Saksamaa riiklik korraldus 17-18 saj (0)

L IK
A R IIK
S A M A .
K . 1
8
SA LDUS 17
O R R A
K D I L S
J A N I T Õ U
SA P R E I S
Koostaja: Mikk Vihmann
Sangaste 2009
SAKSAROOMA KEISRIRIIK
Esindusorgan Riigipäev koosnes kolmest
kuuriast:
1. Kuurvürstide kuuria ­ Saksa vaimulike ja
ilmalike vürstiriikide esindajad, neile oli antud
õigus valida keiser.
2. Vürstide kuuria ­ üksikute Saksa riikide
esindajad
3. Linnade kuuria ­ 51 vaba ja riigilinna esindajad.
RIIGIPÄEV
Riigipäev ei olnud valitud parlament, seal ei olnud
esindatud isegi vaimulike esindust.
1613­1640 ei kutsunud keiser Riigipäeva kokku.
1663 istus Regensburgis koos alaline Riigipäev.
Riigipäeva tähtsust vähendas asjaolu, et Vestfaali
rahuga tunnistati üksikute saksa riikide
suveräänsust (nad said õiguse iseseisvale
välispoliitikale ja sõjaväele).
Esile tõusid kolm suuremat riiki: Saksimaa,
Brandenburg, Baieri.
BRANDENBURGI
KUURVÜRSTIRIIGIST PREISI
KUNINGAKS
1415 sai Nürnbergi linnusekrahv Brandenburgi
kuurvürsti tiitli, tekkis kuurvürstiriik pealinnaga
Berliin.
1614 sai Hohenzollentte suguvõsasse kuulunud
kuurvürst pärandiks mõned väikeriigid Reini
suudme alal.
1618 lisandus veel Preisi hertsogkond.
FRIEDRICH WILHELM
Brandenburgi kuurvürstiriigi peamine
ülesehitaja oli Suur kuurvürst Friedrich
Wilhelm (1640­1688)
Arendas põllumajandust
Pani rõhku kanalite ehitamisele
Konkurentsi piiramiseks rakendas
kaitsetolle
Kutsus riiki 20 000 prantsuse hugentooti
Rajas suure ja hea väljaõppega armee
Purustas Fehrbellini lahingus rootslased
FRIEDRICH I
1701 krooniti Preisi
kuningas Friedrich I, ta
lõi õukonna, kus töötasid
kunstnikud ja teadlased.
1700 asutati Preisi
Teaduste Akadeemia
ABSOLUTISM
Preisi absolutistliku kuningavõimu
loojaks oli Sõdurkuningas Friedrich
Wilhelm I
Ohvitseriks saamisel nõuti
sõjaväelist haridust
Armee jaotati üle maa paiknevateks
garisonideks
Import kangad keelustati
1717 kehtestati üldine
koolikorraldus
VALGUSTATUD ABSOLUTISM
Preisi valgustatud valitsejaks
oli kuningas Friedrich II;
Vana Fritz (17401786)
Tahtis vähendada talurahva
teotöö päevi 56 lt kolmeni,
kuid aadlid olid selle vastu ja
seda ei rakendatud.
Lasi ülesharida soid ja rajada
uus külasid ja talusid, tänu
sellele saabus riiki 360 000
sisserändajat
Kaotas surmanuhtluse ja
lihtsustas kohtusüsteemi
Töötas välja Maakoolide
reglemendi, lasi ehitada
hulga uusi koolimaju.
FRIEDRICH II
Suur osa Preisi kuninga Friedrich II
võimuperioodist möödus sõdades. Samal ajal nägi
ta palju vaeva, et õpetada preislastele
kartulikasvatust!
IKKA SÕDADES
Austria pärilussõda (17401748)
Friedrich II keeldus tunnustamast Maria Theresia
pärimisõigust Habsburgide pärusmaadele.
Vallutati Sileesia.
Seitsmeaastane sõda (17561763)
Vastu tuli sesita Euroopa riikide koalitsioonile, eriti
Venemaa ja Austria liidule.
Venelased vallutasid kolmeks päevaks küll Berlini kuid
olid sunnitud tagasi tõmbuma.
Friedrich II suutis lüüa vastased ükshaaval ja
kokkuvõttes säilitati oma valdused
SEITSMEAASTANE SÕDA
KASUTATUD KIRJANDUS
Tea Laste ja Noorte eEntsüklopeedia.
See ajaloo 3 õpik.
Pildid netist.