Öeldakse, et müügitöös määrab inimese edukuse 80% tema suhtumine ja 20% tema oskused ja teadmised. Muidugi ei taha ma öelda, et tooteteadlikus ja tehnilised oskused ei oleks olulised. Lihtsalt pole neist suurt kasu, kui sa ei kasuta nende rakendamiseks oma suhtumist. ,,Enne, kui inimene saab ära osta toote, peab ta ära ostma müügimehe." Ostmine toimub sageli alateadlikel põhjustel ja emotsionaalsel tasandil. Kindlasti tekitab emotsioone ka inimene, keda klient tootega seostab inimene, kes seda toodet esitleb. Väga tihti ostetakse suures osas seetõttu, et müügiinimene tekitab hea emotsiooni, mis kandub üle tootele. 2 Millised omadused peavad olema heal müügiinimesel? Siirus ,,Tähtis pole mitte see, mida sa ütled, vaid kuidas sa ütled." Meie suhtumine kandub eelkõige hääletooni kaudu, mitte nii väga sõnade kaudu. Kui meie hääletoon
majandusliku kindlustatuse toetamises. Ostusituatsiooni mõjurid Ostuotsust mõjutab ka konkreetselt väljakujunenud ostusituatsioon. Siin on mõjuriteks ostu eesmärk, sotsiaalne atmosfäär, füüsiline atmosfäär, ajafaktor ja ostule eelnenud sündmused (Berkowitz et al 1989: 94). Igal ostul on teatud eesmärk ja sellest sõltub, missugustest allikatest otsitakse informatsiooni, milliste sotsiaalsete mõjuritega arvestatakse, kui põhjalikult võrreldakse variante jne. Näiteks, kingituse ostmine toimub palju keerukamalt kui isiklikuks tarbeks ostmine. Ka ostu liik võib sõltuda eesmärgist: pulmadeks püütakse leida harilikult praktilisemaid kingitusi kui sünnipäevadeks. Ostukoha sotsiaalse atmosfääri moodustavad teised inimesed (tarbijad, pereliikmed, sõbrad, müüjad). Nemadki võivad mõjutada nii toote kui ostukoha valikut. Näiteks, tuttavate juureolekul ostab inimene sageli kallimaid asju või valib prestiižikama ostukoha (kauplus, restoran, kohvik)
Esialgselt müües HP printereid 1 ühik, lisaks 2 Canoni oma, mis aga antud juhul ei oma tähtsust, kuna inventuuri käigus Canoni printerite arv ei muutu. Seevastu aga ilmneb, et HP printeri asemel on 1 vähem hoopistükis Epsoni omadest, seega nende jääk 4 ühikut ning HP jääk 5 printerit. Kuna aga programm koostab kohe vastavate kaupade nende müügi korral kuludesse kandmise, siis kanti automaatselt vastava müügitehingu toimumise hetkel kulusse 2 Canoni ja 1 HP printer, nii nagu müügiarvel ette nähtud. Hiljem aga inventuurist ilmneb, et HP asemel on justkui Epsoni oma kliendile tarnitud. Programm aga kannab küll kulusse selle ühe Epsoni printeri, mida laos enam ei eksisteeri, kuid ei võta eelnevalt kulusse kantud HP printerit tagasi lattu tema soetusmaksumuses, vaid vähendab kokkuvõtvalt kogu laos olevate HP printerite omahinda. HP printerite jääk laos summas 480. 480/4= 120(ostuhind) Uus omahind vastavalt programmi seisukohalt: 480/5= 96 EUR printer
..................................................................................................45 5.5. Energiasääste, ohutus, kiirguskaitse ja demagneetimine...............................................46 5.6. Graafikastandardid........................................................................................................47 5.7.Vedelkristallkuvar...........................................................................................................49 6. PRINTER.............................................................................................................................52 6.1. Printerite kvaliteedi näitajad ja tehniline iseloomustus.................................................53 6.2. Arvutikirjad ja kooditabelid...........................................................................................59 6.3. Tarkvaratoetus (emuleeringud)......................................................................................61
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtlus osakond Kertu Mölder INTERVJUU ETTEVÕTJAGA Juhtumikirjeldus Juhendaja: Airi Noppel Pärnu 2016 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1.1. Ettevõtte iseloomustus............................................................................................4 1.2. Ettevõtja iseloomustus ja motivatsiooni ettevõtte alustamisel...............................5 2. Ettevõtlusprotsess Luuka puhkemaja näitel..................................................................6 2.1. Ettevõtlusprotsess – mis see on?.............................................................................6 2.2. Luuka puhkemaja näide..........................................................................................6 3. Väärtuspakkumine osterwalderi mudeli järgi.....
4. Müügitöö liigitamine (isiklik ja mitteisiklik müük, aktiivne ja mitteaktiivne müük) Aktiivne ja passiivne müük Müügi lähenemisviisid saab jagada kaheks: • aktiivne strateegia • passiivne strateegia. Aktiivse müügistrateegia puhul keskendutakse otsesuhtlusele kliendiga. Aktiivse müügi põhimeetodid on: • otsemüük • telefonimüük. Aktiivne müük sobib suuremate ja keerukamate tehingute puhul, kus klient vajab ostuotsuse langetamiseks isiklikku konsultatsiooni. Aktiivset müügistrateegiat võib kasutada näiteks juhul, kui: • toode on keeruline, vaja on täiendavat selgitust või komplekteerimist (nt IT-lahendused, investeerimisteenused, raamatud) • toote müük eeldab kliendi vajaduste selgitamist (nt kinnisvaramüük) • turusegment on suhteliselt väike ja selgepiiriline (nt Pärnu restoranid, IT-juhid)
kodanikuorganisatsioonides või kirikus, siis on need, kellele antakse toetust, abi, ideesid, informatsiooni, kodanikuorganisatsioonide või kiriku kliendid. Kui inimesed annavad endast selleks, et toetada perekonda, saavad vanematest, lastest või teistest perekonnaliikmetest samuti kliendid. Kliendi mõiste laiem käsitlemine tähendab seda, et klienditeenindus puudutab igat elu aspekti ja klienditeeninduse oskusi vajavad kõik inimesed. Teenuse protsessilisest eripärast tulenevalt tajub klient selle kvaliteeti terviklikult, s.t koos teenindamisega ehk tegevuste ja viisiga, kuidas teenus temani jõuab ning millist väärtust see tema jaoks sisaldab. Kliendid tajuvad kvaliteeti väga erinevalt ning see võib erinevatele klientidele tähendada täiesti erinevaid asju. Keerukaks teeb olukorra seegi, et kliendi taju võivad mõjutada väga subjektiivsed asjaolud. Sageli eksisteerib tegelikkuses püüeldava ja kliendi poolt tajutava kvaliteedi vahel väga suur lõhe.
Viimati nimetatud müümise võimalused kuuluvad vahendatud müügi alla. Otsemüügi levinumad tooted - isikliku hügieeni tooted (kosmeetika, parfümeeria, hügieenitarbed); moeaksessuaarid ja - ehted; majapidamiskaubad (elektriseadmed, iluesemed jms); toidukaubad ja heaolutooted; kaubad kogu perekonnale (raamatud, ajakirjad, mänguasjad, riided, audio- ja videokaubad) Massturundus vs otseturundus RFM mudel (RECENCY, FREQUENCY, MONETARY VALUE) Parim klient on see, kes Ostis hiljuti; Ostab sageli; Kulutab tootele kõige rohkem raha Mudeli probleemid: • Raske mõõta tarbija lojaalsust (kõiki kaupu ei osteta sarnase sagedusega). Osa kaupu vajatakse tihedamini, teisi harvemini. • Rahaline väärtus pole alati kõige tähtsam, kuna mudel ei arvesta kliendi kasumlikkust Turustuskanali valimise protsess Turufaktor; Tootefaktor; Tootjafaktor Turufaktor turustuskanalis • kas vahendaja on hulgi- või jaeettevõte;
hinnangutega, selleks viiakse läbi turundusalaseid uuringuid. Turundustööd analüüsitakse ja kontrollitakse pidevalt. Turustuskonseptsiooni eesmärk on kasumi kasv müügimahu suurendamise kaudu, turunduskonseptsioonis tuginetakse seevastu tarbijate vajaduste ja nõuete väljaselgitamisele ja rahuldamisele. Turunduskonseptsioon kaasab turundusjuhi töösse juba tootmistsükli alguses. Turu-uuringud annavad teada, mida klient antud tootes soovib nähe ning kus, millal ja millise hinnaga on ta nõus seda ostma. Turundus tähendab: · Suunitlust tarbijate vajadustele · Organisatsiooni kõikide tegevusalade integreerimist nende vajaduste rahuldamiseks · Pikaajalise kasumi saamist tarbijate vajaduste rahuldamise kaudu Eelarvelistes organisatsioonides keskendutakse tarbijate vajaduste rahuldamisele, kuid
· Müüakse otse tootmisettevõtetele · Olulised hind ja teenindus · Koostisosad lähevad mingil määral ka lõppturule nt rehvid on autotööstuse koostisosad aga neid saab osta ka eraldi Kapitalitooted · Suured ja olulised tootmiskaubad, kaudselt sisendid aga siiski ei lähe valmistavate toodete sisse · Ehitised ja sisseseaded tootmishooned, maa, suuremad tootmismasinad. Kohandatakse konkreetsele ostjale ja peetakse ka läbirääkimisi. Ostuotsus võtab tavaliselt rohkem aega · Tootmisvahendid lühikese elueaga tootmiskaubad, millega on võimalik tootedi valmistada nt akutrell, haamer, naelad jne Abimaterjalid · Pole sisendiks ettevõttele · Kontoritarbed ja hoolduseks vajavad asjad nt värvid, pintslid · Kulutatakse vähe aega ja energiat, odavad ning sarnanevad mugavustoodetele Teenused äriturul · Toetavad ettevõtte põhitegevust.
Tavaliselt küsitakse: millist hinda võiks selle asja eest tahta. Kui hinnakujundus toetub vaid sellist tüüpi mõtteviisile, siis jääb kogu tegevus ennustamise tasemele. Tõsi, on olemas toote turuhind, mis määrab selle lae, millise hinnaga toodet või teenust ostetakse. Mida suurem on konkurents, seda olulisem on turuhind. Kui ei suudeta millegi poolest oma konkurentidest erineda, siis tuleb kärpida oma firma kulutusi, et saaks turuhinnaga müües veel kasumit. Kui aga klient kogeb, et antud ettevõtte tooted on millegipoolest paremad võistlejate omadest, siis on võimalik küsida ka kõrgemat hinda, st ettevõtte saab vabamalt hinda määrata. Turumajandusliku mõtteviisi kohaselt määrab hinna turg. Hinnakujundust mõjutavad kliendi maksejõud ja soov. Iga ettevõtja peaks suutma väga täpselt välja arvestada oma toote valmistamiskulud, et analüüsida, kas toodetava hulga ja kasutuses olevate hindadega on võimalik piisavalt kasumit saada (tasuvusanalüüs)
4. Turunduskontseptsioon Aluseks on turg koos tarbijate vajaduste ja soovidega. Vahendiks suunatud turundus 4P mudeli kasutamisega ning eesmärgiks kasum tarbija rahulolult. Firma peab tundma tarbija vajadusi ja soove. 5. Sotsiaalse turunduse kontseptsioon See on oma olemuselt sarnane eelmisega, tarbija vajadustele lisanduvad ka ühiskonna vajadused. Eesmärgiks on ühiskonna elukvaliteedi säilitamine ja parandamine. 6. Suhtlusturunduse kontseptsioon Siin tuleb tarbija asemele klient, mis tähendab personaalset lähenemist. Selles kontseptsioonis on aluseks klient, tema vajaduste ja soovide täpne tundmine. Vahendiks klienditurundus ning eesmärgiks kasum kliendi hoidmiselt. 4 2. TURUNDUSE JUHTIMINE (PLANEERIMINE) 2.1 TURUNDUSE JUHTIMISE MÕISTE Turunduse juhtimine on protsess, mis koosneb järgmistest etappidest: keskkonna
Ehk siis eelistada info (ja kõige muu) puhul kvaliteeti kvantiteedile – inimeste vastuvõtuvõime on piiratud, nii et kõigi eelduste kohaselt on 10 nad enamikul juhtudel rõõmsad, kui jagate nendega vaid tõesti uudisväärtuslikku infot ja teete seda paar korda nädalas, mitte paar korda päevas. Lõpuks loeb eelkõige sõnum, see, mida ja kuidas te oma organisatsiooni esindajana ütlete. Kui eesmärk on see, et teie klient oleks õnnelik ja teil endal oleks ka hea elu, siis tuleb lihtsalt leida üles need kanalid, kus teie klient aega veedab ja ennast hästi tunneb, ning temaga seal soojalt ja sõbralikult suhelda. Ja vaadata, et see kõik oleks kooskõlas organisatsiooni üldiste eesmärkidega ja organisatsiooni kommunikatsioonis kehtivate põhimõtetega, ning järgida ka lihtsalt universaalseid ilusaid põhimõtteid stiilis “käitu teistega nii, nagu sa tahaksid, et sinuga käitutaks”. 1.3
ETTEVÕTTEKULTUURI KUJUNDAMINE KONKURENTSIVÕIME TEGEVUSTE TÕSTMINE KOOSKÕLASTAMINE TURG PÜÜDKE TOOTA SEDA, MIDA SAATE MÜÜA, MITTE VÄGISI MÜÜA SEDA, MIDA OSKATE TOOTA LEIDKE VAJADUSI JA PÜÜDKE NEID RAHULDADA ARMASTAGE KLIENTI, MITTE TOODET INSENERID LOOVAD TOOTE, MARKETOLOOGID KAUBA KLIENT ON KUNINGAS TURUNDUSKONTSEPTSIOONI JUURUTAMINE ANNAB ETTEVÕTTELE: suure arvu rahulolevaid kliente turu hea tundmise ja võime teistest kiiremini reageerida muutustele tarbijad, kes on väiksema hinnatundlikkusega oskuse paremini määratleda oma konkurentsieeliseid ja seetõttu edukamalt suurendada või kaitsta oma turuosa. 6 1.6 Turunduse tegevussfäärid Aegade jooksul on turundusse lisandunud üha uusi tegevusvaldkondi
omadustega (individuaalne maitse, iseloomu omadused, väärtushinnangud jm). 15 Eksisteerivad tõenäosuslikud käitumisreeglid ehk eelistusaktsioonid, millest tarbija ostes eelduste kohaselt kinni peab ning mis tagavad tema valikute ratsionaalsuse (Siimon 2009: 113). Otsustamise etapis tehakse kaks tähtsat otsust: ostukoha valimine ja toote/brändi valimine. Esimene otsus dikteerib selle, millisesse situatsiooni klient satub ja millise valikuga ta kokku puutub. Otsustamisel kasutatakse samu reegleid nagu hoiakute kujundamisel (Kuusik jt 2012: 116). Uuringutest on selgunud, et detailselt planeeritud oste tehakse umbes 34%-l juhtudest, üldiselt planeeritud oste on 11% (minnakse poodi ``süüa`` ostma), asendusoste 3% (minnakse konkreetse põhjusega kauplusesse, kuid see toode puudub ja tuleb valida midagi muud) ja planeerimata oste 53% (Kuusik jt 2010: 116).
ETTEVÕTTEKULTUURI KUJUNDAMINE KONKURENTSIVÕIME TEGEVUSTE TÕSTMINE KOOSKÕLASTAMINE TURG PÜÜDKE TOOTA SEDA, MIDA SAATE MÜÜA, MITTE VÄGISI MÜÜA SEDA, MIDA OSKATE TOOTA LEIDKE VAJADUSI JA PÜÜDKE NEID RAHULDADA ARMASTAGE KLIENTI, MITTE TOODET INSENERID LOOVAD TOOTE, MARKETOLOOGID KAUBA KLIENT ON KUNINGAS TURUNDUSKONTSEPTSIOONI JUURUTAMINE ANNAB ETTEVÕTTELE: suure arvu rahulolevaid kliente turu hea tundmise ja võime teistest kiiremini reageerida muutustele tarbijad, kes on väiksema hinnatundlikkusega oskuse paremini määratleda oma konkurentsieeliseid ja seetõttu edukamalt suurendada või kaitsta oma turuosa. 7 1.6 Turunduse tegevussfäärid Aegade jooksul on turundusse lisandunud üha uusi tegevusvaldkondi
(primaar-) andmeid. Andmete hankimine algab alati teoreetilise uuringuga: otsitakse välja teisesed (sekundaarsed) andmed. See on info, mis on juba hangitud mõne teise probleemiga seoses. Alustuseks on hea otsida info, mis ettevõttes on juba olemas. Näited sellisest “sisemistest sekundaarsetest andmetest” on: varasemad uuringud, raamatupidamise andmed, käibeanalüüsid (nt Näiteks saab välja selgitada keskmise kulutatud summa iga oma kliendi kohta ja kui kaua ta on firma klient olnud). Kui selgitame ise välja vajaliku informatsiooni ja korraldame turu-uuringu, nimetatakse saadud andmeid esmasteks (primaarseteks) andmeteks. Kolm peamist turu-uuringu vormi on vaatlusuuring, eksperiment ja küsitlusuuring. Vaatlus on uuringu praktiline vorm, mille puhul uuritakse erinevate tarbijate ostukäitumist supermarketites ja kaubamajades. Uurija teab, mida tarbija teeb, kuid ei tea, miks. Ainult tarbijaküsitluste kaudu saab välja tuua motiivid.
ja seeläbi heakskiidu ning tunnustuse saamisega. Teisalt väljendab iga isiksus ennast oma riietuses ja esemetes, millega ta enda ümbritseb. Meie tarbimine sõltub paljuski sellest, millisena me end näha tahame. Eneseteostuse vajadus väljendub inimese soovis midagi korda saata, ära teha. Inimene ei soovi ainult olla, vaid tahab ennast ka proovile panna, midagi saavutada ja teoks teha. Eneseteostusest tulenev hüviste tarbimine on küllalt väike. TARBIMINE JA OSTUOTSUS Rahaliste tulude saamisel, olgu selleks siis vanemate poolt antud taskuraha või enese väljateenitud palk, tuleks esmalt kaaluda kahe põhimõttelise valiku vahel. Kas olulisem on rahuldada tänased vajadused või panustada hoopis tulevikku? Esimesel juhul on majandustegevuse mõistes tegemist tarbimisega, teisel juhul aga säästmisega. Alljärgnevalt räägime tarbimisest. Tarbimine on hüviste (toodete, teenuste) kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks.
Võta aluseks ülesandes 1 kirjeldatud tegevused, valikuvõimalused ja tehtud valikud. Arutlege tulemusi rühmatööna. tegevus võimalus valik vajadus minna jalgsi sotsiaalsed vajadused Kooliminek /tööleminek minna rattaga bussiga turvalisuse vajadus minna bussiga 2 TARBIMINE JA OSTUOTSUS Tarbimine on hüviste (toodete, teenuste) kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Tarbija püüab kasutada olemasolevaid rahalisi vahendeid tema jaoks suurimat kasulikkust tooval viisil. See tähendab, et tarbija eesmärk on võimalikult vähe kulutades saada võimalikult palju ja võimalikult häid (kasulikke) hüviseid. Seejuures on tarbijate hinnangud sellele, mis võiks olla rohkem või vähem kasulik, küllaltki erinevad ehk
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
Kliendi Teenindaja OOTUS TEGEVUS Elamus rahulolu Neg. kogemus nördimus, viha 4 Teeninduse juures on läbi aegade olnud erinevad rõhuasetused. Olulisus on muutunud ja jõudnud keskkonnalt suhtlustasandile. Teenindaja on kuningas Klient on kuningas keskkond on oluline suhtlemine on oluline Teenindaja ja klient on võrdses partnerlussuhtes Sidudes eelnevat muutust meie ajaloos kauba ja ostujõuga: K K K M M M Kaupa vähe, ostujõud olemas. Kaupa>pakkujaid palju, ostujõud vähenenud
kaasaegse teeninduse kui suhtlemise põhimõtted. Materjal on jagatud osadeks ja vormistatud nii, et sul oleks võimalikult mugav selles liikuda edasi ja tagasi, järkjärgult ja hüpetega. Uuri hoolega, sest just sellele materjalile toetub selle kursuse edasine tegevus. Peale materjali selgeks saamist (otsi seoseid, siis jääb meelde) on sul võimalus oma teadmisi proovile panna kontrolltöö abil. Sisukord Põhimõisted Mida ootab klient teenindajalt? Suhtlemine Suhtlemine kui oskus Suhtlemine kui hoiak Suhtlemise etapid ja müügimudel Kontakt Kuidas me üksteist suhtlemisel tajume ehk esma(jne.)mulje tähtsusest Kliendi vajaduste välja selgitamine Aktiivne kuulamine Selge eneseväljendus 1
Selle käsituse õpetamisel väga vaikselt rääkida ja kellel oli töövestlustel ääretult raske. Olles vestlusoskust olen ma teinud koostööd oma kolleegi Gray Poehnelliga. Me töötasime välja harjutuse, nõustamisruumis üsnagi edutult harjutanud, viis Andrea Fruhling kliendi välja mille käigus me palume inimestel keskenduda niisugusele mõistele nagu abistav suhe. parkimisplatsile ja jätkas harjutamist nii, et klient oli platsi ühes otsas ja tema ise teises. Ma Alguses antakse rühma liikmetele ülesanne sõnastada mõiste määratlus, mis sobiks olen kindel, et selline kogemus on kliendi jaoks meeldejääv. Andrea Fruhling asutas ka sõnaraamatusse. Mõne aja möödudes ülesanne muutub ja inimestel palutakse kirjeldada röivalao, kust kliendid said töö vestluste jaoks riideid. Lisaks õpetamisele, kuidas abistavat suhet mitmesuguste metafooride abil
trükimärgid andmekandjale. Printerite klassifikatsioon nende tööpõhimõtte järgi: Löökprinterid: Kõigi löökprinterite juures tekitatakse kujund paberile löögiga läbi värvilindi. Löökprinterid jagunevad omakoda kolme suuremasse gruppi olenevalt sellest, kuidas ja millega teostatakse löök. · Kõige levinum on maatriksprinter, kus vastu värvilinti, mille taga on paber, lüüakse trükipeas olevate nõeltega. Selleks, et rahuldava kvaliteedi saamiseks printida nii suuri kui ka väikeseid tähti, vajatakse vähemalt 9x9-elemendiga maatriksit. Sellist maatriksit valmistada ja juhtida on keerukas, mistõttu praktikas kasutatakse 9 nõelast koosnevat veerumaatriksit, kus nõelad asetsevad kohakuti üksteise peal. Mida suurem on elementaarpunkte moodustav nõelmaatriks, seda parem on muidugi saadava kujutise kvaliteet. Kvaliteetsetes nõelmaatriksprinterites kasutatakse 24 nõela, mis harilikult paiknevad kolmes üksteise suhtes
tõde. 21. Mõnikord on vaatamata kõigele arukas olla lihtsalt 5 4 3 2 1 vait või minna ära. 22. Inimesed peaksid olema tähelepanelikumad ja ise aru 5 4 3 2 1 saama, millega nad tekitavad teistele ebameeldivusi. 23. Ebameeldivatest asjadest tuleb vältida rääkimast, sest 5 4 3 2 1 need võivad rikkuda suhteid. 24. Elu mõte on pidev asjade ostmine, müümine ja 5 4 3 2 1 vahetamine: oluline on, et see oleks õiglane. 25. Konfliktide eest ei tohi põgeneda, nendega tuleb 5 4 3 2 1 tegeleda ja need tuleb lahendada. 26. Inimesi on kahte liiki: edukad inimesed ja luuserid. 5 4 3 2 1 27. Mida vähem oma nina igasugustesse asjadesse topid, 5 4 3 2 1 seda parem on. 28. Head suhted on elus kõige tähtsamad. 5 4 3 2 1 29
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h
3.1. Ajalugu ja taust 3.2. Põhiväärtused, missioon ja visioon 3.3. Konkreetsed taktikalised eesmärgid missiooni ja visiooni täitmiseks 3.4. Juhtkond ja personal, meeskond 4. Ettevõtluskeskkonna kirjeldus 5. Tooted ja teenused 5.1. Toodete/teenuste kirjeldus 5.2. Tootmisprotsess 6. Klient, turg ja konkurents 6.1. Tüüpkliendi profiil 6.2. Turg 6.3. Turundus- ja jaotuskanalid 6.4. Konkurents 6.5. Konkurentsieelised 6.6. Hinnapoliitika 6.7. SWOT-analüüs 6.8. Turundus 7. Tegevusplaan 8. Riskianalüüs 9. Finantsplaan 9.1. Stardikapital, investeeringud ja rahastamine 9.2. Müügitulu ja müügikulu
skannerid, digitaalkaamerad jpm.) andmete ülekandmist USB-pordi kaudu; e) FireWire (IEEE 1394) on tarvitusel põhiliselt ühenduseks digitaal-videokaamerate ja lin- diseadmetega, võimaldades kiiremat ühendust (reaalselt kuni 50 MB/s) kui USB. Foto 30. Jadaport Foto 31. Paralleelport Foto 32. DIN-pistik Foto 33. PS/2 pistikupesa Foto 34. USB-pistik Joonis 35. FireWire pistikud 27 Communications (Port) 28 Line Printer Terminal 29 Personal System/2 30 Deutsche Industrie Normung 31 Universal Serial Bus 18 1.5.7 Laiendusplaadid Teiste seadmetega (monitor, skanner, raadio, TV, arvutivõrk jne.) suhtlemiseks on emaplaadi külge võimalik kinnitada laiendusplaate, mis paigutatakse laienduspesadesse. Tihti on laiendusplaadid emaplaadiga kokku ehitatud. Näiteks leiame tihti heli-, võrgu- ja
Väljakutsete ja konkurentsiga toimetulek MOTIVATSIOON JA TÖÖGA RAHULOLU Motivatsioon on jõudude kogum, mis paneb inimesed kindlal viisil käituma. Kõrge sooritustasemeni jõudmiseks peab töötaja tahtma seda tööd teha, ta peab olema võimeline seda tööd tegema ja tal peavad olema selleks tööks vajalikud materjalid ja varustus. SOORITUS = ƒ(MOTIVATSIOON + SUUTELISUS + KESKKOND) Motivatsiooni käivitavaks teguriks on vajadus Vajadused võivad aja jooksul muutuda Motiiv peegeldab individuaalseid põhjuseid, miks valitakse vajaduse rahuldamiseks üks konkreetne käitumisviis mitmete võimalike hulgast. Motiiv on tunnetatud vajadus. Tegevus suunatakse motiivi poolt loodudu eesmärgile. Miks ma peaks hakkam pingutama. Motivatsiooni käima lükkajaks on vajadus. Vajaduste puhul tuleb meeles pidada et need pole stabiilsed, need vüivad aja jooksul muutuda.
