Eesti nüüdiskirjandus Janek Kraavi Loeng nr 1 (13.02.2008) Aeg ja taust Ajaloolis-kultuuriline situatsioon hakkab muutuma 80ndate keskpaigast, mil võimule tuleb Gorbatsov. Uus noor läänele väga imponeeriv poliitik hakkab ellu viima uuenduste poliitikat. Hakkab vana, väsinud kokkukukkumise äärel olevat süsteemi reformima. See poliitika kukub aga läbi ja ennekõike seepärast, et see juht hakkab neid novaatorlikke ideid ellu viima vana süsteemi raames ja need ideed ei jõua selles kontekstis praktikasse. 80ndate keskpaigast hakkab stagnatsioon taanduma ja õhus on midagi uut. Eestis Nihked Nõukogude Liidu asjajamises hakkavad Eestis olulist rolli mängima ja võimenduma. Siin tunnetatakse seda teravamalt. 80ndate teisest poolest saab erinevate
Viitamine on kohustuslik nii tsiteerimisel kui refereerimisel. Kirjandis esitatakse viited tavaliselt tsitaadi või refereeringu järel sulgudes. Viites märgitakse bibliograafilised andmed järgmiselt: Autor, Pealkiri. Ilmumiskoht, ilmumisaasta, viidatav lehekülg. Nt "Sa oled maailmas, mis mulle ja ka nähtavasti teistele suletud on. Sest me pole piisavalt kompetentsed!" (A.Särg, Sametingel. Lambri Raamat, 2002, lk 84). Kirjandi ülesehitus 1. Sissejuhatus (umbes 1/6 kirjandi mahust) 2. Teema arendus (umbes 2/3) 3. Lõpetus (umbes 1/6) Sissejuhatus Esimene lause on kirjandi kõige üldisema sisuga lause. Sissejuhatus lõpeb probleemi püstitamisega (küsilausega või ideelausega). Ülesehituselt jagunevad sissejuhatused järgmisteks põhitüüpideks: 1. huvilugu esitatakse teemaga, probleemiga seonduv juhtum, milles autor võib olla ise osaline; 2. probleemi püstitamine esitatakse probleemküsimus, paradoks; 3
Mälu teemad. Kirjutamine, hiljem järjest enam ka rõhutatud lugemine. Anton Nigov ,,Harjutused" (2002) murrang loomingus. Pariisi-päevik sajandi algusest, tugev kultuuripessimistlik hoiak. Emil Tode nime all ,,Raadio" (2003) traditsiooniline romaanivorm, dokumentaalkirjanduse mõjudega (kultuuriloo tutvustus, tuntud inimeste lood). Eesti emigrandid elu- ja armulugu. Minajutustaja mälestused kuulsast eesti lauljannast (Liz Franz). Sissejuhatus gay-kultuuri ka. ,,Kultuuriline ema" teemaga tegelemine. Õnnepalu on kõige olulisem ja kesksem kirjanik, kes omal moel esindab klassikalist kirjanikutüüpi. Kirjanik üldrahvalikus arusaamas on keegi, kes räägib lugusid, aga Õnnepalu ei räägi niivõrd lugusid, kui esitab mingisuguseid mõtteid läbi seisundite, olemise. Proovib maailma läbi iseenda subjektiivse pilgu kirjeldada. Kasutab teksti vormistamisel päevikumudelit: ,,Flandria päevik" (2008) ajaraamat.
oma positisooni akadeemilises teaduslikus suhtluses. Ulatuslikust uurimisülevaatest konstrueerituma tulemuste avaldamise vorm on artikkel teaduskirjas, kogumikus või populaarteaduslikus väljaandes. Teaduslikule ajakirjale kirjutades tuleb tutvuda avaldamispoliitikaga. Uurimuse vormistamine teadusartikliks ei ole kerge, tuleb eristada olulist. Uurimisaruande peaosad: 1) sissejuhatav osa, 2) põhiosa, 3) lõpposa. Põhistruktuur: tiitelleht, resümee, eessõna, sisukord, sissejuhatus, varasemata uurimuste analüüs ja teoreetilised lähtekohad, uurimuse peaprobleem, alaprobleemid ja võimalikud hüpoteesid, meetod, tulemused ja järeldused, arutelu, allikaloetelu, lisad. (2004: 231) Tiitellehe kujundus sõltub institutsioonist. Meeles peab pidama, et see annab esimese pildi. Resümee peab välja tooma tekstist kõige olulisema, nii selle eesmärgid, teostusviisid kui tulemused. Resümee lõppu lisatakse märksõnad. Eessõnas tuleb väljendada, kuidas uurimus
KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 2018/2019 1. Kuidas tuleks mõista sõna ,,kirjandus"? Mille poolest eristub ilukirjanduslik tekst teistest tekstidest? Kirjandus on (kõige üldisemas tähenduses) kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks. Kirjandus on üks kultuurinähtusi ja kommunikatsioonivahend. Ilukirjanduslik tekst erineb teistest selle poolest, et see on kujundliku mõtlemise ning keelekasutuse tulemus ja kuulub kunsti sfääri.(kus printsiibid on ette antud ll haiku, kuldlõige; printsiibid sünnivad tinglike kokkulepete tulemusena ll vabavärss, piltluule) 2. Millised on kommunikatsioonisituatsiooni tähtsamad komponendid? Mismoodi sünnib kirjanduslikus kommunikatsioonis teos ning millist rolli selles mängivad autor, tekst ja lugeja? Kommunikatsioonisituatsiooni tähtsamaid komponendid on AUTOR -- TEKST -- LUGEJA; tekst lähtub nii kirjanduslikust traditsioonist kui ajastust (reaalsusest) Autor on teose looja, kelle rol
Ei tohi harjuda kasutama ühe- ja kahelauselisi lõike, sest reeglina need ei õigusta ennast. Lõik on siiski ühe tervikliku mõtte arendus, mis koosneb rohkemast kui ühest või kahest lausest. Nii nagu kirjand peab olema tervik, peab ka lõik, kui kirjandi põhiühik, olema väike omaette tervik. Ühe-kahelauselise lõigu saab sageli liita kas eelmise või järgmise lõiguga, või siis tuleb mõtet hajutada. 7. Kirjandis ei tohi esineda sisulisi vastuolusid. 8. Sissejuhatus ja lõppsõna ei tohi kattuda sisuliselt, sest neil on erinevad funktsioonid. Sissejuhatuse ülesanne on viia mõtted teema juurde ja lõppsõna ülesanne on sisaldada mingit kirjandist, tema arengust tulenevat järeldust. Samuti ei tohi lõpetus korrata kirjandi põhiosas juba öeldud mõtteid. Samuti ei piisa keskkoolis sissejuhatuseks või lõppsõnaks ühest või kahest väheütlevast lausest. 9
täpsustatakse seejärel mõtet - Söömishäired – kas 21. sajandi katk? 5) Võib jätta lõpetamata või probleemi lahtiseks - Ka mina tahaksin… 6) Üldsõnaline vastandus (kui võrdled oma kirjandis nähtusi või muud sellist omavahel.) - Naistemaailm ja meestemaailm 7) Väga üldsõnaline nimetavas käändes või mõnd tegusõna vormi kasutav pealkiri - Viina katk Kirjandi sissejuhatus Sissejuhatusega äratatakse lugejas huvi käsitletava vastu, luuakse sobiv meeleolu, juhatatakse lugeja teema juurde, antakse eelteadmisi. Selles puudub analüüs, nähtusi või probleeme lihtsalt nimetatakse, tutvustatakse mõnd levinumat seisukohta, pakutakse oma lähtekoht, püstitatakse põhitees, jutustatakse või kirjeldatakse midagi seoses järgneva analüüsiga. Sissejuhatuse lõplik variant on soovitatav kirjutada viimasena, et vältida sissejuhatuse ja
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
Kõik kommentaarid