10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-10-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
bertil
Õppematerjali autor
1.6. Huvitavad faktid…………………………………………………………...7 2. Kar XII, Rootsi kuningas (1682-1718)……………………………………………8 2.1. Dünastia……………………………………………………………………8 2.2. Elulugu ja saavutused……………………………………………………...8 3. Maria Theresia, Austria hertsoginna ja Ungari kuninganna (1717-1780)………..10 3.1. Dünastia…………………………………………………………………..10 3.2. Elulugu ja saavutused…………………………………………………….11 4. Louis XIV ehk Päikesekuningas, Prantsusmaa kuningas (1638-1715)…………..13 4.1. Dünastia…………………………………………………………………..13 4.2
Nt Aadama peod. · Kuningana ei tundnud huvi riigiasjade vastu. · "Pärast mind tulgu või veeuputus." Hoolis enda ja õukonna heaolust. · Tähtis osa kuninga armukestel. · Pikka aega avaldas kuninga armuke markiis de Pompadour mõju riigiasjadele. · Kuningamaitse lõi ka naiste iluideaali kõrge soeng, nuku nägu, lapselik olek. · Suri rõugetesse. 4. Louis XVI (1774-92) a) Oli Louis XV pojapoeg, abielus austria keisrinna Marione Antoinette'iga. b) Riigis jäeti kõik hooletusse, raha läks õukonnale, riigikassa tühjenes. c) Jaques Turgot, majandusteadlane, rahanduse peakontrolör: · Kaotada maksu eelistused jm privileegid (II esimesel seisusel olid privileegid) · I/II seisuse vastuseisu tõttu, saadeti ta erru ja reformatsioonid tühistati. Parlamentarismi areng Inglismaal 17.-18. sajandil 1. Stuartite dünastia absolutismi aeg
· Kuningavõimu tugevdamiseks veel: o Surus maha hugenottide vastupanu o Tühistati Nantes'i edikt (oli andnud hugenottidele rea kindlusi ja julgeolekugarantiisid) o Ametisse seati piiramatu võimuga intendandid Allusid kuningale o Lettres de cachet vahistamise või väljasaatmise käsud kuningapoolt Mazarin ja fronde · 1643 suri Louis XIII, troonile sai Louis XIV · 4-aastase Louis XIV regendiks sai tema ema Austria Anna · Tegelik valitseja ema armuke Jules Mazarin · Fronde võimude vastu tegutsemine o Esimesel etapil püüdis võimu võtta Pariisi parlament o Teisel etapil moodustas printside fonde mäss absolutismi ja Mazarini vastu · Mazarin nõudis: o Et taastataks parlamendi vana õigus arutada läbi ja registreerida kuninga ediktid uute maksude kehtestamise kohta
Versailles` õukonnaelu: 1682. aastal kolis Louis XIV õukond Pariisist Versailles`sse. Uues residentsis oli üle kahe tuhande ruumi ning sinna tuli mahutada elama üle paarikümne tuhande õukondlase ja nende teenri ning seetõttu oli elu Versailles`s üsna kitsas. Versailles` õukonnaetikett seadis piinliku täpsusega paika kuninga igapäevaelu. Selle alla kuulusid riietamine, söötmine, jalutama viimine, voodisse panemine jne. Prantsuse keel asendas ladina keele. Ainult Austria õukonnas üritati 18. sajandi keskpaigani prantsuse keele pealetungile vastu seista. Euroopas hakati esimest korda valmistama jäätist ning kääritama vahuveini. Euroopas võeti kasutusele kasuliku söögiriistana kahvel. Õukonnaelu soodustas kirjanduse, kunsti ja muusika edendamist ning teaduse arengut. Louis XIV aegsesse Pariisi rajati raamatukogud, tähetorn ja botaanikaaed. Valgustus Valgustuse mõiste:
Ta nägi palju vaeva õpetamaks preislastele kartulikasvatust, kuna arvati et see on mürgine taim. Tema valitsusajal jätkus koolihariduse areng. Töötati välja ja avaldati ,,Maakolide reglement" luterlike ja katoliiklike õppeasutuste jaoks. Rajati hulgaliselt koolimaju, kuid õpetajaid endiselt polnud. Ülikoolide edendamiseks ei teinud Friedrich II amuti midagi olulist. Suur osa tema võimuperioodist möödus sõdades. Valitsusaja alguses põhjustas ta Austria pärilussõja (1740-1748), kui ta keeldus tunnustamast Maria Theresia pärimisõigust Habsburgide pärusmaadele. Selle sõja ajal vallutas Preisi Sileesia. Seitsmeaastane sõda (1756-1763), kus Preisil tuli vastu seista Euroopa riikide koalitsioonile. Ohtlik oli Preisile Austria ja Venemaa liit, mil võidukorral tuli Sileesia tagastada Asutriale ning Ida-Preisimaa liita venemaaga. 1760. vallutasid vene väed koguni kolmeks päevaks Berliini, kuid olid sunnitud atgasi tõmbuma
säilis usuvabadus) · Välispoliitikas suunatud Habsburgide vastu, nt sõditakse nende vastaspoolel · Vähendatakse lääniaadli õigusi (duellide keelamine, kindluste äralõhkumine) · Kohalik valitsemine aadlike käest intendantide kätte · Lõpetatakse generaalstaadide kokkukutsumine (viimast korda 1614) · Kultuuri ja vaimuelu ühtlustamine: ametlik stiil on klassitsism Võimule sai Louis XIV e Päikesekuningas: · Regendina valitses ema Austria Anna, tegelik valitseja tema armuke kardinal Jules Mazarin · Pärast Mazarin'i surma hakkab valitsema Louis XIV · Fronde'i mahasurumine printside mäss võimude vastu · Merkantilistlik majanduspoliitika (looja Jean-Baptiste Colbert): tööstuse sihipärane toetamine, töö tootlikkuse toetamine (manufaktuurid, odav tööjõud), kaubanduse arendamine (väliskaubanduses sisseveotollid, sisseveokeelud, riigisiseste tollide
1722 kehtestati riigiaparaadi süstematiseerimiseks teenistusastmete tabel, mille kohaselt sõjaväelased jm riigiametnikud jagati 14. Astmesse, sellest kaheksa esimest eeldasid aadliseisust. Peeter kehtestas ka kubermangude süsteemi. Ta lahutas ka kohtu ja administratiivvõimu. Sellega jaotati maa kümneks kohturingkonnaks, kus oli oma õuekohus, millele omakorda allusid provintsi ja linnakohtud. 1721 võttis Peeter I endale keisri tiitli, peale seda oli Venemaa keisririik. 1755 loodi Moskva ülikool(Elisaveta) 1761 tõusis troonile saksa päritolu Peeter III, kes ristiti õigeusku, aga sisimas jäi ta luterlaseks. Ta andis õiguse kõigile usutunnistustele. Ta tahtis maha võtta kõik pühad pildid mis ei kujutanud kristust või neitsi maarjat. Ta lasi vaimulikel habemed maha ajada ning rõivastada nad sarnaselt luterlike pastoritega. 1762 tegi ta abikaasa oma armukeste abil riigipöörde, Peeter III tapeti. Troonile sai Katariina II, kelle soones polnud
6. Tsentraliseeritud rahvusriikide kujunemine. Renessanss. Habsburgide hegemoonia Lääne-Euroopas: Karl V impeerium ja Itaalia sõjad, ususõjad. 7. Kolmekümneaastane sõda ja Vestfaali rahu. 8. Prantsusmaa hegemoonsed taotlused Louis XIV ajal. Sõjad mereriikide vahel. Rootsi hegemoonia Läänemere regioonis, Väike Põhjasõda. 9. Hispaania pärilussõda ja Utrechti rahu. 10. Põhjasõda ja selle lõpetanud rahulepingud. 11. Rahvusvahelised suhted XVIII sajandil. Poola pärilussõda, Austria pärilussõda ja Seitsmeaastane sõda. USA iseseisvumine. Poola jagamine. 12. Prantsuse revolutsioon ja revolutsioonilised sõjad. Napoleoni sõjad ja Napoleoni ülemvõim Euroopas. Napoleoni purustamine. I SISSEJUHATUS: RAHVUSVAHELISTE SUHETE SÜSTEEMIDE TÜÜBID Rahvusvaheliste suhete süsteemist võib rääkida juhul kui vähemalt 2, ehkki üldjuhul märksa rohkem, sõltumatut poliitilist kogukonda (riiki) on omavahel piisavalt tihedas
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid