100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-09-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
11 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
mukk1551
Õppematerjali autor
Saksamaa riiklik korraldus 17.-18. sajandil Preisi tõus Saksa-Rooma keisririik · Esindusorgan Riigipäev koosnes kolmest kuuriast: 1. Kuurvürstide kuuria Saksa vaimulike ja ilmalike vürstiriikide esindajad, neile oli antud õigus valida keiser. 2. Vürstide kuuria üksikute Saksa riikide esindajad 3. Linnade kuuria 51 vaba- ja riigilinna esindajad. · Riigipäev ei olnud valitud parlament, seal ei olnud esindatud isegi vaimulike esindust. · 16131640 ei kutsunud keiser Riigipäeva kokku. · 1663 istus Regensburgis koos alaline Riigipäev. · Riigipäeva tähtsust vähendas asjaolu, et Vestfaali rahuga tunnistati üksikute saksa riikide suveräänsust (nad said õiguse iseseisvale välispoliitikale ja sõjaväele).
Valgustusajastu võttis kasutusele saksa filosoof XIV täisealiseks, kuid alles pärast Mazarini Immanuel Kant. Taolise nimetusega taheti surma hakkas ta valitsema absolutistlikult. väljendada inimkonna väljumist Kuningavõim omandas nüüdsest enneolematu vaimupimedusest, uue maailmakäsitluse tulekut. ulatuse. Kõik pidi keerlema Valgustuse hiilgeaeg langes 18. sajandisse. kuninga ümber ning Louis XIV hakati nimetama Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse Päiksekuningaks. Kuningas nimetas ametisse areng. Mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust tähtsamad riigiametnikud, andis välja seadusi, rõhutas eriti prantsuse filosoof Rene Descartes. karistas ja andis armu. Kui Louis XIV suri Tema põhiteoseks oli ,,Arutlus meetodist". 1715.a., sai Louis XV nime all troonile Ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus. tema pojapojapoeg. Valgustusideoloogiale oli omane uus
Saksamaa riiklik korraldus 17.-18.sajandil.Preisi tõus Koostaja: Kertu Ojamäe Juhendaja: Margus Maiste Noarootsi Gümnaasium 2012 Saksa-Rooma keisririik Saksamaa kuulus 17.-18.sajandil Saksa-Rooma keisririiki. Ametlik nimi-Saksa Rahvuse Püha Rooma riik. Valitsejaks oli keiser. Esindusorganiks oli Riigipäev, mis koosnes 3-st kuuriast: 1.Kuurvürstide kuuria 2.Vürstide kuuria 3.Linnade kuuria 1663. aastast istus koos alaline Riigipäev, kus osalesid võimukandjate saadikud. Riigipäeva kompetentsi jäi käsitöönduse korraldamine, mille raames keelati ,,sinised esmaspäevad" ja naisi lubati ka muudele tööaladele tööle
Saksamaa riiklik korraldus 17.-18. sajandil. Preisi tõus Koostaja: Karin Vahar Juhendaja: Margus Maiste Noarootsi Gümnaasium 2012 Saksa-Rooma keisririik Saksamaa kuulus 17.-18. sajandil Saksa-Rooma keisririiki, ametliku nimega Saksa Rahvuse Püha Rooma riik. Riiki valitses keiser, kes traditsiooniliselt pärines Habsburgide suguvõsast. Riigipäev on esindusorgan, mis koosnes kolmest kuuriast: 1. Kuurvürstide kuuria 2. Vürstide kuuria 3. Linnade kuuria Alates 1663. aastast istus koos alaline Riigipäev, kus osalesid ainult võimukandjate saadikud. Riigipäeva kompententsi jäi käsitöönduse korraldamine, kus keelati ,,sinised esmaspäevad" ja naisi lubati ka muudele tööaladele tööle. Brandenburgi kuurvürstiriigist Preisi kuningriigiks Aastal 1415 sai Nürnbergi linnusekrahv Brandenburgi kuurvürsti tiitli, nii tekkiski Brandenburgi kuurvürstiriik. Brandenburgi kuurvürsti riigi peamine ülesehitaja oli Frie
SAKSAMAA RIIKLIK KORRALDUS 17.-18.SAJANDIL; PREISI TÕUS Saksa-Rooma keisririik · Keiser pärines Habsburgide suguvõsast · Keisrivõimu nõrkuseks oli saatmatus luua täitevvõimu asutusi · Esindusorganiks oli Riigipäev ( koosnes 3 kuuriast: Kuurvürstide kuuria, vürstide kuuria, linnade kuuria) , mis aga ei olnud siiski täisõiguslik parlament · Riigipäeva tähtsust vähendas asjaolu, et Vestfaali rahuga( peale 30-a sõda) tunnistati üksikute Saksa riikide suveräänsust( neile oli antud õigus ajada iseseisvat välispoliitikat ja pidada oma sõjaväge) · Üksikutest vürstiriikidest hakkasid esile tõusma: Saksimaa, Brandenburg, Baieri jne. Brandenburgi kuurvürstiriigist Preisi kuningriigiks · 1415.a tekkis Brandenburgi kuurvürstiriik, mille pealinn oli Berliin · Selle riigi peamine ülesehitaja oli Friedrich Wilhelm 1) 1640-1688 Friedrich Wilhelm ( Suur kuurvürst- neil oli õigus Saksa-Rooma keisrit valida)
Saksamaa aastatel 1600-1900 Alar Juhkov Saksa valgustus · Saksa valgustajatele ei olnud omane vaenlikkus kiriku vastu · Valgustajad: · Gottfried Wilhelm Leibniz-uus filosoofia · Christian Thomasius-kõlblusfilosoof · Christian von Wolff-ratsionalist · Johann Gottfried von Herder-filosoof Saksa-Rooma keisririik · Saksamaa kuulus 17.-18. sajandil Saksa- Rooma keisririiki · Esindusorgan Riigipäev koosnes kolmest kuuriast: 1.Kuurvürstide kuuria 2.Vürstide kuuria 3.Linnade kuuria Brandenburgi kuurvürstiriik · Tekkis kuurvürstiriik, pealinnaks oli Berliin · 1614. aastal sai kuurvürst pärandiks mõned väikeriigid Reini suudmealal · 1618. aastal lisandus kolmanda osana Preisi hertsogkond, 1660 aastal vabanes sellest Friederich William · Arendas põllumajandust
mis reguleeris parlamendi õigusi kuninga võimu piiramisel. Võeti vastu ka ususallivuse akti, mis pidi lõpetama usutülid. Kuningavõimu nõrgenemine ja parlamentarismi areng toimus kuninganna Anne´i ajal. Valitsemist jätkas saksa päritoluga Hannoveri dünastia. Nende valitsusajal muutus Salanõukogu kuningast sõltumatuks Ministrite Kabinetiks. Inglise parlamentarism oli võitnud kuninga absolutismi ja teinud läbi olulise arengu. 9. SAKSAMAA RIIKLIK KORRALDUS 17.-18. SAJANDIL. PREISI TÕUS. Valitsejaks oli eluks ajaks valitud keiser. Esindusorgan Riigipäev koosned kolmest kuuriast: Kuurvürstide kuuria, Vürstide kuuria ja Linnade kuuria. Riigipäeva tähtsust vähendas aga Vestfaali rahu, millega oli tunnustatud üksikute Saksa riikide suveräänsus. 1415. aastal tekkis Brandenburgi kuurvürstiriik. Selle peamine ülesehitaja oli Friedrich Wilhelm
nooremale tütrele Annele ning kui temal puuduvad järglased saab trooni Hannoveri dünastia. Anne valitsemise ajal nõrgenes kuningavõim ning kasvas parlamendi võim. 1714. läks troon Hannoveri dünastiale. Kuna tegu oli sakslastega, kes ei osanud inglise keelt, ei saanud nad osaleda valitsuse ülesandeid täitvatel Salanõukogu koosolekutel ning nii kujunes Salanõukogu kuningast sõltumatuks. 4. Saksamaa riiklik korraldus Saksamaa kuulus 17.-18. sajandil endiselt Saksa-Rooma keisririiki, ametliku nimega Saksa Rahvuse Püha Rooma riik. Selle valitsejaks oli kuurvürstide poolt eluks ajaks valitud keiser, kes traditsiooniliselt pärines Habsburgide suguvõsast. Keisrivõimu nõrkuseks oli eelkõige suutmatus luua täitvvõimu asutusi. Esindusorgan Riigipäev koosnes kolmest kuuriast.Kuurvürstide kuuriasse kuulusid nende Saksa vaimulike ja ilmalike vürstiriikide esindajad. 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid