Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Gulliveri reisid (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Gulliveri reisid
Jonathan Swift
I osa
Esimene osa kirjeldab teekonda Lilliputti . Autor jutustab endast ja oma perekonnast. Ta läheb laevale „Antiloop“ laevaarstiks. Laev sattus tormi kätte, uppus, ning ilmselt hukkusid ka kõik Lemuel Gulliveri kaaslased hukkusid. Gulliver ujus ja sattus kaldale kus jäi väsimusest kohe magama. Ärgates oli ta kinni seotud ning umbes kuuetollised inimesed jalutasid ta peal ja ümber. Kui tuli keiser , siis anti käsk tõsta ta platvormi peale, millega ta toimetati pealinna. Gulliver vabastas oma vasaku käe ja juuksed kuid sai kohe nooltevalangu osaliseks . Gulliverile anti koduks vana tempel, ta nöörid seoti lahti ja ta pandi ketti. Kuna ta oli heatahtlik ja lahke vabastati ta ahelast, aga ilma loata ta riigist lahkuda ei tohtinud. Gulliveril paluti hävitada vaenlase laevastik, millega ta kergesti toime tuli. Pärast seda anti talle aunimetus. Mõni päev pärast seda puhkes keisri lossis tulekahju ja Gulliver aitas seda kustutada ennast kergendades, millega ta pälvis keisri halvakspanu ja teda taheti süüdistada riigireetmises, kuid ta põgenes Blefuscusse. Mõni päev pärast seda märkas Gulliver meres eset mis meenutas paati.Ta palus keisri abi selle maale tõmbamisel. Paadi kordategemine võttis 10 päeva ja pärast seda palus Gulliver luba lahkumiseks. Kaasa võttis Gulliver ka mõned loomad, keda ta hiljem kodumaal rikastele näitas. Sellega kogus ta omale raha.
II osa
Teises osas läks Gulliver reisile laevagaSeiklus “.
Nad sattusid tormi kätte ja peale tormi läksid madrused koos Gulliveriga tundmatule saarele vett võtma. Gulliver läks maad uurima ja madrused läksid vett otsima . Tagasi vaadates avastas Gulliver, et madrused sõidavad suurpaadiga laeva tagasi ja seda ajab taga hiiglaslik olend . Ta jooksis edasi ja sattus põllule, kust ta üles korjati.
Farmer viis ta oma koju ja ta tütar õmbles talle 7 särki. Järgmisel päeval külastas neid farmeri naaber, kes soovitas farmeril Gulliveri näidata turul. Peale turul käimist arvas farmer, et pealinnas saaks ta rohkem raha ja sõitis koos Gulliveri ja oma tütrega pealinna Lorbrulgrudi. Seal ostis kuninganna Gulliveri ära ja ta sai endale oma toa. Ühel päeval reisis Gulliver oma kastis kuningannaga riigi lõunapiirile. Kohale jõudes viis paaž ta mereranda kust kotkas ta koos kastiga oma hambusse võttis ja hiljem merre pillas. Veest korjas Gulliveri üles üks Inglise kaubalaev, mis viis ta koju tagasi.
III osa
Kolmandas osas reisis Gulliver Balnibarbi, Luggnaggi ja Jaapanisse . Gulliver sõitis laevaga „Healootus“ Tongkingi,kus ta hakkas luubiga sõites asju müüma. Ükskord luubiga sõites hakkasid teda taga ajama mereröövlid kes ta üsna kiiresti kätte said ja kinni võtsid. Mereröövlid jätsid ta üksinda paati, millega ta sõitis esimese saareni ja sealt edasi kuni viienda saareni. Sellel saarel olles nägi ta taevas hõljuvat saart , millelt, jõudes temani visati alla kett mille otsas oli iste. Ta tõsteti üles ja ta sai teada, et ta asub Laputas. Gulliver õppis ära Laputa keele ja ta sõitis saarega koos pealinna Lagadosse.
Pealinnas lasti ta saarelt maha samamoodi kuidas ta oli üles tõmmatud. Selle riigi mandriosa nimetatakse Balnibarbiks ja seal (muidugi lendaval saarel ka) elavad inimesed oskavad hästi matemaatikat, muusikat ja leiutamiskunsti. Gulliver läheb Lagadost Maldonado sadamasse kuid sealt ei lähe ühtegi laeva Luggnaggi.
Gulliver sõidab laevaga Glubbdubdribi kus kohtub hõimu pealikuga, kes Gulliveri rõõmuks tõstab surnust üles ajaloo kuulsaid isikuid. Peale mõnepäevast Glubbdubdribis olekut läheb ta tagasi Maldonadosse ja sealt edasi Luggnaggi. Luggnaggis Gulliver vahistati ja viidi kuninga juurde, Gulliver nimetab ennast Hollandlaseks ja lahke kuningas annab talle soovituskirja Jaapani keisri jaoks.
Gulliver sõidab Jaapanisse ja sealt edasi Amsterdami ning sealt Inglismaale .
IV osa
Neljandas osas läks Gulliver kapteniks laevale „Seikleja“.
Ta sõitis Barbadosesse ja värbas seal uusi madruseid, sest paljud olid teekonnal surnud. Gulliveri õnnetuseks oli ta värvanud mereröövlid kes laeva üle võtsid ja ta tundmatule saarele jätsid. Gulliver märkas saarel inimesesarnaseid elajaid jähuusid ja hobusesarnaseid loomi
Hiihnhme. Gulliver õppis kiiresti ära hiihnhmide keele ja imestas, et nende keeles pole muud sõna halbadele asjadele kui jähuu. Ta võõrdus täielikult inimestest ja unustas ära valetamise. Gulliveri kahjuks otsustas suurnõukogu, et ta peab lahkuma hiihnhmide seast. Gulliver ehitas ühe hiihnhmi abiga endale kanuu ja sõitis sellega saarelt minema. Ta korjas üles üks Portugali laev ja viis Lissaboni, kust ta edasi sõitis Inglismaale.
Gulliveri reisid #1 Gulliveri reisid #2 Gulliveri reisid #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-05-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 55 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mxmwarrior Õppematerjali autor
Kokkuvõte

Sarnased õppematerjalid

Gulliveri reisid
3
doc

Gulliveri reisid

Ta sattus Lilliputimaa randa, kus ta võeti vangi ning viidi sisemaale. Autor saab tuttavaks riigi keisriga, ning teadlastele antakse ülesanne ­ õpetada Gulliverile lilliputi keelt. Autoril otsitakse taskud läbi ning mõõk ja püstol võetakse ära. Gulliver lõbustas keisrit, ning saab teatud tingimustel vabaduse. Autor saab riigi peasekretäriga sõbraks, ning pakub end keisri teenistusse sõdades Blefuscuse vastu. Varsti viib Gulliver vaenlase sadamast ära kõik nende sõjalaevad, ning saab selle eest kõrge aunime, teda hakatakse hüüdma nardac`iks. Kuid varsti puhkeb tulekahju keisrinna palees, autor suudab ülejäänud paleed päästa, kustutades tule ära oma uriiniga. Tänu sellele tõusis keisrinna viha tema vastu. Ühel ööl tuleb tema juurde üks riigitöötaja, kes edastab Gulliverile informatsionni, et teda tahetakse süüdistada riigireetmises. Selle järel põgeneb autor Blefuscusse, kus teda võetakse

Kirjandus
Kirjanduse arvestus I - antiik
11
odt

Kirjanduse arvestus I - antiik

Kirjandus Müüdid: Pilet 1 ­ Titaanid ja kümme suurt Olümposlast Kronos ehk Saturnus, valitses teiste üle, Zeus, oli tema poeg ning kihutas ta troonilt minema Okeanos ­ jõgi, mis voolas ümber maa Tethys ­ Okeanose naine Hyperion ­ päikese, kuu, koidu ja eha isa Themis ­ õiglus Iapetus ­ Atlase ja Prometheuse isa Atlas ­ kandis maailma oma õlgadel Prometheus ­ päästis inimkonna, tuues neile tule Zeus ehk Jupiter ­ ülemvalitseja, taeva isand,vihmajumal äikesejumal. Kotkas, tamm, piksenool, valitsuskepp. Hera ehk Juno ­ abielu kaitsja, kangelaste kaitsja, taevajumalanna. Lehm, paabulind, granaatõun. Argos. Poseidon ehk Neptunus ­ mere valitseja, tormijumal. Sõnn, hobune, kolmhark. Hades ehk Pluto ehk Pluton ­ allmaa isand, jõukuse jumal, väärismetallide isand, surmajumal. Athena ehk Minerva ­ lahingujualanna, Ateena jumalanna, tsivilisatsioonijumalanna, käsitöö ja põlluharijate kaitsja, ratsutamiskunsti raj

Kirjandus
Kõigi Kalevipoja osade kokkuvõtted
31
docx

Kõigi Kalevipoja osade kokkuvõtted

Üheksateistkümnes lugu. · Sarvik-Taadi aheldamine , · Õnne aeg , · Pidu ja Tarkuseraamat , · Sõjateated Kp ehitab maailma otsa sõiduks endale hõbelaeva, millele paneb nimeks ,, Lennuk ,,. Laevale viidi suurel hulgal moona. Kaasasõitjad olid õnnelikud. Laev lahkus kodusadamast Soome poole. Teekonnal tuli Kp. Võidelda mitmete raskustega. Soome sortsid ajasid mere mässama. Lapsu rannast võeti laevale Lapsu tark. Jõuti Sädemete saareni. Sulevip. Läks saarele. Ta tahtis pääseda tulemäe juurde, kuid pidi poolelt teelt kuumuse tõttu tagasi pöörduma. Edasi jõudis ,, Lennuk ,, hiiglste maale. Sealt edasi viis teekond penisabaliste maale. Penisabalised hakkasid vastu ja Kp. Tappis neid armutult. Ta muutis nende maa viljatuks, kuid hiljem palus Ukult maale uuesti õnnistust. Targalt kuulis Kp, et kaarnalt oli ta maailma otsa leidmiseks saanud valet õpet

Kirjandus
Antiikmütoloogia lugude kokkuvõte-piletid
41
doc

Antiikmütoloogia lugude kokkuvõte (piletid)

PILET NR 1 TITAANID Titaanid olid lõpmatult kaugetel aegadel maailma isandad, sageli kutsutakse neid ka vanemateks jumalateks. Võimsad, neid oli palju. Tähtsaim oli Kronos (Saturnus), kes valitses titaanide üle, kuni ta poeg Zeus ta võimult kihutas. Kronos põgenes Rooma, sellele järgnes kuldne ajastu. Teised tähtsad titaanid: Okeanos ­ jõgi, mis vanade kreeklaste arvates pidi voolama ümber maa; tema naine Tethys; Hyperion ­ päikese, kuu, koidu ja eha isa; Mnemosyne ­ mälu; Themis ­ õiglus; Iapetos oma poegadega ­ Atlas, Prometheus. KAKSTEIST SUURT OLÜMPLAST Olid kõige tähtsamad titaanide järgnenud jumalate hulgas. Neid kutsuti olümplasteks sellepärast, et Olümpos oli nende kodu. Zeus (Jupiter) Zeus ja tema vennad heitsid liisku, et teada saada , milline osa maailmast kellelegi pidi kuuluma. Meri ­ Poseidon, allmaailm ­ Hades, ülemvalitseja ­ Zeus, kes oli kõigist võimsaim. Teda kujutatakse armumas ühesse naisesse teise järel. Zeus oli õilis ega abis

Kirjandus
-Antiikmütoloogia- sisukokkuvõte
26
doc

''Antiikmütoloogia'' sisukokkuvõte

ANTIIKMÜTOLOOGIA sisukokkuvõtted Edith Hamilton 1. pilet TITAANID JA KAKSTEIST SUURT OLÜMPLAST: Titaanid olid maa ja taeva lapsed. Titaane kutsutakse sageli vanemateks jumalateks. Titaanidest tuntuimail Kronosel (Saturnus) oli palju lapsi, teatuim Zeus (Jupiter), kes haaras isalt võimu. Tähtsamad titaanid: Okeanos – jõgi ümber maa, Tethys – O naine, Hyperion – päikese, kuu, koidu ja eha isa, Mnemosyne – mälu, Themis – õiglus, Iapetos + pojad Atlas (taevas õlgadel), Prometheus (inimsoo päästja). Olümpose väravad pilvedest, seda valvasid aastaajad, Olümpos rahu ja õndsuse paik, jum. elasid seal, sõid ambroosiat, jõid nektarit. 1. Zeus (Jupiter) ja Poseidon (Neptunus) ja Hades (Pluto) – vennad 2. Hestia (Vesta) – kolme esimese õde 3. Hera (Juno) – Z naine ja õde 4. Ares (Mars) – Z+H poeg 5. Athena (Minerva) ja

Antiikmütoloogia
Antiikmütoloogia sisukokkuvõtted
17
doc

Antiikmütoloogia sisukokkuvõtted

ANTIIKMÜTOLOOGIA sisukokkuvõtted Edith Hamilton 1. pilet TITAANID JA KAKSTEIST SUURT OLÜMPLAST: Titaanid olid maa ja taeva lapsed. Titaane kutsutakse sageli vanemateks jumalateks. Titaanidest tuntuimail Kronosel (Saturnus) oli palju lapsi, teatuim Zeus (Jupiter), kes haaras isalt võimu. Tähtsamad titaanid: Okeanos ­ jõgi ümber maa, Tethys ­ O naine, Hyperion ­ päikese, kuu, koidu ja eha isa, Mnemosyne ­ mälu, Themis ­ õiglus, Iapetos + pojad Atlas (taevas õlgadel), Prometheus (inimsoo päästja). Olümpose väravad pilvedest, seda valvasid aastaajad, Olümpos rahu ja õndsuse paik, jum. elasid seal, sõid ambroosiat, jõid nektarit. 1. Zeus (Jupiter) ja Poseidon (Neptunus) ja Hades (Pluto) ­ vennad 2. Hestia (Vesta) ­ kolme esimese õde 3. Hera (Juno) ­ Z naine ja õde 4. Ares (Mars) ­ Z+H poeg 5. Athena (Minerva) ja Apollon (Ap

Kirjandus
Kreeka mütoloogia
48
docx

Kreeka mütoloogia

Kirjanduse arvestus Tertia talv 1. Antiikkirjanduse mõiste, vanakreeka ja vanarooma kirjandus Antiikkirjanduse all mõeldakse vanimaid Euroopas tekkinud kirjandusi: vanakreeka ja vanarooma kirjandust. Need on tugevalt mõjutanud hilisema euroopa ja kogu ülejäänud maailma kirjandust. Sõna antiik tuleb ladina keelest ja tähendab vana. See hõlmab ajavahemikku VIII sajand e.m.a kuni VI saj. m.a.j Käsitleb vaprust, patriotismi, kodumaa kaitsmist, jumalaid, armastust, kangelasi ja tolle aja inimestele arusaadavaid teemasid. Vanakreeka kirjanduslugu sai alguse umbes VIII sajandit e.m.a. ja see jaotatakse nelja ajajärku:  Arhailine ajajärk - 8 – 6.saj eKr, vanakreeka kirjanduse algus. Lüürika, eeposed. (nt Homeros ja värsivormilised eeposed)  Klassikaline periood – 5 – 4.saj eKr, atika periood, domineeris atika dialekt, kirjanduslik pealinn oli Ateena. Draama saa

Kirjandus
Merekultuur ja etikett
71
docx

Merekultuur ja etikett

nimetas Egiptuse päikesejumala järgi "Ra"-ks. Ta lastis selle Vana-Egiptuse reisimoonaga (savikannudes toit ja leib ning kuivatatud puuvili) ja purjetas hoovuse ning passaattuule toel oma kõrkjalaevukesel Atlandi ookeanini. Esimese "Ra" ga jõudis ta Ameerika randadeni, kuid laev purunes tormis. Kuid maadeuurija ei andnud alla. Ta ehitas uue ja parema kõrkjalaeva, millega tal õnnestuski Atlandi ookean ületada ja jõuda Kariibi mere saartele. Selle reisiga tõestas meresõitja, et sellised reisid võisid olla võimalikud ka kauges minevikus. Millised olid laevad Vahemerel (foiniiklaste laev, egiptuse papüüruslaev)? Filipiinid avastati varakult. Ent uurimisreisid kestsid edasi ja asustus nihkus Indoneesiasse.

Merendus




Kommentaarid (1)

default2121 profiilipilt
default2121: Aitab küll, kui tead, et õpetaja teeb pealiskaudseid töid, nagu mul:)
12:43 19-12-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun