Geodeesia kordamismaterjal eksamiks (3)

1. Riigi geodeetilise võrgu jagunemine. I ja II klassi võrguks ja tihendusvõrguks, Nivelleerimise I, II ja III klassi võrguks, Gravimeetriliseks I, II ja III klassi võrguks, Mareograafiliseks võrguks. 2. Horisontaalid Horisontaal on mõtteline joon, mille kõik punktid asuvad ühesugusel kõrgusel. Järjestikku asuvate samakõrgusjoonte kõrguste erinevus on ühesuurune, seda nimetatakse reljeefi lõikevaheks. 3. Joone mõõtmine lindiga Joone pikkuse mõõtmisel selgitakse mitu korda mahub lindi pikkus mõõdetava joone pikkusesse, millele lisandub jääk. Mõõtmist teostatakse samaaegselt kahe mõõtjaga. Selleks,et jäägi mõõtmine toimub vigadega peab lindi null olema tagumise mõõtja poolel. Mõõdetud joone pikkus d saadakse valmiga d=20(30,50,100)n+jääk, kus n on tagumise mõõtja käes olev mõõtevarraste arv ja 20(30,50,100) on lindi pikkus meetrites. Joone mõõtmisi teostatakse vähemalt kaks korda, edasi ja tagasi suunas, et vältida vigu. 4. Horisontaalnurk , vertikaalnurk Horisontaalnurk on maastikunurga horisotaalprojektsioon horisontaaltasandil. Vertikaalnurk on vertikaaltasapinnal oleva sihijoone ja horisontaalsuuna vaheline nurk. 5. Teodoliit Mõõdetakse horisontaal- ja vertikaalnurki ning niitkaugusmõõturiga kaugusi. Teodoliidid jaotatakse täpsuse järgi. Eristatakse klaas- või metall -limbiga teodoliite ja digitaalteodoliite. Lihtteodoliidil on võimalik limbi pöörata limbi asendi muutmisel spetsiaalse kruvi abil. Kordusteodoliidil on nn kahekordne telgede süsteem, mis võimaldab pöörata alidaadi limbi suhtes ja pöörata limbi teodoliidi aluse suhtes. Samuti on kordusteodoliidil limbi kinnitus ja peenliigituskruvi. 6. Elektrontahhümeeter Kaasaaegne elektrontahhümeeter koosneb elektroonilisest nurgamõõturist, kaugusmõõturist, arvutist ja salvestist. Veel kuuluvad mõõdistamiskomplekti prisma koos prisma sauaga, statiiv, treeger (koos adapteriga), aku, termomeeter , baromeeter jm. Elektrontahhümeeteriga saab mõõta prismaga ühenduse korral kauguse, fikseerida elektroonilise horisontaal- ja vertikaalringilugemid. 7. GPS, Glonass, Galileo GPS - Kolme sateliidi olemasolul arvutab vastuvõtja oma asukoha. Nelja satelliidi olemasolul ja sobival paiknemisel saab määrata ka kõrguse merepinnast. Geodeesias kasutatakse mõõtmisel kahte vastuvõtjat (referentsjaam ja rover). Üle 30 km kaugusel asuvas baasjaamast pole võimalik mõõdistamisi sooritada . Glonass - Töötati välja NSV Liidus. Alternatiiviks ja täienduseks USA GPS ning planeeritavale Galileole. Sateliitide ülessaatmist alustati 1982. aastal. 2009. aasta lõpuks oli töökorras 23 sateliiti. Galileo - Euroopa Liidu ja Euroopa Kosmoseagentuuri loodav sateliitnavigatsiooni süsteem. Peaks hakkama tööle 2012. aastast. Peaks ühilduma moderniseeritud GPS-iga. Väiksema täpsusega versiooni kasutamine tasuta. Suurema täpsusega versiooni saavad kasutada sõjavägi ja maksvatele klientidele. 8. Nimeta geodeesia harud Topograafia, Kartograafia , Kõrgem geodeesia, Aerofotogeodeesia, Rakendusgeodeesia 9. Nimeta geodeetilisi instrumente Teodoliit, Nivelliir, Elektrontahhümeeter, Lindid , Eklimeeter, Planimeeter , Ekker, GPS vastuvõtja 10. Nivelleerimine Nivelliir instrument mis annab horisontaalse mõõtekiire. Horisontaale viseerimiskiir võimaldab latilugemite kaudu arvutada punktidevahelist kõrguskasvu. Nivelleerimiseks nim. selliseid mõõtmisi, mille järgi määratakse maapinna punktide omavahelisi kõrguslikke erinevusi ehk kõrguskasve. Enim kasutatavaks ja täpsemaks viisiks on geomeetriline nivelleerimine ehk horisontaalkiirega nivelleerimine. Horisontaalse viseerimiskiire tagab instrument, milleks on nivelliir. 11. Tuntumate leppemärkide tundmine plaanilt Pindleppemärkideks ehk mõõtkavalised leppemärgid Joonleppemärgid ehk enamasti poolmõõtkavalised leppemärgid Punktleppemärgid ehk mõõtkavatud leppemärgid 12. Mis on mõõtkava, mõõtkava täpsus ja kuidas väljendatakse mõõtkava? Mõõtkava all mõistetakse plaanil või kaardil oleva joonepikkuse suhet vastava maastikujoone horisontaalprojektsiooni pikkusesse. Mõõtkava väljendatakse arvmõõtkavana , selgitava mõõtkavana ning graafiliselt joon- ja põikmõõtkavana. 13. Nimeta punkti asukoha määramise viise. Ristjoonteviis, polaarviis, nurklõigete viis, joonlõigete viis. 14. Nimeta kartograafilisi projektsioone ja nende asetus maakera suhtes. Kartograafiline projektsioon on maaellipsoidi pinna tasandil matemaatiliselt väljendatud kujutamise viis. Topograafiliste kaartide ja plaanide koostamisel kasutatakse projektsiooni abipinnana tavaliselt: Tasandit , Silindrit, Koonust. Tasand - paralleelne ekvaatoriga. Projektsiooni tsenter asub maakera keskpunktis . Puudutab maakera põhjapoolusel. Silinder - levinud püst- ja põiksilindriline projektsioon. Püstsilindrilise projektsioomi juhul ühtib silindri telg maakera pöörlamisteljega. Põiksilindrilisel projektsioonil ühtib silindri telg maaellipsoidi ekvaatoritasandiga. Koonus - abipinna telg ühildatakse maakera teljega . Konformsed ehk õigenurksed Ekvivalentsed ehk õigepindsed Konventsionaalsed ehk projektsioonid, mille puhul kumbi eespool nimetud tingimus ei kehti määral. 15. Maa-ala plaani koostamine. Maa- ala plaan koostatakse vastavalt "Ehitusgeodeetiliste uurimistööde tegemise kord". Plaani koostamise etapid: Ettevalmistustööd, Käigu rajamine, Käigu nivelleerimine, Situatsiooni mõõdistamine, Plaani koostamine, Plaani väljastamine