Ooperi lõpplahendus
Ooperi lõpus toimub suur vahetuskomöödia, kus kohtuvad nii tõelised, kui ka valed paarid. Kohal on ka Figaro , kes usub, et pruut võib teda pulmaööl petta . Segastes oludes jooksevad krahvinna riietuses Susanna & Figaro kogemata kokku. Figaro tunneb temas ära oma armsa pruudi & nad lepivad ära. Samal hetkel juhtub neid koos nägema krahv , kes näeb Figaroga koos krahvinnariietes Susannat. Pidades teda oma naiseks , otsustab ta kutsuda kokku kogu õukonna, et oma naist häbistada. Oma üllatuseks satub ta koos teistega tunnistajaks, aga oma enda truudusetusele. Nüüd ei jää tal muud üle, kui oma naiselt andeks paluda .
Ooperi sündmustik
Krahv Almaviva on absolutismiaja valitseja, kes on abielus noore krahvinna Rosinaga, kuid on pidevalt armusuhetes toatüdrukutega. Krahvi alluvusse kuulub kammerteener Figaro, kes soovib abielluda kammerneitsi Susannaga. Krahv, kellele endale meeldib Susanna, proovib teha kõik selleks, et abielu ei sõlmitaks. Nii hakkab ta Susannat võrgutama, kuid naine ei vasta tema armuavaldustele. See tekitab krahvis viha & ta soovib Figarole naiseks anda Marcellina. Samal ajal unustab ta oma abikaasa, kes on õnnetu, et tema mees talle tähelepanu ei pööra. Et paljastada krahvi truudusetus, otsustatakse talle mängida vingerpussi. Selleks muudetakse krahv armukadedaks väites, et krahvinnal on armuke . Samal ajal plaaniti Susanna & krahvi salajast kohtingut, kuhu Susanna asemel ilmuks hoopis krahvinna. Veidi aja möödudes tabas krahvi suur üllatus, kui ta sai teada, et Marcellina on Figaro ema & Bartolo Figaro isa. Nüüd ei saanud krahv enam Susanna & Figaro pulmi takistada. Susannale loori pähe pannes ulatas tüdruk krahvile „armastuskirja“. Krahvi meelepahaks toimus oodatud pulm, kus pandi paari Susanna & Figaro, ning ka Figaro vanemad.
Autori eesmärk
Ooperi sisu on ühiskonnakriitiline, mis toob esile aadlike võimu õukonna üle. Autori eesmärgiks oli näidata rahvale, et alati ei piisa vaid tiitlist & võimust, et saada oma tahtmist. Vahel on vaja kavalust, mida lihtrahval on rohkem. Kokkuvõtvalt võib autori eesmärki kirjeldada lühidalt kõnekäänuga „Headus võidab kurja väe.“
FIGARO PULM
Wolfgang Amadeus Mozart
Tegelased
Krahv Almaviva ( bariton )
Krahvinna Rosina Almaviva ( sopran )
Susanna, krahvinna kammerneitsi (sopran)
Figaro, krahvi kammerteener ( bass /bariton)
Cherubino, krahvi paaž ((metso)sopran)
Marcellina, krahvi majapidaja (metsosopran)
Doktor Bartolo, arst Sevillast (bass)
Basilio, muusikaõpetaja ( tenor )
Don Curzio, kohtunik (tenor)
Antonio , krahvi aednik, Susanna onu (bass)
Barbarina, Antonio tütar (sopran)
Kaks tütarlast (sopran & alt)
Talupojad, külalised, jahimehed , teenrid (koor)
Tegevusaeg, - koht & kestvus
Ooperitegevus toimub absolutismiajal- 18.sajandil.
Ooper kestab ligikaudu 3 tundi.
Ooperitegevus toimub krahv Almaviva lossis Sevillas.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-04-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
97 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
roosaneiu
Õppematerjali autor
Figaro pulm Krahv Almaviva on absolutismiaja valitseja, kes on abielus noore krahvinna Rosinaga, kuid on pidevalt armusuhetes toatüdrukutega. Krahvi alluvusse kuulub kammerteener Figaro, kes soovib abielluda kammerneitsi Susannaga. Krahv, kellele endale meeldib Susanna, proovib teha kõik selleks, et abielu ei sõlmitaks. Nii hakkab ta Susannat võrgutama, kuid naine ei vasta tema armuavaldustele. See tekitab krahvis viha & ta soovib Figarole naiseks anda Marcellina. Samal ajal unustab ta oma abikaasa, kes on õnnetu, et tema mees talle tähelepanu ei pööra. Et paljastada krahvi truudusetus, otsustatakse talle mängida vingerpussi
Mahleriga, kelle kutsel juhatas seal Verdi reekviemi. Oli ka üks esimesi itaalia heliloojaid, kes kirjutas tummfilmidele muusikat (“Saatanlik rapsoodia”/“Rapsodia satanica” (1915) ja “Päikeselaul”/“La canzone del sole” (1934)). Ooperite sisude lühikokkuvõtted 1. W. A. Mozart “Le nozze di Figaro”/”Figaro pulm” (K.492, 1786) on koomiline ooper neljas vaatuses, mille libreto on kirjutanud L. da Ponte, mis põhineb P. Beaumarchais ´koomilisel näidendil. Figaro pulm on Beaumarchais´ triloogia teine osa, mis räägib ühest “hullumeelsest päevast” (“la folle journée”) Sevilla krahv Almaviva valdustes. Rosina on nüüdseks krahvinna. Dr. Bartolo tahab krahvile kätte maksta, plaanitsedes ise Rosinaga abielluda. Krahv Almaviva on mandunud oma “Sevilla habemeajaja” päevadega võrreldes (1. osa) plaanitsevaks kiuslikuks seelikukütiks. Olnud suuremeelselt andnud Figarole koha oma toapoisiks, üritab ta nüüd kasutada
MTX 315. Varane ooper Eksamiteemad 1. 16. ja 17. sajandi õukonnakultuur. Õukonnaetendused muusikaga 16. sajandi I poolel Itaalias: intermeediumid, pastoraalid. Intermeediumid Bargagli komöödiale La pellegrina 1589. aastal Firenzes Medici pulmapeol. Idee, ülesehitus, muusika (Marenzio, Malvezzi, Caccini, Peri, Cavalieri), lavakujundus. SEICENTO (1600ndad aastad): 2. Ooperi tekkimine 1590-ndatel aastatel. Firenze camerata. Peri "Daphne" (Dafne) 1598. Dramma per musica. Peri "Eurydike" (Euridice), Caccini "Eurydike" (Euridice)1600. 3. Monteverdi "Orpheus" (Orfeo) 1607 ja "Ariadne" (Arianna) 1608 Mantuas. Võrdlus intermeediumiga 4. Ooper Roomas 17. sajandi I poolel. Ooperi ja oratooriumi piiril: Cavalieri "Hinge ja Keha etendus" (Rappresentazione di Anima, et di Corpo) 1600. Rooma koolkond. Landi "Püha Aleksius" (Sant' Alessio) 1631. 5. Esimene avalik ooperiteater Veneetsias 1637. Teatrikorraldus. Veneetsia koolkond. Monteverdi viimane ooper "Poppea kroonimine" (L' incoronazione d
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep?
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid