Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Osutage lugupidamist teise inimese arvamuse vastu". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
väljend, paradigmad, öelge, eksib, tasapisi, teemaga, valulävi, olemuselt, tajub, olukordi, vist, asjata, nous, millestki, esiteks, elad, kristlaste, pikemalt, enesekindel, java, kasulikum, probleemsete, tasuks, suruma, asuda, kohutMa loon kontakti ja alles seejärel vahetan informatsiooni, töötlen seda, võtan vastu mingi otsuse. 13 Nagu märgata, on suhtlemisprotsessis kasutusel kõik psüühilised protsessid taju, tähelepanu, mõtlemine, mälu, kõne. Suhtleja tajub partnerit, Suhtlemise etapid 1. ÜMBERLÜLITUMINE PARTNERILE paneb tähele, mõtleb ,et leida tähelepanu suunamine partnerile partneri määratlemine lahendust , selleks toob püsimälust situatsiooni määratlemine (rituaal, töö, ajaviide, välja vajaliku info, väljendab ennast mäng, avatud suhtlemine jne.)
... Tagasiside andmine ja vastuvõtmine. ... Kriitika kuulamine ja kritiseerimine. ... Omapoolsete ettepanekute tegemine ja nende põhjendamine. ... Meeskonnatöö vahendid koosolek, ajurünnak, jututuba jne. ... Meeskonnaliikmete ülesanded, ühiste normide kehtestamine ja nende tajumine meeskonnas ISIKUTAJU JA SEDA MÕJUTAVAD TEGURID Tajumine on psüühiline protsess, mille vahendusel isiksus määratleb ja kirjeldab ümbritsevat maailma, so inimesi, nähtusi, sündmusi ja olukordi. Taju kui tegelikkuse meelelise peegelduse peamised vormid on aisting, taju ja kujutlus. Aistingu ja taju puhul on tegemist väliste stiimulite (esemed, objektid, stseenid, mitmesugused ärritajad) vahetu mõjuga meeleelunditele. Kujutluse puhul tekib psüühiline kujund mäluandmetest ilma stiimuli vahetu toimeta. Aisting on väliste objektiivsete mõjurite poolt meeleelunditele avaldatava toime elementaarne, raskesti osadeks lahutatav tulemus. Igal aistingul on oma kvaliteet, mille
Seepärast on põhjust rääkida, kuidas inimesi mõjutavad võimuvõitlus, eelarvamused, rollikäitumine, püüd jätta endast head muljet, õiglustunde haavamine ja isiklike hingeprobleemide lahendamine konflikti kaudu. Neid põhjusi nimetatakse konflikti tekkimise psühholoogilisteks põhjusteks, sest need on seotud otseselt suhete ja hingeeluga. 4 1. KONFLIKTIST ÜLDISELT Ilmselt on meil kõigil ette tulnud olukordi, kus oleme sunnitud kas või iseenda jaoks vastama küsimusele, mis on konflikt. Konflikt on üks neid eluvaldkondi, mida me määratleme ja mõtestame enda jaoks oma elukogemuste kaudu. Pinged ja vastasseisud ning ootamatud ja keerulised olukorrad, kus pole teada, mida ja kuidas teha, panevad inimesi käituma vastavalt sellele, kes nad tegelikult on. Inimesed mõistvad konflikti väga erinevalt. Konflikti kohta on öeldud selliseid märksõnu nagu vastuolu, pinge, tüli, lepitamatus,
kontrollimiseks ning vajadusel ka pealehakkamist selle ellurakendamiseks. 1.2 Loovus ...väljendub eelkõige loova mõtlemise võimes, st võimes luua uut nii ideede tasandil kui ka materiaalses maailmas. Enamasti on see ühendatud võimega leida tavatuid, originaalseid seoseid ka kaugete asjade vahel ning märgata probleeme seal, kus teised inimesed näevad vaid harjumuspära. Loovuseks on vaja tingimusi: · loovust soodustab atmosfäär, milles inimene tajub teatud pinget, tunneb, et vanaviisi enam ei saa; · loovisik peab antud valdkonda hästi tundma, kuid ei tohi harjuda selle vanade lahendustega; · tavaliselt on loovisikul mõni hea sõber, kes teda toetab ning kritiseerib. Kriitika ja nõuanded aitavad ideid enne avalikkuse ette viimist vajalikul määral põhjendada; · loovisikud loobuvad paljudest hästikorraldatud elu mõnudest ja pühenduvad tööle. Geenius loovisik, kes teeb tulemuslikult ja palju tööd
1. Sotsiaalpsüholoogia olemus ja meetodid, Toivo Aavik, 13.02.2018 La Piere eksperiment Richard La Piere, reisis 30ndatel 2 a USAs ringi koos hiina päritolu ameeriklaste paariga. Külastasid 251 hotelli ja restorani ja ainult ühe korra aeti nad ukse tagant minema. Tol ajal oli hiinlaste osas USAs vastuseis. Peale reisi saatis ta kõikidele ettevõtetele küsimustiku, küsis: kui teie asutuse ukse taha ilmuks üks hiinlastest abielupaar, kas te teenindatakse neid? Vastusevalikuid oli 3: ei, jah, sõltub asjaoludest. Tagasi sai 128 vastust. Tulemus: 92% vastasid EI. Seda uuringut peetakse üheks käitumist kirjeldavaks olulisemaks uuringuks ajaloos, see oli 1934 aastal. Mis on sotsiaalpsühholoogia? Igapäevaselt mõtleme teiste inimeste peale ja kuidas nendega käituda. SP on psühholoogia haru, mis uurib teaduslikult inimühenduste tekkimist, arenemist ja talitlust ning ühiskonnanähtuste ja suhete psühholoogilist külge. Selle raames uuritakse kõiki käitumisi, mis seost
oma jutu lõpetada". 2) Empaatiline kehtestamine - Siin peegeldatakse teise suhtes teatavat arusaamist ja seetõttu on jutu sees märkus sellest et teist tunnustatakse või mõistetakse. Nt sama situatsiooni puhul võib vastus olla ka selline: "Ma saan aru, et sa oled innustunud oma ideede väljendamisest, kuid ma tahaksin enne lõpetada oma jutu". 3) Eskaleeruv kehtestamine - Esialgu alustatakse minimaalsest kehtestamisest ja kui teine sellele ei vasta, siis hakatakse tasapisi enda väidete tugevust. 4) Vastanduv kehtestamine - Kasutatakse siis kui kellegi sõnad lähevad lahku tema tegudest. Siis kasutatakse väga selget vastandamist ja öeldakse teisele mida ta pidi tegema ja mida ta tegelikult on teinud. Näiteks: "Sa ütlesid et sa trükid aruande valmis neljapäevaks. Täna on neljapäev ja sa ei ole sellega ikka veel valmis. Ma palun et sa teed selle kohe valmis." 5) Mina kasutamine - Sellisel juhul kirjeldab
Tugeva ja nõrga kontekstiga kommunikatsiooni erinevused tõi välja Edward T. Hall (1983), võttes eristamise aluseks selle, millises ulatuses kasutavad vestlejad konkreetse kõne kõrval oma sõnumi edastamiseks teisi faktoreid. Tugeva kontekstiga kultuuride esindajateks on aasia kultuurid, Kreeka ja Hispaania. Hille Pajupuu (1996) paigutab siia ka Soome. Nõrga kontekstiga kultuuride esindajateks on USA, Saksamaa, Skandinaavia, Šveits ja ka Eesti. Seega sarnaneb meie kommunikatsioon oma olemuselt enam sellele, kuidas suheldakse näiteks USA-s kui sellele, kuidas suheldakse Soomes. Seega on Hille Pajupuu (1996) arvates eesti ja soome kultuurid sedavõrd erinevad, et üksteise mõistmiseks jääb keelesugulusest väheks. Järgnevalt vaatamegi, kuidas need erinevused prosoodia erinevate alaosade lõikes ilmnevad. Kõne tempo Eestlaste kõnelemise kiirus sõltub paljuski situatsioonist. Nii on näiteks Hille Pajupuu
pöörduvad. Nii jääb ka ära kohuse liigne koormamine. Ja just ühtse seaduse alusel on komisjonil kergem kindlaks teha, kas tegu on diskrimineerimisega või mitte. Seadus, mis suunatud naistele Mis seal salata - olgugi, et seaduse nimi on Soolise võrdõiguslikkuse seadus, mis ei sisalda endas mingit viidet ainult naistele, on tegu eelkõige naiste õigusi kaitsva seadusega. See naistekesksus ongi see, mida meessugu seaduse juures ei salli, tuues välja olukordi, mis ka mehed on dikrimineeritud ja allasurutud. Tõsi see on, et ühiskonnas võib näha ka tugevama sugupoole diskrimineerimist (sõjaväe kohustuslikkus, madalam eluiga, enesetappude kõrgem arv kui naistel, ühiskonna ootus mehe edukusele jne ), kuid miks ei osale seaduse koostamise protsessis sama palju mehi kui naisi. Seda, et seaduse eestvedajateks on naised, heidetakse ette meessoost poliitikute poolt, olgugi, et meestel on täpselt samasugused õigused
SISSEJUHATUS FILOSOOFIA AJALUKKU (lennukolledzile) FLFI.00.044 Kordamisküsimusi 1. Sokrates: sokraatiline meetod (ES lk 16-18) 2. Platoni ideedeõpetus (wordi konspekt) 3. Platoni ühiskonnakäsitus (wordi konspekt) 4. Aristoteles: ideedeõpetuse kriitika, metafüüsika, õpetus kategooriatest ja põhjustest (ES lk 46-48, 50-51, 59-61) 5. Aristotelese eetika: eudaimonism, kesktee (ES lk 67-74) 6. Descartes'i ratsionalism: kahtlus, tõsikindel tedmine, cogito ergo sum, keha ja hinge dualism (ES lk 103-113) 7. Kanti teoreetiline filosoofia: asi iseeneses (lk 202), meelelise tunnetuse aprioorsed tingimused (lk 206), transtsendentaalne filosoofia(lk 204), aru kategooriad (lk 207), mõistuse ideed (lk 210), traditsioonilise metafüüsika kriitika (lk 208) 8. Kanti eetika: kohustus, kategooriline imperatiiv (lk 214-215) 9. Nietzsche: platonismi ümberpööramine, nihilism (word+ ES lk 307-331) 1
Käitumise ennustamise metodoloogilised probleemid - Käitumise variatiivsus - Piirangud käitumise ulatuse kirjeldamisel - Ajavahemik on suur Matkimine ja suhted teiste inimestega Mitteteadlik strateegia Rapport. - LaFrance ja Broadbent (1976): mida rohkem matkimist, seda suurem sarnasus - Märkimine tekitab raporti - Motivatsioon meeldida suurendab matkimist Tajutud sarnasus ja erinevus Esimene mõjur mis omab tugevat mõju matkimise suurusele on see kui inimene tajub ennast teistest liiga erinevana, eriti kui need kellest ta erinevust tajub on ta endale - Inimesed otsivad pidevalt tasakaalu selles, kas olla teistest eristuv vs olla teistega sarnane - Need kes tajuvad ennast liiga erinevana võivad tahta tasakaalu taastada – selleks vahendiks on matkimine - II põhjus - Teiste põlu all olemine – cyberball mäng – 3 mängijat ja ühele ei anta palli vm,
Õige teadmine toob ka õige tahtmise. Ja inimene ei saa olla hea üksi või väljaspool ühiskonda ja riiki, inimene saab olla hea vaid siis, kui ta on ka hea kodanik ja ta on heas riigis. Inimese ja riigi headus käivad koos. Kuningas-filosoof. Riik saab saada heaks vaid siis, kui leidub inimene, kes teab, mis on hea, kellel on õige teadmine. Riik vajab sisuliselt valgustatud despooti, kuningas-filosoofi tema on kõige lähemal jumalale, tema tajub ideede ja hüvede maailma kõige paremini. Kogu maailm on Platoni arvates jumala (demiurgi) looming. Demiurg vormib kujutut mateeriat. Esmalt tekivad sellest matemaatiliselt määratletud kehad (platoonilised kehad viis korrapärast hulktahukat, teraeeder, heksaeeder, oktaeeder jne), millele alluvad elemendid maa, tuli vesi ja õhk. Materiaalsele maailmale on omane liikumine ja arenemine, mis tulenevad materiaalse maailma ebatäiuslikkusest
t. saadakse aru, et ümbritsevas keskkonnas on veel minutaolisi objekte. Eneseteadvus sisaldab 3 momenti: Tunnetuslik element ( kujutlus enda olemisest) Emotsionaalne element (enesearmastus) Tundmus-ja tahteelement (enesehinnang) Enesehinnang tekib enda võrdlemisel teistega. Võib olla: · Madal · Normaalne ja veidi kõrgem · Kõrge Mina-pilt kujutlus iseendast ja enesest teadlikuks olemine. Sisaldab järgmisi aspekte: · Kuidas inimene tajub end · Mida inimene mõtleb endast · Kuidas ta end hindab · Kuidas ta püüab oma väärtust tõsta või kaitsta teiste arvamuste eest MINA-pildi kujunemise teooriate näiteid: W.James- mina-pildi teooria. 1. materiaalne mina- keha ja omand 2. sotsiaalne mina- mida teised mõtlevad minust 3. vaimne mina- psüühilised võimed, kalduvused Ch.Cooley- peegel-mina teooria.
- Enesekirjeldused on sarnased samasoolisele vanemale ja vastassoolisele õele-vennale. - Soolised erinevused – soo stereotüübid? Enesekontseptsiooni areng - konkreetselt – abstraktseks - staatiliselt – dünaamilisele - “mida ma teen” terminitelt – “kes ma olen” terminitele - afektiivsetelt verbidelt – kognitiivsetele verbidele - mõtlemine endast, kes ma olen – mõtlemiseni, kes ma pole Selfi mõju - Kujunenud self mõjutab seda, kuidas tajume ennast, teisi, ja olukordi … - selektiivne tähelepanu - Tähendused - Reaktsioonid Jne - ... selleks, et enesetaju oleks toimuvaga kooskõlas. Minakontseptsioon ja interpersonaalsed suhted. - Fiske jt (1991), Fletcher ja Fitness (1996): teadmised teistest inimestest säilitatakse suhte terminites, mis meil nendega on. - Aron ja Aron (1991, 1992, 1996): lähisuhe on teise inimese omamine oma selfis. Suhete tüübid: - Indiviid – intrapersonaalne kommunikatsioon
Püüan võrrelda ja leida sarnasusi ning teha järeldusi, et kas ka meie ühiskond juba taunib indigolapsi. Tundub, et tänapäeval aetakse segi küllaltki palju käitumishäiretega lapsi ja indigolapsi, sest käitumisjooni on palju ühiseid. Ka paralleele leidub palju. Aastal 1997 hakati USA`s rääkima spetsiifilistest probleemidest lastega. Üha enam ja enam hakati rääkima uut tüüpi lastest või siis vähemalt uut tüüpi probleemidest lapsevanema jaoks. Need probleemid olid oma olemuselt kummalised, kuna seisnesid lapsevanema ja lapse osade vahetumises see oli ju tegelikult vägagi võõrastav, sest tollane põlvkond polnud millegi sellisega kokku puutunud. Alul arvati, et tegemist on teatud kultuurilise iseärasusega, mis puudutab üksnes Ameerikas toimuvaid muutumisprotsesse. Ameerikalik temperament on paindlik ja seeläbi rahvas suuteline läbi tegema märkimisväärseid muutusi ilma valitsustalasid kõigutamata. See kusjuures pole jõukohane mitte ühelegi teisele maale.
Objektiivne portreteerimine Empaatiline mõistmine Kontrollija Uurija kui õpilane ja instrument Tihti täiendavad ühtteist. Mida rohkem meetodeid, seda põhjalikumalt, sügavamalt on võimalik ühiskonda, sotsiaalset tegelikkust tundma õppida. Kindlasti on lähenemisi, millele üks või teine on ainuõige. Palju aga ka olukordi, kus ei ole ainuõigsust, vaid on pigem see või pigem teine. Uurija mõju on tegelikult alati olemas küsimused mõjutavad jne. ! Etnograafilises uurimuses märgi uurimispäevikusse kõik maksimaalselt üles! Vaatluse dokumenteerimine väga oluline. Ja võimalikult hinnanguvaba emotsioonid kirjutada mujale, vaatluspäevik kui dokument. Millestki rääkides loome diskursiivset objekti. Kriteeriumid uurimuse teaduslikkuse usaldusväärsuse hindamisel, Strateegia ja kriteerium:
oma jutu lõpetada". 2) Empaatiline kehtestamine. Siin peegeldatakse teise suhtes teatavat arusaamist ja seetõttu on jutu sees märkus sellest et teist tunnustatakse või mõistetakse. Nt sama situatsiooni puhul võib vastus olla ka selline: "Ma saan aru, et sa oled innustunud oma ideede väljendamisest, kuid ma tahaksin enne lõpetada oma jutu". 3) Eskaleeruv kehtestamine. Esialgu alustatakse minimaalsest kehtestamisest ja kui teine sellele ei vasta, siis hakatakse tasapisi enda väidete tugevust. Nt kõige tüüpilisemaks näiteks on selline, kui teid tuleb tülitama väga järjekindel müügiagent ja sel juhul võiks see välja näha järgmiselt: a - "Ei. Ma olen otsustanud, et ma ei taha ühtegi nendest asjadest osta." b - "Ei, nagu ma juba ütlesin, ma ei osta midagi." c - "Vaadake, ma oloen teile juba kaks korda öelnud, et mu vastuseks on ei. Ma olen sunnitud paluma, et te lahkuksite." 4) Vastanduv kehtestamine
