korstnapühkija soovitab kogu korstna uuega asendada... Korsten on aga väike mure. Hoopis suuremas ohus on meie kõigi tervis, sest plastide mittetäielikul põlemisel paiskub õhku lausa mürgikokteil, mis sisaldab ka kantserogeenseid ehk vähkitekitavaid ühendeid. Näiteks dioksiine, mille puhul on tegemist ühe kõige mürgisema ühendiga, mida inimene on suuteline tekitama ja seda just kodusel jäätmepõletusel. Seega mõne üksiku kilekoti või nn komposiitpakendi (papp ja kile) kõrgel temperatuuril põletamine ei ole suur patt, muu plastmaterjali kodus (ahjus, kaminas, lõkkes) põletamise korral on aga tegemist otsese keskkonna mürgitamisega, mis ohustab ka inimesi. Kuidas siis jäätmetega toime tulla? · Sordi jäätmeid juba tekke kohal ning kasuta jäätmete taaskasutussüsteeme (jäätmejaamad, jäätmekogumispunktid), isegi kui need ei asu päris koduukse kõrval!
Teema aktuaalsus seisneb selles, et on vaja vähendada kilekottide kasutamist nii palju kui võimalik ja takistada plastjäätmete sattumist loodusesse, kus nad on suureks ohuks elavloodusele. Antud töö eesmärgiks on välja selgitada, kuidas mõjutab kekskonda killelotti kasutamine ning uurida, kuidas kilekottide maksumäära tõstmine mõjutab tarbimist. Püstitatud eesmärgi saavutamiseks olid kindlaksmääratud järgmised ülesanded: - käsitleda kilekoti mõistet ja tootmise aspekte, mis on toodud erinevates infoallikates; - erinevate infoallikate abil välja selgitada, kuidas mõjutab keskkonda killeloti kasutamine välja selgitada kilekotide negatiivsed küljed, roll ökoloogias, piiramised ja keelustamised erinevates maailma riikides; - uurida kuidas maksustatakse kilekotte teistes riikides; - koguda andmeid, et teha teemakohane analüüs;
Prügi kogumiseks peavad laeval olema konteinerid (tavaliselt 3). Konteinerid peavad olema pealt suletavad ja prügi antakse ära sadamates. Prügi põletamise, merel üle parda heitmise ja sadamas äraandmise kohta tehakse sissekanne „Prügiraamatusse“. Vastavalt prügi liigile ja kogusele antakse sadamas kviitung, mida tuleb säilitada (2 aastat). Üldjuhul tuleb järgida reeglit, et üle parda ei heideta plastmassist esemed, sünteetilisi esemeid jne. Väljaspool eripiirkondi võib prügi üle parda heita olenevalt prügi liigist järgmiselt: kaugemal kui 25 miili „lähimast kaldast lubatakse üle parda heita ujuvust omavaid separatsioone, vooderdus- ja pakkematerjale. Kaugemal kui 12 miili toiduainete jäätmeid, paberist esemeid, kaltsu, klaasi, metalli, toidunõude kilde ja teisi analoogilisi jäätmeid.
AKTIIVÕPPE MEETODID TÖÖLEHED Merlecons ja Ko OÜ 0 SISUKORD AKTIIVÕPPE MEETODID I.....................................................................5 AJALEHT...................................................................................................6 EBASELGE JA SELGE EESMÄRK..........................................................6 EBAVÕRDSED VAHENDID.................................................................10 ELUVESI...................................................................................................12 ENESEKEHTESTAMINE.......................................................................18 GRUPIKÄITUMINE...............................................................................21 HEA JA EDUKAS INIMENE.................................................................22 INTERVJUU.......................................................
Muutuvad jõud (ajas): kütuse, vee, õli, kauba, ballasti kaal Kaalujõud mõjuvad: piki kogu korpust (väliskorpus, pikitalastik, peatekk, kahekordne põhi) mõjutavad ainult üht osa laeva pikkusest, (tekiehitus, platvorm, peamasin) mõjutavad ühte kohta (piki laeva) (vahesein, põikitalastik, mast ) 18. Laevaehituses kasutatavad materjalid. Kereehitus-, viimistlus- ja muud materjalid metallkerega laevad, teras, kergsulam (alumiinium-mangaan),puitkere, raudbetoonist kere, plastmassist kere , komposiitlaevad. Laevakere põhimaterjal tänapäeval on teras Teras on raua ja süsiniku sulam süsiniku sisaldavusega alla 1,7% Keevitatud laevakeredes kasutatakse pehmemat (väiksema süsiniku sisaldusega mitte üle 0,27%) terast.Miks? Suurema süsiniku sisaldusega materjal keevitamisel karastub ja muutub hapraks.Teras on: -tugev, -tehnoloogiline (laseb end töödelda: lõigates, keevitades, kuumalt ja külmalt pressides; saab sepistada, painutada, venitada jne.).
...................................................................................... 80 TÄHESALMID.................................................................................................................... 81 MÕÕDAME ÜLE................................................................................................................ 82 NUKUD ARSTI JUURES................................................................................................... 83 PANEME ASJAD KOTTI ................................................................................................... 84 KÜPSETAME KOOKI........................................................................................................ 84 VÄÄNAME KEELT............................................................................................................. 86 Rahvamängud:...................................................................................................................... 88
· Anna lapsele mõni mänguasi ning palu tal seda kallistada ja paitada. Jätkake seni, kuni mäng lapsele huvi pakub. ÄIU-ÄIU · Laulda võib mõnda tuntud hällilaulu või selle ise välja mõelda - lapsele meeldivad isemõeldud isegi rohkem, · Äiutamine mõjub lapsele rahustavalt ning tugevdab ka sinu ja lapse vahelist usaldust. Laulu lõppedes suru laps tugevasti enda vastu, kallista teda. VAATAME RAAMATUID · Julgusta last mängima paksude papist ja riidest raamatutega, samuti selliste raamatutega, mille lehekülgedel saab katsuda erinevaid tekstiile ja kogeda nende puudutust. · Osuta illustratsioonidele ja nimeta piltidel olevaid esemeid. · Laula raamatust lastelaule. · Lapses huvi äratamiseks muuda lugemise ajal oma hääletooni, kasuta ilmekalt miimikat ja ilmesta juttu teistegi võtetega. · Loe lapsele tihti kuid lühikest aega korraga. LÜKKAMISMÄNG · Vali lükkamiseks mitu eset
Loomulikult peab olema päästevest ka igale reisijale. Päästevesti komplekti kuulub lülitiga elektrilamp, patarei, vile, valgust peegelduvad kleepsud. Termoülikond on soojust ja vettpidav. Veeülikond peab kindlustama inimese keha temp. kui inimene on 0 - +2 kraadises vees, 6 tundi ei tohi tema keha temp. langeda 2 kraadi võrra. Lisaks päästevahenditele on külmunud inimeste soojendamiseks soojust hoidev kott või tekk. Kõik päästevahendid on oranzi värvi. Kõik päästevahendid kuuluvad iga aastasele kontrollimisele. . • Süviselt piiratud laeva tuled, päevamärk ja udusignaal. Piiratud manööverdamisvõimega laev, välja arvatud miinitõrjetöid tegev laev, peab kandma: a)kolme vertikaalselt paiknevat ringtuld nähtavaimas kohas. Neist ülemine ja alumine tuli peavad olema punased ja keskmine valge;
1. Nõuded pakkimisele ja pakendile 1.1. Nõuded pakkimisele Nõuded toote, kauba pakendamisele nende liikumisel tarneketis tulenevad järgmistest eesmärkidest: 1. kaitsta toodet; 2. kindlustada toote hõlbus käsitsetavus; 3. identifitseerida toode, st anda tema kohta infot; 4. osaleda turunduses, reklaamides toodet, soosides ning tõhustades toote müüki; 5. kindlustada keskkonna säästlikkus. Tasakaal nende pakendamisele esitatavate nõuete vahel sõltub tootest. Kõiki neid eesmärke ei saa rahuldada logistika abil. Logistika valdkonda kuuluvad kindlasti toote käsitsemise hõlbustamine ( toote tiheduse optimeerimine ja pakendi standardimine) laos ja transpordil ning toote kaitsmine. 1.1.1. Toote kaitstus Pakend peab olema valmistatud nii, et ta kaitseks toodet transpordil, ladustamisel ja müügil ning tarbimise ajal kuni toote lõpliku tarbimiseni. Pakend peab kaitsma kaupu käsitsevaid inimesi vigastuste, kahjustuste ja õnnetuste eest. Toodet tuleb kait
Detoneerub samuti raskelt (detonatsiooni fenomeniga puutume kokku hiljem) vajades tugevat lööklainet, et võimsalt plahvatada. Tundlikkuse tõstmiseks segatakse vahel väikese hulga nitroglütseriiniga. Ammooniumnitraati kasutatakse "Cold Paks" ja "Instant Cold" rohtudes, ta on enamikes apteekides saadaval. "Cold Paks" koosneb veekotist, mis on omakorda pakitud teise plastkotti, mis sisaldab ammooniumnitraati. Ammooniumnitraadi kättesaamiseks tuleb lihtsalt välimise koti ots maha lõigata, veekott välja visata ning ammooniumnitraat säilitada tihedalt ja õhukindlalt suletud nõus, kuna ta on väga hügroskoopne. Ta on ka paljude väetiste põhikomponendiks. 2.1. KEMIKAALIDE HANKIMINE. Seni oleme tegelenud seadusliku kemikaalide hankimisega. Nüüd asume neid virutama. Parim koht kemikaalide pihtapanekuks on kool. Paljudes osariikide koolides vedelevad kõik nende kemikaalid laborite sahtlites ja veelgi rohkem ladudes. Õhtu on labori külastamiseks parim aeg,
(vähemalt 75 C ) ja vett mitteläbilaskvad pesukotid või/ja pesemistemperatuuril sulavad spetsiaalsed kilekotid. Musta pesu käsitsemisel tuleb kanda kaitsekindaid ja kilepõlle/kaitsekitlit. Musta pesu ei tohi asetada põrandale ega kanda süles. Mustad voodilinad tuleb keerata kokku, määrdunud pool sissepoole ja asetada kohe mustapesukotti linade eemaldamise kohas. Enne kottipanekut eemaldatakse pesult roe ja suurem mustus. Pesukottide sobivaks mahuks loetakse 70-100 l kotte. Koti mahust täita maksimaalselt kolmveerand, et saaks koti korralikult sulgeda ja vältida liigse raskuse tõttu koti purunemist. Tühi mustapesukott tuleb asetada selleks ettenähtud pealt kaanega suletavale kotialusele ning seejärel võib sinna pesu sisse panna. Pesukotte ei tohi hoida põrandal. Osakonnas peavad olema mustapesukotid markeeritud vastavalt pesu liigitusele (nt personali tööriided, patsiendi voodiriided, protseduuridel kasutatav tekstiil, väga määrdunud voodipesu)
kraadises vees olemist. Ta on mugavam kui veeülikond ja sellepärast kasutavad neid inimesed, kes peavad energiliselt tegutsema näiteks päästeparve vanem. Vee- ja kaitseülikonna küljes on olemas vile ja patareiga varustatud valge tuli, mis valgustab vähemalt 8 tunni kestel. Kaitseülikonnad on olemas kõigil valvepaadi ja kiirvalvepaadi meeskonna liikmetel ning MES rühma ettevalmistuse liikmetel. Lisa päästevahendid on külmunute soojendamiseks soojust hoidev kott või tekk(termo) neid leidub päästepaadis ja parves 10% kogu inimeste arvust, ehk päästepaadis 15 ja päästeparves 10, veel on nad kindlasti valvepaadis. 14 Päästeparved- Asuvad kuuendal tekil mõlemas pardas. Päästeparvesid kasutatakse ainult evakuatsiooni puhul(välja arvatud juhul, kui kasutatakse MOR päästeparve inimese üles tõstmiseks). Päästeparvedesse minnakse läbi suka, mis asub ka kuuendal tekil. Laevas on
Tallinna Pedagoogikaülikool Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika osakond Martin Sillaots Projektijuhtimise e-konspekt Magistritöö Juhendaja: Peeter Normak Autor: ............................................................ “ ....... “ ................... 2003 Juhendaja: ..................................................... “ ....... “ ................... 2003 Osakonna juhataja: ....................................... “ ....... “ ................... 2003 Tallinn 2003 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 KÕ Reelika Järv TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2012 SISSEJUHATUS Abiks õppimiseks tööstuskauba õppetuses. Referaadi teemaks valisin ma tekstiilikiud sest igapäevaselt puutume kangaga kokku kandes riideid. Kasulik teda mis materjalist on kangas ja tema omapärat, kuidas käitleda pesemisel ja kuivatamisel. Õpimapp on abiks õpimiseks kaubamärke. 1. TEKSTIILIKIUD Kiudude liigitamine, looduslikud ja keemilised. 1.1 Taimsed kiud Kiudude liigitamine, looduslikud ja keemilised. Looduslikud: loomsed, taimsed.Keemilised- tehiskiud. sünteetilised. Tekstiilkiud painduvad ja tugeva moodustised, pikkus ületab palju kordi läbimõõdu - vähemalt 1000 korda kasutatakse tekstiilitööstuses. Elementaarkiud - kiud, mis on
Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide poolest arvukaim: universaal
Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide poolest arvukaim: universaal
KUTSEÕPE PÕHIKOOLIS JA GÜMNAASIUMIS VALDKOND: LAEVA TEKIMEESKOND ERIALA: MADRUS VALIKAINE MEREKULTUUR JA ETIKETT KOOSTAS: PAUL KOOSER 2012/2013 Õ.A. AINEKAVA 1. Õppeaine nimetus: Merekultuur ja etikett 2. Õpperühmad: merendusklassid 3. Üldmaht: 40 tundi 4. Õppeesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija teab merekultuuri ja selle mõju kutselise meresõidu arengule. Tunneb laevadel kehtivat etiketti ja oskab käituda vastavalt etiketinõuetele. 5. Õppesisu ja õppeaine temaatiline plaan: Õppesisu(käsitletavad teemad ja alateemad) Tundide arv 1.MEREKULTUUR 1.1Merekultuuri mõiste 1.2Meresõidu ajalugu. Foniiklased ja nende peamised 8 tegevusalad(sadamalinnade ehitus,kaubandus ja meresõit) 1.3Maailma tuntumad meresõitjad ja nende retked 1.4Ees
1) Nuivibraatorid. Allen Engineering Corporation nuivibraatorid Köik nuivibraatorid töötavad bensiinimootoriga. Kergeimal mudelil on mootor käepideme küljes. Keskmist tüüpi nuivibraatori mootor ripub rihmadega betoneerija seljas. Suurim, kahe nuiaga komplekt, saab töövoolu bensiinimootori körgsagedusgeneraatorist. Firma "Tremix" edasimüüja Eestis AS TALLMAC pakub erineva konstruktsiooniga nuivibraatoreid (tabel ): · täismehhaanilisi tüüp 1 mis koosneb mootorist, vahetükist, võllist ja vibraatornuiast. Mootoriga ühendatakse vahetüki abil erineva pikkusega võll ning erineva diameetriga tööorgan. · tüüp 2 - kergeid nuivibraatoreid, , mis koosneb mootorist ja tööorganist koos võlliga. Seda kasutatakse väikesemahuliste betoneerimistööde tegemisel · tüüp 3 - kõrgsagedusel töötav nuivibraator mis koosneb sagedusmuundurist ning tööorganist koosvoolujuhtmega. Sagedusmuundajast väljuva voolu sagedus on 200 Hz ja pinge 42 V. 20
kontserdid, ballid jms. Vabadus annab õiguse valida-otsustada ja valik langebki küllalt sageli sportlikku laadi riietuse kasuks, mida on lihtsam kanda ning korras hoida. Loobumine kindlaks otstarbeks määratud rõivaist võib sageli viia tõsiste maitsevääratusteni, ka rõivaste ja lisandite vahel. Polegi nii harv näha säravaid ehteid kombineerituna teksastiilis riietega, boad impregneeritud riidest mantlil, üleõlakotti pärastlõunakostüümiga, paksu tallaga saapaid siidkleidiga jne. Oma koha on leidnud ka nn unisex-rõivad. Poisipea, unisex-püksid ja jakk, ning me polegi päris kindlad, kellega on meil tegu – naise või mehega. Veel enne Teist maailmasõda eksisteerinud inimest abistav etikett riietusküsimustes on oma kehtivuse kaotanud. Paljud peavad seda üdini naeruväärseks, kuid millegipärast ei väsi needsamad irvhambad
riideparanduskomplektiga kui see on võimalik. Alati on kasulik kaasas kanda musta kleeplinti või nööri. · Rakmed on tehtud nii, et nad kannatavad välja ka üsna karmi kohtlemise. Kui rakmeid õigesti hooldada, täidavad need oma otstarvet ning peavad kaua vastu. · Tagavaravormi võib panna magamiskotti, sest kui teie seljas kantav vorm saab märjaks siis magama minnes saate selle kuiva vormi vastu vahetada. Hommikul pange märg vorm uuesti selga. · Magamiskott toppige kotti kokku rullimata, et häire korral saaksite seljakoti kiiremini pakitud ning ka magamiskott kuivab niiviisi paremini. · Muretsege endale riidest kotid hügieeni-, saapapuhastus-, ja riideparandustarvetele. · Seljakotti ja rakmeid üheskoos kandes peavad rakmed olema piisavalt madalal ja seljakoti alumine osa toetuma rakmetele, see kergendab kandmist. 41 2.2 KAUGUSTE MÄÄRAMINE Kauguste määramise eesmärk on tagada sõduri täpne
Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide poolest arvukaim: un
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
Andmebaasipõhiste veebirakenduste arendamine Microsoft Visual Studio ja SQL Server'i baasil C# Tallinn 2011 C# Mõnigi võib ohata, et jälle üks uus programmeerimiskeel siia ilma välja mõeldud. Teine jälle rõõmustab, et midagi uut ja huvitavat sünnib. Kolmas aga hakkas äsja veebilahendusi kirjutama ja sai mõnegi ilusa näite lihtsasti kokku. Oma soovide arvutile selgemaks tegemise juures läheb varsti vaja teada, "mis karul kõhus on", et oleks võimalik täpsemalt öelda, mida ja kuidas masin tegema peaks. Loodetavasti on järgnevatel lehekülgedel kõigile siia sattunute jaoks midagi sobivat. Mis liialt lihtne ja igav tundub, sellest saab kiiresti üle lapata. Mis esimesel pilgul paistab arusaamatu, kuid siiski vajalik, seda tasub teist korda lugeda. Ning polegi loota, et kõik kohe lennult külge jääks!? Selle jaoks on teksti sees koodinäited, mida saab kopeerida ja arvutis tööle panna. Ning mõningase muu
C# õppematerjal 2006 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................5 Põhivõimalused...........................................................................................................................6 Käivitamine.............................................................................................................................8 Ülesandeid...........................................................................................................................9 Suhtlus arvutiga.......................................................................................................................9 Arvutamine................................................................................................
lakkide, mastiksite, pahtlite laialdase valikuga. · NB: Tuleb arvestada, et teatud sünteetilised värvid ja lakid mõnede teisel alusel segatud värvide ja lakkidega ei seo ning neid ei saa kasutada teineteise katmiseks. Kereehitus materjal, Viimistlus materjal, muud materjalid · metallkerega laevad - teras - kergsulam (alumiinium-mangaan) · puitkere · raudbetoonist kere · plastmassist kere · komposiitlaevad. 19. Keevitus- ja lõiketöötlus laevaehituses. Laevaehituses kasutatavate materjalide ühendusviisid Keevitus- ja lõiketöötlus laevaehituses · Keevitus arc welding on tänapäeval metallide põhiline ühendamise meetod. · Vajalik sulamistemperatuur saadakse gaasileegist, elektrikaarest või elektritakistusest. · NB: Keevisõmblus, mis moodustub ülessulatatud põhimetalli servadest ja sula keevismetallist,
Tulevased maailma parimad koodimeistrid, edu teile! Rain Laane Microsofti Eesti esinduse juht Sissejuhatus Käesolev juhend on mõeldud kasutamiseks õppematerjalina Veebistuudiumis. Juhendis antakse edasi põhiteadmised, mis on vajalikud andmebaasipõhiste ASP.NET 3.5 veebirakenduste loomiseks. Koostades alustasime põhitõdedest ning väga keerulisi konstruktsioone ei käsitle. Selle juhendiga töötamiseks piisab, kui on olemas huvi programmeerimise vastu. Kuigi .NET raamistik võimaldab koodi kirjutamist kümnetes erinevates keeltes, piirdume siin juhendis C# keelega, kui keelega, mis on spetsiaalselt loodud .NET raamistiku tarbeks. Andmebaaside osas vaatleme SQL Server 2008 võimalusi ning XML failide kasutamist. Õppematerjali väljatöötamist toetasid Microsoft Eesti, BCS Koolitus ja Tiigrihüppe Sihtasutus. Avastamisrohkeid õpinguid! Erki Savisaar ja Jaagup Kippar BCS Koolituse lektorid Õppematerjali kasutamise juhis
TALLINNA ÜLIKOOL Terviseteaduse ja Spordi Instituut Rekreatsiooniteaduste osakond Märt Melsas LIIKUMISPUUDEGA INIMESTE VÕIMALUSED AVALIKES RANDADES STROOMI RANNA NÄITEL Magistritöö Juhendaja: Joe Noormets Tallinn 2014 RESÜMEE Melsas, Märt. Liikumispuudega inimeste võimalused avalikes randades Stroomi ranna näitel. Magistritöö, Tallinna Ülikool 2014. Antud uurimustöö koosneb 63 leheküljest ja sisaldab 26 joonist. Üha rohkem räägitakse võimaluste loomisest erinevate ühiskonnagruppide vahel. Seda nii erinevate teenuste ligipääsetavuse kui ühiskonna elus osalemise kontekstis. Käesolevas magistritöös keskendutakse liikumispuudega inimeste võimalustele ava
HTEP.01.047. MATEMAATIKA ÕPE ERIVAJADUSTEGA LASTELE I (Küsimused kehtivad alates 2013. a. kevadest) 1. Matemaatika elementaaroskuste omandamisraskuste uurimise neuroloogiline suund. Neuropsühholoogia kujunemise algusetapil püüti iga füsioloogilise ja/või psühholoogilise funktsiooni juhtimine siduda mingi lokaliseeritud keskusega ajus. Henseheni arvates paiknevad peamised aritmeetikakeskused vasakus kuklasagaras. Alluvad keskused võivad paikneda teistes ajuosades, näiteks kiiru- või oimusagaras või tsentraalkäärus, juhtides arvude lugemist ja kirjutamist ning võimeid sooritada arvudega operatsioone. Kokkuvõttes rõhutab Hensehen aju optilise funktsiooni tähtsust. Tänapäeval ollakse seisukohal, et iga psühholoogilise funktsiooni juhtimine toetub paljudele ajukeskustele, millest igaüks vastutab toimingu sooritamisel konkreetse operatsiooni eest. Kokku moodustavad need lülid funktsionaalsüsteemi. Nimetatud süsteemid on muutuvad. Kõrgem
Inimkonna poolt toodetava prügi hulk on ärevusttekitav. Ookeanis on nii suur hulk jäätmeid, et 1000 miili kaugusel USA läänerannikust on vees rämpsulaik, mis ületab kahekordselt Texase või Ukraina pindala (Weiss, 2006). See laik ei kao, kuna sisaldab endas bioloogiliselt mittelagunevat plastikut. Teadlased oletavad, et polüetüleen, millest on valmistatud plastikkotid, laguneb alles 500 aastaga. Ainuüksi USA-s võtavad inimesed iga 5 sekundi jooksul kasutusse 60000 sellist kotti. Igal aastal tapab meie plastprügi üks miljon merelindu, 100000 merekilpkonna, hülgeid, vaalasid ja teisi meres elavaid imetajaid (Weiss, 2006). Meie jäätmed sisaldavad ka ohtlikke kemikaale ja ühendeid nagu plii ja elavhõbe, mis võivad saastada õhku, maapinda ja vett. Reostus kahjustab ülimal määral taimkatet ja loomi, sealhulgas inimesi. Tootjate jäätmekäitluse alase vastutuse suurendamine. Mõned tootjad on jäätmekäitlusega tegelenud juba kaua aega. Näiteks 1947
1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline jõuhulknurk on kinnine vektortingimus jõudude vektorsumma on 0 analüütiline RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulknurga viimase vektori
1.MIS ON LOGISTIKA?.......................................................................... 7 2.MIS ON HANKELOGISTIKA?................................................................ 7 3.MIS ON JAOTUSLOGISTIKA?............................................................... 7 4.MIS ON TARNELAHEL?....................................................................... 7 5.MIS ON LOGISTIKA MISSIOON?.......................................................... 7 6. KIRJELDA KOGUKULUDE KONTSEPTSIOONI LOGISTIKAS?.................... 8 7.KIRJELDA KULUDE KOMPROMISSI LOGISTIKAS?................................... 8 8.MIS ON SUBOPTIMEERIMISE EHK LOKAALSE OPTIMEERIMISE VÄLTIMINE?......................................................................................... 8 9.MIS ON FRAGMENTEERITUS?............................................................. 8 10.MIS ON INTERDISTSIPLINAARSUS?................................................... 8 11.KUI SUUR ON TARNEAHELA ULATUS?..............
Mootor Mootoriks nimetatakse masinat, milles muundatakse mingi energia mehhaaniliseks energiaks. Traktorimootorites toimub kütuse põlemisel tekkiva soojusenergia muundamine mehhaaniliseks energiaks ja edasi generaatoris, mille käitab mootor, elektrienergiaks. Kuna kütuse põlemine toimub mootori silindris, siis nimetatakse seda mootorit veel sisepõlemismootoriks. Sisepõlemismootoreid liigitatakse küttesegu süütamise viisi järgi: Diiselmootor survesüüde Ottomootor sädesüüde Töötsükli osade arvu järgi:
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Kadri Allikmäe KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD. dots. Kristina Nugin Tallinn 2012 Instituut Osakond Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Töö pealkiri: Kogukondliku ja jätkusuutliku eluviisi õpetamise metoodiline materjal 6-7-aastastele lastele Teadusvaldkond: Kasvatusteadused Töö liik: Kuu ja aasta: Lehekülgede arv: 45 Bakalaureusetöö Mai 2012 Lisad: 7 Allikad: 68
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
