„Hingede
öö“ kui seisukohavõtt ja sõnum
Annika Ojala
Karl
Ristikivi on oma teoses „Hingede öö“ kujutanud ühte
aastavahetuse ööd pagulase elus. Läbi pagulase silmade saab lugeja
tuttavaks mitmete erinevate inimeste ja nende lugudega. Selle teose
põhiidee seisneb minu arvates just eelkõige selles, et minategelase
näol on tegemist pagulasega ning lugedes seda raamatut saab hästi
selgeks tema üksindus ja samas ka hirm selle ees. Lisaks sellele on
sur roll ka kohtuistungil, kuhu ühel hekel peavad ilmselt ilmuma
kõik majas viibijad.
See
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-04-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
126 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnikaO
Õppematerjali autor
Laste arusaam surmast Lapse arusaamist surmast mõjutab oluliselt nii tema iga kui ka küpsus. Mida vanem ja küpsem on laps, seda rohkem ta teadvustab oma tundeid ning oskab neid kontrollida. Alla viieaastased lapsed ei mõista veel sageli, et surmaga lõppeb elutegevus ning seetõttu küsitakse sageli näiteks ,,kes annab beebile taevas süüa" vms. Tihti ei saa laps aru, et surm on lõplik (,,millal ema tagasi tuleb?") ning et see puudutab kõiki (,,kas ka poisid surevad ära?). Ka surmapõhjustest on väikelastel täiskasvanute omast erinev arusaamine. Enesesüüdistamine ja häbitunne saavad alguse lapse maagilisest minakesksest mõtlemisest, mistõttu nad peavad oma mõtteid, tundeid ja tegusid toimunu põhjustajateks. Lapse fantaasiates seostub haigus tihti karistusega, seega peaks lapsele kinnitama, et tema pole haiguses süüdi. Samuti ei mõista väikelapsed täielikult asjadevahelisi seoseid ja saavad seetõttu vale ettekujutuse surmapõhjustest -- näi
kahtluses ja puhkuses. Mõistab, et viimane süüalune tema ise. Süüdi kahes asjas: kodumaa hülgamine isekatel motiividel, elutüdimus. Karistuseks edasi elamine Arutleb, kelle eest põgenes, tahtis olla vaba aga mida teeb ta vabadusega kuskil mujal, kas ta ikka on vaba Viljakam aeg peale hingede ööd Ristikivi võttis I vaatluse alla romaanides Euroopa ajaloo Keskaja triloogia o I osa-inimestel suured ideed o II osa- idee seatakse kahtluse alla(teostamatu) o III osa-selles osas pööratakse I osa pahupidi, paroodia o Sama juhtub ka teoses ,,Tõde ja õigus" JAAN KROSS · 1920-2007
on. Vahel harva võib see meetod tunduda naiivne, ent enamasti on see oma südamlikkuses vastupandamatu. Sedakorda on vaatluse all «hullude» ja hullude elu. Kas üdini siiras, loomulik ja tabudeta inimene on hull? Kas «tavalised» inimesed on mähitud mingisse kindlasse käitumisnormistikku, samal ajal kui «hullud» on vabad käskudest ja keeldudest ja saavad maitsa tõelisi elurõõme? Coelho sõnum on lihtne, kuid fundamentaalne: ärge lükake elu edasi! Püüdke võimalikult ruttu teha seda, mida te tahate -- sest ei või ju teada, millal Elu teie jalge alt ära tõmmatakse. Kadri Kõusaar(http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?9559) 8 3.3 Maria enesetunnetus ja selle muutus teose jooksul Maria oli mustapäine kuumavereline Brasiilia iludus, kelle sirgudes arenes jõudlsalt ka tema
Eesti kirjanduse ajalugu II Mart Velsker 6. september 2009 Tsensuurivaba aeg u. 1920-1930 ja siis uuesti 1990ndate alguses. 1940 Nõukogude okupatsioon. 1918-1920 tegemist on manifestide ajaga, mis puudutab ka kirjandust. Mingis mõttes on tegemist ka ajaga, kus manifestid ja kuulutused võistlevad ja konkureerivad. + kujutavas kunstis dünaamika murdelisus on näha ka siin. Pöörangud olid alanud iseenesest juba varem. Kujutava kunsti puhul tähendab see seda, et realistlik pilt hakkab pudenema sõltub kunstikust ja sellest, milliseid printsiipe ta püüab muutuses rakendada. Ado Vabbe "Kohvikus" (1918), Eduard Ole "Laud" (1924). Kunst ei rajane realistliku peegeldamise printsiibil, vaid siin on mängus mingid muud printsiibid. + kunst ja kirjandus eemalduvad realismist, see on alanud juba N-E aegadel, aga eemaldumine jõuab haripunkti (1910-1920). Siuru (1917-1920) Under, Tuglas, Adson, Gailit, Visnapuu, J. Semper (+ A. Alle, J. Barbarus) Tarapita (1921-19
Eesti proosa Rahvajutud Proosa on saanud mõjutust rahvajuttudest ja luulest. Rahvaluule tugineb traditsioonidele on muutlik kuna liigub suust-suhu vastavab kindlatele reeglitele ja on kindlad keerdkäigud, mis jutud peavad olema anonüümne, väljamõtlejat ei tea väljendab pärimusrühma maailmavaadet Müüt Muistend Muinasjutt Faktiline. Kaugest Faktiline. Lähiminevikust. Väljamõeldis. Ajatu. Kohta minevikust. Toimumis Inimeste ja vaimolendite ei saa määrata. Ei ole paigaks varasem või teine abil seletatakse, miks meil seatud kindla rahvaga. maailm. Jumalate ja maailmas midagi on ja vägilaste maailm. kuidas tekkis. Kindla kohaga seotud. Friedrich Robert Faehlmann (1798 1850) "Müütilised muistendid" Eestlane, vaba, talupoja peres. Isa mõisniku usaldusalune ja peale vanemate surma võeti mõisnike hole alla. Sai hea hariduse. A
on ta lugudes oluline. Jaiki nügiti 20ndatel ja 30ndatel retseptsioonis kuhugi äärealadele, ta ei saanud elu ajal elavaks klassikuks. Klassikuks kuulutamine sündis mingil moel takka järgi 20. - 21. saj vahetusel ta tuntus tõuseb. Kasutab mõnedes kohtades võrukeelset dialoogi. · Samuti kasutab ta ka õudust ta on (võru)maalähedane. Samas aga ta ei ole nii ilustatud kui oli Gailit. Juttudes: öö, hämarus, pimedus, imelikkus, une ja ärkvelolupiir, koledus, tondid, surm, põnevus. Võrumaa juttude puhul pole selge, kellele adresseeritud, kuid 30ndate kandis toimub nihe ja hakkab selgemalt välja tulema lastekirjanduse stiil. Kui mingi tuntus Jaikile elu ajal tuleb, tuleb see lastekirjanuse kaudu. Jaik on üks väheseid inimesi, kes on Kirjanikkude Liidu palgal ja tegeleb igapäevaselt selle tööga.
kolima. ´ Lennart Meri on meenutanud, et neljapäev, 13. juuni 1941 oli soe ja päikesepaisteline. Ta oli saanud just tunnistuse, kuhu oli kirjutatud: "Viiakse üle Nõukogude kooli 6. klassi". Ees oli pikk suvi. Lennart käis emaga Kadriorus ujumiskursuste eest maksmas. Poiss häbenes seda, et ei osanud ujuda, ja ootas õhinal, millal pääseb basseini. Tol õhtul pidi varakult magama minema, et hommikul õigeks ajaks Kadriorgu jõuda. Tramm läks otse koduukse eest. Aga öö kujunes rahutuks. Lennart ärkas juba kella nelja paiku. Akna all seisis soldat, toetudes täägistatud püssile. Ka teise akna juures oli soldat ja keset tuba seisis ohvitser. Söögilaua ääres märkas poiss kaht heledas mantlis noort meest. Ema pildus samal ajal riideid kohvrisse Üks meestest vaatas kella ja teatas, et aega on kakskümmend minutit. Pereliikmete rõivad kästi pakkida eraldi kohvritesse. Kui ema selle üle imestust avaldas, heideti tema üle vaid nalja
Jaan Kaplinski esimesed lapsepõlvemälestused on seotud vanaisa kodu Kallastega. Sealt kolisid sakslased perekonna kesklinna Magasini tänavasse, kust on mõned mälestuskillud: onu Leo saksa sõjaväe mundris, käigud botaanikaaeda, kukk Jaani kiriku tornis, mis paistis aknasse ja ka Eesti Rahva Muuseum Raadil. Järgneb aga 1944 ja hulk sõjamälestusi. Magavat last tassiti pesukorviga keldrisse varjule, vahel tuli tal ka pikki tunde, isegi terve öö varjendites, näiteks botaanikaaia mäe sees. Varjendites oli Jaani sõnul huvitav, täiskasvanutel polnud midagi asjalikku teha ja nad rääkisid huvitavaid lugusid ja tegelesid lastega. Pere oli mitmel pool - Haaslaval, Vastse-Kuustes ja Sauel Tallinna lähedal sõjapaos. Sõjajärgse aja mälestustest on ta kirjutanud pikalt raamatus "Kust tuli öö" Raamat ei ole päris dokumentaalne, kõik oluline on tal kogetud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid