10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-04-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
49 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
qweqwe
Õppematerjali autor
kvalitatiivsed erinevused, mis võivad tuleneda: juhitavate protsesside olemuse erinevustest protsesside toimimise/kulgemise sisemise loogika erinevustest tegevuse välistingimuste erinevustest inimeste koha ja rolli erinevustest protsessides. 9. Milline on olnud otsustusteooria arenguloogika ja miks ei ole see teooria leidnud laia rakendust otsustusülesannete lahendamisel? - Otsustusteooria otsustusprotsessi tervikliku süsteemse käsitlusena ei arenenud induktiivselt praktiliste juhtimiskogemuste järjekindla ja astmelise üldistamise teel kuni kõige abstraktsemate seisukohtade ja järelduste formuleerimiseni. Otsustusteooria aluseks on deduktiivne arengutee, st
1. KVANTITATIIVSED JA KVALITATIIVSED ANALÜÜSI MEETODID 1.1. Analüütiliste mudelite liigitamine, eripära ja kasutusvõimalused ärikorralduses 1. Sihipärase kasutuse järgi: teoreetilis-analüütilised mudelid (teooria mudelid, kirjeldused, pigem doktoritöö), rakenduslikud mudelid (kvantitatiivset laadi, ei välista eelnevat teoreetilist käsitlust) 2. Tasandi ja problemaatika järgi: makromudelid (regioon); mikromudelid (ettevõte või selle allosa); problemaatikamudelid (rahandus, logistika v muu valdkond) 3. Matemaatiliste seoste järgi: funktsionaalsed (determineeritud) mudelid; stohhastilised (juhuslikkust arvestavad); lineaarsed mudelid; mittelineaarsed; aditiivsed ja multiplikatiivsed 4. Aja arvestamise järgi: staatilised mudelid (konkreetse hetke sisu); dünaamilised mudelid. Staatilisest võib tekitada dünaamilise kui lisada aegrida 5. Kasutatavate mõõtühikute järgi: naturaalsed mudelid (töökoha tasand); väärtuselised; segamudel
Selgitage nende nõudmiste olemust ja täitmise võimalusi. Eesmärgile (eesmärgisusteemile) selle kvaliteedi tagamiseks esitatavad põhinõudmised on järgmised: · komplekssus - soovitava tulemuse kirjeldus peab kvalitatiivselt määratluselt ja kvantitatiivselt kirjelduselt hõlmama kõiki peamisi probleemsituatsiooni aspekte. Selle nõudmise mitterahuldamisel jääb vastuvõetav otsustus uhekulgseks ja selle teostamisel võivad tekkida uued vastuolud. Täitmise võimalus: Jätkusuutliku arengu tagamiseks peavad kõiki olulisi juhitava protsessi komponente tasakaalustatult arendama, mille eelduseks ongi eesmärgi määratlemise ja kirjeldamise komplekssus. Edu ei too tegevuse eraldivõetud näitajate parandamine, vaid kogu süsteemi kompleksne täiustamine. Näiteks peaksid ettevõttel olema kooskõlas lühi- ja
juhtidel, ja ta allub otse kõrgemale juhile. Projekti meeskond töötab ainult projekti heaks. 8. Teenindusteooria mudelid. ,,+":*efektiivne, kui on tegemist suure prijektiga, *on võimeline kiiresti reageerima 8.1.Teenindusüsteemid ja nende parameetrid. Teenindusteooria on juhuslike protsesside muutustele, *seob projektis osalejate edukuse projekti edukusega. ,,-,,: *raske värvata teooria üks rakenduslik osa. Eesmärgiks on välja selgitada süsteemi funktsioneermimse töötajaid, kuna iga projekt lõpeb ja osalejad peavad otsima uue töö, *projektijuhivolitused efektiivsus ja selle tõstmise võimalused Iga teenindussüsteem koosneb neljast põhilisest on suured ja valitseb autoritaarse juhtimise oht. 2)funktsionaalne prijekt tehnoloogia alamsüsteemist. Nendeks on *sisendvoog, *järjekord, *teenindamine, *väljundvoog.
RAKENDUSLIK SÜSTEEMITEOORIA 2012 EKSAMIKÜSIMUSED 1. Süsteemiteooria põhilised mõisted (süsteem, elemendid, sisendid, väljundid, operaator, olek, käitumine). Süsteemide liigitamine. Süsteemide omadused, struktuur, entroopia. Süsteem objekt, mis koosneb osadest ehk elementidest ja kus osade vahel on seosed ning kogu see osade kooslus moodustab terviku / süsteem on omavahel seostatud elementide hulk, mida vaadeldakse kui tervikut. Elemendid asjad või objektid, millest süsteem koosneb (võivad olla materiaalsed nt aatomid, või siis ideaalsed , abstraktsed nt mõisted, mis moodustavad mingi otsuse) Süsteeme kirjeldades vaadeldakse süsteemi elementide vahelisi seoseid kui põhjuslikke. Sellest tulenevalt koosneb süsteem sisendelementidest ehk sisenditest, väljundelementidest ehk väljunditest ja operaatorist ehk funktsioonist, mis määrab väljundite sõltuvuse sisenditest. Olek suletud / ava
optimaalse teenindusnormi arvutamine, teeninduskulude minimeerimine. Optimeerimise täpsus ja võimalikud vead: y mudeli struktuur ei ole õige y mudel ei sisalda olulised tegureid y olulised tegurid ei ole täpselt määratletud, info on ebausaldav (u=1-p, u-info usaldatavus, p-vigade tekkimise tõenäosus) y funktsionaalne seos on liiga lihtne y ebaõiged arvutusmeetodid või arvutusvead. Teenindusteooria Teenindusteooria on juhuslike protsesside teooria üks rakenduslik osa. Tema objektiks on teenindus- süsteemide funktsioneerimine ja selle koguselised näitajad. Teooria eesmärk on leida mainitud näitajate arvulised väärtused ning välja selgitada süsteemi funktsioneerimise efektiivsus ja selle tõstmise võimalused. Iga teenindussüsteem koosneb neljast põhilisest alamsüsteemist: x sisendvoog x serverite (teeninduskanalite) arv x klientide saabumise ja teenindamise struktuur x teenindamiskord. Kliendivoog koosneb tellimustest
elementidena, mis esindavad mõtlemises neidsamu objekte jm. Paljudel juhtudel võib erinevaid objekte tajuda mingis olulises aspektis sarnastena või samastena, nii et kõigile neile vastab mõtlemise mingi üksainus struktuurielement – mõiste. Mõistest saab mõelda nii, et sellega haaratud objektidele kas omistatakse mingeid omadusi või omistatakse neile mingite omaduste puudumine. Selline mõtlemise operatsioon on otsustus. Mõiste, millega haaratud objektide kohta otsustus tehakse, on subjekt; subjektiga haaratud objektidele omistatava omaduse mõiste on 4 predikaat. Mõnel juhul võib mõiste ise olla asi, millele omadusi omistatakse. Otsustust väljendab keeles väitlause. (Tegemist on esialgsete tutvustustavate selgitustega. Definitsioonid järgnevad järgmistes loengutes.) Kõne puhul on sageli tähtis ka see, mis keeles räägitakse, mida on juba öeldud, milline on
LOENGUID MIKRO(EHITUS)ÖKONOOMIKAST SISUKORD: EESSÕNA : AINE KOHT ÕPPEKAVAS JA SOOVITAV KIRJANDUS 1. SISSEJUHATUS 2. MAJANDUSTEOORIA 3. NÕUDLUSSEADUS 4. PAKKUMISSEADUS 5. HINNAMEHANISM 6. HINNAMEHANISMIEFFEKTIISUS 7. TUR UHÄIRED 8. TARBIJA KÄITUMINE JA PIIRKASULIKKUSE TEOORIA 9. TARBIJA KÄITUMINE JA ÜKSKÕIKSUSTEOORIA 10. TARBIJA KÄITUMINE JA EELISTUSTEOORIA 11. FIRMATEOORIA 12. FIRMATEOORIA PUUDUSED JA TÄIENDUSED 13. INVESTEERIMINE 14. RESSURSITURG JA JAOTUSTEOORIA 15. TAGASIVAADE HINNAMEHANISMILE 16. EHITUSKULUD JA HIND 17. EHITUSFIRMA VARAD 18. AJAFAKTOR EHITUSES. TELLIJA ASPEKT. 19. PROJEKTIJUHTIMISE ÖKONOOMIKA 20. PROJEKTI (KAVANDI) ÖKONOOMIKA 21. VÄÄRTUSE JUHTIMINE EESSÕNA 1
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid