Turniirid ei kujutanud endist vaid sportlikke üritusi, vaid ka pidustusi. Seal koguneti oma senjööri ümber ja kohtuti teiste aadlikega. Ning oluline roll oli daamidel, kelle ees noored rüütlid oma mehisust said demonstreerida. Aadlike kasvatus, mille pea eesmärgiks oli ettevalmistamine sõjaks, mitmes etapis. Kuni seitsmenda eluaastani viibis poiss kodus, elades koos vanematega, seejärel saadeti poisike kõrgemalseisva feodaali juurde, kus sai temast paaz. Seal õpetati häid kombeid ning seltskonnas käitumist : daamidega vestlemist, tantsu ja mingil pillil mängimist. Kui poisike oli juba veidi vanem, lisandusid relva tundmaõppimine, ratsutamine ja jahipidamine. Tavaliselt sai 15-aastasest noorukist kannupoiss. Nüüd võis ta kanda juba isiklikku relva ja pidi hoolikalt harjutama mitmesuguseid võitlusvõtteid. Kannupoiss saatis oma isandat sõjakäikudel, aitas kaitserüü selga ning kontrollis relvade laskevalmis olekut
Rüütlitreening Pärast mõningaid koduseid õppetunde saadeti noored poisid tihti kõrge isanda lossi, et nad seal rüütliseisuse tarvis ette valmistataks, mõnikord isegi juba siis, kui nad vaid seitsmeaastased olid. Noort rüütli õpipoissi hüüti paaziks. Ta täitis teiste antud ülesandeid ning õppis tundma hobuseid, turviseid ja sõjarelvi. Samuti õpetati paazidele lauas teenindamist ning liha lahtilõikamist. Daami teenindades õppis noor paaz armastusväärsust ja viisakust. Kui paaz umbes neljateistkümnene oli, sai temast skvaier ja teda hakati rüütliks välja õpetama. Alates 13. sajandist tuli skvaieritel oma isandate kõrval ka võidelda. Kui arvati, et aeg on küps (kaheksateistkümnenda ja kahekümne esimese eluaasta vahel), löödi skvaier rüütliks. Tihti tegi seda rüütel, kes oli ta välja õpetanud. Skvaier tegi läbi sümboolse puhastava kümbluse ja pidas terve öö kabelis oma relvade üle vahti
Figaro pulm 1.Tegelase:abiellujad Susanna ja Figaro, majapidajanna Marcellina, Krahv Almaviva, Doktor Bortolo Macellina austaja, paaz Cherubino, muusikaõpetaja Basilio,Krahvinna ja aednik. 2.Tegevus toimub krahv Almaviva lossis Sevilla lähedal. 3.Toimuma peaks Susanna ja Figaro pulm, kuid seda soovib takistada Krahv ja majapidajanna Marcella, kelle vastutegevus luhtub.Toimub suur sekeldus ja kavaldamine, kuid lõpuks tuleb välja, et Figaro on Marcellina ja Bartolo poeg.Ja ka krahv mõistab, et tema vastutegevus on nüüdseks lõppenud. 4.Tegevus toimub 18.sajandi keskel. Hommikust-Õhtuni välja ehk terve päeva.
põllutöö- ja haridusministeeriumis. Aastal 1935-1940 siseministeeriumi filmiinspektorina ja propagandatalituse ametnikuna. Kujunemine luuletajaks Tema kujunemisele luuletajaks andis suuna tutvumine Marie Underiga. Oluline ka ühinemine rühmitusega Siuru (1917). Hüüdnimedeks: Sänna Trubaduur ja Paaz, mis tabavad tema loomingu ja isiksuse tuuma. Looming Adson on olnud Eesti kirjanduse kõige järjekindlam murdeluuletaja. Võrumurdelisi tekste sisaldavad kõik tema 9 luulekogu. Tema teostes peegeldub eesti luule arengulugu. Luulekogud Esimene luulekogu "Henge palango"(1917) "Vana laterna"(1919) "Roosikrants"(1920) "Kaduvik"(1927) "Katai, kibuvits nink kivi"(1928) "Pärlijõgi"(1921) "Lehekülg ajaraamatust"(1937) "Värsivakk"(1959)
Aadel Aadel kui seisus Inimeste jaotumine seisustesse (esiteks vaimulikkond, teiseks aadlid & kolmandaks talupojad) >>> Jumala ees olid kõik võrdsed, kuigi tegelikult erinesid seisused õiguste & kohustuste poolest; aadliseisus kujunes paralleelselt feodaalsuhetega >>> aadlikud vabad mehed, keda sidusid omavahelised vasalliteedisidemed; sõdijad >>> eristati kõrg- ning alamaadlit; kõrgaadlid kuningad & muud suurfeodaalid: hertsogid, parunid, krahvid; alamaadlid rüütlid >>> ministeriaalid ehk kuningat teenivad mittevabad mehed; aadliseisus kujunes paljudele eeskujuks. Linnused Aadlilinnuste rajamine sai hoo 9. sajandil (Frangi riigi kuningavõimu nõrgenedes) >>> ehitati raskesti vallutatavale mäetipule, ümbritseti vallikraaviga & varustati toiduga; linnuse (mis sümboliseeris feodaali võimu) kaitsefunktsioonile lisandus esindusfunktsioon. Turniir Kõrghetkeline sõjakäik aadlikule >>> võimalus näidata vaprust ...
Populaarseim oli katsakahevõitlus. Samuti olid ka esindatud jalgsivõitlus ja grupivõitlus. Turniir oli lisaks eelmainitule ka kultuurisündmus, sest turniire peeti tihti suurte pidustustena, kohtuti teiste aadlikega ja koguneti oma senjööri ümber. Kuna rüütlite peamine kohustus ühiskonnas oli siiski sõdimine, oli tähtsal kohal nende ettevalmistus ja kasvatus. Ettevalmistus hakkas seitsme aastaselt, kui poisid saadeti kodust kõrgemalseisva feodaali juurde, kus tast sai paaz. Sel etapil õpetati kombeid ja seltskonnas käitumist. 15 aastaselt saadi tavaliselt kannupoisiks. Kannupoiss saatis oma isandat sõjakäikudel. Järgmine tase oli juba rüütel, milleks saadi 18-21 aastaselt. Rüütliks löömine oli pidulik sündmus. Rüütlite iseloomulikud jooned olid- ustavus, vaprus, julgus ja ausus sellepärast vandusidki rüütlid oma isandale truud teenimist ja pidasid sellest kinni, samuti olid nad n.ö rüütellikud oma käitumiselt
Nad olid vabad mehed, keda sidusid omavahel vasalliteedisidemed. Aadel jaotus kaheks suureks osaks: kõrgaadel ja alamaadel. Kõrgaadlisse eesotsas kuningaga kuulusid suurfeodaalid: hertsogid, parunid ja krahvid, alamaatlisse peamiselt rüütlid. Aaadliku ülesanne oli kohtmumõistmine. RÜÜTLITE KASVATUS Rüütliteks kasvatati aadliku soost poisse. Nende peamine eesmärk oli nende ettevalmistamine sõidmiseks. 7.a läks poiss feodaali juurde, kus temast sai paaz. Talle õpetati häid kombeid ja seltskonnas käitumist. Hiljem lisandus sellele relvade tundmaõppimine, ratsutamine ja jahipidamine. 15.a noormees oli tavaliselt juba kannupoiss, kes võis relva kanda ja õppis erinevaid võitlusvõtteid. Sõjakäikudel olid nad oma isandale küll toeks, aga lahingus hoidsid eemale. 18-21. a noormees tavaliselt löödi pidulikult rüütliks. Sageli olid kirjaoskamatud, kuid heade kommetega. Rüütlid pidid olema lojaalsed oma isandale ja talle ustavusvande
Rüütlikultuur Alvar Gross 10a Richard Jõgi 10a Seisuslik süsteem Inimesed jaotusid seisustesse. Eri seisustel olid oma kohustused: Vaimulikud-kõigi eest jumala teenimine Aadel-kõikide kaitsmine Talupoeg-kõiki oma tööga toitma Rüütlite kasvatus 7-aastaseni viibis poiss kodus. Seejärel saadeti ta kõrgema feodaali teenistusse, kus temast sai paaz, kus: Õpetati häid kombeid,seltskonnas käitumist Daamidega vestlemist Tantsu Hiljem lisandusid ratsutamine ja jahipidamine. 15-aastasena saadi kannupoisiks(kandis isiklikku relva, harjutas võitlusvõtteid,saatis isandat) 18-20a. Löödi hoolikalt treeninud kannupoisid rüütliteks Õige rüütel Õige rüütel... pidi olema heade kommetega, vapper, ustav, sangarlik. Ohverdama oma elu kuninga, senjööri või südamedaami nimel.
totaalsest vaesuse põhimõttest (said annetustena maid ja varandusi). mungaordud, kelle seast suurima tuntuse ning mõju saavutasid dominiiklased. Alustanud põliselanike kaitsjaina, muutusid nad peagi suurmaaomanikeks, kes kasutasid oma valduste harimiseks põliselanike tööjõudu. Selleks, et neid paremini kristianiseerida, ohjes hoida ja tööle sundida, koondati nad erilistesse asulatesse, reduktsioonidesse. Rüütel: Rüütlite kasvatus 7 a. paaz , 15 a. kannupoiss, u.18 21 löödi rüütliks. PAAZ kõrgemalseisva feodaali juures teeniv poiss (õppis kombeid, käitumist daamidega, sõdimist, relvade käsitsemist, tantsimist, pillimängu jms). KANNUPOISS sai isikliku relva, abistas isandat jahis ja sõjas. Rüütlireeglid : *au oli olulisem kui elu *ei tohtinud minna mitmekesi ühe vastu ega rünnata maaslamajat *kohusetundlik, aus. Mõisted: *majordoomus-kuninga kojaülem *benefiits- pärandamisõiguseta
Polütehnilises Instituudis, Moskva sõjakoolis, Berliini Ülikoolis ja Tartu Ülikoolis. Vormikindel luule ja proosa Friedebert Tuglas ehk Felix (1886 1971) prosaist, kriitik, kirjandusteadlane ja tõlkija Valiti "Siuru" ühingu sekretäriks. On olnud 2 kuud vangis. Elas nii Soomes kui Pariisis. Tuntust kogus novellikirjanikuna. Karl Artur Adson ehk Paaz (1899 1977) Sündis Tartus Luuletaja, näitekirjanik, teatrikriitik, memuarist "Siuru-raamat" (1949) Sisu: Kirjanike rühma "Siuru" loomine ja nende tegevus. Henrik Visnapuu ehk Vürst (1889 - 1951) Tartu Ülikool klassikaline filosoofia Luuletusi avaldas aastast 1908-vanaromantiline laad "Tallinna Teataja", "Uus Eesti", "Varamu"
senjöörile. Aadli enda jaoks oli kõige tähtsam au, mida tuli hoida rohkem kui enda elu. Au haavamist sai maha pesta üksnes verega. Kui taheti olla tõeline rüütel, pidi see inimene olema heade kommetega, vapper ja ustav, valmis kaitsema väeteid ja ohverdama isegi omaenese elu. Sõjategevusse suhtuti nii, nagu oleks see üks elu osa asi, mida tuleb teha. Aadlite kasvatus hakkas peale juba seitsmendast eluaastast, kui ta saadeti feodaali juurde ning temast sai paaz. Õpetati relvade tundaõppimist, ratsutamist ja jahipidamist. 15-aastaselt saadi kannupoisiks ning 18- 21 aastane noormees löödi pidulikult rüütliks. Aadli jaoks oli sõdimine kõrghetk, kus sai demonstreerida oma vaprust ning koguda kuulsust ja au. Sõjategevust polnud koguaeg ja seepärast peeti turniire, kus oli ka palju hukkunuid. Haridus ei olnud aadlite jaoks tähtis ning raamatutarkuse õppimine polnud neile kohane. Sageli
Kordamine. Seisused ja seisuste kogud; rüütlid, aadlikud, talupojad; keskaegne linn ja kaubandus; rüütli-, talurahva- ja linnakultuur 1. Uuendused põllumajanduses kõrgkeskajal. Uuenduste tulemused/tagajärejd. 11. sajandil leidsid põllumajanduses aset mitmed uuendused: a) kasutusele võeti ratasader b) Rongide leiutamine, mille tulemusena sai rakendada härja asemel hobuse. c) Üleminek 3 väljasüsteemile. Suurvili, taluvili, kesa. d) laienes vesiveskite leiutamine, juurde tulid tuuleveskid. Tagajärjed: inimestel oli rohkem süüa. Paranesid inimeste toiduolud, mis muutsid inimesed haigustele vähem vastuvõtlikumaks ja rahvaarv maailmas suurenes. Võeti kasutusele järjest rohkem maid. Paljud inimesed siirdusid linnadesse, mis tõi kaasa linnade kasvu. 2. Rüütliks saamine Kõiki feodaale ühendas kuulumine sõjamehe s...
