Kuningas Oidipus (0)

Kuningas Oidipus
See raamat pole kindlasti igühele. See on värsivormis ja üldse kui kokkuvõtlikult öelda siis paljud tänapäeva noored ei loe enam. Selle asemel loevad internetis kättesaadavaid kokkuvõtteid või siis loodavad oma vaistule.
Ka minagi arvasin alguses, et selle raamatu lugemine hakkab üsna tüütuna välja nägema, kuid umbes poole peal, kui hakkasin asjadest aru saama, hakkas see mulle huvi pakkuma. Tavaliselt ongi nii, et alguses on kõik väga arusaamatu ning raamat ei paku huvi, kuid kui loed edasi, siis asjad võivad muutuda hoopis vastupidiseks. Seepärast ütlen, et mulle see raamat meeldis.
Oidipuse lugu on väga keeruline ja sündmused põimitud. Minu arust see teema on täitsa eluline, kui välja arvata Delfi Oraakli ennustust. Ma ei usu ennustustesse, sest kõik võib iga hetk muutuda. Raamatus aga juhtus täpselt see, mida oraakel oli ette ennustanud. Kui su vanemad salatsevad su päritolu kohta, siis sa võid iial mitte teada saada, et sa pole nende poeg või tütar. See, et Oidipos tappis oma isa, see oli minu arust täitsa juhus , sest ta ei teadnud Laiost.
Aga nagu öeldakse, iga vale tuleb kunagi päevalgele. Nii tuli ka see. Oidipus sai juhuslikult Iokastelt teada Laiose surma asjaolusid ja kui ta hakkas seda enam uurima , siis selgus, et tema poolt tapetud Laios oli tema nioloogiline isa ja naine kellega Oidipus abielus oli, oli tegelikult tema lihane ema. Tal olid oma emaga lapsed, sohilapsed. Seda ei saanud aga kumbki kannatada. Oidipus torkas omale silmad välja ja hiljem leidis otsa ja Iokaste poos ennast üles. See on väga traagiline lugu. Mul on kahju nendest lastest, kes pidid sellel viisil oma emast ja isast ilma jaama.
Tõde võib alati ohtlik olla, ega vanarahvas niisama ei ütle, et kes vähem teab, see kauem elab. Tõde purustas Oidipust. Ta oleks vinud elada rahulikult edasi, kui poleks hakanud tõde taga ajama . Samas, kes meist ei tahaks teada tõde oma vanematest ? Kuid milleni see võib viia... Oidipuse ja tema naise reageering olid üsna ettearvamatud, kuid see siiski näitas, kui suur oli Oidipuse süda ja kui suur südametunnistus tal oli. Ta lubas maalt välja saata selle, kes oli Laiose tapja ja seda ta tegigi. Iokaste aga ei pidanud kõigile pingetele vastu ja läks enesetapu teed.
Selle teosega tekkivad sellised mõtted, et Oidipus elas pimeduses olles nägija, kuid kui ta hakkas tõeliselt nägema (sai tõde teada ja vabanes valedest), siis ta ei pidanud enam vastu ja tegi ennast pimedaks . Ja see pani mind mõtlema, mis on parem... Kas elada pimeduses olles nägija või olla valgustatud olles pime.
On erinevaid inimesi ja erinevaid arvamusi, mõned arvavad , et saatus on teerada, mille pidi sa terve elu jooksul käid ja et iga sinu tehtud otsus ongi saatus, kuid mõned usuvad, et saatus on teeraja lõpp-punkt, et me käime seda radapidi ja saame saatust ise muuta, tehes erinevaid otsuseid ja valikuid . Mina olen selle teise variandi pooldaja , usun, et otsustame ise oma saatust, et midagi ei ole ette nähtud, et saatust ennast pole kui eraldi nähtust. Raamatus aga kirjeldati pöördumatust, et saatuse eest ei saa põigelda ja sellega ma ei ole nõus.