Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Õuesõppe pedagoogika - raamatu kokkuvõte". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
maastik, rahvausund, tunnet, olend, elamus, traditsioon, meelte, imestus, kunst, muistend, õppeprotsess, loodusesse, motivatsioon, vaikus, rõõm, eksistents, jutustaja, üleloomulik, orava, rasv, loova, õppeprotsessi, keskkonnad, ammu, metsiku, kivid, stress, signaal, loodusel, turism, majahaldjas, varandus, siil, ravis, tikk, põnev, anders· aastaaegade vaheldumisest, · inimese elutegevuse jälgedest ja väljendustest Tervise, õppimise ja mängu vahel valitseb seos, see on teaduslikult tõestatud ning sellega tuleks arvestada. Õpilastel ja õpetajatel tuleks sagedamini formaalsest õpikeskkonnast, koolimajast lahkuda ning suunduda elavasse maastikku vahetuid kogemusi hankima. Sel kombel muutub õppeprotsess loominguliseks. Abi oleks õppevormidest, kus maastik on ühtaegu klassitoa ning õppevahendi rollis. Kui õppimine põhineb vaid tekstidel, on selle tagajärjeks pinnapealsed teadmised. Pedagoogika, mis toetub otsesele kokkupuutele loodus- ja kultuurinähtustega, kujutab endast tähtsat motivatsioonitegurit mõttekate ja loominguliste õpiprotsesside jaoks. Haistmis-, maitsmis-, kompimis-, nägemis- ja kuulmismeelte toel suureneb õppeprotsessi vältel tänu jõulisele meelte stimuleerimisele ka meie mälumaht.
ka Koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas (2008), kus on nimetatud üldõpetust ühe õppe- ja kasvatustegevuse põhimõttena. 3.1 Õuesõpe Õues õppimine ei tähenda toas läbiviidavate tegevuste õue viimist, see tähenda läbimõeldud ja õuekeskkonnale orienteeritud õppe-kasvatustegevust. Viimastel aastatel on palju räägitud vajadusest ja võimalusest viia õppetegevusi õuekeskkonda. Õpiõu võimaldab õpitavat kogeda läbi meelte, „kogu kehaga“, katsetada, uurida ja õppida koostööd. Õuesõpet võib mõista kui sisu ehk ainet ja kui tegevust ehk protsessi. Õuesõppe protsess kaasab õpetavast ainest kolme kogemust: õuesõppe tegevused, keskkonna kasvatus ning isiksuslik ja sotsiaalne areng. Õuesõppe tegevuste all peetakse siin silmas tervislikku toitumist, füüsilist aktiivsust ja liikumisoskuste arengut. Keskkonna kasvatuses on olulised kestlik eluviis, teadmised
Brügge, Glanz ja Sandell toovad välja, et inimene on oma evolutsiooni ja arengu kestel õppinud suure osa ajast õues, kogemusest ja suulisest pärimusest. Tehnoloogiline areng ja linnastumine on vähendanud kokkupuudet looduskeskkonnaga ning loomuliku õppekeskkonnaga. „Kuna 85% meie kommunikatsioonist on mitteverbaalne, vajame me tagasipöördumist teistsuguste suhtlemiskeskkondade ja õppimisvõimaluste poole. Siis muutuvad maastik, loodus kultuur „klassiruumiks ja õppevahendiks“ ning tõeliselt hariva kooli kandjaks.“ (Brügge, Glanz, Sandell 2008, 51). Esmased looduskeskkonnaga toimetuleku oskused omandatakse eelkoolieas. Esimene oluline osa selles on õppida endaga toime tulema. Teine osa on õppida enda eest seisma ja oma vajadusi rahuldama viisil, mis loodust ei kahjustaks. Võib öelda, et olulised on nii loodusega seotud eetilised väärtused, kui ka praktilised oskused ning käitumisviisid, mida
eesmärke". Seega seab ta loodusõpetuse kasvatuslikest sihtidest algkooli õppekavas esikohale vaatlusvõime arendamise ja vaatlusele rajatud isetegeva töö. Ühtmoodi tähtsustab J. Käis individuaalsue kui ka rühmatööd vajalikuks ning ühisarutlusi rühmas. Tema didaktiline süsteem ja õppeviiside kogum rajaneb lapsepsühholoogial, lapse psüühilise eripära ning individuaalsete võimete arvestamisel. See nõue saadab kõiki tema soovitusi. Piirdudes vaid meelte tegevuse ja sõnalise käsitlusega, ei ole meil mingit karantiid, et laps vaatlusel kõike olulist näeb ja tähele paneb. Seega, kui joonistamine, kleebime, voolimine jm, seostame ning kinnistame käsitletud teemat. J. Käisi järgi ei sea üldõpetus õpetajale suuremaid nõudmisi ega tekita muid raskusi rohkem kui iga läbimõeldud ja kavakindel õppekorraldus. Ilma selge töökavata, vaid päevast päeva elamisel, jääb palju saavutamata sellest, mis üldõpetus võib anda
nähtused, et lasta end tehnikaks taandada. Infotehnoloogia nii lahendab, kui ka loob probleeme. Õppimine tähendab ikkagi ühistegevust ja vastavaid ressursse. Koolis pakutavaid kommunikatiivseid kogemusi ja tähenduse pakkumise viisi enamus inimesi teistest keskkondadest ei kohta. Kognitiivne sotsialiseerumine on põhjapanev edu saavutamiseks enamikus teistes tegevussüsteemides, mis teebki koolist niivõrd olulise õpikeskkonna. Meie teadmiste traditsioon on muutunud abstraktseks ning on raske omandada kogemusi, kui institutsionaalse konteksti mõistete maailm ei leia eriti argipäeva kinnitust. Vestlus kompetentsema inimese ja algaja vahel peab jätkuma. Ning teadmised ja oskused sünnivas just inimestevahelises interaktsioonis. Võimalik, et see on ainus tees, mis jääb püsima, sõltumata sellest, milliseid tööriistu inimesed välja mõtlevad.
Tähtsamaid mõtteid Eeva Hujala raamatust ,,Uuenev alusharidus" Eelõpetuse teooriast praktikasse: Pedagoogiline teadlikkus eelõpetuse arengu alusena: · Probleemiks tänapäeval on pedagoogilise teadlikkuse süvendamine. Pedagoogilise teadlikkuse struktuur eelõpetuses: 1) Teoreetiline teadlikkus teadmine lapsepõlvest ja lapsepõlves õppimist puudutavatest teoreetilistest nägemustest ja uurimustest. 2) Kontekstuaalne teadlikkus teadmine laste ja lapsevanemate ühisest igapäevaelu tegelikkusest, samuti kasvamise ja õppimise ühiskondlikest ja kultuurilistest sidemetest. · Pedagoogiliselt kvaliteetsete õppekavade rakendumine eeldab asjatundliku personali olemasolu, kellel on uurimusel ja õppimisteoorial põhinev nägemus õppimisest. · Õpetajad tavaliselt (Soome uurimuse järgi) ei mõtle üldse sellele, kuidas tegutseda, ja veel vähem sellele, miks tegutseda nii nagu tegutsetakse. Eelõpetuse kontekstuaalsus: ·
ja aastarütmides ning kogeda mõtestatud tegevusi, seda tublim on ta edaspidi koolis teadmisi omandades. [Gustavson, 2004]. Waldorfpedagoogika õppimise protsessi kulgemine Esimesel seitsmel eluaastal on kasvatuses tähtsal kohal ka lapse kehalis-füüsiline areng ning selles eas on kõik arengusse puutuv seotud kehaga (Gustavson, 2004). Kogu õppimise protsess toimub keha kaudu ehk siis koolieelik õpib meelte vahendusel ja väljendab-kordab õpitud ning kogetut matkimise ja jäljendamise teel. Täiskasvanute ülesanne on seega kujundada arengut soodustav ümbrus, mis pakub impulsse vajalike kogemuste jaoks, soodustab sotsiaalset suhtlemist ja loob samas kaitseruumi, milles laps saab segamatult areneda. Ning et talle seda pakkuda, peab kogu õpikeskkond olema lapsekeskne, tema vajadusi arvestav: · Rahulik ja turvaline keskkond, kus on kindel päevaplaan ning on aega tegevuste
1 ,,Jätkusuutlikuks inimeseks kasvamine" Meelika Tamberg Keskkonnaprobleemid on seotud inimeste väärtushinnangute, teadlikkuse, moraali ja tahtega nende probleemidega tegeleda. Kõikidele haridustasanditele tuleb pakkuda keskkonnaharidust. Riiklikus õppekavas on ,,Keskkond ja jätkusuutlik areng" nimetatud teiste seas ühe läbiva teemana. Koolide töökorraldus peaks olema korraldatud selliselt, et õpilastel oleks võimalik osaleda teemakohastes projektides, toimuks õuesõpe, võetakse osa loodusharidusega seotud üritustest. Sama oluline on õpetajate täiendõpe. Selleks, et teemat edastada ja rakendada, peab õpetaja ise aru saama, kuidas on parem õpetatavas aines teemat kajastada. Läbi aastate on koolitatud õpetajaid ning mitteformaalhariduse asutuste spetsialiste säästvat arengut toetava hariduse teem
Reggio pedagoogika rõhutab, et lapse õpetajateks on mängukaaslased, last saatvad täiskasvanud ja 3 keskkond. Täiskasvanu on lapse jaoks kesksel kohal, eeskuju andja ja suunaja. Reggio pedagoogika toetab tugevalt koostööd peredega. Vajalik on luua lapse arengut toetav keskkond. Laps õpib läbi kogemuse, tunnetamise, matkimise ja katsetamise. Kogema peab kõike, tunnetama peab läbi kõigi meelte ja peab olema alati võimalus end väljendada. Olulisteks märksõnadeks on olemine rollis ja kunst. Tehakse palju loomingulist tööd, nii käelist kui ka näideldakse. Igasugune isetegemine ja improvisatsioon nii toas, kui õues on möödapääsmatu. Samuti on improvisatsioon ka õpetaja töö, ta peab kiirelt orienteeruma ja reageerima ning andma alati head eeskuju. Õpetajal on väga tähtis roll, olla kuulaja. Samuti peab ta pidevalt last analüüsima ja vaatlema
valetada. Ausus ja usalduslik läbisaamine on lapse ja lapsevanema hea suhte alus. Samuti olen nõus lapse usulise kasvatuse suhtes. See on täiskasvanud inimese isiklik asi ja lapsele ei tohiks usku peale suruda. „Naine on loodud järele andma ja ülekohut kannatama.“ (lk62)Selle väitega ma nõus ei ole. Meie ühiskonnas on naisel ja mehel võrdsed õigused eneseväljenduseks, arutluseks ja probleemide lahendamiseks. Samuti on naised tänapäeval kaasatud avalikku ellu. „Et kasvatus on kunst, siis on peaaegu võimatu, et ta õnnestuks, sest tema eduks vajalikud olud ei olene kellestki.“ (lk79) Olen alati arvanud, et politseinike ja pedagoogide lapsed on targad ja eeskujuks oma käitumisega teistele. Elu on näidanud, et paraku see nii ei ole.Lasteaiast on nii mõningaidki näiteid, kus pedagoogi või politseiniku laps ei käitu ootuspäraselt. Vanasti oli lapse kasvatamine rohkem ema roll. Tänapäeval võtavad lapse kasvatamisest osa mõlemad vanemad, mis on ka täiesti mõistlik
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut MONTESSORI PEDAGOOGIKA - KASVATAMISEST JA FILOSOOFIAST Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 MARIA MONTESSORI ELUST ............................................................................................... 4 MARIA MONTESSORI PEDAGOOGILISE LÄHENEMISE FILOSOOFIA ........................ 9 MONTESSORI METOODIKA ............................................................................................... 12 1.1. Lugema-õppimine Montessori meetodi järgi ................................................................ 14 1.2. Kirjutma-õppimine Montessori meetodi järgi ............................................................... 14 1.3. Arvutama-õppimine Montessori meetodi järgi ................................................
Kasvatuse võim ja võimetus Tiiu Kuurme Kokkuvõte Autor on koondanud valitud esseed kasvatusest ühiste kaante vahele. Artiklid on kirjutatud mitmete aastate jooksul, kus autor püüab lahti seletada ilminguid millega ta on kohtunud kasvatuse maailmas ringi rännates ja ajaliselt sattus see kiirete muutumiste Eestisse, kus leidus palju imestusväärset. Juttu tuleb valdkondadest, mis kuuluvad traditsioonilisse üldkasvatusteadusesse: juurdlemine kasvatusteaduse ja seda uuriva teaduse olemuse üle, lapsepõlv sotsiaalkultuurilises vaateviisis, hariduse tähendus, kogemuse ja õppimise suhted, kool kui kasvatustegelikkus, alternatiivpedagoogika. Kasvatusest ja kasvatusteadusest Autor pooldab järgmist kasvatuse määratlust: kasvatus on suhe ja suhete loomine. Suhe lapsega, kellele olla saatjaks kasvatamise teekonnal
Esimene metoodiline käsk on vaatlus. Teine on isetegevus ja kolmas terviklikus. Kasvatussüsteeme on Rousseau arvates 7. Nendeks olid intellektuaalne haridus, tahtekasvatus, seksuaalpedagoogika, tundekasvatus, esteetiline kasvatus, usuline kasvatus ja naise kasvatus. Varane lapseiga Rousseau soovitab kaitsta oma lapse hinge juba varakult kõrge müüriga. Kasvatus pole midagi muud kui harjumus, ütleb Rousseau. Ja et kasvatus on kunst, siis on peaaegu võimatu, et ta õnnestuks. Inimese kavatus on ainuke, mille suhtes oleme täielikud peremehed. Et inimest kujundada, tuleb teda takistada, et ta midagi ei teeks. Lapsed topitakse peale sündi kohe mähkmetesse, mis Rousseau arvates väga vale on. Lastel peaks olema vabadust. Kõndima õppimisel peaks lastel laskma kukkuda ja haiget saada, et ta õpiks tundma valu. Lapse esimeses nutus peitub palve, aga kui seda ettevaatlikult ei võeta, siis muutub see peagi käsuks
1. Mis on õppimine ja millal võib öelda, et õppimine on olnud edukas? Õppimine on uute teadmiste, kogemuste ja vilumuste omandamine, kus praktilise kogemuse vahendusel kujunevad õppija tegevusvõimes ja käitumises suhtelised püsivad muutused. Kuid millegi teadmine ja mäletamine ei tähenda veel seda, et asi on ära õpitud. Õppimise eesmärgiks on see, et õppija võtaks õpitava oma elus selle omaks ja vastavalt käituma hakkaks. 2. Arutlege lühidalt ja põhjendage oma arvamust, kes on õppeprotsessis tähtsam, kas õpilane või õpetaja? See muutub ajaga. Noores eas, kui inimene veel ei oska õppida, tuleb ta õpetada õppima. Siis on tähtis, et keegi teda suunaks ja juhendaks kuidas õppida. Julgustaks avastama, uurima uusi asju. Tekitada huvi uute teadmiste vastu. Kui see on edasi antud, väheneb ka õpetaja roll. Siis jääb õpetaja rohkem abistajaks, suunajaks ja peamise töö teeb õpilane ise ära, sest tal on oskus ja ka motivatsioon saada midagi uut teada
seletatud. Ebapiisavad teadmised on õnnistus ja tugevad autoriteedid hoiavad halva eest. "Veel olen laps, kel, nähes lepalindu, kõik meelest kaob," on õhanud Ellen Niit. Imestamine on osa päris väikese inimese maailmast, ent juba kooliealistes või ka veidi nooremates see võime kaob ning kõik ümbritsev teisendatakse mõistuspäraseks. Ebapiisavad teadmised on õnnistus ja tugevad autoriteedid hoiavad halva eest. Suuremate teadmistega maailma toimumisest kaasneb imestus, kuidas kõik see veel koos püsib. Selles peitubki hariduse tähtsus: faktoloogia asendub üha enam imestusega ja see hämming on mõneti lapsepõlve lõpp ja täiskasvanuea algus. Kas oled mõelnud, mis tunne oleks ilmas olla, kui poleks olnud lapsepõlve? Ema kallistusi, isaga ette võetud suviseid matku ja vanaema sooje pannkooke? Kas su elu oleks siis selline nagu täna? Minu lapsepõlv oli just selline- pannkoogilõhnaline. Lapsepõlves olid mulle loodud
Sisekaitseakadeemia VAIMSETE VÕIMETE SEOS KESKMISE ÕPIVÕIMEKUSEGA Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.ÕPPIMINE...............................................................................................................................4 2.VAIMSED VÕIMED...............................................................................................................6 3.INIMENE ÕPIB KOGU ELU.................................................................................................8 3.1 Otsesed õpistrateegiad ....................................................................................................9 3.2 Kaudsed õpistrateegiad......................................................................................................9 KOKKUVÕTE................................................................
Kristi Metshein Aja vaim ja kasvatus Me vajame sotsiaalseid oskusi endisest järjest rohkem. Sotsiaalkultuurilised ilmingud on viimasel ajal palju kõneainet pakkunud, seda enam, et kiired muutsed viimase sajandiga on laste kasvukeskkonda oluliselt muutnud. Muutunud on ka suhtumine lastesse ning laste eneste suhtumised. Päevakorral on uued probleemid, mis on seotud laste keskendumisraskustega, endassepöördumistega, rahutusega, ebakindlustundega. Lapsevanemad on kohati tajumas, et probleemid kasvavad üle pea. Sama on ka õpetajad tajumas. Ja paljudele neist tundub, et see, mis oli varemalt kontrolli all, on hetkel kontrolli alt väljumas. Midagi tuleks muuta kasvatuses, kui endised arusaamad enam ei toimi. Kindlasti peaks kooli muudatusi sisse tooma, sest endiste meetoditega ei ole enam võimalik lapsi kasvatada. Olen 32-aastane, kolme lapse ema, kelle koolitee algas 26 aastat tagasi. Kool on praktilisel
Tallinna Ülikool Rakvere Kolledz Sotsiaalpedagoogika SP I Merike Morozov KOOL MUUTUB KOOS ÜHISKONNAGA Sirje Tohveri intervjuu Tõnu Otsaga Ajakiri "Haridus 3/2010" kokkuvõte Juhendaja: Ene-Silvia Sarv Rakvere 2010 Psühholoog ja koolimees Tõnu Ots peab tähtsaks õpilaste erisuste arvestamist ja valikuvabadust. Tõnu arvab, et ühiskond muutub ja nii toimuvad muutused ka koolis. Üks suurimaid muutusi on, et ühiskond vananeb, meil küll aeglasemalt kui naaberriikides, kuid siiski. On olemas "paindlik kool" ehk elukestev õpe, kuid tulevast ühiskonda valmistab ette ikkagi eelkõige üldharidussüsteem. Nooruse sisuks on õppimine ja nii peaks õppimist olema kauem. Meil on seda "kohustuslikku noorust" tervelt 12 klassi, st inimese 19-aastaseks saamiseni. Koos sellega pikenes kooliaeg ka allapoole: tekkisid nullklassid ja lasteaiaharidus. Kultuur püsib kindlalt
Sissejuhatus Lugemine on mõtlemistegevus. See hõlmab kriitilist mõtlemist (sõnade, sõnaosade, fraaside ja lausete dekoreerimine) ja loovat mõtlemist (kujutlusvõime, empaatia, vastukäivate tulemuste ja probleemilahenduste kasutamine). Lugemise omandamine ei toimu järsku, vaid pideva protsessina, samm-sammult. Lapsed suudavad lugema õppida juba üsna varakult. Toeks on vaja nii lapsevanemat kui ka lasteaiaõpetajat. Edukaks tulemuseks peab toimima kõigi kolme usaldusväärne koostöö. Tähtis on, et lugemaõppimine toimuks koolieelses eas läbi mängu. Väikelaps ja lugema õppimine Ükski laps ei taha spetsiaalselt lugema õppida seni, kuni ta ei tea, et lugemine olemas on, Lapsed tahavad kõigi neid ümbritsevate asjade kohta informatsiooni hankida ja lugemine on soodsate tingimuste puhul üks neist asjust. Lapse valmistumine lugemiseks toimub loomulikul teel tema kõikide tegevuste kaudu. See saab alguse palju varem, kui meie seda arvata oskamegi: täiskasvanu kõn
I. Intellektuaalne haridus Lase loodusel tegutseda! Hoia eemale kultuuri kahjulik mõju! Järelikult- mitte midagi teha. See aeg, mis halvasti tarvitati on palju halvemini kasutatud, kui täiesti puhatud aeg. Lapses tuleb luua tööriistad, millega ta ise kogub endale teadmisi. See sünnib täies vabaduses looduse juhtimisel kehaliste harjutuste kaudu. Lapseeas on see ainuke võimalus vaimu harimiseks. Vaimu haridus peab sündima samal ajal meelte arendamisega. Kõik lapse kujutlused peavad piirduma meeleliste tajudega. Kõik see peab sündima ühenduses mängu, võimlemise ja meelte harjutamisega, kuid ikka vabatahtlikult, mida tuleb juhtida kerge, nägematu käega. Keha- ja vaimne tegevus peavad toimima teineteise sees ja teineteise läbi. Sel teel loome samal ajal tegutseva ja mõtleva olevuse. Vaatlus! kõlab esimene metoodiline käsk. Mitte midagi pakkuda, mida laps ei või näha, mitte midagi
.................................................................................10 Kasvatus kui protsess või kui tulemus...........................................................................................10 Kasvatus kui protsess.................................................................................................................10 Kasvatus kui tulemus, lõppseisund............................................................................................10 Kasvatus kui kunst.....................................................................................................................11 Kasvatus, õpetus ja koolitus...........................................................................................................11 Kool ja koolitus..........................................................................................................................11 Mõistete omavahelised suhted....................................................................
et nad nüüd saavad kultuurimahlu sajakordselt lahjendatuna. Ellen Key hinnangul ei tohiks koolis domineerida õpetajapoolne materjalide esitamine, vaid laste iseseisev töö. Igal lapsel peaks olema oma tempo materjali iseseisval läbitöötamisel ja õppima peaksid nad vaid seda, mis neid huvitab. Koduseid ülesandeid ei tohi olla ja suulist ülesütlemist koolis samuti mitte. Ka eksamid ja tunnistused tuleb kaotada. Laps on püha, keskne olend kogu kasvatusprotsessis. Ei tule kasvatada, küll aga kõrvaldada teelt kõik takistused ja lasta loodusel toimida, oli Ellen Key kreedo. Uus suund - vabaduspedagoogika - alustas siitpeale oma tormilist arenemislugu. Kõik, mis seostus traditsioonilise, klassikalise pedagoogikaga, sai juurde sildi vana, s.t oma aja ära elanud. Vanema võimule tuginevad kasvatusviisid varisesid kriitikatule all põrmuks. Kõrvuti vabaduspedagoogikaga said tuule tiibadesse aktiivsuspedagoogika (John Dewey
Konstruktivism · Konstruktivism kasvas välja kognitiivsetest teooriatest 1980 - 1990. aastatel ning seda peetakse õppimise tulemuslikkuse seisukohast kõige efektiivsemaks. · Konstruktivism vaatles, kuidas õppijad mõtestavad oma kogemusi. Õppimine ei ole enam teadmiste vastuvõtu protsess, vaid sisemine tõlgendamise protsess. Inimesed õpivad mõtlemise ja kogemuste koosmõjul ning sellele järgnevate keerukamate kognitiivsete skeemide arendamise kaudu ehk õppija konstrueerib teadmised, tuginedes oma varasematele kogemustele ja teadmistele. · Konstruktivistid näevad õppimist individuaalse protsessina, mille käik ja tulemused on alati erinevad, lähtudes õppija maailmapildist. Teadmised omandatakse kõige efektiivsemalt, kui nad on hõivatud nende teadmiste loomisega ning õpilased on pigem õppeprotsessi aktiivne oas, mitte tühi anum, mida teadmistega täidetakse. Õppimine on õppija enda tegevuse tulemu
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ärikorralduse instituut Ettevõtluse õppetool Kodutöö nr 1 aines „Äri planeerimine“ KLIENTIDE JA KONKURENTIDE UURING Üliõpilased: Tallinn 2014 Klientide ja konkurentide uuring Klientide uuring Sihtturg Meie potentsiaalseteks klientideks on väikelastega vanemad, kes ei soovi või ei saa mingil põhjusel enda last riiklikku lasteaeda panna. Samuti moodustavad meie sihtgrupi pered, kelle lapsed on dibeedikud või allergikud. Info turukeskkonna ja klientide kohta Turul on lastehoidudega tegelevad ettevõtteid palju, kuid keskkond on pigem vahetuv. Tekib tihedalt uusi sarnaseid ettevõtteid, kuid samuti on palju tegevuse lõpetajaid. Kliente on pigem suuremate asulate läheduses ning peamiseks sihtgrupiks on pered, kus mõlemad vanemad käivad tööl. Sihtturu suurus Eestis elab hetkel umbes 76 451 last, kes on vahemikus
Õppimist reguleerib õppija tegevus, peetakse oluliseks kaasõppijate kogemust ningsotsiaalset konteksti (rühmatöö, sotsiaalne arutelu) 10. REFLEKSIOON 11. TÄISKASVANU KUI ENNASTJUHTIV ÕPPIJA (TUNNUSED). ENESEJUHITAVUSE KESKSED ASPEKTID. ENESEJUHITU ÕPPIMISE TOETAMISE VÕIMALUSED 12. TÄISKASVANUHARIDUSE LIIGID (FORMAALNE, MITTE-FORMAALNE, INFORMAALNE) MÕISTED Andragoogika- kunst ja teadus, mis aitab täiskasvanuil õppida (M.Knowles). Täiskasvanupedagoogika, 20.saj alguses kujunenud pedagoogikaharu. Täiskasvanuharidus- täiskasvanud õppija organiseeritud õppetegevus, mis ei sõltu õppe sisust, tasemest või meetoditest, see võib asendada või olla jätkuks esmasele haridusele, mis omandatakse koolis, kolledzis või ülikoolis. Õppimine- protsess, mille käigus omandatakse uusi kogemusi, mis transformeeruvad
