Vaim tuleks hoida eemal asjadest, mida saab haarata kujutlusvõime abil, kuna need takistavad vaimul ise oma loomust tajuda. Need ei puutu kuidagi teadmistesse, mida iseenda kohta saame. Kehalisi asju aistib inimene aga meelte abil ning need on hästi haaratavad. Selliseid asju ei saa kunagi ette kujutada, vaid üksnes vaimuga tajuda. Siin tuleb mängu otsustusvõime kui vaatame inimest tänaval, siis me ei saa näha, mis on tema riiete all, kuid otsustame, et see on inimene. Otsustades, et me näeme asju, otsustame ka ühtlasi, et oleme olemas. Meil ei pruugi isegi silmi olla, kuid piisab mõtlemisest, et me näeme ning siis ka eksisteerime. Kõik kaalutlused, mille alusel me otsuse teeme, aitavad meil vaimu loomust veelgi paremini mõista. Rääkides materiaalsete asjade olemasolust, arvab Descartes, et nad eksisteerivad, kui on matemaatika objektiks, kuna siis on nad selgelt tajutavad. Teised asjad peale kehalise
Kas seda, et truudus ei pruugigi tuleneda austusest teise inimese vastu? Et partnerit ei peta üksnes need, kel selleks võimalus puudub (kes on kõrvalsuhte loomiseks liiga laisad, mugavad, kartlikud või pole piisavalt ihaldusväärsed)? Oleks väga kurb, kui see ka päriselt nii oleks. Mina usun, et truudus või selle puudumine sõltub inimesest endast, tema vaadetest ja tõekspidamistest. Juhuseid tuleb elus ette ikka ja alati, aga vaid meie ise otsustame, kas ja kuidas neid kasutada. Miks üldse petetakse? Peamine põhjus on kindlasti tüdinemine partnerist ja suhtest tekib ükskõiksus ja tunne, et pole enam midagi kaotada. Teine põhjus on kättemaks sina petsid mind, mina teen sulle tagasi. Kolmas on tahtmine kogeda midagi uut ja enneolematut, vahelduse otsimine. Sel juhul soovitakse enamasti säilitada olemasolevat turvalist suhet ja tehakse kõik, et partner petmisest teada ei saaks
● hea õhu kvaliteet ülitäpne ● suur kasutusmugavus ● väga õhutihe, mida Eesti ● väikesed remondikulud kliimas on raske saavutada ● ei teki hallitust ● kallis ● hoonet saab kasutada täies ● krunt peab võimaldama mahus asetada aknaid lõunasse ja ● meeldiv temperatuur läände ● pole keerulisem tavamaja ehitusest Meie otsus Otsustame passiivmaja kasuks, sest hind tuleks ainult 10-20% kallim tavalisest majast. Lisaks paneme raha pigem lisasoojustusele, kui mingile muule kallile esemele, nt diivanile, sest diivani eest raha ilmselt kunagi tagasi ei saa. Küll aga lisasoojustusega võib kulud juba mõne aastaga tasa teha. Kasutatud materjalid ● http://passiivmaja.laar.ee/passiivmaja-hind/ ● http://www.monaro.ee/mis-on-passiivmaja ● https://et.wikipedia.org/wiki/Passiivmaja#PHPP ● http://www.aeroc.ee/index.php
Üliõpilane: Sergei Lakissov Rühm: MATB22 Üliõpilaskood: 094171 Juhendaja: Eduard Töö tehtud: Esitatud: 2.05.2010 Arvestatud: Kimmari 2.05.2010 Töö eesmärk ja ülesanne: käsitleda valutooriku valmistamisprotsess käsivormimisega liivvormi Detail Vastavalt matriklinumbrile, tuleb esitada detaili number 1 tehnoloogiline protsess. Detaili materjaliks on hallmalm. Detaili joonis on toodud all. Valandi joonis Kõigepealt otsustame detaili asendit vormis. Kuna detail on tsilindrilise kujuga, asetame see vormis vertikaalselt. Lahutuspinda asetame selliselt, et detaili oleks mugav vormist välja võtta. Suurema osa detailis paigutame vormi alumisel poolel, et tagada selle paremat täitumist. Kõkidel pindadel, kuhu on ettenähtud täiendav lõiketöötlus, lisame töötlusvaru. Selleks et teha keskmise ava (läbimõõt 80), kasutame kärni. Kuus ava
Kuid see olukord võib olla väga petlik, eriti kui tootmine saavutab suured mastaabid nagu Brasiilias, kus võetakse kasvupinna laiendamiseks maha vihmametsi, mis ei taastu. Lisaks sellele kannatab ka Maa biosfäär - hävinevad paljude liikide elukeskkonnad. Biokütuste tootmiseks kõige sobilikumad viljad kasvavad troopilistes regioonides, kus tuleb uute põldude jaoks puhastada teelt suur osa metsi. Brasiilia probleem ei ole nende probleem, see on ka meie probleem, eriti kui me otsustame hakata laiemalt tarbima biokütuseid, sest sellisel juhul hakkaks suur osa biokütustest meieni jõudma just Brasiiliast. Kuna biokütuseid saades tuleb biomassi töödelda, ei ole kütused siiski täiesti CO2 neotraalsed, sest töötlemise käigus kasutatakse fossiilkütuste abi. Tarbimine 2005ndal aastal katsid biokütused ligi 15% maailma energia tarbimisest. Enamuse selles tarbisid ära arengumaad, kuid ka suured industriaalriigid nagu Soome ja Rootsi tarbisid
Ähvardamine Kapoga! Õnneks on ka kainemaid. Eesti Pank on korranud üle valuutakomitee põhimõtted, kinnitades, et ringluses olevad kroonid on enam kui 100protsendiliselt tagatud ning et seadusega on tehtud krooni väärtuse muutmine nii keeruliseks, et see on praktiliselt võimatu. Tore. See jutt on asjalikum kui poliitikute demagoogia, aga samuti vaid pooltõde. Fakt on see, et krooni kursi muutmist ei otsusta Eesti Pank ega Riigikogu (vabandust, härrased!). Krooni kursi otsustame meie: sina, mina ja veel paarsada tuhat hoiustajat. Kuidas täpselt, sellest allpool. Välisanalüütikutele ei maksa pahaks panna nende mõnikord asjatundmatutena näivaid soovitusi. Eks katsuge ise kauge maa tagant täpne diagnoos panna ja ka õige ravim välja kirjutada! Kui patsient näeb nõrguke välja, ei ole lihtne eemalt tuvastada, kas tegemist on düstroofia või mõne hoopis lihtsama tõvega. Lisaks ei tee paljud vahet Eestil, Lätil ja Leedul fakt, millega oleks juba
Olla eestlane või maailmakodanik Elasime üle viiekümne aasta raudse eesriide taga ning nüüd, kui oleme saavutanud iseseisvuse on hea eestlane olla. Keegi ei taha loobuda oma etnilisest identiteedist, sest see annavab inimesele kindlust ja tuge, nii et iga tuulepuhang teda ümber ei saaks lükata. Kui otsustame olla maailmakodanik, kas peame siis oma indentiteedist lahti ütlema või saab ka kuidagi teistmoodi? Inimene, kes peab ennast maailmakodanikuks jätab mulje, et on avara silmavaatega, liberaalne ja salliv. Aga kes võib end maailmakodanikuks nimetada? Mõistel saab ju ainult ideoloogiline tähendus olla, kuna ei eksisteeri olukorda, kus üks inimene oleks kõigi riikide kodanik. Sõna "maailmakodanik" kasutame aga enamasti selle täpsele definitsioonile mõtlemata
sügavalt elu mõttele, olgu ta siis budist või luterlane. Igal inimesel on erinev seisukoht usust ja arusaam sellest, mis on ,,õige". Kas jumal määrab inimesi hukatusse või mitte? Kas põrgu on olemas või mitte? Kuidas tunneme ära selle usu, mis on just meile õige? Seesugused küsimused aitavad meil jõuda kindlale seisukohale ja neis asjus ei saa jääda ükskõikseks. Inimesed näevad maailma väga erinevalt ja seetõttu valime me endale sobiva usu ja otsustame ise selle üle, mis on see ,,õige" ning millesse tasuks uskuda. Seetõttu on religiooni väga raske otseselt selgitada, kuid ma arvan, et usundi eesmärgiks on panna inimesed elama head elu. Religioon on usk jumalasse või jumalatesse. Sellega võivad kaasneda oma rituaalid, eluviis või pühad paigad. Usk annab järgijaile kindla maailmavaate, elu mõtte ning juhised õigeks tegutsemiseks. Maailmas on olnud ja on edaspidigi palju erinevaid religioone
Rahva harimine ja liitmine, lihtkodanike arvamuste avaldamine ja teised 19. ja 20. sajandi ajakirjanduse põhiülesanded on jäänud tahaplaanile ning kahjuks ei saa valdavat osa ajakirjandusest tänapäeva Eestis tihti pidada enam millekski muuks kui uudiste ja meelelahutuse tootjaks. Meedia on nüüdisaegses ühiskonnas tähtsal kohal, seda kutsutakse isegi neljandaks võimuks ning selle loomine ja kujundamine on suures osas meie endi teha. Seda arvestades peame olema ettevaatlikud osas, mida otsustame lugeda või mida uskuda ning vaatama, kuidas saame ise tehtud otsuste abil muuta ühiskonda ajakirjanduse abil inimestele elamisväärsemaks. On tõsi, et ajakirjandus on oma algse põhimõtte kõrvale matnud ning lihtsamat teed läinud , kuid sellegipoolest on ta täitnud oma kohust minevikus hästi ja mängib suurt rolli Eesti ajaloos. Kindlasti ei oma meedia ka tänapäeval väiksemat rolli kui enne, kuid nüüdseks on võtnud selle eesmärgid veidi teise suuna.
Nad teevad tubli näo pähe vaid selleks, et jätta teistele head muljet, mitte seepärast, et nad tahavadki olla tublid ja pealehakkajad, mis on minu arust olulisem. Inimene peaks tegema seda, mis talle endale rõõmu pakub ja seda tuleks teha naudinguga ja kogu hingega. Seda tehes tõuseks kindlasti ka töö efektiivsus. Kõige sellega tahan ma öelda, et meil kõigil on oma nähtavad ning nähtamatud maailmad. See, mida me otsustame teistele näidata ning mida mitte on meie endi otsustada, kuid peab olema ettevaatlik, et need kaks täiesti erinevat poolt oma vahel ei põimuks, sest muidu võivad järgneda väga kurvad tagajärjed.
oleks. Selles ei ole mitte midagi halba, vähemalt nii kaua kuni tegu pole millegi seadusevastasega, sest see näitab meie paindlikust, hoolivust ja sallivust. Me paneme teiste huvid omadest ettepoole. Mõnikord vaikime ja nõustume me aga põhjusel, et me ei taha ise haiget saada. Teinekord on lihtsam mõne otsusega vaikides nõustuda, kuigi me sisimas teame, et see pole ainuõige lahendus. Selleks, et kriitikat ja vaidlusi vältida, otsustame me vaikida. Kas see õige on, ma ei tea. Võib-olla on see hea, sest me õppime niiviisi end kontrollima ega purska välja iga sõna, mis suust välja tahaks tulla. Ma ei usu, et on olemas inimest, kes saaks väita, et ta pole mitte kunagi teeselnud. Kas meist keegi saab käsi südamel öelda, et pole mitte kunagi end paremaks rääkinud, liialdanud detailidega, ilustanud tegelikkust, kellegi teise hiilguses peesitanud, end võõraste sulgedega kasvõi natukene ehtinud
on raske seletada kellelegi teisele. Unustamine on mäletamise vastand. Vahel on see vajalik ja vahel tahtmatu protsess, mida me lihtsalt ei suuda kontrollida. Me tahame mäletada aga unustame. Tahame unustada aga mäletame. Arenenud mälu aitab meil neid protsesse paremini kontrollida. Mittevajaliku informatsiooni unustamine on oluline, mitte sellepärast, et mälus oleks vähe ruumi, vaid pigem selleks, et oleks kiirem ligipääs vajalikule. Muidugi otsustame me ise ja teeme valiku, mis on meie jaoks oluline ja mis mitte. Mulle meeldib minu mälu juures see, et ma suudan unustamisprotsessi piisavalt hästi kontrollida. Ma surun oma mälust välja emotsioonid nende mälestuste vastu, mis tekitavad minus negatiivseid tundeid ning jätan meelde ainult õpetliku kogemuse. Ma sorteerin kõik mälestused osakesteks ja otsustan, mida nendega teha. Enamuse ajast toimub see protsess mul ilma suuremate pingutusteta
Kuulamisoskus KUULATA TULEB SELLEKS, ET MÕISTA! Väga tihti me eksime sellega, et me kuulame, et vastata. Me näeme kõike enda vaatenurgast ja otsustame teiste inimeste vajaduste üle enda omadest lähtudes. Niipalju kui on inimesi, niipalju on ka erinevaid vajadusi. Kuulamine "Jumal on andnud meile kaks kõrva ja ühe suu, seepärast kuulake kaks korda rohkem, kui ise räägite!" Peab oskama vestlust kontrollida suunavate küsimuste abil ning õigesti kasutada suhtlemisvahendeid (sõnad, hääl, liigutused, miimika, zestid). Kuulmine ja kuulamine KUULMINE füüsiline tegevus KUULAMINE- öeldu teadvustamine,
Saadan siis oma selle asja uurima ning natukese aja pärast tuleb poiss tagasi rõõmustava uudisega. Leidis meile kauplemiskoha ning kauba saaks seal kohe maha müüa. Liigume siis kaubaga sinna ning saame oma väikesest kaubakogusest suhteliselt kiiresti lahti. Kui kaup müüdud on arutleme, mida edasi teha. Kuna kõik kaup sai nii kiiresti müüdud, siis otsustasime juba täna koju tagasi sõitma hakata. Aga taevasse vaadates märkame, et juba hakkan pimenema ning otsustame asja homse peale lükata. Lähen võtan siis veel ühe kerge eine ning suundun tagasi võõrastemajja. Võõrastemajja jõudes on juba suhteliselt pime ning otsustan näo ja käed ära pesta ning ära magama kobida. Küll homme jõuab edasi asjatada. Head ööd. Kersti Lentsius 11c
allianss taas oma põhiülesannet, milleks on liitlaste territooriumi ja vabadise kaitsmine. Eestis asutati Kaitseliit pärast seda, kui nähti Esimese maailmasõja demobiliseeritud tsaariarmee sõdurite omavoli Lätis. Et seesuguseid asju Eesti ei juhtuks, loodigi Kaitseliit. Üleskutse, ergutus, soovitus, soov: „Ma olen uhke kogu Eesti rahva üle, sest see vatus on olnud üksmeelne nii Supilinnas kui Lasnamäel, nii Narvas kui Valgas. Jah see on meie endi riik, kus meie otsustame ja eeme ise oma valikud. Eesti peab arvestama, et seda õigust ise otsustada seatakse pidevalt kahtluse alla. Mõne jaoks oleme olnud liiga edukad, liiga sõltumatud, liiga isepäised, liiga eurooplalikud. Eesti rahvas on tõestanud, et vabadused – sõnavabadus, arvamusvabadus, liikumisvabadus -, õigusriik, sõltumatu kohtuvõim ja demokraatlikud valimised viivad meid edasi.“ Retoorilised vahendid • Laiendatud metafoor kõnes Propagandaveskid jahvatavad ega puhka.
Ja see pani mind mõtlema, mis on parem... Kas elada pimeduses olles nägija või olla valgustatud olles pime. On erinevaid inimesi ja erinevaid arvamusi, mõned arvavad, et saatus on teerada, mille pidi sa terve elu jooksul käid ja et iga sinu tehtud otsus ongi saatus, kuid mõned usuvad, et saatus on teeraja lõpp-punkt, et me käime seda radapidi ja saame saatust ise muuta, tehes erinevaid otsuseid ja valikuid. Mina olen selle teise variandi pooldaja, usun, et otsustame ise oma saatust, et midagi ei ole ette nähtud, et saatust ennast pole kui eraldi nähtust. Raamatus aga kirjeldati pöördumatust, et saatuse eest ei saa põigelda ja sellega ma ei ole nõus.
surm. Armastus iseenesest on tde, on puhas ja ilus, on nn, siis kuidas saab see samaaegu olla ka surm? Suhe poisi ja tdruku vahel on surm, enda surm, enese kaotamine. Me anname endist nii palju ra, kuniks jb tunne, et oleme ksi, nnetuses, kuid siiski selle 'igega', vi vhemalt nii me arvame. Aga samas eldakse mulle, et armastus poisi ja tdruku vahel on nnis, pha, kus leitakse ennast ja ollakse nnelik nii, nagu on ette nhtud. Selle le otsustame me ise, kus me olla tahame ja kellega, kuniks on koosolemine hea ning tekitab tunde, mis sarnaneb nnelikkusele. Inimesed tihti alahindavad ennast, kui nnetute ja mttetutena, kuna ei osata vrtustada ega hinnata neid hetki, kus oldakse nnelikud. Me arvame, et meie nnelikkus pole piisav ning on tingimatult vaja kohe veel rohkem saada. Unistused, armastus, sbrad ja elu mida elada - meil on nii palju vimalusi olla nnelikud, miks teha seda kike veel raskemaks, kui see juba on. Ma
ümbritseda end inimestega, kellel on sarnased maailmavaated, selle tõi välja ka Epp Petrone teoses „Minu Ameerika“. Muidugi ei ole vaid kodu eluvaate kujunemise eest vastutav, suur mõjuvõim on ka lasteaial ja koolil, kus õpetajaid nähakse kui autoriteeti. Ka Eestis on usuliste suunitlustega koole, neist tuntuim on Vanalinna Hariduskolleegium, kus soositakse kristlikku eluvaadet. Seega peamiselt on maailmavaate tuumaks väliskeskkond. Siiski on inimene vabalt mõtlev isik, seega otsustame ise, kuidas maailma näeme. Arvame vähemalt nii. Maailmavaate kujunemise varjupoolel on nii riiklik režiim kui ka usuline kuuluvus. Nimelt on meie ellusuhtumine drastiliselt erinev olenevalt sellest mida või keda usume. Näiteks, kristlik mõttelaad näeb ette elu taevas, kuid on ka inimesi, kes usuvad hoopis elu lõputusse kordumisse. Esimese puhul on oluline olla nii-öelda heas nimekirjas, mida kujutatakse ka seriaalis „The Good Place“, kus inimesed postuumselt muutuvad
mille kirjeldamine nõuab kahekomponentsetest tunduvalt keerukamate faasidiagrammide tundmist. Duralumiiniumil on konstruktsioonimaterjalina olulisemad tugevusomadused, plastse deformeerimise (survetöötlemise) seisukohalt aga plastsusnäitajad. Kuna duralumiiniumi kõvadus ja tugevus muutuvad ühes suunas, plastsus aga vastupidises suunas, saame tugevuse ja plastsuse muutuse üle otsustada tema kõvaduse muutuse järgi. Käesolevas töös mõõdame duralumiiniumi kõvadust ja selle kaudu otsustame teiste mehaaniliste omaduste (tugevus, plastsus) üle. Joonistel 7.3 ja 7.4 on toodud duralumiiniumi omaduste muutumise kõverad vananemisel. Pärast karastamist esimese 2…3 tunni jooksul omadused muutuvad vähe – see on nn inkubatsiooniperiood, millel on suur tehnoloogiline tähtsus, sest duralumiinium on sel ajal hästi deformeeritav. Loomulikul vananemisel saab karastatud duralumiinium maksimaalse tugevuse (ja kõvaduse) 4…5 ööpäeva pärast
Elus tuleb hetki, kus me küsime endilt, ükskõik kas teadlikult või mitte, kas olla või mitte olla. Me otsustame selle üle erinevalt, valides vahel üht kui teist, sõltuvalt olukorrast ja enda meeleolust. Kuulsa küsimuse algne püstitaja oli elust muserdunud Taanimaa prints, kes oli segaduses ja ei suutnud otsustada, kas täita oma kättemaksuplaan või mitte. Otsusele jõudmine on raske, sest seda mõjutab lihtsa tee valimise ahvatlus. Võiks ju arvata, et alla andmine oleks Hamleti olukorras kergem olnud, aga kas ikka oleks? Hamlet poleks kunagi suutnud oma isa mõrva
ümberpaigutamine) – piirata ühe toote tarbimist, et tarbimine läheks üle teisele tootele ehk siis resursse suunatakse ümber (riik sekkub) (efektiivsus) stabilisatsiooni funktsioon – majanduse stabiliseerimine (näiteks stabiilse hinnataseme säilitamine, tööpuudus võiks olla 4% ning tagada majanduskasv ja hoida eelarve tasakaalus) ümberjaotuse funktsioon – tulude ümberjaotamine (õiglus) 4. Efektiivsus - See mille alusel ma otsustame, kas majanduses on kõik hästi või halvasti. Efektiivne – ei ole võimalik suurendada kellegi heaolu ilma, et kellegi teise heaolu alaneks. Ebaefektiivne – On võimalik suurendada kellegi heaolu, ilma et kellegi teise heaolu alaneks. 5. Turutõrge - Olukord turul, kus pakutakse kaupu või teenuseid rohkem või vähem kui ühiskond vajab. Turutõrge – avalikud kaubad ning välismõjud. Seos on otsene. Tuvastame turtõrkeid läbi selle kui turg on ebaefektiivne. Seos leida efektiivsusega
Are Ennustus tuleviku kohta järgmiste Meie plaanid tulevikuks: sõnadega: think, belive, expect, be I'm going to become a famous sure, be afraid, probably, perhaps, pianist one day. certanly: Meie kavatsused lähitulevikuks: I'm afraid we will not be on time They are going to get married in for meeting. three months. Tulevik, mille üle me otsustame Ennustused lähituleviku, kohta toetu- praegu: des tõestusmaterjalidele: I think I will give him a fountain Look at the clouds! It's going to pen for his birthday. rain. Lubadused, ähvardused, hoiatused, Oma kavatsustest räägime "going palved, lootused ja pakkumised: to" tulevikus. Edasised detailid liht- I promise to you that I learn this tulevikus: poem by heart
tutvume, kuid selgub, et meie vene keel polegi nii hea ja me ei oska väga midagi küsida neilt. Juba hüütakse meid tagasi bussi, et suunduda järgmisesse kohta. Teeme veel viimase pildi neiudega ja lahkume. Vaikselt hakkab kätte jõudma aeg poodi minna, kuna reisi lõpus lubati meile poodide külastamist. Mõned meist ostavad banaane, teised aga nutellat ja saia. Inimesed on erinevad, nagu ka maitsed. Nüüd suundume lõpppeatusesse, Elvasse. Pikal teel on igav. Me otsustame laulma hakata. Võtamegi laulu ülesse ja kohe laulab seda pool bussi. Olemegi jõudnud Elvasse, jäänud on veel viimased naljad rääkida ja vaheaja plaane mõelda. Bussi peatudes ruttame koheselt välja ja hakkame nautima vaheaega. Ragnar Sikk 9c
Are Ennustus tuleviku kohta järgmiste Meie plaanid tulevikuks: sõnadega: think, belive, expect, be I'm going to become a famous sure, be afraid, probably, perhaps, pianist one day. certanly: Meie kavatsused lähitulevikuks: I'm afraid we will not be on time They are going to get married in for meeting. three months. Tulevik, mille üle me otsustame Ennustused lähituleviku, kohta toetu- praegu: des tõestusmaterjalidele: I think I will give him a fountain Look at the clouds! It's going to pen for his birthday. rain. Lubadused, ähvardused, hoiatused, Oma kavatsustest räägime "going palved, lootused ja pakkumised: to" tulevikus. Edasised detailid liht- I promise to you that I learn this tulevikus: poem by heart
Are Ennustus tuleviku kohta järgmiste Meie plaanid tulevikuks: sõnadega: think, belive, expect, be I'm going to become a famous sure, be afraid, probably, perhaps, pianist one day. certanly: Meie kavatsused lähitulevikuks: I'm afraid we will not be on time They are going to get married in for meeting. three months. Tulevik, mille üle me otsustame Ennustused lähituleviku, kohta toetu- praegu: des tõestusmaterjalidele: I think I will give him a fountain Look at the clouds! It's going to pen for his birthday. rain. Lubadused, ähvardused, hoiatused, Oma kavatsustest räägime "going palved, lootused ja pakkumised: to" tulevikus. Edasised detailid liht- I promise to you that I learn this tulevikus: poem by heart
Ja ühtlasi on see ka meie valik teda sellesse seisusesse kergitada. Aga seda, kas see on saatus või kokkusattumus.. me ei saa kunagi teada. Aga kokkusattumustest niipalju, et võibolla see, mida pooldame täna ning mõni teine asi, millega kahe nädala pärast ei nõustu, viivad meid samasse lõpp-punkti. See oleks tõeline kokkusattumus. Või kõik see, mida arvame olevat meie vaba valik, on juba ammu ette määratud. Ja kui me oma vabaduseihas otsustame trotsida saatust ja valime meelega viimasel hetkel teise tee, siis kes ütleb, et meie trotslik valik polnud juba kunagi ette määratud. Kuid see ei saaks olla enam kokkusattumus. Nüüd, kui oleme veendunud, et sihtpunkt on meil kirjas, peame vaid välja mõtlema, mis teid pidi sinna jõuda. Jah, meil on saatus - asjad, mis on ette määratud. Ent siiski on mõned valikud meie teha. Me saame valida, kas usume saatusesse või ei. Meie otsustada on see, kas
Otsustan asja uurida ja märkan, et suure tamme tüve juures on oksa hunnik, milles on pisikene kiisupoeg. Kassike väriseb ja kardab. Võtan ta sülle ja panen põue. Kiisu hakkab kohe nurruma ja vaatab tänulikult mulle otsa. Otsustan, et viin kassi emale näidata ja lootuses, et ta poest natkene piima ja vorsti meile jagaks. Ema, südamlik nagu ta on, armub ka kohe kassikesse ja me kostitame teda vorsti ja piimaga. Kiisu sööb rahus ja mina arutan niikaua emaga, mis me kassiga edasi teeme. Otsustame, et võtame ta endale. Mõned päevad hiljem saame teada kuidas kiisu sinna oksa hunnikusse sattus. Tuli välja, et üks vanem naisterahvas andis kassipoja ühele napsumehele, et teine ta ära uputaks, aga mehel läks süda häredaks ja ei suutnud seda teha. Kindlasti mängis asjale kaasa ka töö eest saadud tasu, milleks oli natuke märjukest. Tuli välja, et minu kiisul on ka õde ja kuna mina oma kiisule nime võisin panna sai ta samasuguse nime nagu ta õde. Selleks oli Kitty
otsust teiste eest tegema. Jaapanis olev maavärin oli kohutav õnnetus, kuid neid kes selle läheduses ei viibi, ei tohiks see puudutada. See on halb, kui poole õpingu pealt sunnitakse tagasi minema ilma valikuta lihtsalt et hiljem seda uuesti sooritada. Loomulikult võib alati midagi valesti minna ja kunagi ei tea täpselt mis on ohutu ja mis ohtlik kaugus. Vanasõna ütleb küll, et parem karta, kui kahetseda, kuid selle üle peaksid otsustame need, kes tegelikult viibivad seal. Ma saan aru küll, et vanemad on oma laste pärast mures, kuid lihtsalt hirmutavate piltide nägamisest, mis telekast tuleb ei ole piisav põhjendus, et kutsuda oma laps tagasi. Ausalt öeldes, mina ei teadnud et midagi sellist tehakse nagu õpilaste tagasi kutsumine. See võib tunduda loogiline, kui õpitakse õnnetuse läheduses, kuid kui õppetöö toimub saare teises otsas siis see tundub lihtsalt naeruväärsena
võib tegelikult kaaluda 1,0022-1,0024g. Pipeti kaliibrimine : 25 mL pipeti kaliibrimine 1. Kaaluda tühi kuiv kaaluklaas; 2. Täita pipett märgini veega; 3. Lasta vesi välja voolata kaaluklaasi; 4. Kaaluda uuesti kaaluklaas koos veega; 5. Määrata vee ruumala arvestades vee tihedust. Vigade allikad: 1. Kaaluklaasi kaalumisel- analüütiliste kaalude minimaalne viga on +/- 0,1 mg so.Suhteliselt väikeviga. 2. Veega märgini täitmine- kui täpselt otsustame vee taseme üle pipetis. 3. Vee voolamine kaaluklaasi- kui kaua hoitakse pipeti otsa vastu kaaluklaasi seina, pipeti nurk, vedeliku viskoossus; 4. Kaaluklaasi kaalumine teist kordaanalüütilistel kaaludel kaalumise viga, veega seotud viga; 5. Ruumala ja temperatuuriga seotud vigatemperatuur mõjutab vee tihedust. 5 vea allikat, igaüks põhjustab +/- viga Üldine viga Eü= Ek1+EV+Evesi+Ek2+Etih Jämedad vead-voolukatkestus,avarii jne. Analüütiliste andmete esitamise meetodid
Lillakas turbasammal 3. Harilik jõhvikas 7. Harilik turbasammal 4. Punane turbasammal 8. Vaevakask 4. Nimeta 6 Eesti pärismaist puuliiki: 1. Harilik tamm 4. Harilik paakspuu 2. Harilik kuusk 5. Arukask 3. Harilik mänd 6. Sookask 5. Mille järgi otsustame, et seen on söödav? Välimuse peame tundma seeni! 6. Miks on oluline tunda, arvestades teie personaalset õpitavat eriala, mürgiseid taimi Eestis? Kuna minust võib saada bioloogiaõpetaja, siis on eluliselt oluline, et õpetaksin enda õpilasi õigesti mürgiseid taimi tundma. 7. Millised tingimused valitsevad loometsas (muld, niiskus)? Nimeta 4 tüüpilist taimeliiki. * Loometsad kasvavad paealadel, õhukestel (vähem kui 30cm) huumusrikastel muldadel, mis põua
Kui aisting on füsioloogiline protsess siis taju loeme psühholoogiliseks protsessiks. Taju on protsess mis tekib ajus aistingu järel. Näiteks aisting võib olla liiliate lõhn aga taju on see kui kujutame konkreetselt ette liilia õit, liilia värvi jms. millele see lõhn kuulub ( kui kuulub, sest tegemist võib olla ka parfüümiga seostame seda aga lillega) 5. Miks tekivad tajuvead? Kirjeldage ühe illusiooni tekkemehhanismi. Tajuvead tekivad sellest et me otsustame erinevalt on kaks süsteemi 1. intuitiivne, kiire ja automaatne ja 2. aeglane, kaalutletud, teadlik ja loogiline. Kui otsustame kähku võime sageli eksida. On erinevaid näiteid internetist näiteks kus on paralleelsed jooned aga küljed on viirutatud tekitades efekti nagu oleks ülemised otsad joontel koos, või kui kahele sirglõigule joonistada lõpud nii , et ühel on nagu nooled ja teisel tagurpidi nooled automaatselt tundub see joon lühem mille otsas on nooled
1. Kasu filosoofidele? Antikvaarne huvi v vastused tänap küsimustele(kuidas teadus töötab v avastusteni jõutakse); ka vanadelt mõtlejatel võimalik midagi õppida(filosoofia); kuidas me suhtume progressi inimajaloos; võimalik hoiak- teaduslik- tehniline progress, ent inimloomus pm sama Tsükliline süsteem-ajalugu kordub, käib üles-alla ja mingid printsiibid ja põhimõtted taas rakendatavad. Me oleme vabad siis, kui enda asjade üle otsustame ja enda üle valitseme (ka riigi tasandil)(Rooma filosoofia) 2. Kasu ajaloolastele? Milleks neile mineviku ideed ja kas see on ikka päris ajalugu? Ajalugu tegeleb päriselt asetleidnud sündmustega, ideede ajalugu filosoofidele. Kas me saame seda mõista ilma, et teaksime, mis inimeste peas toimub? Ideed on ajaloo uurimisel eksitavad ja peaksime tegelikke põhjusi otsima sügavamalt. Ideeajaloolas: seletab in tegutsemist, kriitikud: inimeste tegutsemist
Mida siis ikkagi lõpuks arvata jumalatest ja meie saatusest? Sophoklese loomingut kokku võttes, selgub, et jumalad määravad meie saatuse ja seda ei saa muuta. Nad võivad tõesti juhtida meie elu. Juba ammustest aegadest saati on usutud, et kui midagi on ette määratud (määratud jumalate poolt), siis see ka juhtub. Meie saatus ehk elutee on mingil määral olemas, aga see ei pea ettemääratud olema. Me ise kujundame ennast, ise vaatame, milliseid tegusid korda saadame ja ise otsustame oma sõnade ja tegude üle. Kindlasti on inimese elu seotud ka tema karmaga, aga suures osas siiski võime kujundada oma elu ise. Praegusel ajal, kui kõik võimalused on olemas, on ka lihtsam oma eluteed kujundada. Näiteks ise valime kooli, kuhu minna, mis trennides käia jne. Samas oleme ka lihtsurelikud ja peame arvestama ka ettekuulutustega. Jumalik maailm on tahe, aga ka meie tahe loeb.
juurest sõnumivormideni, mis mõjutavad inimeste arusaamu kõrvalviibijatest ning olukordadest. Mulle tundub, et see mis puudutab interaktsiooni alguses keskkond, isikuvälised tegurid ning indiviid ise on alati nagu mingit sorti põhi, kogemused mis ta on omandanud ning järgides minu arvates tähtsaimat interaktsiooni tegurit, minapilti, astume me justkui uue sammu kommunikatsioonis me kujundame oma suhtluse sõltuvalt tajudest ning seejärel otsustame, kas laseme end meieni jõudvatel mõjutustel end ka mõjutada. Kui me astume selle sammu ja laseme end ka mõjutada, oleme minapildi arengus taas sammu edasi astunud ning sellest lähtuvalt on kommunikatsioon lõputu protsess, mis aina täieneb ja areneb ning samal ajal teeb seda ka indiviidi endaga.
otsustamisel • Alternatiivkulu kasutatakse teise võimaluse ja valikute meenutamiseks ja mõistmiseks Majandusteooria alusidee: Tootmisvõimaluste kõver • Tootmisvõimaluste piir – tootmine on piiratud olemasolevate ressurssidega • Tootmisvõimaluste kõvera kasutamine: poolt ja vastu – Poolt – võimaluste ja alternatiivkulude kergem analüüs – Vastu – Toodete paljusus Piirprintsiip: Mida see tähendab? • Kuna otsustame nappuse tingimustes, siis abiks on meetod, mis on seotud “piiriga” • “Piir” on seotud otsuste kaasnevate lisakuludega ja –tuludega toote ühe lisaühiku tarbimisega • Kompromissotsuses piirprintsiibist lähtuvalt tuginetakse piirtulude ja piirkulude ristumispunktile • Ristumispunktis meie heaolu suureneb Ettevõtete dilemmad • Juhtimisotsused ja ressursside nappus • Juhtimisotsused ja kasumimotiiv • Juhtimisotsused ja piirprintsiip
probleemidele; 3) elutarkus, katse keerulistele küsimustele vastuseid pakkuda. See kõlab lihtsalt ja sobib peaaegu kõigile, kuid lähemal vaatlusel on ilmselge, et vähemalt kolm küsimust kunsti otstarbest jäävad lahtiseks. Esiteks: kas kunsti on tõesti vaja millekski muuks kui meelelahutuseks? Kas tõelise tarkuse allikateks polegi siis teadus ja tervemõistuslikkus, mida parlamentaarse demokraatia abil rakendatakse? Teadus annab faktid ja nende faktide põhjal otsustame demokraatlikult, mida tahame. Kellel on vaja, et kunst siia sekkuks? Teine küsimus: kui kunsti otstarve väljendub kolmes eelmainitud asjas, kas siis ei ilmne, et hea kunstiteose struktuur sarnaneb sokolaadiglasuuriga kaetud vitamiinitabletiga? Kõigepealt teeb hea kunstnik oma teose meelelahutuslikuks ja siis, teises järjekorras, püüab sinna sokutada midagi pikantselt mõtteid provotseerivat, mille publik kogemata koos maiusega alla neelab
p=0,03. · Tõlgendus: 9% tõenäosusega võime väita, et keskmine erinevus ravi tulemusena saavutatud diastoolsetes vererõhkudes uuritavate ravimite korral on vahemikus (0,5mmHg;13.5mmHg) · Kui keskmine diastoolne vererõhk kahe erineva ravimi korral oleks võrdne, siis 3% juhuslike valimite korral oleks keskmine erinevus 7mmHg või suurem. · Järeldus olulisuse tõenäosusest p=0,03: kuna leitud erinevuse juhuslik tõenäosus on väike, siis otsustame, et keskmine diastoolne vererõhk vastavates üldkoguites on erinev ehk kuna leitud olulisuse tõenäosus jääb väiksemaks kui kokkuleppeline olulisuse nivoo 5%, otsustame, et võrreldavad üldkogumid on oluliselt erinevad erinevus on statistliselt oluline. · Seos olulisuse tõenäosusega ja 95% usaldusvahemiku vahel: kui 95% usaldusvahemik ei sisalda väärtust 0, siis jääb olulisuse tõenäosus väiksemaks kui 0,05. Kahe protsendi võrdlemine nn Z-test
Täiskasvanud, endalegi teadmata, suudavad rõõmu kulgemise katkestada: "Ära tee nii! Kes siis nii teeb? Tule kohe ära!" Jne. Toosama väike laps täiskasvanuna mõtleb ja kahtleb oma valikutes ja pealehakkamistes: "Kas see on ikka õige? Äkki on see vale. Teised ju nii ei tee. Mida teised arvavad? Ah, ma parem ei üritagi sellega tegemist teha." Igaühel on siin elus oma tee käia. See ongi saatuseraamatu mõte. On vaja kuulata oma südamehäält. Kui me midagi teeme või otsustame, siis on vaja jälgida oma sisemust. Kas on hea olla, kas hing on rahul? Kui ei, siis oleme teelt kõrvale kaldunud. On vaja teha uued valikud või püüda muuta mõtlemist olemasolevast. Meie emotsioonid on nagu navigatsiooniseade, mis annab infot õigel teel püsimise kohta. Võib tekkida vastuolu loogiliste, mõistuse tehtud ja südame hääle järgi tehtud otsuste vahel. Tehtud valik võib tunduda endalegi mõistusevastasena, lausa hullumeelsena. Kui selle järel tekib rahulolu ja
· Ise saavutamine (self achievement) vs harmoonia Töömotivatsioon ja kultuurilise faktori mõju Motivatsioon on jõud, mis on igas inimese tegevuses sees. Kultuurilised väärtused mõjutavad, kuidas inimene hindab ja tõlgendab situatsiooni, seega avaldab see mõju tema käitumisele ja motivatsioonile. Ka kollektiivses vaimses hääletuses mängib motivatsioon olulist rolli,. Kultuur ei mõjuta mitte ainult meie käitumist vaid ka neid põhjuseid, miks me otsustame ühel või teisel viisil käitume. Kokkuvõte Meie soovitus on see, et motivatsiooniteooriaid loetaks kehtivaks ainult selles kultuurikeskkonnas, milles need on tekkinud. (igal kultuuril oma motivatsiooniteooria). Need küll kattuvad mingites valdkondades, aga võivad olla ka täiesti erinevad. Selleks, et motivatsiooniteooriat rakendada teises kultuuris, selleks peab teooria kehtivust ennem uues kultuuris tõestama (ennem, kui sellele tugineda saab)
Natukene tekitab vastakaid arvamusi ka see, et nad piltidele automaatselt lastavate valgete äärte eest lausa 3 senti pildi kohta küsivad, kuigi see on vaid üks nupuvajutus kogu tellimuse kohta. Üks meist on suur fotograafiahuviline ja selline fakt tegi natukene nalja. Kuid see on vaid müügistrateegia- esitleda hindu võimalikult odavana, kuid seejärel väikeste asjade eest siiski raha juurde küsida. Pilte me kahjuks sellelt ketilt tellida ei jõua, kuid otsustame katsetada nende teadlikkust oma teenuse kohta. Ettevõttega suhtlemine telefoni teel Ülesandeks on suhelda ettevõttega telefoni teel. Helistan hommikusel ajal, eeldades et poes on kliente vähem ja aega minuga tegeleda. Telefonile vastab naisterahvas. Enne kui jõuan midagi öelda, ütleb ta, mis poodi ma helistan ning mis on tema nimi. Küsin viisakalt, et kas tal oleks natuke aega, et vastata paarile minu küsimusele
Ikkagi jääb järgi rohkem kui suudame tõhusalt töötada. Tõsi, perekond nõuab siit oma, kultuuritarve vajab rahuldamist, aega kulub ajalehtedele, televiisorile. Kui aga ei leia seejuures poolt tundi, et sooritada kehalisi harjutusi ja seekaudu anda ajule parim puhkus, siis küll pole õigust lugeda tervist kõige suuremaks varaks. Sel juhul on tervis tegelikult tõugatud viimasele kohale isiklikus väärtuste skaalas. Seega on vaid kaks küsimust: 1) kas peame lugu oma tervisest, 2) kas otsustame ise oma 24 tunni kasutamise üle või allume olude ja asjade ülemvõimule. Lõpuks mõelgem, kui paljudel päevadel too pooltunnike kaob lihtsalt ja mõttetult. Pealegi, kui oleme juba vilunud harjutajad, siis taipame, et mõõdukaid kehalisi harjutusi sooritades on mõnus mõelda. Kui reisile lähete võtate hambaharja kaasa. Kuid ka teie keha vajab igapäevast hoolt. Seepärast pange tingimata ka jooksukingad kohvrisse! Aeroobharjutused
Maailm mängib keelte pilliga. Olla elus – siin on õudset riski; verd ja higi, puid ja lilli ka. Mitte keegi minu eest ei maga, pole ärkvel ega valule. Mälu põhjas, meelemetsa taga tahab Tõde tõusta jalule. Meie elus on valikud, mida langetame tihti, kuid kas nendest üldse sõltub midagi? Ja mis need otsused endaga kaasa toovad? Ma usun, et Juhan Viiding on selle luuletusega üritanud meile öelda, et meie elud on väga erinevad, väga rasked ja vaevarikkad, oleme valikute ees ja otsustame elus erinevate asjade üle lähtudes endast, kuid samas ei sõltu meist endist eriti midagi. Siiski peame meie kõik selle ise ära kannatama ja ootama, ootama, kuni saabub midagi head, õndsat, et hakata siis lõpuks elama. Tuleb loota.
Näiteks: Inimene kutsub õpilasi mingile huvitavale katsekursusele ja kui inimesed on nõustunud, lisab, et see toimub kell 7 hommikul. Järjekindluse nipi vastumürk on kuulata oma kõhutunde ja südame häält. Näiteks olukorras, kus aiman, et mulle tahetakse järjekindlusega vahele võtta, küsin endalt ,,Kas ma oleks algse otsuse samamoodi teinud, kui ma oleks teadnud samapalju, kui ma tean praegu. Sotsiaalse tõenduse printsiip Sotsiallse tõenduse printsiip. Me otsustame õige ja vale üle, jälgides, mida teised inimesed õigeks või valeks peavad. Näiteks lindistatud taustnaer paneb meid naerma, kuna on tunne, et keegi teine teeb seda samal ajal, baaridaam paneb tipi purki raha, et inimesed arvaks, et need on teiste klientide poolt pandud. Kontrastprintsiibil on kaks väga tähtsat faktorit: määramatus ja sarnasus. Määramatus - Kui inimesed pole eneses kindlad, olukord on segane, siis on tõenäolisem, et
Saksa filosoof ja majandusteadlane Karl Marx võttis probleemi kokku järgnevalt: ,,Inimesed kujundavad ise enda ajaloo, kuid mitte enda valitud tingimustel." Sama lugu on ka geograafiaga. Inimesed kujundavad selle olles mõjutatud mitmetest tingimustest. Ei ole lihtne mõista, kui suure osa eest vastutavad inimesed ning kui suurt rolli mängib ühiskond. Praktikas on valikuvabadust ning kontrolli üksteisest väga keeruline eristada. Heaks näiteks on õhtu sõpradega linnas. Otsustame ju ise, kas minna kinno või ööklubisse, mis filmi vaadata, mis klubi külastada, millal koju minna ja millist transporti kasutada. Tundub loogiline. Kuid kas me tõesti teeme need otsused ise? Meid mõjutavad nende otsuste tegemisel mitmed tingimused. Raha, kinos jooksvad filmid, lahti olevad ööklubid, transpordi liikumine. Nagu alati on tegelikult asjaolud palju keerukamad kui esialgu tunduda võib. Tuleb välja, et me järgime reegleid ja norme, mille meie oma teod on loonud
Näiteks: Inimene kutsub õpilasi mingile huvitavale katsekursusele ja kui inimesed on nõustunud, lisab, et see toimub kell 7 hommikul. Järjekindluse nipi vastumürk on kuulata oma kõhutunde ja südame häält. Näiteks olukorras, kus aiman, et mulle tahetakse järjekindlusega vahele võtta, küsin endalt „Kas ma oleks algse otsuse samamoodi teinud, kui ma oleks teadnud samapalju, kui ma tean praegu. Sotsiaalse tõenduse printsiip Sotsiallse tõenduse printsiip. Me otsustame õige ja vale üle, jälgides, mida teised inimesed õigeks või valeks peavad. Näiteks lindistatud taustnaer paneb meid naerma, kuna on tunne, et keegi teine teeb seda samal ajal, baaridaam paneb tipi purki raha, et inimesed arvaks, et need on teiste klientide poolt pandud. Kontrastprintsiibil on kaks väga tähtsat faktorit: määramatus ja sarnasus. Määramatus - Kui inimesed pole eneses kindlad, olukord on segane, siis on
Ikkagi jääb järgi rohkem kui suudame tõhusalt töötada. Tõsi, perekond nõuab siit oma, kultuuritarve vajab rahuldamist, aega kulub ajalehtedele, televiisorile. Kui aga ei leita seejuures poolt tundi, et sooritada kehalisi harjutusi ja seekaudu anda ajule parim puhkus, siis küll pole õigust lugeda tervist kõige suuremaks varaks. Sel juhul on tervis tegelikult tõugatud viimasele kohale isiklikus väärtuste skaalas. Seega on vaid kaks küsimust: 1) kas peame lugu oma tervisest, 2) kas otsustame ise oma 24 tunni kasutamise üle või allume olude ja asjade ülemvõimule. Lõpuks mõelgem, kui paljudel päevadel too pooltunnike kaob lihtsalt ja mõttetult. Pealegi, kui olete juba vilunud harjutaja, siis taipate, et mõõdukaid kehalisi harjutusi sooritades on mõnus mõelda. Pole harv, kui seepuhul kirgastub tõsise probleemi lahend. Kui reisile lähete võtate hambaharja kaasa. Kuid ka teie keha vajab igapäevast hoolt. Seepärast pange tingimata ka jooksukingad kohvrisse!
tagajärgedele) moraalselt kohustuslikud. Deontoloog aga peaks näit. valetamist ennast sisemiselt vääraks. III Vooruseetika Eetikateooriad, kus keskseks on vooruse mõiste. I Teleoloogiline eetika ehk tagajärje eetika 1. Utilitarism teleoloogilise teooriana Utilitarism on tuntuim teleoloogiline teooria. • Konsekventsialistlik printsiip (tagajärje eetika): kõigepealt uurime välja erinevate tegude võimalikud tagajärjed ja siis otsustame, kas need teod on õiged e. moraalselt head. Eesmärk õigustab abinõu. Õigluse tagamine on väga oluline moraalne eesmärk. • Kasulikkuse printsiip: tegu, mis toob kaasa kõige rohkem õnne, naudingut, heaolu, on õige tegu. Jeremy Bentham (1748-1832) Tegude õige eesmärk on tagada suurim õnn 3 suurimale hulgale. Leevendage valu ja edendage naudingut ja õnne. John Stuart Mill (1806-1873) Milli arvates on Benthami lähenemine toores.
tagasiside ja analüüsi etapp MEELDIV ESMAKONTAKT kliendiga tuleb alati saavutada kontakt ruumi sisenedes teenindaja tervitab klienti alati esimesena Mida tahab kuulda klient? mul on nii hea meel, et te tulite te olete nii sümpaatne Tuleb häälestada ennast nendele kahele lausele kogu kliendiga suhtlemise ajaks! Naeratus ainult naeratusest ei piisa, vaja on ka õiget suhtumist naeratus peab olema siiras me ei pea midagi tegema, kuid kui me otsustame midagi teha, siis tehkem seda juba kogu hingest Kui klient ei meeldi kliente saab oma suhtumisega mõjutada ma märkan temas ainult head ja hoian sellel tähelepanu Hindavad ja üleolevad pilgud ülbus, kõrkus, iroonia, karjumine jne on hirmu ja ebakindluse väljendused hindavad ja üleolevad pilgud, mille osaliseks kliendid vahel saavad, räägivad loomulikult hindaja sisemistest kompleksidest Kuulamine
Sellest annavad märku kaht erinevat liiki signaalid, mida me tunneme oma keha erinevates osades. Nendeks on kõhutunne ja südamepõhjas teadmine. Enne igat otsust peaks inimesed endalt küsima küsimuse: " Kui saaksin ajas tagasi minna, kas teeksin siis sama valiku-teades, mida ma nüüd tean ?". Vastus võib tulla esimese tundevälgatuse näol. 14 4. SOTSIAALNE TÕENDUS Sotsiaalse tõenduse printsiip See printsiip seisneb selles, et me otsustame õige ja vale üle, jälgides, mida teised inimesed õigeks peavad. See põhimõte kehtib eriti juhul, kui me otsustame, kuidas on õige käituda. Kalduvus pidada mingit käitumist sobivaks, kuna teised nii teevad, on tavaliselt üsna kasulik. Reeglina teeme sotsiaalse tõendusega kooskõlas käitudes vähem vigu, kui sellest erinevalt tegutsedes.Kui palju inimesi midagi teeb, on see enamasti õige viis käituda. See sotsiaalse tõenduse printsiibi omadus on selle peamine
sootuks. Nii kahju kui see ka pole, vahel suhtutakse puudega lastesse halvasti, kuna tihti ei mõelda sellele, et neil lastel on samuti tunded ja nad on samasugused inimesed nagu meiegi. Paraku ei saa mööda vaadata ka sellest, et ühiskonnale meeldivad inimesed, kes on terved ja ideaalsed, ilmselt seepärast, et nad on ilusad, tugevad, targad või seepärast, mida nad teevad või kuidas nad riides käivad. Liiga sageli otsustame inimeste üle nende välimuse järgi. See ei ütle meile aga kuigipalju midagi, milline inimene tegelikult on või kuidas ta end tunneb. 2. VAIMUPUUDED Vaimupuudega lapsi ning täiskasvanuid on hakatud tänapäeval nimetama intellektipuudega inimesteks. Lapsel võib sünnijärgselt esinevad kõrvalkalded ning neid võib jagada kaheks suureks grupiks: närvisüsteemi e. neuroloogilisteks hälveteks ja kehalisteks e. somaatilisteks hälveteks.
annaabi.ee 