Rüütliseisus oli feodaalhierarhia madalaim aste, mis 12. 13. sajandil muutus päritavaks suletud seisuseks Rüütliks saamine Aadlike kasvatuse peaeesmärk oli nende ettevalmistamine sõdimiseks ja see kulges mitmes etapis. Feodaalide pojad saadeti tihtipeale juba 7- aastaselt kodunt välja aadliperekonda, kus õpetati häid kombeid ja rüütlioskusi. Vanemaks saades lisandusid relvade tundmaõppimine, ratsutamine ja jahipidamine. Seal sai temast paaz. Tavaliselt 15-aastane noormees sai kannupoisiks, kes võis kanda isiklikku relva ja pidi võitlusvõtteid harjutama. Ta saatis oma isandat sõjakäikudel, kuid lahingus hoidsid nooremad kannupoisid tahapoole. umbes 20-aastane noormees löödi pidulikult rüütliks, kui ta oli hoolikalt treenitud ja oma isandale tõendanud head relvakäsitlusoskust. Rüütlikslöömise tseremoonias kombineerusid kiriklikud ja sõjalised jooned.
kultuurisündmus · kohtuti aadlikega · koguneti oma senjööri ümber · esinesid muusikud, poeedid · noored rüülid demonstreerisid daamidele oma mehisust Rüütlite kasvatamine · peaeesmärk ettevalmistamine sõdimiseks · rüütlid kirjaoskamatud · raamatutarkust ei peetud kohaseks · rüütlid ei osalenud mõisade valitsemis Rüütli kasvatamise etapid · 0-7a. kodus, vanemate hoole all · saadeti kõrgemalseisva feodaali juurde ning lõpuks sai paaz · õpetati häid kombeid, seltskonnas käitumist (ratsutamine, jahipidamine, relvade tundmaõppimine, tantsu, muusikariista mängimist, daamidega vestlemist) · 15a. kannupoiss (lahingus hoidis taha poole, isikliku relva luba, võitlusvõtete harjutamine, saatis isandat sõjakäikudel) · 18-21a. noormees (hästi treenitud, hea relvaoskus -> löödi pidulikult rüütliks) Täname kuulamast!
FIGARO PULM Susanna, krahvinna kammerneitsi (sopran) & võimust, et saada oma tahtmist. Vahel on vaja kavalust, mida Figaro, krahvi kammerteener (bass/bariton) lihtrahval on rohkem. Kokkuvõtvalt võib autori eesmärki kirjeldada Wolfgang Amadeus Mozart Cherubino, krahvi paaz ((metso)sopran) lühidalt kõnekäänuga ,,Headus võidab kurja väe." Marcellina, krahvi majapidaja (metsosopran) Doktor Bartolo, arst Sevillast (bass) Basilio, muusikaõpetaja (tenor)
kuulsus ja au. Rahuajal pidasid aadlikud turniire ja käisid jahil see oli ettevalmistus sõjaks Turniiril võideldi mitmel viisil: ratsakahevõitlus ja jalgsivõitlus Pildi lisamiseks kl õpsake Pildi lisamiseks klõpsake ikooni ikooni Kasvatus Kasvatus kulges mitmes etapis: Kuni 7a. Viibis poiss kodus Peale seda sai poisist paaz. 15aastane sai kannupoisiks 1821aastane löödi pidulikult rüütliks Relvastus Keskaja vältel muutusid relvad ja sõjakunst tundmatuseni. Areng kiirenes tunduvalt 12.13. sajandil Keskaegne relvastus jagunes kaheks: ründevarustus ja kaitsevarustus. Kaitsevarustus kaitserüü, kiiver ja kilp Ründevarustus lähivõitlusrelvad (mõõgad ja odad jne) ja laskerelvad (vibud, ammud, kiviheitemasinad, tulirelvad jne)
Mille poolest ja miks erines aadli väärtuskoodeks tänapäeva moraaliväärtustest? Aadli väärtuskoodeks erineb tänapäeva moraaliväärtustest ikka paljuski, kuid neis on ka sarnasusi. Sel ajal oli maailmavaade piisavalt erinev tänapäeva omast, mistõttu need asjad erinevad olidki. Aadli puhul hinnati jäägitut ustavust. Kui aadlik oli sõjakäigul ja teenis truult oma isandat, saavutas ta sellega oma perekonna au ja hea nime. Aadli aukoodeksi omadused oli julgus, ausus, sõnapidamine ja galantsus- need võtab kokku veel tänapäevalgi kasutatav sõna ,,rüütellikkus". Need omadused on säilinud ka tänapäevani. Aadlike kasvatus, mille peaeesmärk oli nende ettevalmistamine sõdimiseks, kulges mitmes etapis. Kuni seitsmenda eluaastani viibis poiss kodus vanemate hoole all, seejärel saadeti ta kõrgemalseisva feodaali juurde, kus temast sai paaz. Talle õpetati häid kombeid ja seltskonnas käitumist. Kui ta oli juba veidi vanem lisandusid relvade tundm...
ära määratud. Hoope anti korda kordamööda ning kohtunik otsustas, kelle omad olid paremad. Turniire kasutati ka uute suhete loomiseks ja neidudega suhtlemiseks ning esinesid muusikud ja poeedid. Turniir oli tähtis kultuurisündmus. Rüütlite kasvatus Aadlike kasvatus põhines nende ettevalmistamises sõjaks. Seitsmenda eluaastani õppis poiss kodus vanemate hoole all ning seejärel saadeti kõrgemalseisva feodaali juurde, kus poisist sai paaz. Talle õpetati häid kombeid ja seltskonnas käitumist: daamidega vestlemist, tantsu ja mingil muusikariistal mängimist. Hiljem lisandus veel relvade tundmaõppimine, ratsutamine ja jahipidamine. 15- aastane noormees sai kannupoisiks. Ta võis kanda relva ja õppis võitlusvõtteid. Samuti saatis ta oma isandat sõjakäikudel ning abistas teda. Lahingutes hoidsid kannupoisid siiski tahapoole. 18-21- aastanee noormees, kes oli hoolikalt treeninud ja oma isandale tõendanud head
treenimine. Sõjas edukalt olemine oli väga suur au ja kõrgelt hinnatud. Tänapäeval suhtuvad enamus inimesse sõtta kui väga negatiivsesse asja , sõda tuleks ilmtingimatta vältida. Ometi on aadlike sõja uhkus mingil määral kandunud edasi tänapäeva meestesse kes vabatahtlikult valivad sõjamehe elukutse. Aadlike haridus seisnes selles , et kuni seitsmenda eluaastani harisid poega vanemad , edasi saadeti ta kõrgemalseisva feodaali juurde , kus temast sai paaz. Talle õpetait häid kombeid ja seltskonnas käitumist: daamidega vestlemist , tantsu ja mingil muusikariistal mängimist.Hiljem lisandus relvade tundma õppimine , ratsutamine ja jahipidamine. Tänapäeva koolide haridud süsteemidega võrreldes puudub selles teaduslikud ained ja keeled.Selle aja õpetunnid kuulavad pigem tänapäeva hobide mitte hariduse alla. Tänapäeval on naiste roll ühiskonnas meestega peaaegu võrdne . Nad saavad kõrgharidst ,
traagiline(näiteks ,,Hamletis" peaaegu kõik surid). Samuti on see üldiselt palju reaalsem ja huvitavam. Lugedes läheb väga kiiresti edasi. Natukene häirivad need kirjaniku kommentaarid, mis ei ole raamatu sisuga üldse seotud. · 9. Mõisted, nimed, mida varem ei teadnud: · Oblaat paberlipik kirjade kinnikleepimiseks · Finess peensus, üksikasi · Kandelaaber küünla- või lambijalg · Drüaad metsnümf · Musliin riidesort · Paaz - daami saatja, austaja, rüütliõpilane, paazikorpuse kasvandik Venemaal · Spliin raskemeelsus, elutüdimus · Pild pildumine, sadu · Apsat(king) kontsa(king) · Fiaal - kitsa kaelaga nõu, ehistornike gooti arhitektuuris · Peleriin - lühike keebitaoline õlakate · Bolivar laiaääreline kübar · Pantaloonid pikad meestpüksid · Ohta Peterburi eeslinn · Sefiir-õhud õrnad läänetuuled · Apaatne ükskõikne, tium, loid · Frisuur soeng
kuningast ja lõpetades väikevassalidega. Vastavalt kohale feodaalses hierarhias jaotus aadel kaheks suuremaks osaks: kõrgaadel ja alamaadel. Et hästi aru saada, kuidas töötas aadli väärtuskoodeks, pruugib ka mainida, kuidas aadlike kasvatus välja nägi. Selle kasvatuse põhieesmärk oli aadlike ettevalmistamine sõdimiseks ning kulges mitmes etapis. Kuni 7 eluaastani viibis poiss kodus vanemate hoole all, peale seda saadeti ta kõrgemalseisva feodaali juurde, kus temast sai paaz. Talle õpetati häid kombeid ja seltskonnas käitumist: vestlemist, tantsu ja mingil muusikariistal mängimist. Kui ta oli juba natuke vanem, lisandusid relvade tundmaõppimine, ratsutamine ja jahipidamine. Tavaliselt 15-aastane noormees oli juba kannupoiss, aga 3 aasta pärast löödi ta pidulikult rüütliks. Kogu tema saadud oskustega oli ta valmis teist inimest tappa või tema liiga teha, et end ja oma lähidasi kaitsta, au tõestada või lihtsalt senjööri soovil
Siuru Kes või mis oli Siuru? Siuru oli eesti kirjandusrühmitus, mis loodi 1917. aastal. Siuru oli rühmitus, mille eesmärk oli muuta kirjandus populaarseks, millega kaasnes üldsuse tähelepanu. Siuru oli rühmitsus, kes jätkas Noore-Eesti traditsioone, liikudes sümbolisimi suunas. Kes olid Siuru liikmed? Siuru rühmitusse kuulusid: Marie Under vs Pristsess Johannes Semper vs ASM Friedebert Tuglas vs Felix Artur Adson vs Page (paaz) Henrik Visnapuu vs Vürts August Gailit vs Ge Kes oli Marie Under? Marie Under oli eesti luuletaja, kes õppis Tallinnas saksa tütarlastekoolis, kus tekkis tal huvi kirjanduse vastu. Marie Underit on nimetatud eesti luule hingeks. Under kirjutas armastusest häbenemata, kõnesles sonettides noortest naistest, nende kohtum...
Kõrgkeskaeg kui rüütlikultuuri kuldaeg Rüütliseisus oli feodaalhierarhia madalaim aste, mis 12. 13. sajandil muutus päritavaks suletud seisuseks, kus feodaali esikpoegadele anti rüütlikasvatus. Samal ajal kujunes välja ka rüütlikultuur. Milles täpselt avaldus rüütlikultuur? Rüütlilt nõuti päritolule lisaks rüütlile kohast kasvatust ja treeningut. Tavaliselt alustas rüütel treeninguid 7 aastasena olles paaz patrooni juures, kus talle õpetati seltskonnas käitumist ja häid kombeid. Umbes 15 aastaselt sai temast kannupoiss ehk rüütli relvakandja ja saatja. Samal ajal õppis poiss ka võitlusvõtteid. Umbes 20 aastaselt löödi noormees pidulikult rüütliks. Rüütlikslöömise tseremoonias kombineerusid kiriklikud ja sõjalised jooned. Viimase öö veetis tulevane rüütel palvetades ja oma relvi valvates. Et saada rüütliks, tuli anda tõotus, et pead rüütlireeglitest kinni, milleks olid:
Jõudes surnuaeda kohtab Romeo Parist, neil tekib sõnavahetus ning Romeo tapab ta. Edasi läheb Romeo hauakambrisse sisse ja otsib Julia üless. Nutab natuke tema kohal ja võtab mürki. Just siis kui Rome on ärasurnud ärkab Julia üless vaatab tühia mürgi pudelit vannub, et miks Romeo pidi kõik mürgi ära jooma. Saabub Lorenzo, palub Juliat et too temaga kaasa tuleks. Julia keeldub ja tapab end Romeo pussiga. Siis jõuavad kohale valvurid, keda oli kutsuma läinud Paaz, kes oli koos Parisega. Koos valvuritega tulevad Capulettid, Montecchi ja vürst. Lorenzo ja Balthasar tõestavad kogu loo ära. Capulettid ja Montecchid lepivad ära.NB ! Kaldkirjas tekst on raamatust.
aiaga piiratud platsil. Löökide arv ja relvade kasutus oli eelnevalt ära määratud. Hoope anti korda kordamööda ning kohtunik otsustas, kelle omad olid paremad.Turniire kasutati ka uute suhete loomiseks ja neidudega suhtlemiseks ning esinesid muusikud ja poeedid. Turniir oli tähtis kultuurisündmus. Aadlike kasvatus põhines nende ettevalmistamises sõjaks. Seitsmenda eluaastani õppis poiss kodus vanemate hoole all ning seejärel saadeti kõrgemalseisva feodaali juurde, kus poisist sai paaz. Talle õpetati häid kombeid ja seltskonnas käitumist: daamidega vestlemist, tantsu ja mingil muusikariistal mängimist. Hiljem lisandus veel relvade tundmaõppimine, ratsutamine ja jahipidamine.15- aastane noormees sai kannupoisiks. Ta võis kanda relva ja õppis võitlusvõtteid. Samuti saatis ta oma isandat sõjakäikudel ning abistas teda. Lahingutes hoidsid kannupoisid siiski tahapoole.18-21- aastanee noormees, kes oli hoolikalt
kes jäi poisi kõrvale sageli oma surmani. Pärast mõningaid koduseid õppetunde saadeti noored poisid tihti kõrge isanda lossi, et nad seal rüütliseisuse tarvis ette valmistaks, mõnikord isegi juba siis, kui nad olid vaid seitsmeaastased. Noort rüütli õpipoissi nimetati paaziks. Ta täitis teiste antud ülesandeid ning õppis tundma hobuseid, turviseid ja sõjarelvi. Kui ta oli umbes neljateistkümnene, sai temast kannupoiss ja teda hakati rüütliks välja õpetama. Paaz või kannupoiss pidi raudrüüga nii ära harjuma, et see tundus olevat tema loomulik osa. Ta pidi harjutama piigivõitlust, nii et piik ei libiseks rüütlit tabades tema sõrmede vahel tagasi. Kui arvati, et aeg on küps (18.-21. eluaasta vahel), löödi kannupoiss rüütliks. Tihti tegi seda rüütel, kes oli teda välja õpetanud. Kannupoiss löödi rüütliks: tema mõlemat õlga puudutati mõõgaotsaga ja talle tuletati meelde ideaale, mille nimel ta peab võitlema
nutikas Susanna ning krahv tahab teda oma toapoisilt üle lüüa (üheks ööks nn. esimese öö õigus). Krahvi sümpaatia ei ole jäänud märkamata krahvinnale, kes on seepärast õnnetu. Nutikas Susanna oskab aga igas situatsioonis leida lahenduse ja võidelda oma õnne eest. 2 Ooperis on terve ka rida eredate karakteriga koomilisi tegelasi (näit. krahvi noor paaz Cherubino) Kogu sündmustik areneb retsitatiivides, aariates, ansamblites mitmel tasapinnal. Kirevaid sündmusi seob tervikuks muusika. ,,Don Giovanni" süzee aluseks on vana hispaania legend küünilisest naistevõrgutajast don Juanist (itaaliapärane nimi on aga don Giovanni) ja sümboolsest tegelasest ,,kivist külalisest" (Komptuuri elustuvast hauamonumendist), kes tuleb don Giovannit tema maiste pattude eest karistama.
paljudel väikefeodaalidel ei olnudki oma linnust ja nad pidid elama oma senjööri linnuses. Rüütliks saamine Aadlike kasvatuse peaeesmärk oli nende ettevalmistamine sõdimiseks ja see kulges mitmes etapis. Feodaalide pojad saadeti tihtipeale juba 7-aastaselt kodunt välja kas senjööri või mõne sugulase lossi, kus õpetati häid kombeid ja rüütlioskusi. Vanemaks saades lisandusid relvade tundmaõppimine, ratsutamine ja jahipidamine. Seal sai temast paaz. Tavaliselt 15-aastane noormees sai kannupoisiks, kes võis kanda isiklikku relva ja pidi võitlusvõtteid harjutama. Ta saatis oma isandat sõjakäikudel, kuid lahingus hoidsid nooremad kannupoisid tahapoole. 18-21-aastane noormees löödi pidulikult rüütliks, kui ta oli hoolikalt treenitud ja oma isandale tõendanud head relvakäsitlusoskust. Turniirid Rahuajal pidasid aadlikud turniire ja käisid jahil, mis olid treeninguks ja ettevalmistuseks sõjas
Turniir ei olnud ainult spordisündmus, vaid pidustus laiemas mõttes. Seal koguneti oma senjööri ümber ja tutvuti teiste aadlikega. Oluline roll oli daamidel, kellele noored rüütlid said oma osavust demonstreerida. Sageli olid seal ka muusikud ja poeedid. RÜÜTLITE KASVATUSE peamine eesmärk oli poiss ette valmistada sõjaks, see kulges mitme etapis. Kuni seitsmenda eluaastani oli ta kodus vanemate hoole all, seejärel saadeti ta kõrgemal seisva feodaali juurde, kus temast sai paaz. Feodaal õpetas talle käitumist (daamidega vestlema, tantsima ja mingit pilli mängima) ja kombeid. Hiljem relvatundmist, ratsutamist ja jahipidamist. 15.aastaselt saadi tavaliselt kannupoisiks võis kanda isiklikku relva ja pidi harjutama mitme suguseid võitlusvõtteid. Kannupoisid saatsid oma isandat sõjaretkedel (aitasid kaitserüü selga ja kontrollis relvade korrasolekut). Lahingud hoidsid tahaplaanile. 18-21 aastane, kes oli
tõugata. Teiseks võimaluseks oli jalgsivõitlus, kus olid oma kindlad reeglid paika pandud. Hoope anti kordamööda ning neid hindas kohtunik. Kuna turniiridel esinesid ka muusikud ja poeedid olid turniirid tähtsad kultuurisündmused. Aadlike kasvatuse peaeesmärgiks oli ettevalmistamine sõdimiseks. See kulges erinevates etappides. Kuni seitsmenda eluaastani viibis poisslaps kodus vanemate hooleall, edaspidi saadeti ta kõrgemalseisva feodaali juurde, kus temast sai paaz. Seal õpetati talle seltskonnas käitumist ja häid kombeid, naissoo esindejatega suhtlemist, tantsimist ja muusikariistal mängimist. Kui laps oli vanem õpetati ka relvade tundmist ja nende käsitlemist, ratsutamist ja jahipidamist. Harilikult oli 15-aastane poiss juba kannupoiss. Lisandus võimalus kanda isiklikku relva ja tal tuli harjutada ning selgeks õppida erinevaid võitlusvõtteid. Kannupoiss saatis oma isandat sõjakäikudel
hauakambrisse. Lorenzo saadiku kiri pole temani jõudnud. Romeo veenab vaest apteekrit talle mürki müüma, ehkki selle teo eest on Mantuas karistuseks surm. II stseen: Selub, et lorenzo saadik jäi katkuvalve korraldusel vahi alla ja ei pääsenudli Mantuasse, et Romeole sõna viia. Lorenzo aimab halba ja kiirustab üksi hauakambrisse. III stseen: Paris on tulnus hauakambrisse, et öösiti julia haual valvata. Parise paaz annab märku, et keegi tuleb. Paris taandub eemale. Tulevad Romeo ja Balthasar. Romeo võtab kangi, et hauda lahti kangutada. Balthasarile annab ta raha ja kirja ning käsib selle hommikul viia Romeo isale. Siis vannutab ta Balthasari lahkuma ja mitte tema järele luurama jääma. Baltharar jääb siiski peitu. Romeo hakkab hauakambrit avama. Nüüd sekkub Paris ja tahab Romeot vahi alla viia. Romeo anub, et Paris teda meeletust teost säästaks. Paris ei jäta ja nii sureb ta
vaja ja Romeo sai enda mürgi. 2. stseen(Lorenzo kong) Giovanni(teine munk, vend Lorenzoga ühes) teatab Lorenzole ta pärimise peale, et Romeo ei olegi kirja saanud, sest Giovanni võeti ootamatult kinni ja ta tuli kirjaga tagasi ja Lorenzo satub paanikasse, sest 3 tundi on jäänud Julia ärkamiseni ja Romeo pole isegi teadlik nende plaanist. Lorenzo saadab uue kirja. 3. stseen (Capulettide sugukonna hauakamber. Ilmub Paris ja tema paaz lillede ja tõrvikutega) Paris läheb hauakambrisse Juliat leinama, kui hauakambri ette ilmuvad äkitselt Balthasar ja Romeo. Romeo käsib Balthasaril ära minna ähvardades teda vastupidide käitmise korral surmaga ning hakkab ise hauakambrit avama. Paris märkab teda ja takistab karjudes, et laseb ta kinni panna. Romeo seletab, et tuli vaid endalt elu võtma ja et Paris ta rahule jätaks, kuid Paris keeldub ja nad hakkavad võitlema. Parise paaz
Farmer viis ta oma koju ja ta tütar õmbles talle 7 särki. Järgmisel päeval külastas neid farmeri naaber, kes soovitas farmeril Gulliveri näidata turul. Peale turul käimist arvas farmer, et pealinnas saaks ta rohkem raha ja sõitis koos Gulliveri ja oma tütrega pealinna Lorbrulgrudi. Seal ostis kuninganna Gulliveri ära ja ta sai endale oma toa. Ühel päeval reisis Gulliver oma kastis kuningannaga riigi lõunapiirile. Kohale jõudes viis paaz ta mereranda kust kotkas ta koos kastiga oma hambusse võttis ja hiljem merre pillas. Veest korjas Gulliveri üles üks Inglise kaubalaev, mis viis ta koju tagasi. III osa Kolmandas osas reisis Gulliver Balnibarbi, Luggnaggi ja Jaapanisse. Gulliver sõitis laevaga ,,Healootus" Tongkingi,kus ta hakkas luubiga sõites asju müüma. Ükskord luubiga sõites hakkasid teda taga ajama mereröövlid kes ta üsna kiiresti kätte said ja kinni võtsid
AASTAARVUD 313 Constantinus Suur kuulutas Milano ediktiga ristiusu Rooma riigis lubatuks 381 Kristlus kuulutati Rooma riigiusuks 395 Rooma keiser Theodosius Suur jagas riigi poegade vahel, luuesaluse Lääne- Rooma ja Ida-Rooma eraldumisele. Nii tekkis Bütsantsi riik 476 Germaani väepealik Odoaker kukutas viimase Lääne-Rooma keisri 732 Võiduga Potiers´ lahingus löödi Karl Martelli juhtimisel tagasi araablaste edasitung Euroopas 756 Moodustati Paavsti- ehk Kirikuriik 800 Karl Suur krooniti Rooma keisriks 843 Verduni lepinguga jagati Frangi riik Ludwig Vaga poegade vahel. See sai aluseks Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa kujunemisele. 882 Vana-Vene riigi tekkimine 962 Otto I kuulutas välja Saksa-Rooma keisririigi 1054 kirikulõhe, Bütsantsi ja õigeusu kiriku eraldus 1066 Hastingsi lahing, William I Vallutaja kuulutati Inglismaa kuningaks 1119 Asutati Euroopa esimene Bologna ülikool 1337 1453 Saja-aastane sõda 1...
astub Eesti Rahvaste Liitu, 1535- esimene Eestikeelne raamat.SIURU- 1917-1919- keskenduti vormilistele külgedele. Stiil:keskenduvad mängulisusele, Tuumik.- Under,Visnapuu,Semper,Adson,Tuglas,Gailit, kaasa tegid- Ridala, Suits, Aavik, kunstnikud-Triik, Mägi. Nimetuse taga olid ka albumid ja kirjastus. Püüab loominguga vastandada sõja õudustele, esteetilisele küljele. Uus-romantismi esindajad, tähtis on mängulisus, see kantakse üle ka ellu, Under-Siuru printsess, Visnapuu-vürst, Adson- paaz . suutis tõsta luule huviorbiiti. Korraldasid Estonias tuluõhtuid, anti välja albumeid, siuru kirjastus andis välja esikluulekogusid. Under-sonetid, Gailit-saatana karusell. Pööratakse tähelepanu armastuse füüsilisele poolele, domineeris armastus ja loodusluule. Tõstab luule kvalitatiivsele tasandile. Kirjastus aitas välja anda seismajäänud teoseid. Kujundus on oluline, rõhk keeleuuendusel. TARAPITA- 1921-1922. Tuumik- A.Kivikas, J. Semper, M.Under, Adson, J.Barbarus, Tuglas, A
Seega peamisteks omadusteks olid ustavus, julgus, ausus, sõnapidamine ja galantsus. Kõige halvemaks omaduseks peeti reeturlikkust. Aadlike kasvatuse peaeesmärk oli nende ettevalmistamine sõdimiseks ja see toimus mitmes etapis. Feodaalide pojad saadeti tihtipeale juba 7-aastaselt kodunt välja kas senjööri või mõne sugulase lossi, kus õpetati häid kombeid ja rüütlioskusi. Vanemaks saades lisandusid relvade tundmaõppimine, ratsutamine ja jahipidamine. Seal sai temast paaz. Tavaliselt 15-aastane noormees sai kannupoisiks, kes võis kanda isiklikku relva ja pidi võitlusvõtteid harjutama. Ta saatis oma isandat sõjakäikudel, kuid lahingus hoidsid nooremad kannupoisid tahapoole. 18- 21-aastane noormees löödi pidulikult rüütliks, kui ta oli hoolikalt treenitud ja oma isandale tõendanud head relvakäsitlusoskust.
Turniir oli tähtis kultuuri sündmus. Sellest järeldub, et juba keskajal mõeldi meelelahutusele ja sellele, kuidas oleks inimestel lõbusam. Mitte just tahtlikult, kuid ajakäigus muutus selline algeline sündmus suuresti kultuuriajendajaks. Aadlike kasvastuse põhiline eesmärk oli sõjaks ettevalimistamine, kuid mitte ainult see. Aadlik pidi olema laitmatu kasvatamisega ning tedama hästi kombeid. Peale seitsmendat eluaastat saadetakse noor poiss feodaali käe alla, kus temast saab paaz. Seal õpetatakse talle häid kombeid ning korrektset seltskonna käitumist: daamiha vestelmine, tantsimine, muusikainstrumendi mängimine. Kui ta saab vanemaks, siis õpetatakse talle veel relvi, ratsutamist ja jahipidamist. Kui poiss saab 15- aastaseks on ta saanud endale kannupoisi tiitli. Ta võis kanda isiklikku relva ning saatis oma isandat sõjaretkedel. Hoolikalt treeninud ning oma isandale tõestanud oskusi saab 18-21- aastane noormees rüütliks
kuulusid vaimulik, aadlikud ja linlased 5)kuningavõimu vastased olid vaimulikud FEODAALKORD: Maasuhted: vasall andis end senjööri kaitse alla, senjöör aga andis vasallile kasutada talle maatüki koos seal elavate talupoegadega. Vasall kohustus senjööri ustavalt teenima, eelkõige tema kutsel sõjaväeteenistusse ilmuma. Vasall andis truudusevande. Lään muutus pärisvalduseks Rüütliks saamine: enamik madalamat päritolu,pidi olema vastav kasvatus, sõjaline treening. 7-aastasena oli paaz mõnes aadliperekonnas, kus õppis käitumist ja kombeid. 15-selt sai temast kannupoiss, rüütli relvakandja ja saatja, kes ka ise võistlusvõtteid õppis. Umbes 20selt löödi rüütliks, rüütlikslöömise tseremoonia Rüütlieetika: *Ustavus: kogukondlik, feodaalne, poliitiline *Heldekäelisus *Vahvus Relvastus: piik, mõõk, amb, pikkvibu, rõngassärk, kiiver, kilp Sõjakunst: vaenuväed rivistusid pikkadesse viirgudesse, liikusid kiirenevas tempos teineteisele vastu ja
5 Salome "Salome" on Richard Straussi ooper ühes vaatuses. See on kirjutatud Oscar Wilde'i samanimelise draama järgi. Esietendus toimus 9. detsembril 1906 Dresdeni kuninglikus ooperiteatris. Tähtsamad tegelased olid: · Heroodes (tenor) · Heroodias, tema naine (metsosopran) · Salome, Heroodiase tütar (sopran) · Ristija Johannes (bariton) · Narraboth, noor süürialane (tenor) · Heroodiase paaz (alt) Lühidalt ooperi tegevustik: Heroodese palee terrassil. Herodes peab oma õukonnaga pidu. Narraboth, noor süürialane ja sõjapealik piilub läbi paleeukse Heroodese imekaunist kasutütart Salomed, kellesse ta on sügavalt armunud. Ilmub Salome, et värsket õhku hingata. Korraga kuuleb ta vangitürmist kostuvat Ristija Johannese häält, mis kuulutab Messiase tulekut. Salome on võlutud sellest häälest ja palub valvuritel endale vangi näidata
Rüütlielu hiilgus ja viletsus Rüütlielule mõeldes tulevad inimestel ilmselt esimeste märksõnadena pähe vaprus, rikkus, osavus, daamide austamine. See võib tunduda inimesele, kes asjast palju ei tea, kadestusväärne elu. Teatud hetkedel nii see ka ilmselt oli. Kuid rüütlid pidid järgima kindlat reeglistikku, rüütliks treenimine võttis aastaid ja mees pidi varuma kannatlikkust, et temast kord rüütel saaks. Rüütlikslöömise päev oli aga eriti oluline ja püha. Edasine elamine uue staatusega tõi kaasa palju uut- nii katsumusi kui õnnehetki. Rüütliks saamisele eelnes pikk protsess. Rüütliks oli võimalik minna enamasti feodaalide poegadel ja neil tuli valida, kas saada ratsasõdulaseks-rüütliks või omandada vaimuliku elukutse. Rüütliks saada soovijaid kasvatati konkreetselt selles suunas, keegi ei saanud lihtsalt rüütliks hakata. Kuni seitsmeaastaseni elas poiss kodus, seejärel saadeti ta õppima kõrgemalseisva f...
Söömine ja joomine, läbivõitlusrelvad(mõõgad, magamine, jahil odad,sõjakirved,sõjavasarad) käimine, turniirid Laskerelvad(vibud, ammud, tulirelvad, piiramistornid, kiviheitemasinad) Kaitsevarustus raudrüü,kilp kiiver. Rüütlite kasvatus: 7 aastani vanemate hooleall 715 aastani kõrgaadliku juures saab temast paaz 1518 aastani on kannupoiss 1821 aastane lüüakse ta rüütliks LINNADE TEKKE JA LINNASTUMINE Linn see on tootmine, kauplemine, kultuur kogu piirkonda hõlmav haldussüsteem. Linnaelanike põhilised elatusalad olid käsitöö ja kaubandus. Linnatänavad said oma nime seal asuva kaubanduse tegevuse järgi.PõhjaEuroopas
Ristisõjad ÜLEVAADE EUROOPA AJALOOST 11.-13. SAJANDINI (KÕRGKESKAEG) Majanduse ja ühiskonna areng: *rahvastiku arvu kiire kasv - kasvas 13-ks sajandiks (10ndal 40 miljonit) 70 mln-ni *põllumajanduses mitmed uuendused: -kaheväljasüsteemilt üleminek kolmeväljasüsteemile (kolmandik söötis, 2/3 haris-pidevalt kasutusel oleva maahulk suurenes) -ratasadra kasutuselevõtt -härjad hakkasid tööloomadena asenduma hobustega (hobused kergemini juhitavad) -asustusala laienemine *linnade kasv ja kiire areng (13. saj oli keskaegse linnakultuuri kõrgaeg): -käsitöö ja kaubanduskeskused -hoogne areng oli Itaalias (Vahemere kaubandus), Madalmaad, Saksa mereäärsed linnad *kaubanduse kiire areng: -Vahemere kaubandus -Hansa liidu moodustamine(1160 - ühendas Põhja- ja Läänemere äärseid linnu ning Novgorodi) lõppes, kuna Venemaal hakkas tekkima tsentraalne riik - Prantsusmaalt Vahemere äärde, sealt edasi meritsi idamaadesse*vastasseis keisrivõimu ja paavstivõim...
Feodaalkord maid omavad feodaalid, kuid harivad talupojad, põhines senjööri ja vasalli suhtel feodaalne killustatus kuningast vähesõltuvate suurfeodaalide valdused muutusid omavahel sõdivateks "riikideks riigis" aadel rüütliseisusest järk-järgult kujunenud pärilike eesõigustega kõrgem seisus paaz noor rüütli õpipoiss, talle õpetati kombeid ja head käitumist rüütliordu hiliskeskajal sõjaliste ordude idealiseerimisest tekkinud ühingu üldnimetus bilda vastukaalukatapult katapult heitemasin mõis suur maavaldus- ja põllumaj tootmisüksus naturaalmajandus kõik ise või saadakse vahetuse alusel Raharent koormis, mis tuli tasuda rahas Linnaõigus linnas keht. seaduste kogum e põhiseadus Raad e magistraat linna
RETSENSIOON 27. novembril 2008. aastal külastasin ,,Rigoletto" etendust Rahvusooperis ,,Estonia". ,,Rigoletto" on Giuseppe Verdi teos, mis kahtlemata kuulub ooperiliteratuuri kullafondi. Giuseppe Verdi elulugu Giuseppe Verdi sündis 10. oktoobril 1813. aastal (suri 1901. aastal). Muusikalise hariduse omandas Verdi eraviisil, sest konservatooriumisse teda vastu ei võetud. Esimesed helitööd kirjutas ta juba 15 16. aastaselt. Verdi esimene ooper ,,Oberto, krahv Bonifacio" esitati ülimenukalt 1839. aastal Milaano kuulsas ooperiteatris ,,La Scala". Järgmised ooperid suurendasid tema kuulsust veelgi. Tellimusi tuli nii kodu kui ka välismaalt. Kuni 1870. aastani, mil Verdi lõpetas ,,Aida", kirjutas ta mõnikord isegi kaks ooperit aastas. Kuid järgmine ooper pärast ,,Aidat" ,,Othello", valmis alles 1887. aastal, seega peale 17 aastast vaheaega. Sellel perioodil lõi Verdi surematu ,,Reekv...
4. hoolitsemine kirikute ja koolide eest;
5. hoolekanne vaeste, santide ja tõbiste ülalpidamise eest,
6. kohtumõistmine;
7. kodanike julgeoleku tagamine;
hoolitsus linnakodanike heakäekäigu eest.
RÜÜTLIKULTUUR
Aadlike kasvatuse põhieesmärk oli neid ette valmistada sõdimiseks, kirjaoskus polnud oluline. 7-
aastaseni viibis poiss kodus vanemate hole all. Seejäel saadeti ta kõrgema feodaali teenistusse, kust
temast sai paaz. (õpetati häid kombeid, seltskonnas käitumist, daamidega vestlemist, tabtsu,
muusikariistal mängimist, hiljem lisandusid ka relvad, ratsutaine, sõjapidamine).
15-aastasena saadi kannupoisiks. (kandis isiklikku relva, harjutas võitlusvõtteid, saatis isandat)
18-20 aastaselt löödi hoolikalt teeninud kannupoisid rüütliteks.
Isandale anti ustavusvanne, oldi valmis tema eest surema.
skvaier rüütliks lüüa, siis tehti seda. Sageli sai see tehtud rüütli väljaõpetaja poolt. Rüütlikslöömine seisnes selles, et rüütli mõlemat õlga puudutati mõõgaga. 4 2.RÜÜTLITE KASVATUS Selle peamine eesmärk oli poiss ette valmistada sõjaks, see kulges mitme etapis. Kuni seitsmenda eluaastani oli ta kodus vanemate hoole all, seejärel saadeti ta kõrgemal seisva feodaali juurde, kus temast sai paaz. Feodaal õpetas talle käitumist (daamidega vestlema, tantsima ja mingit pilli mängima) ja kombeid. Hiljem kaasnesid relvatundmine, ratsutamine ja jahipidamine. 15-aastaselt saadi tavaliselt kannupoisiks, see tähendab , et ta võis kanda isiklikku relva ja pidi harjutama mitmesuguseid võitlusvõtteid. Kannupoisid saatsid oma isandat sõjaretkedel (aitasid kaitserüü selga ja kontrollis relvade korrasolekut). Lahingutes hoidsid tahaplaanile
rühmitusse ,,Noor-Eesti" ja ,,Siuru". Tuglas on maetud Tallina Metsakalmistule.(2) Artur Adson oli eesti luuletaja, näitekirjanik, teatrikriitik ja memuarist. 5 Tema kujunemisele luuletajaks andis suuna tutvumine Marie Underiga 1913. aastal, kelle elukaaslaseks ja truuks saatjaks jäi Adson elu lõpuni. Oluline kujunemisel oli ühinemine rühmitusega Siuru (1917). Varasemal loominguperioodil kinnistunud hüüdnimed Sänna Trubaduur ja Paaz tabavad nii tema loomingu kui isiksuse tuuma. Adson on olnud eesti kirjanduse kõige järjekindlam murdeluuletaja, võrumurdelisi tekste sisaldavad eranditult kõik tema luulekogud. Murdekeele tõttu arhailise värvinguga värssides peegelduvad eesti luule arengulugu ja üldtendentsid. 1920. aastatel oli Adsonil vanema põlvkonna kirjanikuna oluline osa täita mitmes keskses kirjandusinstitutsioonis kirjanduselu organiseerijana, samal ajal tegutses ta aktiivselt
Koguneti senjööri umber ja kohtuti teiste aadlikega. Oluline roll oli daaidel, kellele noored rüütlid said oma mehisust demonstreerida. Sageli esinesid neil pidustustel ka muusikud ja poeedid. Seega oli tegu ka kultuurisündmusega. Rüütlite kasvatus Aadlike kasvatus, mille peaeesmärk oli nende ettevalmistamine südimiseks, kluges mitmes etapis. Kuni 7. eluaastani viibis poiss kodus vanemate hooleall, seejärel saadeti ta kõrgemalseisva feodaali juurde, kus temast sai paaz. Õpetati häid kombeid ja seltskonnas käitumist. Veidi vanemana lisandus relvade tundmaõppimine, ratsutamine ja jahipidamine. Tavaliselt sai 15aastane noormees juba kannupoisiks. Nüüd võis ta kanda isiklikku relva ja pidi hoolikalt harjutama mitmesuguseid võtlusvõtteid. Saatis oma isandat sõjakäikudel, aitas talle kaitserüü selga ja kontrollis relvade korrasolekut. Lahingus hoidsid nooremad kannupoisid siiski tahaplaanile
Teda oli mõjutanud populaarsed sümbolistid. Peale seda tegutses rohkem ajakirjanikuna. Hüüdnimi on Ge. Semper- oli üks esimesi, kes tutvustas eestlastele futurismi. Oli noor erudeeritud luuletaja. Visnapuu- hüüdnimega Vürst. Varasematel aastatel oli avaldanud paar koguteost. Under- hüüdnimega Printsess. Oli tol hetkel pisut üle 30ne. Ta hakkas tähelepanu saama oma avameelsete, intiimsete luuletustega. Adson- hüüdnimega Paaz. Iga siurulane pidi olema nn santlaager. Korraldati tuluõhtu, mis õnnestu väga hästi, kuna rahvas vajas vaheldust, lõõgastust. Selle tuluõhtu algkapitaliga asutati Siuru. Hakati välja andma oma raamatuid, kõige kuulsamaks olid Underi sonetit. Luule muutus nii keerulisel ajal järsku populaarseks. Munder muutus noorte seas populaarseks. Ka teised kirjanikud hakkasid oma teoseid avaldama. Visnapuult ilmus debüütluulekogu ,,Amores", Semperilt
une montre motr(ö) - kell une chemise sömiiz - särk les vacances väkaas puhkus, vaheaeg un écriture ekritüür (käe)kiri un voisin / une voisine vuazä / vuazin naaber / naabrinna une langue laag - keel un fromage fromaaz - juust le transport (en commun) transpoor (a koma) (ühis)transport 5 la couleur kulöör - värv un parfum parfä parfüüm, lõhn une page paaz - lehekülg naturel natürell loomulik, looduslik, naturaalne un pays peij riik, maa plus plü(s) rohkem, pluss moins mua vähem, miinus un travail travajj - töö un métier metjee - amet ici issii - siin là-bas labaa - seal une ville vill - linn un village vilaaz - küla une rue rüü - tänav maintenant mätöna nüüd, praegu une voiture vuatüür - auto une famille famijj - perekond une mère meer ema maman mama - emme
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
