satelliidilt tuleva signaali järgi (satelliidil on peal 4 ülitäpset aatomkella korraga kasutusel vaid 1). Süsteemi segmentatsioon NAVSTAR GPS koosneb kolmest osast. Need on kosmose segment (space segment (SS)), kontrollsegment (control segment (CS)) ja kasutaja segment (user segment (US)). Kosmose segment Kosmose segment koosneb orbiidil olevatest GPS satelliitidest. GPS süsteem on üles
signaalil satelliidilt vastuvõtjani jõudmiseks, arvutatakse signaali teekonna pikkus (signaalis sisaldub mitmesugune informatsioon sealhulgas: satelliidi asukoht, signaali saatmise algusaeg jne.). Kui vastuvõtja teab oma kaugust vähemalt kolmest satelliidist, arvutab ta oma asukoha, kasutades trilateratsiooni meetodit (vähemalt kolme satelliiti on vaja, et määrata oma asukoht tasapinnal (pikkus- ja laiuskraad), nelja satelliidi olemasolul ja sobival paiknemisel saab määrata ka kõrguse merepinnast). Vastuvõtja kella täpsustatakse satelliidilt tuleva signaali järgi (satelliidil on peal 4 ülitäpset aatomkella korraga kasutusel vaid 1). Süsteemi segmentatsioon NAVSTAR GPS koosneb kolmest osast. Need on kosmose segment (space segment (SS)), kontrollsegment (control segment (CS)) ja kasutaja segment (user segment (US)). Kosmose segment Kosmose segment koosneb orbiidil olevatest GPS satelliitidest. GPS süsteem on üles
2.Põhjustab spetsialistide arvu suurenemist 3. Kõrgema juhi mõjutamise võimalused 4. Konflikte põhjustav Struktuur toodete järgi annab parema orienteerituse toodetele Personal Toode 1 Tootmine Arvestus Tippjuht Personal Toode 2 Tootmine Arvestus Struktuur asukoha järgi põhineb allüksuste eri kohtades paiknemisel. Asukohad võivad varieeruda linnaosadest maailmajagudeni. Aasia piirkond Tippjuhtkond Euroopa piirkond Aafrika piirkond struktuur tarbijate järgi peetakse silmas ennekõike tarbijate erinevaid huve ning allüksused luuakse suhtlemiseks klientide eri rühmadega. Jaemüük Tippjuhtkond Müük valitsusele Müük tootmisele Lineaarne juhtimisstruktuur
võrdel määral kui vasutpidises suunas, nimetatakse.....optiliselt aktiivseteks ühenditeks.... Millistel eelnimetatud stereoisomeeridel on selline omadus? Enantiomeerid? 10. Loetlege tähtsamad monosahhariidide derivaadite rühmad. Iseloomustage nende molekulide keemilist ehitust ja bioloogilist rolli. Suhkurhapped - Kuna tegu on happelise monosahhariidi derivaadiga, siis sahhariidi molekuli külge on pandud karboksüülrühm. On kaks võimalust karboksüülrühma paiknemisel molekulis: C-1 asendis (aldoonhapped), C-6 asendis (uroonhapped). Molekuli struktuur on lineaarne. Suhkuralkoholid - Hüdroksüülrühm (OH) on asendatud C-1 asendis. Molekuli struktuur on lineaarne. Näiteks: sorbitool, glütserool, mannitool ja teised. Desoksüsuhkrud - Üks või mitu hüdroksüülrühma (OH) on vesinike asemel asendatud. Reeglina on see teise süsiniku juures (C-2). Näiteks: 2-desoksü-D-riboos Suhkruestrid - Mõni hüdroksüülrühm (OH) on asendatud fosfaatrühmaga
3 jaguneb 2 sektsiooniks ( 1l-2l) ja käik 3.4 3 sektsiooniks (1b-3b) (Tõrv, 2008). Andmete kogumiseks kasutati andmelehte (Lisa 2). Lisaks talvituvale liigile ja sektsiooninumbrile märgiti andmelehele ka nahkhiire asukoht. Paiknemiseks oli kolm 34 võimalust: seinal, laes või praos. Täpsustamiseks kasutatakse paiknemise määramiseks ka tunnuseid: avatud, augus või praos. Nahkhiire paiknemisel seinal tuli tabelisse märkida kõrguse kategooria: <1m, 1-2m, >2m. Ametlikud loendused toimusid kahel perioodil. Talvitusperioodil 2007/2008 toimusid loendused, milles osales 3-4 inimest kuupäevadel: 9.11.2007, 16.12.2007, 19.01.2008, 17.02.2008, 19.03.2008, 12.04.2008 (Tõrv, 2008). Perioodil 2008/2009 toimusid loendused kuupäevadel: 24.10.2008, 23.11.2008, 14.12.2008, 30.01.2009, 28.02.2009, 28.03.2009.
(Reisdorff jt 1993.) Alla kolme kuused lapsed on ninahingajad ja ninasõõrmed on väikesed, eelkõige enneaegsetel vastsndinutel, mistõttu võib takistus ninas põhjustada hingamisraskusi (Tunell 1998.). Keel on võrreldes täiskasvanutega proportsionaalselt trahheast suurem, mis muudab suuõõne väiksemaks ja seega ka suurendab võimalikku hingamisteede obstruktsiooni. Vähene lihastoonus nii alalõuas kui ka keeles võib keele tahapoole paiknemisel põhjustada hingamisseiskust. Veresoonterikkad igemed ja väikelaste puhul õrnalt kinnitunud hambad võivad juba väikesel manipulatsioonil põhjustada verejookse (Reisdorff jt 1993). Epiglottis on suurem, jäigem ja horisontaalsem, V-kujuline, mis järjest arenedes on täiskasvanu eaks U-kujuline (Tsaikina 2005). Paikneb tagumiselt 450 nurga all, seega vertikaalsemalt ja keelepärale lähemal. Kõik need tegurid muudavad epiglottisega manipuleerimise keerulisemaks (Kallas jt 1999).
Eestis võiks selleks olla näiteks energiametsana kasvatatav hall- lepik või paberipuuks kasvatatav hübriidhaab. Puhtpuistute kasvatamisel on eeliseks on lihtsus nii kultuuride rajamisel kui hooldamisel. Samuti on kergem ajastada hooldus- ja uuendusraieid. Segametsade eelised: Tavaliselt on segamets tootlikum: viljakal kasvukohal on kuuse-lehtpuu segametsast võimalik saada 20% rohkem puitu kui puhtkuusikust või puhtkaasikust samal kasvukohal, kuna iga puuliigi juurestiku paiknemisel on omad iseärasused (kuusel ülemistes mullahorisontides, lehtpuudel alumistes). Nii kasutatakse mulla potentsiaalne viljakus paremini ära ja valgusnõudlikku puuliiki pealpool ja varjutaluvat allpool kasvatades kasutavad puud efektiivsemalt valgust. Okaspuude varis annab happelise kõdu ja soodustab leetumist, lehtpuude varise lagunemisel tekivad aga huumusained ja seega kuuse-lehtpuu segametsa mõju mullatekkeprotsessidele on soodsam kui puhtkuusikute puhul.
annaabi.ee 