kindlasti selleni, et kumbagi partneri rolli lehvik avaneb ja kasvab. Ühtlasi ei unusta kumbki partneritest arvestada teisega ning ka situatsiooniga tervikuna. Üks partnereist tegi esimese sammu enese avamise teel teine vastuseks sellele avab oma rolli lehvikut veidi rohkem kui on seda partneril. Vastasel juhul tekiks partneri jaoks väljakutse: mina laotasin oma südame ette aga sina... Kuid nii ei ole kohane käituda. Tasapisi, nagu males käik käigu järel avavad partnerid oma lehvikud antud situatsioonis sobivale ulatusele; kuid mitte rohkem ... Näiteks A ja B juhusliku tutvumise situatsioon pargis lubab neil rääkida ükskõik millisel teemal ning vahetada telefoninumbreid edasise tutvuse arendamiseks. Kuid ta ei luba veel paluda ühel teise käest abi perekondlike probleemide lahendamisel või laenata raha... Neljas kontakti faas vastastikune väljalülitamine konventsionaalse suhtlemise tasandil
Kuidas arendada agressiivset kuulamist: 1)esita avatud küsimusi ja KUULA vastuseid(Mida saaksin teha, et sind sinu töös paremini aidata?) 2)Esita ,,reibastavaid" küsimusi, mis aitavad inimesi avada ja sinuga head kontakti saavutada. (Mille tegemisest sa kõige enam rõõmu tunned?) Muide, vestlust juhib tegelikult see, kes küsimusi esitab. 3)Võta kuuldu lühidalt kokku ja sõnasta see ümber. Siis on teada, et oled kuuldust õieti aru saanud ja seda tajub ka vestluspartner.("Luba ma kontrollin, kas sain õigetsi aru...) (4)Tee märkmeid, siis arvab vestluspartner, et oled tema jaoks tähtis.) 5)Ole siiras. Sk-lik juht on alati osavõtlik. Ta näitab alati üles lahkust meeskonna liikmete vastu ja püüab näidata, et hoolimine on siiras.Veel üks inimihadest on vajadus helluse järele. Vajadus mõistmise ja tunnustuse järele, kes see ka ei oleks. Igaüks soovib, et teda koheldaks hästi.
koopa seinale, pead pöörata ei saa), koopasse viib pikk sissekäik, kust paistab valgus. Valguse ja inimeste vahel on sein, seina peal on kujud, inimesed kannavad mööda seda vaheseina igasugu esemeid, mis heidavad varje koopaseinale, koopas olevad vangid näevad varje igasugustest olenditest. Inimesed näevad vaid asjade ideedest varje. Ideede ja asjade suhe: asjad jäljendavad ideid, ideed kehastuvad asjades, asjad on ideede varjud. Inimene koopas näeb ja tajub oma meeltega vaid varje tõelise ideede maailma ideedest (valgus), nendest varjudest inimesed püüavad taasluua neid ideid. Vaid ühiskonna parimad, kes on läbi mitmete haridusastmete osutunud kõige võimekamateks, õpivad Platoni kujutatavas haridussüsteemis tundma asjade tõelist olemust, nende ideed. Ideaalriiki peaks valitsema selline kuningas-filosoof, kes on jõudnud kogu riigi idee äratundmisele.
1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Aristotelese sõnade kohaselt on olemas kolme tüüpi teadmisi: · Loov ehk poeetiline teadmine- võimaldab materiaalselt midagi ära teha. · Praktiline ehk eetiline teadmine- et õiglaselt ja õnnelikult elada. · Teoreetiline ehk filosoofiline teadmine- teadmine, mida on vaja iseenda pärast. Sõna sofia käib teoreetilise teadmise tüübi juurde, sest tarkus on midagi, mida on vaja iseendale. 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus- teadmine jumalikest ja inimlikest asjadest ehk siis teadmine taevalikest, mis jaguneb kehalisteks ( kõik kehalisi nähtusi uurivad teadused- astronoomia, bioloogia, anatoomia, füüsika) ja kehatuteks asjadeks (kõik kehatuid asju uurivad teadusharud- teoloogia, psühholoogia, matemaatika), ja maistest asjadest (eetika, riigiteadus). 3. Kuidas filosoofiaga alu
Targalt käituda saab mitut moodi ehk kokkuvõtteks ..........................131 Kirjandust suhtlemise kohta ..............................................................132 Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 4 Sissejuhatus SISSEJUHATUS "Ma suhtlen täitsa vabalt" - on väljend, mida küll vist igaüks on kuulnud. Sageli märkate suhtlemise käigus, et just sellel nö. vabalt suhtlejal on terve rida tunnuseid, mis teevad temaga suhtlemise kas ebamugavaks, ebameeldivaks või katkestavad selle üldse. Suhtlemisoskus kuulub sotsiaalsete oskuste alla ja nii nagu iga oskus nõuab ka suhtlemisoskus õppimist. Inimene õpib kogu elu. Suhtlemise õppimine algab sünnimomendist (ehk varemgi) ja arvatavasti lõpeb surmaga.
õigussüsteemi ametnike poolt kontrollitavad) transnatsionaalne õigus. Transnatsionaalne õigus vs rahvusvaheline õigus peamiseks erinevuseks on see, et rahvusvahelises õiguses tehtud ettekirjutused on pigem soovituslikku iseloomu kandvad ja puudub reaalne jõustruktuur, mis rahvuvahelise õiguse norme kontrolliks või sanktsioone rakendaks; transnatsionaalses õiguses on jõustruktuur olemas ning oma olemuselt on see üsna käskiva ja sundiva iseloomuga õigus. Meil on selleks jõustruktuuriks Euroopa Liit (keskkohaga Brüsselis). Need on kõik käskiva iseloomuga ning isegi ülimuslikud. Õiguslikust küljest ja suveräniteedi probleemistiku kontekstis on siin esile tõusnud mõningaid küsitavusi ja (rahvusliku enesemääramise) probleeme, millele tasuks mõelda: ekspressiivne individualism (natsionalism) väikeriikidel on alateadvuslik hirm oma kultuuri, oma identideedi kadumise või
PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS secunda, kevad 2010 1. PILET ISIKSUSE MÕISTE Isiksuse teema on psühholoogias olnud läbi aegade suhteliselt populaarne. Isiksus küllaltki mitmetähenduslik mõiste: 1) Inimese eripära, kordumatus, individuaalsus. 2) Püsiv ja muutumatu osa inimesest. Tuleb sõnast "persoona", mis algselt tähendas maski. Vana-Kreeka komöödiates oli see konkreetne ese. Sõna "karakter" oli algse tähendusega millegi sisse uuristamine või äramärkimine, et see on minu oma. Isiksuse jooned on millegi tunnused, mille järgi teda ära tuntakse. Psühholoogias on isiksuse teema olnud päevakorras pikka aega. Isiksus on see teema, mis kõige rohkem huvitab neid inimesi, kes ei ole eriti psühholoogialähedased. Isiksuse küsimused on sellised üldised, mis on läbi aegade inimesi huvitanud. Isiksuse temaatika on psühholoogias see temaatika, mis kõige suurem
korraldus on üsna paindumatu. 8. On olemas väljaütlemata eeldused selle kohta, kui pikk on ,,heaks" nõustamiseks vajalik aeg. Tavaliselt oletatakse, et positiivsete tulemuste saavutamiseks on vajalik 2. Vaikimisi lähtutakse eeldusest, et seansid on olemuselt ennekõike verbaalsed. rohkem kui üks seanss. Isegi kui tundub, et eesmärk saavutatakse ühe seansiga, Sageli ei ole ruumis paberit ega markereid või isegi kui on, siis puudub mugav koht tuntakse survet plaanida lisaseansse
Keskkondlik determinism inimese olemus sõltub keskkonnast, kus ta üles kasvab (nuture) Vastuolu oli juba filosoofias, on vaieldud nende teemade üle. Räägitakse sensualismist, empirismist mis tähendab teadmist, mis pärineb kogemusest (Francis Bacon). Samuti räägitakase nativismist, ratsionalismist mis tähendab, et teadmine on pärit mõistusest (Rene Descartes) 13 Olulisemaid teooriad selle teemaga seoses: SIGMUND FREUD (1856.1939) Isiksuse struktuur koosneb: ID (tema, miski) kaasasündinud tungid, mida tuleb rahuldada. EGO (mina) id'i, superego ja reaalsusega arvestav tegutsemine SUPER-EGO (ülimina) kultuuri poolt kehtestatud reeglid, mida tuleb täita. Leidis, et paljud pooled on inimeses konfliktis (ID JA SUPER-EGO), EGO peab sellega toime tulema. Reeglite ja normide internaliseerimine on protsess, mille käigus kultuuri poolt esitatud nõudmised
olukorda, ent mitte nii oluliselt, kui võiks arvata. Laps, kes nüüd elab väljaspool emaüska, on ikkagi temast täielikus sõltuvuses. Aga iga päevaga saab ta üha iseseisvamaks: õpib kõndima, rääkima, iseseisvalt maailma uurima; suhted emaga kaotavad mõndagi oma elulisest tähtsusest, selle asemel muutuvad järjest tähtsamaks suhted isaga. Et aru saada armastuse kaldumisest ema poolt isa poole, peame arvesse võtma ema- ja isaarmastuse olulisi erinevusi (ibid.). Emaarmastus on olemuselt tingimusteta. Ema armastab vastsündinut sellepärast, et see on tema laps, mitte sellepärast, et laps oleks täitnud mõne erilise tingimuse või õigustanud mõnd erilist lootust (ibid.). Tingimusteta armastus ei vasta mitte ainult lapse, vaid iga inimolevuse ühele sügavamale igatsusele; teiselt poolt, olla armastatud millegi pärast, ära teenida armastus - see tekitab alati kahtlusi: võib olla ma ei meeldi inimesele, kelle armastust ma soovin, alati jääb hirm kaotada armastus
· psühhoanalüütiline antropoloogia · analüütilisele filosoofiale omane antropoloogia 1) Filosoofiline antropoloogia tegeleb inimese, tema loomuse ja toimemehhanismide filosoofilise uurimisega, küsides seejuures näiteks järgnevaid küsimusi: * Kas inimene on oma loomult heatahtlik? * Millised tunnused eristavad meid loomadest? * Kuidas suhestuvad inimesel keha ja vaim? Filosoofilise antropoloogia paradigmad, erinevad lähenemised uurimisel on näiteks etoloogilne, voluntaristlik, kristlik, klassikaline, eksistentsialistlik, materialistlik, fenomenoloogiline, psühhoanalüütiline, romantismile omasest strateegiast lähtuv, konstruktivistlik ja strukturalistlik jne 2) Inimest mõistetakse vastavalt filosoofilise antropoloogia suunale järgnevalt: Etoloogiline antropoloogia – Inimese olemuse määratlemine lähtuvalt bioloogiast ehk tema
ja uurimisvaldkond, mille olemuseni me kohe ka jõuame. Antud tehnoloogiavorm on väga tugevalt seotud Maailmataju erinevate osade teadusliku olemuse ja käsitlusega. Järgnevalt vaatame lähemalt seda, mida need Maailmataju osad endast kujutavad. Universumi füüsika valdkond käsitleb Universumi füüsikalist olemust. Tegemist on füüsikateooriaga, mis arenes välja ajas rändamise füüsikateooriast. Antud teooria annab mõista seda, et mis on Universum oma olemuselt. Näiteks psühholoogiateaduses on alles viimase paari aastakümne jooksul tekkinud teaduslik küsimus, et mis on teadvus ja kuidas see inimese närvisüsteemis tekib. Täpselt sama on ka Universumi olemuse mõistatusega. Teaduslik küsimus seisneb selles, et mis on Universumi eksisteerimise füüsikaline olemus? Näiteks kas Universum on tõepoolest lihtsalt üks suur mehaaniline masinavärk, mis töötab kindlate seaduspärasuste kohaselt
Konflikt ja vägivald – ühiskond sisaldab omavahel konfliktis olevaid gruppe; stabiilsuse tagab see, et võimul olev grupp hoiab teisi oma kontrolli all. 10. Kuidas ühiskond areneb? Evolutsiooniline vs revolutsiooniline areng. Evolutsiooniline arenguteooria – ühiskond areneb ühtlaselt ilma järskude üleminekuteta. Revolutsiooniline arenguteooria – ühiskonna arengus esineb radikaalsete muutuste perioode kõrvuti suhteliselt muutumatute aegadega. Sotsioloogilised paradigmad Teadusfilosoof Thomas Kuhn on raamatus “Teaduslike revolutsioonide struktuur” (1962) kirjutanud, et teadus koosneb omavahel võistlevatest paradigmadest. Paradigma on grupi teadlaste arusaam sellest, milline on nende poolt uuritav maailm ja kuidas tuleks seda maailma uurida. Tavaliselt on üks paradigma teaduses mingi perioodi jooksul domineeriv. Kui üks domineeriv paradigma vahetub teisega, siis toimub teaduslik revolutsioon
ja uurimisvaldkond, mille olemuseni me kohe ka jõuame. Antud tehnoloogiavorm on väga tugevalt seotud Maailmataju erinevate osade teadusliku olemuse ja käsitlusega. Järgnevalt vaatame lähemalt seda, mida need Maailmataju osad endast kujutavad. Universumi füüsika Universumi füüsika valdkond käsitleb Universumi füüsikalist olemust. Tegemist on füüsikateooriaga, mis arenes välja ajas rändamise füüsikateooriast. Antud teooria annab mõista seda, et mis on Universum oma olemuselt. Näiteks psühholoogiateaduses on alles viimase paari aastakümne jooksul tekkinud teaduslik küsimus, et mis on teadvus ja kuidas see inimese närvisüsteemis tekib. Täpselt sama on ka Universumi olemuse mõistatusega. Teaduslik küsimus seisneb selles, et mis on Universumi eksisteerimise füüsikaline olemus? Näiteks kas Universum on tõepoolest lihtsalt üks suur mehaaniline masinavärk, mis töötab kindlate seaduspärasuste kohaselt
on millestki rääkida, kui saadakse tagasisidet. Sellist sidet, mis on õpetanud teisele midagi ja rääkijat ennast senitundmata vaatepunkti järele haarama. Hea on lugeda teksti, mille sõnakasutus on mitmekesine, see loob ilmekama kujutluspildi ja parendab lugeja sõnavalikut. Huvitavalt sõnastatud teksti lugenud inimene muutub paremaks, ta ei lobise enam, sest on õppinud mõtlema. 1.3.2. Mõtetega loome tekste Kui osa meist arvab, et tema ei loo üldse tekste, siis ta eksib. Ta mõtleb iga päev millelegi, seda nimetatakse sisekõneks. See selgub Jaan Tättegi eestpoolt tuttavast mõttest. Tegelikult leiab pikemaid ja lühemaid sõnumeid kõikjalt: klassitahvlilt, seintelt, reklaamplakatitelt, oma töölaualt, ajalehest, ajakirjast, raamatutest rääkimata. Inimesed mõtlevad, küllap on need mõtted erinevad, põnevad kindlasti. Huvitav on mõelda, kui palju teoseid saaks, kui panna kirja kõik inimeste mõtted. Päris
terapeudil). Probleemi kõrvalt nägemine toob ise kaasa muutuse (valikuvabadus: kas jätkata vanaviisi või muuta toimimist). - Taju valivus tekib, kui hakatakse oma asjade üle mõtlema, neid teadvustama - Inimese enesevaatlusoskus on piiratud. Psühholoogi ülesanne on inimese metakognitiivsete võimete laiendamine, et inimene tajuks, et mingi asi (nt psüühikahäire, mida inimene tajub oma elu loomuliku osana) on probleem. Keel Avatud kommunikatiivsete süsteemide puhul on tegemist interaktiivsete süsteemidega, mis toimivad keeles (keel on süsteemidele vahetu toimimise keskkond). See, kuidas tajume maailma, toimub keele kaudu. Pole olemas midagi, mida meile poleks antud keeles. Film „What the Bleep do We Know about the World“:
juhti ja nad mõlemad näevad, kuidas tööline uurib seiskunud tootmisseadet, siis üks neist võib küsida: "Millal masin seisma jäi?" ja teine hoopis "Kas tööline saab parandamisega hakkama?". Küsimused näitavad, et juhid tajusid olukorda erinevalt ja võtsid olukorras oma küsimuse aluseks erineva teabe. Siin võimaldavad taju seaduspärasused esile tuua, millised tegurid ja kuidas tingivad selle, et tööülesannete täitmisel tajutakse ja tõlgendatakse olukordi erinevalt. Tajumine on psüühiline protsess, mille vahendusel isiksus määratleb ja kirjeldab ümbritsevat maailma. Ümbritseva maailma osaks on sündmused, inimesed, nähtused, situatsioonid. Inimesed näevad, kuulevad, tunnevad maitset ja lõhna ning kombivad samu nähtusi erinevalt. Organisatsioonikäitumises on taju omaduste arvestamine oluline, sest see võimaldab mõista, kui eriilmelist informatsiooni inimesed koguvad ja oma käitumise aluseks võtavad. Vahel loovad
annaabi.ee 