1 Läbi koolikultuuri, kooli keskkonna, argipäevasituatsioonide 1 Läbi õpetajate väärtuste, suhtumine, hoiakute, käitumise. Väärtuskasvatuste võimalikke viise koolis: 1 Kogemused, konkreetsed olukorrad, sündmused 1 Lastele loodud, võimalus teha samm-sammult omaenese väärtusotsuseid 1 Ilmingute nägemine moraalse probleemina ja nende üle arutlemine 1 Harjumused, oma harjumuste põhjuste ja mõju mõistmine. 1 Ruumijaotus, ruumi funktsioonid 1 Kunst, kujutlusvõime, moraalsed fantsaaiad. 1 Laks kui aktiivne osapool inimlikus läbikäimise ja kool sündmuste ning õppetöö korraldamises. GRUPITÖÖ Vapp: 1 Tasakaalukus 1 Õiglus 1 Ausus 1 Tolerantsus/avatus 1 Tarkus 1 Sõbralikkus 1 Täpsus 1 Põhjalikkus 1 Hoolivus Kilp: 10 Rassism 10 Õelus 10 Pealiskaudsus 10 Silmakirjalikus 10 Laiskus 10 Kadedus Kust on pärit need väärtused, mida soovikisid omada ning läbi enda esindada?
akadeemiline, nt rahvaülikoolid. Või hoopis huvialad ja nende süvendamine. Raamatud on teadmisteallikad. 40 on kõige küpsem. Piaget´ kognitiivse arengu teooria Piaget elas kuni 1980. Töötas alguses Pine laboris, uuris vastuseid. Lõi kognitiivse arengu teooria, uuris laste mõtlemist. Laste 4 arenguetappi: Sensomotoorne periood (sünnist 1,5 2 aastani) laps hakkab keskkonda tundma õppima, maailmaga kohanema, tajub meelte kaudu. Käitumine alguses reflektiivne. Käitumine muutub eesmärgipäraseks. Hakkavad tegelema jäljendamisega. Operatsioonide-eelne periood (1,5-2 aastat 7 aastani) eelkooli iga, hakkab arenema kujundlik mõtlemine, hakkavad kasutama sümboleid, lastel on ekotsentriline mõtlemine ei oska teise olukorda end panna. Lapsed ei oska pöörata sündmuste käiku tagurpidi. Raskused klassifitseerimisega, ei erista osa ja tervikut
Kordamisküsimused-teemad eksamiks 2015/16 1.Mis on säästev areng ja miks on see praegusel ajal nii oluline? Säästev areng – areng, mis rahuldab meie praegused vajadused ning tagab järgnevatele põlvedele samaväärse või parema elukeskkonna ja elukvaliteedi. Olulisus- meie maailm pidevalt muutub, maailm globaliseerub, see toob kaasa endaga tagajärjed näiteks õhusaaste on aastatega suurenenud tänu massiivsele autotööstusele, inimesed kasutavad tohutul hulgal autosid, õhk mis oli 20 aastat tagasi ei ole enam meie ajal samasugune, 20 aasta pärast meie järglastel on ilmselt see olukord hullemaks läinud. See, kuidas meie käitume ning kasutame seda maailmat on suureks määrajaks meie tulevaste põlvkondade elukvaliteedis. 2. Aastatuhande deklaratsioon, aastatuhande arengueesmärgid – mis ja milleks? Aastatuhade deklaratsioonis on kirja pandud aastatuhande arengueesmärgid, mis on ÜRO poolt määratletud eesmärgid, mida soovitakse saavutada aastaks 2015 kaheksas pri
muutused käitumises, teadmistes, hoiakutes, oskustes jms ning nendevahelistes seostes. Laps õpib matkimise, vaatlemise, uurimise, katsetamise, suhtlemise, mängu, harjutamise jms kaudu 1. VALDKONNAD Lasteasutuses viiakse õppe- ja kasvatustegevused läbi õppekava alusel seitsmes valdkonnas: mina ja keskkond, keel ja kõne, eesti keel kui teine keel, matemaatika, kunst, muusika ja liikumine. Iga valdkonna puhul on õppekavas esitatud valdkonna eesmärk, sisu, kavandamise ja korraldamise alused ja lapse arengu eeldatavad tulemused. LÕIMIMINE Õppe- ja kasvatustegevus seotakse eelkõige kodukoha inimeste, looduse ja asutustega. Õpitavaga tutvutakse loomulikus keskkonnas. - Tegevuskoha valikul arvestatakse nii üldisi kui ka
· Jena-koolid · alternatiivkoolid Progressiivse liikumise ehk uue kooli taotlus oli luua endisest vabam ja õpilaskesksem kool. Lapsele tuli anda vabadus liikuda ja vabadus teha tööd omal viisil. Tähtsaks peeti käelist tegevust. Rõhutati koostööd ja rühmatööd. Progresiivpedagoogika vaimne isa ja liikumise looja oli ameeriklane John Dewey (1859-1952). Tema pedagoogiliste põhiseisukohtade taustaks oli pragmatism, mille seisukohtade järgi on inimene eelkõige tegutsev olend. Dewey järgi on indiviidil neli põhivajadust: · sotsiaalne vajadus · soov asju uurida ja välja mõelda · soov midagi teha, luua, ehitada · soov tegeleda kunstiga Dewey pidas tähtsaks probleemmeetodil põhinevat õpet. William Kilpatrick oli Dewey ideede olulisim toetaja, kelle nime seotakse projektõppega. Euroopas oli Dewey mõttekaaslaseks George Kerschensteiner (1854-1932) Tema arvates oli esteetiline kasvatus kõlbelise vabaduse vältimatu,
tegevust, teha valikuid; seostada uusi teadmisi varasemate kogemustega; kasutada omandatud teadmisi erinevates olukordades ja tegevustes; arutleda omandatud teadmiste ja oskuste üle; hinnata oma tegevuse tulemuslikkust; tunda rõõmu oma ja teiste õnnestumistest ning tulla toime ebaõnnestumistega. Valdkonnad: · mina ja keskkond · keel ja kõne · matemaatika · kunst · muusika · liikumine · eesti keel kui teine keel Lõimimine: · õppe- ja kasvatustegevuse seob tervikuks lapse elust ja ümbritsevast keskkonnast tulenev temaatika · valdkondade kaupa esitatud õppesisu ja tegevuste lõimimisel lähtutakse üldõpetuslikust põhimõttest · lõimimine on õppe- ja kasvatustegevuse ühendamine tervikuks ja seoste loomine valdkondades, valdkondade vahel ja tegevustes
Läbi mängu lapsed õpivad, arenevad ja saavad anda edasi oma ideid ning tundeid. Lastele meeldib mängida ja mäng motiveerib neid saama üha enam uusi teadmisi. Teine märkimisväärne lähenemisviis kasvatusele on kogemuslik õppimine ja sellest tulenev elamuslik õppimine, mille tulemusena jääb õpitu sügavalt meelde. Selle tõestuseks on lapsed kellele on jäänud varajasest mälestusest meelde tugev mälestuspilt, elamus kogemuskeskkonnast (Vienola 2003). Seega saab öelda, et eelkoolipedagoogika tugineb kaasajal lapsest lähtuval õpetamisel. Oluliseks peetakse õpetaja professionaalsust, kus õppe- ja kasvatustegevuste planeerimisel tuleb õpetajal arvestada laste erinevate individuaalsusega, füüsilisearenguga, hinnata lapse vaimset ja hingelist arengut ning meelte arengut, mis on tunnetuslikud. Hoolikalt planeeritud keskkond julgustab last arvamust avaldama, algatama ja looma
Kadrioru Saksa Gümnaasium Õppimine ja mälu Referaat Malle Lattik 10B Tallinn 2010 Õppimine Õppimine seisneb selles, et aju saab teavet, mida meelde jätta. Teavet saab aju meelte kaudu. Seejuures ei kasutata kõiki meeli võrdses mahus. Erinevatel inimestel on ülekaalus erinevad meeled ja seetõttu saab eristada erinevaid mälutüüpe ja neist tulenevalt ka õpistiile. Õppimine haarab inimtegevuse väga laia valdkonda. Erinevad inimesed õpivad elu erinevatel etappidel üsna erineval viisil ja erinevatel eesmärkidel. Tähtis on teada, et inim-ja loomalapse õppimine algab esimestest elupäevadest. Selle aluseks on looduse poolt kaasa antud
annaabi.ee 