mulje madalajärgulisest, kehva toitu ja teenindust pakkuvast asutusest. Kohates esimest töötajat, saadakse kohe mulje ka teenindusest. Haigutav, loppis näoga ainult oma asjadega tegelev töötaja loob mulje firmast, kes pole huvitatud klientide teenindamisest, tekitab tunde, et teenindajad on ebameeldivad ja järelikult ka teenus, mida nad pakuvad, on kesine. Sellele järgnevalt pole ime, kui klient norib, pole rahul ja väljendab oma pettumust restoranist ka teistele tuttavatele. Muuseas positiivne info jagatakse vähematele inimestele kui negatiivne - ühtede andmete järgi läheb negatiivne info laiali vähemalt 22!!! Inimesele. Esmamulje efekti on raske muuta. Nimelt mõjutab esmamuljel tajutu edasise taju valikuid ja inimene tajub just seda, mida tahab. Ka detaile, mis nagu räägiksid esmamuljel tajutu vastu, tajutakse kui esmast muljet kinnitavat
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
subjekt. Sajandivahetusele iseloomulikus tehno- ja infoühiskonnas (vahel nimetatud ka uueks majanduseks) oleneb iga üksikinimese edukus väga suurel määral tema majanduslikust edukusest. Viimane sõltub omakorda oskusest end ümbritsevat majanduskeskkonda tunnetada, teiste ja iseenda majanduslikku käitumist analüüsida ja olukorrale vastavalt kujundada. Majandusega puutume kokku iga päev. Majanduslik käitumine on ostmine lähimast nurgapealsest kauplusest, eluaseme valik ja üüri maksmine, sõit ühissõidukis, pere majandamine. Õige majandamise korral võib ka suhteliselt väikese sissetulekuga edukalt toime tulla. Samas võib mõni hea sissetulekuga või juhuse tõttu rikkaks saanud inimene oma raha väga ruttu läbi lüüa. Me teeme iga päev kümneid, kui mitte sadu majanduslikke otsustusi, s.t. valikuid: kas kulutada taskuraha nätsu, diskopileti või raamatu peale; kas otsida suveks mõni tööots või
Näiteks saab õuna asendada pirniga; bussisõitu saab asendada rongisõiduga. Meie näites on kassettide asenduskaupadeks näiteks laserplaadid, raadio ja televisioon. Kui mõne asenduskauba hind tõuseb, hakkavad inimesed rohkem kassette ostma. Näiteks kui laserplaatide hind kahekordistub, ostetakse vähem laserplaate ning nõudlus kassettidele suureneb. Vastupidisel juhul kui plaatide hind langeb, eelistatakse odavnenud plaate ning kassettide ostmine väheneb. 16 Asenduskauba hinna muutuse mõju ei sõltu siinjuures kassettide hinnast. Vaatamata sellele, kas kassetid on odavad või kallid, toob muutus asenduskaupade hinnas kaasa eelpoolkirjeldatud efekti. Asenduskaupade hinna muutus toob kaasa muutuse nõudluses, nihutades seega nõudluskõverat. Täiendkaubad ehk kaaskaubad on kaubad mida tarvitatakse mingi vajaduse rahuldamiseks koos
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
