Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ostukäitumise analüüs". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sülearvuti, ostukäitumise, euronics, ostmise, ostsin, internet, tegin, motivatsioon, ressursid, haridus, infoallikad, etapis, protsessor, ostmine, algataja, ostmisel, ostukäitumine, assaeli, osalusmäär, pood, ksenia, emü, hiljuti, astumine, suutmatus, laadida, parendamine, foorumid, tahtlik, stiimulid, salvestada, resolutsioon, full, core5. TARBIJATE OSTUKÄITUMINE Turunduskontseptsiooni kohaselt on turundustegevuse aluseks tarbijate vajaduste selgitamine ja järgnev rahuldamine sobiva turunduskompleksi abil. Seega sõltub turunduse resultatiivsus tarbijate ja nende ostukäitumise tundmisest. Ostukäitumise all mõeldakse kõiki tegevusi ja otsustusi, mis seonduvad kaupade valimise, ostmise ja ostujärgse kasutamisega. Teatavasti ei saa tarbija ennast olulisel määral ümbritsevast keskkonnast eraldada, seepärast on ka tema käitumine sünnipäraste karakteristikute, ümbritseva keskkonna ja turundustegevuse vastasmõju tulemus. Kahjuks puudub tänapäeval üldine teooria, mis selgitaks piisava põhjalikkusega, miks tarbijad käituvad just nii, nagu nad käituvad. “Pigem võib võlukepikese abil rauda kullaks muuta kui
luua tarbijatega pikaajaline vastastikku kasumlik suhe; luua ettevõttes finantsiline edukus. Turunduse funktsioonid – Turulõhede ületamine. Turundus peab tegema kõik, et vahetus oleks võimalikult mugav ja sujuv ning nimetatud lõhed kõrvaldatud: Ruumilõhe: tootja ja tarbija on sageli geograafiliselt eraldatud. Turundustegevus peab tagama kauba pakkumise ja tarbijale sobilikus kohas, luues ostmise kohamugavuse. Ajalõhe: kaupade tootmine ja tarbimine toimuvad erineval ajal (erandiks teenused). Mõnikord on põhjuseks ka tootmise tsüklilisus. Turundustegevus peab looma tingimused kauba pidevaks olemasoluks, tagades sellega ostmise ajamugavuse. Koguselõhe: tootjale on kasulik valmistada ja müüa toodet suurtes kogustes (hulgipakendites), tarbijad seevastu eelistavad väiksemaid koguseid (jaepakendid)
10. Loetlege turundustegevuse viis osategevust? 11. Loetlege turulõhed ja kirjeldage neist ühte põhjalikumalt? *Ruumilõhe *Ajalõhe *Koguselõhe - Tootjatele on kasulik valmistada ja müüa suurtes kogustes (hulgi pakendites), tarbijad seevastu eelistavad väiksemaid koguseid (jaepakendeid). Turundustegevus peab tagama kauba ümberpakendamise (või täiendava töötlemise) ja looma selle abil ostmise kogusemugavuse. *Valikulõhe *Infolõhe *Väärtuslõhe *Omandiõiguslõhe 12. Loetlege klassikalise turundusmeetmestiku elemendid? Toode, hind, jaotus ja edustamine 13. Millist analüüsi meetodit kasutatakse turundusvõimaluste määratlemisel ja loetlege analüüsi põhikomponendid? Turundusvõimaluste määratlemine eeldab turunduskeskkonna (välis- ja sisekeskkonna) analüüsi.
Tihti kohandajaks kultuurikeskkond. Tihti on aga soovide kujundamise taga turundustegevus, sõprade arvamus või situatsioon. Nõudlus: sisaldab soovi ja maksevalmidust. Kui inimesel on soov, kuid ta ei ole nõus selle rahuldamise eest maksma, siis nõudlust ei ole. Turg: Tulenevalt nõudluse mõistest võib turgu käsitleda kui potentsiaalsete ja praeguste tarbijate hulka, kes soovivad ettevõtte tooteid osta, kusjuures tarbijatel on ka ressursid, et toodete eest tasuda. Turunõudlus: Ühendab tarbijaid, kes tarbivad ettevõtte tooteid mingil hetkel, kui ka neid, kes seda tulevikus potentsiaalselt tegema võiksid hakata. Turundust mõjutavad trendid: Muutuv tehnoloogia: Lubab selgepiirilisemat tootmist, konkreetsele segmendile suunatud kommunikatsiooni ning hinnakujundust. Globaliseerumine: transpordivõimalused, kommunikatsioonikanalid. Lihtsam jõuda välisriigi tarbijateni.
TOOTE/TEENUSE KUJUNDAMINE, TURUSTUSKANALITE VALIK - Kõik need tegevused on vajalikud tarbija vajadustetundmaõppimiseks, nende rahuldamiseksning samal ajal ka ettevõtte eesmärkide saavutamiseks. Võrdlus: Vana ja uus turundus 2. Turunduse funktsioonid Ruumilõhe (Tootja ja tarbija on sageli geograafiliselt eraldatud. Turundustegevus peab tagama kauba pakkumise tarbija jaoks sobilikus kohas, luues sellega ostmise kohamugavuse.) Ajalõhe(Turundustegevus peab looma tingimused kauba pidevaks olemasoluks, tagades sellega ostmise ajamugavuse.) Koguselõhe(Tootjatele on kasulik valmistada ja müüa suurtes kogustes (hulgipakendites), tarbijad seevastu eelistavad väiksemaid koguseid (jaepakendeid). Turundus-tegevus peab tagama kauba ümberpakendamise (või täiendava töötlemise) ja looma selle abil ostmise kogusemugavuse.)
käitumisviisid hakkaksid lähtuma nii olemasolevast kui potentsiaalsest ostjaskonnast. Orienteerumine pikaajalisele kasumile tuleneb äritegevuse eesmärgist teenida püsivat kasumit ja vastandub juhusliku ning lühiajalise kasumi teenimisele. 3.Turulõhed: · Ruumilõhe. Tootja ja tarbija on sageli geograafiliselt eraldatud. Turundustegevus peab tagama kauba pakkumise tarbija jaoks sobilikus kohas, luues sellega ostmise kohamugavuse. · Ajalõhe. Kaupade tootmine ja tarbimine ei toimu üldjuhul samaaegselt, vaid teatud ajalise intervalliga (erandiks on teenused). Mõnikord on põhjuseks ka tootmise tsükliline iseloom. Turundustegevus peab looma tingimused kauba pidevaks olemasoluks, tagades sellega ostmise ajamugavuse. · Koguselõhe. Tootjatele on kasulik valmistada ja müüa suurtes kogustes (hulgipakendites), tarbijad
Nõudlus - sisaldab nii soovi kui ka maksevalmidust. Kui inimesel on soov, kuid ta ei ole nõus selle rahuldamise eest maksma, siis nõudlust ei ole. Kui aga on olemas soov ja ollakse nõus ka selle rahuldamise eest maksma, on nõudlus turul olemas. Turg – Tulenevalt nõudluse mõistest võib turgu käsitleda kui potentsiaalsete ja praeguste tarbijate hulka , kes soovivad ettevõtte tooteid osta, kusjuures tarbijatel on ka ressursid, et toodete eest tasuda. Vajadustest tulenevalt võib aga turgu mõista kui ühendatud inimeste gruppi, kellel on sarnased vajadused. Eristatakse kuut liiki klienditurge: tarbija-, äri-, edasimüügi-, globaalsed, institutsiooni- ning valitsusturud. Veel on olemas suhteturud: hanke-, tööjõu-, mõjutajate- jt turud. 3. Vahetus ja turulõhede ületamine Vahetuse all mõeldakse olukorda, kus mõlemal poolel on midagi, millel on
turunduspartnerid, spetsialiseeritud allikad. Turuuuringud: turundusmeetmetega seotud uuringud, käibeturu uuringud, hanketuru uuringud, ettevõttetegevusega seotud uuringud. Uuringute teostus: küsitlus, vaatlus, eksperiment, simulatsioon 10.Tarbijakäitumise üldmudel. Tarbijakäitumise täht-samad välised mõjurid: kultuur, subkultuur, sotsiaalsed grupid, mõjugrupid. Indiviidist lähtuvad tegurid: motivatsioon, taju, suhtumine, õppimine, elustiil, isiksus Tarbija- üksikisikud ja kodumajandis, mis ostavad või omandavad muul viisil isikliku tarbimise kaupa ja teenuseid. Indiviidist lähtuvad tegurid: *Psühholoogilised mõjurid: a)aistingud-nägemine, kuulmine jne; b) taju- valiv, moonutav , meeldejätt c) motiivid-stiimulid, mis panevad inimese tegutsema d) õppimine- indiviidi käitumise muutumises omandatud kogemuste mõjul. Õppimise tulemusel kujuneb positiivne kogemus. Paljude kaupade
Firmasisesed huvigrupid need on firma juhid, teenistujad, töölised jt. Huvigrupi inimeste informeerimiseks ja motiveerimiseks on soovitav üllitada vastavad infobülletäänid. Kui töötaja on heal arvamusel oma firmast ja selle tootest, siis kannab ta selle positiivse meelestatuse teistelegi huvigruppidele, nii sisemistele kui välistele. Sisemise tegevuskeskkonna moodustavad ressursid, mida organisatsioon omab ning kasutab oma eesmärkide saavutamiseks. Finantsressursid tegutsemiseks ja kasvuks vajalike finantsvahendite olemasolu. Tulud, kulud ja kasum. Võõrkapitali kaasahaaramise võimalused (laenud, võlakirjad), võimalus müüa aktsiaid. Inimressursid töötajate koosseis, voolavus, arendamine, motiveeritus jne. Füüsilised ressursid tootmishoone, sisseseade, kontoriruumid, materjalide laovaru,
Turunduse alused Mainori Kõrgkool Priit Tannik moodustavad nõudluse. Turunduses tegeletakse ka nõudluse kujundamise ja rahuldamisega. 1.2. Turulõhed ja turunduse funktsioonid. Eristatakse seitset turulõhet, mille ületamise turundus peab tagama. 1. Ruumilõhe. Tootja ja tarbija on sageli geograafiliselt eraldatud. Turundustegevus peab tagama kauba pakkumise tarbija jaoks sobilikus kohas, luues sellega ostmise kohamugavuse. 2. Ajalõhe. Kaupade tootmine ja tarbimine ei toimu üldjuhul samaaegselt, vaid teatud ajalise intervalliga (erandiks on teenused). Turundustegevus peab looma tingimused kauba pidevaks olemasoluks, tagades sellega ostmise ajamugavuse. 3. Koguselõhe. Tootjale on kasulik valmistada ja müüa suurtes kogustes (pakendid), tarbijatel on seevastu eelistatavad väiksemad kogused (jaepakendid). Turundustegevus peab tagama kauba ümberpakendamise ja
Tarbimisahel on ahel, mille tulemusena turustaja jälgib kliendi käitumist turustuskanali valikul. Kuskohast hangitakse toode, kuidas seda kasutatakse, mismoodi see hävitatakse jms Transportida saab: Maantee, õhu, raudtee, vee, toru, interneti, robotite ja droonide kaudu Turustuskanalite liigid • Jaemüük (võib minna ka kaupluse suuruste tasemelegi, hüpermarket, supermarket, säästukauplus, apteek, tankla, turg jne) • Hulgimüük • Internet (konkreetne portaal) • Mobiili kaudu • Otseturundus Otseturundus on turundusmeetodite süsteem, mille eesmärgiks on teenida ettevõttele kasumit müües tooteid võimalikele ja olemasolevatele klientidele tõhusa isikliku suhtlusega. Otseturunduses võidakse kasutada vajadusel ka vahendajaid. Otseturundus võimaldab: Keskenduda kasumlikele klientidele; Luua eeliseid konkurentide ees; Kujundada klientidega
Mainet aitab tõsta näiteks osalemine heategevuses, tarbijate pretensioonide heastamine jmt. Firmasisesed huvigrupid need on firma juhid, teenistujad, töölised jt. Huvigrupi inimeste informeerimiseks ja motiveerimiseks on soovitav üllitada vastavad infobülletäänid. Kui töötaja on heal arvamusel oma firmast ja selle tootest, siis kannab ta selle positiivse meelestatuse teistelegi huvigruppidele, nii sisemistele kui välistele. Sisemise tegevuskeskkonna moodustavad ressursid, mida organisatsioon omab ning kasutab oma eesmärkide saavutamiseks. Finantsressursid tegutsemiseks ja kasvuks vajalike finantsvahendite olemasolu. Tulud, kulud ja kasum. Võõrkapitali kaasahaaramise võimalused (laenud, võlakirjad), võimalus müüa aktsiaid. Inimressursid töötajate koosseis, voolavus, arendamine, motiveeritus jne. 13 Füüsilised ressursid tootmishoone, sisseseade, kontoriruumid, materjalide laovaru,
61. 62. Hind 63. hinnapoliitika 64. hinnakujundus 65. hinnastrateegia 66. 67. Strateegiline ja taktikaline turundus 68. STRATEEGIA eesmärkide kindlaks tegemine ja ressursside juhtimine selliselt, et eesmärgid oleksid saavutatavad. 69. STRATEEGIA VALIK on seotud tuleviku põhisuundumustega (sh eesmärgid, ressursid, ettevõtte toimivus tegevuskeskkonnas jne). 70. TURUNDUSE STRATEEGILINE JUHTIMINE kujutab endas strateegiliste turundusotsuste tegemist, et saavutada ettevõtte eesmärke. 71. Arvestada tuleb: - inimestega, - finantsvõimalustega, - tootmistehnoloogiatega, - keskkonnaga. 72. 73. 74. 75. 76. 77. 78. Strateegilised otsused turunduses 79. 80. 81. Turunduse strateegilise juhtimise protsess I. STRATEEGILINE ANALÜÜS: keskkonnaanalüüs, ootuste, eesmärkide ja
- diferentseeritud turundus – firma üritab eraldada oma toodet konkurendi omast; 12 - sihtturundus – siin tehakse kindlaks turu koosseisu kuuluvad tarbijarühmad ja tooteid pakutakse just neile. Segmenteerimisel kasutatakse järgmisi segmentimiskriteeriume: demograafilised – vanus, sugu, pere suurus, sissetulek, amet, haridus, rahvus, psühholoogilised – isikuomadused, elustiil, käitumisalased – teadmised, hoiakud, reageeringud toote suhtes, geograafilised – riik, regioon, kliima. Hea turusegment peab olema: piisavalt homogeenne, s.t. segmendi tarbijad on ühesuguste vajadustega ja nad reageerivad sarnaselt turundusmiksile;
4. Eesmärk: tulevaste rahavoogude genereerimine ja tagamine Terviklik turunduse kontseptsioon 1. turunduskeskkond; 2. turundustegevuste integreeritus; 3. turundusprogrammide efektiivsem kasutus; 4. kasum turundusprotsesside integreeritusest. Rohelise turunduse kontseptsioon 1. keskkond 2. keskkonna säästlikkus 3. keskkonnasõbralikum tootmine ja tarbimine 4. kasum keskkonna säilimiselt. Internetiturunduse kontseptsioon 1. internet 2. personaliseeritum ja efektiivsem teenindamine 3. veebilehed, e-kaubamajad jne 4. kasum personaliseerituselt Sisemise turunduse kontseptsioon 1. ettevõtte töötaja 2. töötajatega suhtlemine ja nende väärtustamine 3. suhtumine töötajasse kui klienti 4. kasum töötaja rahulolult Värbamisturunduse kontseptsioon 1. tööturg; 2. potentsiaalsed töötajad; 3. tööle kutsumise meetodid; 4
tegevuseks valmisoleku seisundi või mis väljendub püüdluses või otsingus millegi järele. (J.Sõerd) Vajadus loob inimesele väärtuse, mistõttu vajaduste skaala kattub inimestel väärtuste skaalaga (L. Priimägi, 2007. Reklaam ja imagoloogia. Mõistevara.) Vajadused on nii: bioloogilised kultuurilised Isegi bioloogiliste vajaduste rahuldamise puhul kirjutab kultuur ette, millisel viisil seda vajadust rahuldama peaks (v.a. hingamine). Bioloogiline motivatsioon - kehalised vajadused tekitavad bioloogilisi motiive: • Aktivatsioonitase ja uni. • Nälg ja söömine. • Janu ja joomine. • Suguiha ja seksuaalsuhted. Kultuuriline motivatsioon: Arengumotivatsioon – sh. uudishimu, kontrollitunne, kognitiivne dissonants ja saavutusvajadus Sotsiaal-kultuuriline motivatsioon – sh. armastusevajadus, eneseohverdamisvajadus, empaatiavajadus, kuuluvusvajadus, ... Tahe – teadlik eneseregulatsioon, mille aluseks on suunatud psüühiline aktiivsus (T
Tabel 1). Et seda teha, peab aga tarbijate vajadusi teadma. Paraku pole see nii lihtne, kui esialgu tundub. Tarbijad võivad küll öelda, mida nad vajavad, kuid tegelikkuses käituvad hoopis teisiti – nad ei pruugi teadvustada oma sügavaid motiive, nad võivad muuta viimasel hetkel meelt, sest situatsioon nõudis teistsugust käitumist jne. Samuti ei pruugi ostja ja tarbija olla alati üks ja sama isik (Kuusik jt 2010: 83). Tabel 1. Tarbija ostukäitumise käsitlused (Kuusik jt 2010: 83). KÄSITLUS PEAMISED DISTSIPLIINID PEAMISED EESMÄRGID Intepreteeriv Kultuuriantropoloogia Mõista tarbimise olemust Traditsiooniline Psühholoogia, Sotsioloogia Uurida tarbijate otsustus- protsessi ja käitumist Turunduslik Majandusteadus, Statistika Ennustada tarbijate
• müügipunktid paigutati tiheda liiklusega kohtadesse. Iga turundussituatsioon vajab lahendust ja iga situatsiooni jaoks peab olema oma strateegia. Turunduses eristatakse järgmisi strateegiaid: - konkurentsistrateegia, - sihtturustrateegia, - kasvustrateegia, - tootestrateegia, - tootevalikustrateegia, - hinnastrateegia. 5. Turu segmentimine Segmenteerimisel kasutatakse järgmisi segmentimiskriteeriume: • demograafilised – vanus, sugu, pere suurus, sissetulek, amet, haridus, rahvus, • psühholoogilised – isikuomadused, elustiil, • käitumisalased – teadmised, hoiakud, reageeringud toote suhtes, • geograafilised – riik, regioon, kliima. Hea turusegment peab olema: • piisavalt homogeenne, s.t. segmendi tarbijad on ühesuguste vajadustega ja nad reageerivad sarnaselt turundusmiksile • piisavalt heterogeenne võrreldes teiste segmentidega, s.t. erinevatesse segmentidesse kuuluvad tarbijad peavad erinema nende reageerimises turundusmiksile;
· müügipunktid paigutati tiheda liiklusega kohtadesse. Iga turundussituatsioon vajab lahendust ja iga situatsiooni jaoks peab olema oma strateegia. Turunduses eristatakse järgmisi strateegiaid: - konkurentsistrateegia, - sihtturustrateegia, - kasvustrateegia, - tootestrateegia, - tootevalikustrateegia, - hinnastrateegia. 5. Turu segmentimine Segmenteerimisel kasutatakse järgmisi segmentimiskriteeriume: · demograafilised vanus, sugu, pere suurus, sissetulek, amet, haridus, rahvus, · psühholoogilised isikuomadused, elustiil, · käitumisalased teadmised, hoiakud, reageeringud toote suhtes, · geograafilised riik, regioon, kliima. Hea turusegment peab olema: · piisavalt homogeenne, s.t. segmendi tarbijad on ühesuguste vajadustega ja nad reageerivad sarnaselt turundusmiksile · piisavalt heterogeenne võrreldes teiste segmentidega, s.t. erinevatesse segmentidesse kuuluvad tarbijad peavad erinema nende reageerimises turundusmiksile;
või otsingus millegi järele. J.Sõerd · Vajadus loob inimesele väärtuse, mistõttu vajaduste skaala kattub inimestel väärtuste skaalaga (L. Priimägi, 2007. Reklaam ja imagoloogia. Mõistevara.) 12 MIS MEID MOTIVEERIB? · Bioloogiline motivatsioon Kehalised vajadused tekitavad bioloogilisi motiive:aktivatsioonitase ja uni, nälg ja söömine, janu ja joomine, suguiha ja seksuaalsuhted · Kultuuriline motivatsioon Arengumotivatsioon sh. uudishimu, kontrollitunne, kognitiivne dissonants, saavutusvajadus Sotsiaal-kultuuriline motivatsioon sh. armastusevajadus, eneseohverdamisvajadus, empaatiavajadus, kuuluvusvajadus, ...
Sellist tasakaaluhinna käiku nimetatakse hinna turgu korrastavaks funktsiooniks. Majandusanalüüsis eristatakse pika- ja lühiajalist periood: Perioodid pole otseselt seotud mingi erilise kalendaarse ajaga. Need terminid viitavad vaid ajale, mis kulub tarbijail ja tootjail reageerimiseks tasakaaluhinnale. Näited: 1. Lühike ajaperiood a. Periood, millal juba turul tegutsevad tootjad vastavad tasakaaluhinna muutustele, paigutades ümber teatud ressursid (töötajate tööaeg ja tooraine). Sellist lühiajalist kohandumist müüjate poolt võib vaadelda kui liikumist samal pakkumise kõveral. b. Periood, millal juba olemasolevad ostjad reageerivad tasakaaluhinna muutusele, suurendadesvõi vähendades nõutavat kogust. Ka tarbijate poolt on tegemist liikumisega mööda teatud kindlat nõudmise kõverat. Hinna turgu korrastav funktsioon ilmnebki lühiajalises perspektiivis. 2. Pikk ajaperiood. a
alusel ning see mõjutab nende ostutoiminguid. Tänapäeva tarbijale iseloomulikud käitumistunnused: x valib teadlikult, esitab kõrgeid nõudmisi x soovib tooterühmast parimat x nõudlik toote suhtes ja teadlik kvaliteedist x ostab maitsest lähtuvalt x ostab ehtsaid tooteid x kaubanduse suhtes kriitiline x nõudlik teeninduse suhtes x soovib proovida uusi asju x skeptiline reklaami suhtes x hindab isikupära. Tarbijakäitumise all mõistetakse toodete ostmise ja tarbimisega seotud nähtusi. Tarbijakäitumise mõistmist on vaja toodete segmentimisel ja positsioonimisel, toodete arendamisel ja uute toodete turule toomisel, hinnakujunduses, kaupade turustamisel, müügitoetuse elluviimisel jp kohtades. Tarbija ostukäitumine (Consumer buying behaviour) - Lõpptarbijate tarbimine, kelleks on majapidamised ja indiviidid, kes ostavad kaupu ja teenuseid isiklikuks tarbimiseks. Tarbijakäitumist käsitletakse turunduses valiku- ja tarbimisprotsessina.
INTERAKTIIVNE TURUNDUS Põhimõisted: ● Vahetus, tehing (exchange, transaction) Turundustegevusi ühendab vahetuskonseptsioon. Vahetuse tulemusel saadakse soovitud toode teiselt subjektilt hüvituse vastu. Sellist ostja ja müüja vahelist kokkulepet nimetatakse tehinguks. Eristatakse nelja vahetuse vormi: Turu vahetus Suhte vahetus Ümber jagav vahetus Vastastikune vahetus ● Turu vahetus (market exchange) Lühiajalise orientatsiooniga ja omakasust motiveeritud. Turu vahetus toimub sellele eelnenud ja sellele järgnevast vahetusest sõltumata. ● Suhte vahetus (relationship exchange) Pikaajaline orienteeritus. Areneb poolte vahel, kes on huvitatud pikaajalise, toetava suhte loomisest. ● Ümber jagav vahetus (redistribution) Eksisteerib poolte vahel, kes töötavad kollektiivse üksusena. Üksuse li
kõik muud näitajad jäävad samaks. Samuti võib see tähendada väiksemat hinnasurvet kui nõudmine kasvab kiiremini kui pakkumine. Ning vastupidi: kahanev turg tähendab vähenevat läbimüüki ja tihti suuremat hinnasurvet kui firmad püüavad oma turuosa kahanevas harus säilitada. Seega on vaja kindlaks teha, kas on tegemist kasvava või kahaneva turuga ning vastavalt sellele sinna investeerida või hoopis ressursid sealt ära võtta ja võimaluse korral kahanevat turgu vältida. Muidugi pole see tegelikkuses nii lihtne. Mõnel juhul võib kahanev tooteturg pakkuda firmale soodsa võimaluse tegutsemiseks, sest konkurendid, selle asemel, et sinna kasvu eesmärgil investeerida, väljuvad sellelt turult või hoiduvad investeerimast. Nii võib firma, kes julgustas oma tegevusega teisi turult lahkuma, hakata ise domineerima kõige elujõulisemates segmentides
• saatja peab teadma, millise auditooriumiga ta tahab suhelda • teade tuleb kodeerida vastuvõtjale arusaadavalt • saatja peab teadma, millist reaktsiooni ta vastuvõtjas tahab esile kutsuda • peab valima kõige efektiivsema kanali või kanalid • saatja kohuseks on välja arendada ka tagasiside kanalid, et hinnata reaktsiooni ja vajadusel suhtlust korrigeerida VAJADUSED • MOTIVATSIOON – üldisem asjaolude kogum, mis inimest tegutsema paneb ning tegutsemas hoiab. • MOTIIV on üks kindel asjaolu, mis inimest tegutsema paneb. Motiive tekitavad vajadused. • VAJADUS – keha või psüühika toimimise seisukohalt olulise puudujääk. Vajadus – organismi ja keskkonna vaheline tasakaalutus, mis loob tegevuseks valmisoleku seisundi või mis väljendub püüdluses või otsingus millegi järele.
analüüs? SWOT analüüsiks tugevused ja nõrkused leiame mikrokeskkonnast. Mikrokeskkond - ettevõtte sise keskkond + veel muud tegurid, millega ettevõte igapäevaselt kokku puutub ehk igapäevaelu (nt kliendid) Mikrokeskkonna ja ettevõtte omavaheline mõjuväli on kahesuunaline. Ettevõte saab mikrokeskkonna jõude mõjutada ning valida näiteks tarnijaid, konkurente jne. Mikrokeskkonna teguritena käsitletakse: ·tarnijaid teevad ettevõttele kättesaadavaks ressursid tarbijatele vajalike toodete ning teenuste osutamiseks; ·tarbijaid; ·konkurente; ·konkurentsisituatsiooni; ·huvigruppe rühmitusi, kes tunnevad vahetult või kaudselt huvi ettevõtte tegevuse vastu ja võivad seda märkimisväärselt mõjutada. Huvigrupp on ühiskonna kõige laialdasemaid kihte hõlmav mikrokeskkonna element. 9. Milles seisneb turunduse tähtsus? Turundus on info, toodete ja teenuste kontseptsiooni, hinna, toetuse ja turustuse planeerimine
avalikud allikad, müügipersonal, turunduspartnerid, spetsialiseeritud allikad. Turuuuringud: turundusmeetmetega seotud uuringud, käibeturu uuringud, hanketuru uuringud, ettevõttetegevusega seotud uuringud. Uuringute teostus: küsitlus, vaatlus, eksperiment, simulatsioon 10.Tarbijakäitumise üldmudel. Tarbijakäitumise täht-samad välised mõjurid: kultuur, subkultuur, sotsiaalsed grupid, mõjugrupid. Indiviidist lähtuvad tegurid: motivatsioon, taju, suhtumine, õppimine, elustiil, isiksus Tarbija- üksikisikud ja kodumajandis, mis ostavad või omandavad muul viisil isikliku tarbimise kaupa ja teenuseid. Indiviidist lähtuvad tegurid: *Psühholoogilised mõjurid: a)aistingud-nägemine, kuulmine jne; b) taju- valiv, moonutav , meeldejätt c) motiivid-stiimulid, mis panevad inimese tegutsema d) õppimine- indiviidi käitumise muutumises omandatud kogemuste mõjul. Õppimise tulemusel kujuneb positiivne kogemus. Paljude kaupade
4. Uute tooraineallikate või pooltoodete kasutuselevõtt. 5. Uut tüüpi organisatsioonide loomine. D.McCelland: Vajadus aktiviseerida ettevõtlustegevust pärast Teist Maailmasõda. Tekkis ahvatlus selgitada välja isiksuseomaduste profiili, mis seostuks ettevõtlusalase eduga (või läbikukkumisega). Väljakutse käitumis- teadlastele, eelkõige psühholoogidele. McClelland leidis, et ettevõtja motivatsiooni-profiilile on omane väga tugev saavutus- motivatsioon ja tugev võimuvajadus. McClelland uskus, et need nähtused on mõõdetavad. "Kui midagi eksisteerib, siis see eksisteerib teatud koguses ning seda saab mõõta." Ta uskus, et inimese käitumist saab mõjutada: ta arendas välja koolitusprogrammi saavutusmotivatsiooni tugevdamiseks. Saavutusmotivatsioon oli seega tema arvates õpitav. David L. Birch The Job Generation Process (1979). Paljud suurettevõtted olid jäigad ega suutnud kohaneda uute turutingimustega.
Järvamaa Kutsehariduskeskus Turunduse alused VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Paide 2014 Sisukord Sisukord...................................................................................................................... 2 1.Turunduse olemus.................................................................................................... 3 2.Turunduskeskkond................................................................................................... 8 3.Toode ja kaubamärk............................................................................................... 10 4.Ostukäitumine....................................................................................................... 13 5.Turu segmenteerimine........................................................................................... 14 6.Turundusuuringud.................................................................................................. 15 7.Turundustegevus ettev�
I RAAMATUPIDAMISE ALUSED 1. RAAMATUPIDAMISE SEADUSES KASUTATAVAD MÕISTED Raamatupidamise seaduse eesmärk on õiguslike aluste loomine ning põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks. Raamatupidamise seaduses defineeritud mõisteid ja alusprintsiipe kajastavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid (RTJ). Nendes sätestatakse konkreetsed reeglid rakendatavate arvestuspõhimõtete ja informatsiooni avalikustamise osas. Raamatupidamise seaduses kajastatakse mõisteid järgmiselt: VARA – raamatupidamiskohustuslase valitseva mõju all olev ressurss, mis on tekkinud minevikusündmuste tagajärjel ning mis eeldatavalt toob tulevikus majanduslikku kasu. KOHUSTIS (RT juhendites kasutatakse ka samatähenduslikku mõistet kohustus) – raamatupidamiskohustuslase eksisteeriv kohustus, mis tuleneb mineviku sündmustest ja millest vabanemine eeldatavalt vähendab majanduslikult kasulikke ressursse
Tehnoloogia on ilmselt kõige võimsam väliskeskkonna jõud, mis mõjutab inimeste elu. Turundajad peaksid jälgima: tehnoloogiliste muutuste kiirenemine (enam ei kesta asjad põlvkonna, vaid pidev arendamine) , suured arendus ja teadustöö eelarved , väikeste arenduste suur hulk, suurenev regulatsioon (enne turule jõudmist, kontrollid). 3. Mikrokeskkond a. Tarnijad teevad ettevõttele kättesaadavaks ressursid tarbijatele vajalike toodete ning teenuste osutamiseks. b. Tarbijad. Üheks olulisemaks ettevõtte turundustegevust mõjutavaks jõuks on kahtlemata tarbijad. Tänapäeva tarbijad on targemad ja informeeritumad kui kunagi varem. Tarbijad hindavad ostu puhul mitte üksnes seda, kui palju üks või teine asi maksab vaid kui suurt kasu toode või teenus tarbijale annab. c. Konkurendid
tootmiskaart mis pannakse tootmiskaartide tahvlile. Selle asemel kinnitatakse konteinerile liikumiskaart ja konteiner viiakse järgneva tootmisprotsessi töökeskuse sisendalale. Kanbani eelised : Vähenenud kulud Ühtlasem tootevoog Paranenud kvaliteet Vähenenud pooltoodete varud ja lühem tootmistsükli kestus Täppisajastamine ehk Just in Time (JIT) –süsteemid laiendavad kanbani põhimõtet, ühendades ostmise, tootmise ja logistika. JIT terminit võib määratleda kui : Tootmisstrateegia mis võimaldab märkimisväärselt vähendada tootmiskulusid ja parandada toodete kvaliteeti raiskamise elimineerimise ning olemasolevate ressursside parema kasutamise abil. 14 Juhtimisfilosoofia mis püüdleb väärtust mittelisavate tegevuste kaotamise poole
Ärimudeli koostamine 4. Äriplaani koostamine · ettevõtja motivatsiooni-profiilile on omane väga tugev saavutus- Äriidee on idee, mille eesmärk on teenida oma autorile või realiseerijatele kasumit. motivatsioon ja tugev võimuvajadus. Ettevõtjad on indiviidid, kellele on omased kõrge saavutusmotivatsioon, eneseusaldus ning probleemide Äriidee valikuprotsess: lahendamise oskused. Nad tahavad oma pingutuste tulemust konkreetselt näha ja saada tagasisidet oma töö tulemustest. 1
annaabi.ee 
