Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Otseülekanne Ida-Virumaalt (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kella kuid mida ma avastan?
Otseülekanne Ida-Virumaalt
Oleme jõudnud täna Ida-Virumaale. Oleme siin juba varemgi käinud, kuid kordamine on tarkuse ema. Kohe hakkame sisenema kaevandusse, mis asub maa all. Selga sain just endale puhta kaevuri kiivri ja mantli, sellistega tegid vanasti kõik kaevurid rasket tööd. Tööd me täna tegema ei hakka, kuid vaatame, kuidas see kõik käis ja millised tingimused olid kaevuritel.
Siseneme esimesse käiku , need käigud kuhu meid lubatakse on kõik turvalised ja puhtad. Algus tundub olevat väga lootustandev ja põnev . Kohe alguses lubatakse juba maa all rongisõitu. Kõik ootavad seda väga, mõned meist tahavad küll siit ära minna, kuid pole hullu . Giid tundub olevat väga lahe sell, seda rääkis ka meie keemia õpetaja.
Vaikselt hakkame lõpetama maaalust ringkäiku, jäänud on vaid kõige viimane ja kõige lõbusam osa. Me veel ei tea, mis meid täpselt ees ootab, kuid oleme väga põnevil. Ongi käes aeg, kui meid lastakse rongi peale. Kõik tormavad koheselt sisse ja otsivad endale parima koha. Tegelikuses on kõik kohad samasugused kitsad ja kõvad metallist pingid. Kui kõik on sisenenud, rongi uksed on kinni, kõik on ümberringi pime ja ootusärev.
Minek! Rong hakkas sõitma, algus oli küll ebameeldiv ja natukene valusavõitu, sest me mahutasime ennast kuuekesi neljakohalisesse vagunisse, kuid kõik naeravad ja naudivad sõitu. Seejärel palub giid meil kaevandusest väljuda, näeme ees juba teist gruppi ja järgneme neile.
Saime teada, et me lähme Sinimägedesse. Keemia õpetaja lubab poole tee peal meile, et kõige ilusaima kivi leidnud õpilane saab viie. Peale seda lauset jookseme me koheselt mäkke. Kõik loodavad, et just nemad leiavad selle kivi, kuid üles jõudes avaneb niivõrd ilus vaade, et pooled meist unustavad koheselt, mida tegema pidi. Me hakkame selle ülesande asemel hoopis pilte tegema.
Kätte hakkab jõudma viimane samm. Me siseneme kivimuuseumisse, siin olevat väga lahe mees, kes räägib meile naljakat teksti kividest. Alguses näitame oma kivid talle ette ja ta räägib meile igast kivist, mis ja kuidas see tekkinud on. Nüüd hakkab ta näitama meile väga ilusaid kive, mis ei ole töödeldud. Kõigile need meeldivad, kuid kahjuks ei jaga ta midagi meile neist kingituseks.
Me siseneme bussi , lõpuks näen ka kella, kuid mida ma avastan? Reisi lõpuni on veel mitu tundi aega. Keemia õpetaja teatab , et me hakkame nüüd bussiga ringi sõitma ja igalpool ägedates kohtades käima. Kuid enne seda ootab meid veel saiaring, see olevat reisi parim osa.
Sõidame pikalt, kuulame giidi juttu ja igavleme. Hakkab tunduma, et see reis kipub igav olema. Me saame korduvalt pahandada , et me ei kuula giidi juttu.
Buss peatub, kõik aetakse õue. Kuulame tähelepanelikult, mis meid ees ootab. Saime just teada, et me teeme palju peatusi ja vaatame vaatamisväärsusi. Bussi tagumised õpilased, kaasaarvatud mina ei ole sellest väga huvitatud. Järgmine peatus on pankrannikul. Buss jääb seisma ja koheselt loetakse kõigile karmid sõnad peale, sest see on väga ohtlik koht. Jõudes pangale avaneb imeline vaade, ruttu võtame oma sõnad tagasi, et meid ei huvita see, me võtame telefonid kätte ja hakkame pildistama. Mina aga naudin ilusat vaadet, kuna minu telefon ei ole just kõige nutikam. Me lahkume pangalt, järgmine peatuskoht on samuti pank , vaid natukene eemal ja see koht on veel ilusam ja ägedam. See meeldib kõigile.
Me peatume Narva linna ligidal, mõned meist lähevad giidiga kaasa, kuid mul ei ole selleks tahtmist ja me otsustasime klassivennaga, et lähme teeme linna tüdrukutega tutvust.
Hakkame nendega rääkima, kuid nad ei vasta midagi. Selgub , et nad ei oska eesti keelt. Võtame ette vene keele, jah nad on venelased . Räägime nendega pisut juttu ja tutvume, kuid selgub, et meie vene keel polegi nii hea ja me ei oska väga midagi küsida neilt . Juba hüütakse meid tagasi bussi, et suunduda järgmisesse kohta. Teeme veel viimase pildi neiudega ja lahkume. Vaikselt hakkab kätte jõudma aeg poodi minna, kuna reisi lõpus lubati meile poodide külastamist. Mõned meist ostavad banaane, teised aga nutellat ja saia. Inimesed on erinevad, nagu ka maitsed.
Nüüd suundume lõpppeatusesse, Elvasse. Pikal teel on igav. Me otsustame laulma hakata. Võtamegi laulu ülesse ja kohe laulab seda pool bussi.
Olemegi jõudnud Elvasse, jäänud on veel viimased naljad rääkida ja vaheaja plaane mõelda. Bussi peatudes ruttame koheselt välja ja hakkame nautima vaheaega .
Ragnar Sikk 9c
Otseülekanne Ida-Virumaalt #1 Otseülekanne Ida-Virumaalt #2 Otseülekanne Ida-Virumaalt #3
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-11-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor rakake123 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Reis Hispaaniasse
18
doc

Reis Hispaaniasse

Vastseliina Gümnaasium Reis Hispaaniasse Loovtöö Koostaja Sigrifild Sikk 8.klass Juhendaja Eve Gross Vastseliina 2013 2 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 4 1. REISIPÄEVIK...................................................................................................................... 5 KOKKUVÕTE....................................................................................................................... 17 KASUTATUD ALLIKAD........................................................................................................ 18 3 SISSEJUHATUS Minu töö räägib meie pere Hispaania reisist 2009. aasta septembris. Minu arvates oli see huvitav reis, sellepärast tah

Kirjandus
Nimetu
20
doc

Nimetu

Elust ja Enesest. Hey!.Räägin siis nata endast. Olen siuke ilus tüdruk Angela parimates aastates 14 blond ja selle üle uhke. Ema on mul siuke hoolitsev junnike (vabandust aga ta on lihtsalt vahel junn) ja isa siuke tegutsev ärimees. Siis on mul siuke elu nõme väikevend . Vahva kas pole. Mu parim sõbranna on Kerli on hull poiste sebija ja geto no ma ei või ! Ise olen siuke rich girl nagu, issi annab kõike mida tahan .Aga nüüd siis mu elust. * Täna hommikul kooli minnes märkasin et meie klassi on tulnud uus õpilane. Selgus siis et ta on must vanem (kujutate ette ma olen klaasi vanim , nüüd siis tema ...ooo eei ) ja hullem tibi kui mina (issand temaga läheb raskeks.) Nimi on tal Kaire ,ei tea kes küll paneks oma lapsele siukse nime . Järsku tuli mu juurde Kerli "Youks kuule sa seda Kairet tead ? Pidi mingi hull chick olema, kõik mingi sõbrustavad temaga ." "Hey Kerli , mida mina olen siin pomo mina olen chick, whf!

11.klass
Rumeenia
34
doc

Rumeenia

borsisupiga,asjad kokku ja Sighisoara linna peale! Paeluv keskaegne tsitadell, kerjused ja Vlad Tepesi sünnimaja. Leidsime ploomipuskari pruulikoja, kus degusteerisime veine ja palinkat.Kogu linn tundus eestlasi täis olevat- ühed tulid vastu, teised läksid mööda. Istusime vabaõhukohvikus ja limpsisime jäätist.Bussijuht Karu ja pealik Urmas olid karmid- hilinejatelt nõuti sisse kohustuslik vein. Teekond läks edasi Brasovi poole- linn suure mäe külje all. Suur mägi andis linnale fantastilise mulje- ilus kesklinn oli oma nukumajadega armas! Omaette elamus oli sõita köisraudteega üles Brasovi mäele. Jõudsime üles just äikesevihma ajaks. Suurepärane vaaade linnale ja ümbritsevatele mägedele! Brasovi rumeenlaste poole tänavad olid kõverad, sakslaste poolel sirged, lugesime 4 surnuaeda. Otsisime tihedas vihmas teed Zarnesti poole, et seal ööbida ja meie kaks gruppi Tra

Geograafia
Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest
56
pdf

Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest

Jaan Tätte Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest Moto: „Ma kirjutasin selle raha pärast.“ 1997 2 Tegelased: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 2 3 1. v a a t u s OSVALD: Ei saa jah. Mis siin aru saada on. Noh, head aega siis. 1. stseen ROLAND: Head aega. Lähme Laura. OSVALD: Tüdruk jääb siia. OSVALD (teritab süvenenult pussnuga. ROLAND: Oot, oot, oot. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega OSVALD: Jah, tüdruk jääb siia. üksi elanud.): Teritan nuga. N?

Kirjandus
ERIALASE EESTI KEELE ÕPPEMATERJAL HOOLDUSTÖÖTAJATELE
37
docx

ERIALASE EESTI KEELE ÕPPEMATERJAL HOOLDUSTÖÖTAJATELE

Ene Kotkas, Siret Piirsalu, Kalev Salumets ERIALASE EESTI KEELE ÕPPEMATERJAL HOOLDUSTÖÖTAJATELE Õpetajaraamat Tallinn 2012 Õppematerjal on valminud Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed koostöös. Erialatoimetaja: Merike Kravets Keeletoimetaja: Kaidi Vahar Retsensent: Olesja Ojamäe Küljendaja: Riina Orumaa Tõlkijad: Marina Sarri, Marina Kopti, Olesja Ojamäe Helilindistus: Argo Ilves, Riina Orumaa, Kateriina Rannula, Siret Piirsalu, Liisa-Marie Ilves Helirezissöör: Argo Ilves Projekti koordineerija: Siret Piirsalu Tellija: Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed SISUKORD 1. SUHTLEMINE Dialoog 1 Ülemõe kabinetis. Vestluses osalevad haigla ülemõde Tiina Parik ja Malle Soo. Malle: Tere hommikust! Olen Malle Soo ja kandideerin teie haiglasse hooldustöötaja ametikohale. Ülemõde: Tere hommikust! Ülemõde Tiina Par

Eesti keel
Ristumine peateega
110
doc

Ristumine peateega

Taan Jätte RISTUMINE PEATEEGA Moto: ma kirjutasin selle raha pärast 2 Tegelaskujud: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 1. v a a t u s 1. stseen 2 3 OSVALD: (teritab süvenenult pussnuga. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega üksi elanud.) Teritan nuga. Nüri noaga saab võid määrida, keedumuna pooleks lüüa, pükste pealt moositilka ära võtta. Terava noaga saab pehmet saia lõigata, tomatit lõigata, pliiatsit teritada, liha lõigata. (Teritab veel natukene aega ja lööb siis noa tugevasti laua sisse. Samaaegselt koputatakse uksele. Osvald istub liikumatult. Koputus kordub mitut puhku, kuni koputajad ise ukse avavad ja tuppa piiluvad.) ROLAND: Tere, meie koputasime. LAURA: Rola

Kultuur
Toompere - Kommunisti surm
168
doc

Toompere - Kommunisti surm

Hendrik Toompere jun KOMMUNISTI SURM 1946-1949-2007 2007 © Eesti Näitemänguagentuur (Väike-Karja 12, Tallinn 10140; tel 6282342; e-mail [email protected]) Tegelased Kommunistid Nikolai Gert Raudsep Lumi Andres Mähar Solk Sergo Vares Kuul Risto Kübar Metsavennad Hirmus Ants Tambet Tuisk Pikk Felix Kristjan Sarv Heeska Jaak Prints Madonna-Miralda Jeedas Inga Salurand Õed Mirtel Pohla Emad Elina Reinold Samad näitlejad ka kõigis teistes rollides Esietendus 27. oktoobril 2007 NO99s 2 1. stseen Programm NIKOLAI viskab saapad läbi eesriide Ma olen nüüd siin. Vabastaja. Mis teil viga on? Miks te ei taha olla vabad? Te kuradid olite

Teater
LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS
80
docx

LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS

Kaja Saar LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS Tallinn 2010 Sissejuhatus Autor on valinud käesolev teema, kuna leiab, et võõrkeele õpetamine juba maast-madalast on arendav ning maailmapilti avardav. Töötava õpetajana on töö koostaja kogenud hetki, mil on jäänud vajaka ideedest ning metoodilisest materjalist. Autor püüab antud teemat lahetes leida vastuseid järgmistele küsimustele: Kuidas teha end selgeltmõistetavaks 1-6`e aastasele lapsele võõrkeeles? Kas meil on piisavalt vastavasisulist metoodikat? Tulenevalt tekkinud küsimustest on eesmärk leida materjali/meetodeid, mis aitaks õpetajal orienteeruda kakskeelses keskkonnas. Töötada välja sobiv õpimapp, mis oleks abiks keele õpetamisel ning tõukeks uutele ideedele. Tulemi saavutamiseks leiab autor, et on oluline analüüsida hetkeseisu Adelion`i lasteaias. Töödelda läbi olemasolev, vastavasisuline metoodiline materjal. Teha valik pakutav

Alushariduse pedagoog




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun