Hõlmab ettevõtte hanke- ja ostutegevust, materjalide ja valmistoodete mahalaadimist laos, vastuvõtukontrolli ja vajadusel lahtipakkimist, hoiuühikute koostamist ning hoiukohtadele paigutamist. Ostmine- Osa sisendlogistikast. Protsessid ning tegevused [ostmine], mille tulemusena saavad ettevõtted oma tegutsemiseks vajalikke materiaalseid vahendeid (kaubad, materjalid) ja teenuseid. Hankimine- Strateegiline hankimine/ostmine ehk tarnijate juhtimine.. Hankimine = tarnijate juhtimine (strateegiline hankimine/ostmine) + ostmine hankelogistika- on tooraine, pooltoodete, detailide, sõlmede ja muu tootmiseks vajalike materjalide tõhus teisaldamine lähtepunktist tootmiskohta, tagades ostjale (tootjale) ajalis-ruumilise kasulikkuse. Hankelogistika: kaupade teisaldamine lähtepunktist tarbimiskohta. Hankelogistika = sisenev transport + ladustamine + materjalikäsitlus logistikasüsteem (vt loeng 2)-
· Jaotuslogistika 3-24% · Kogu logistikakulud mooduatavad 7-20% toote möögihinnast (RedPrairie 2006) Logistika komponendid ja eesmärgid · Ettevõtte logistikaprotsessi sisenditeks on: materiaalsed, inim-, finants-, ja inforessursid. · Logistika juhtmistegevused hõlmavad tavaliselt siseneva ja väljuva transpordi haldamist, ladustamist, autopargi korrashoiu, materjalikäsitlust, tellimuste täitmist, varude haldamine, tarnete ja nõudluse planeerimine ning koostöö partneritega · Logistika puhul on oluliseks järgnevad komponendid. Ettevõtte ja ladude asukoha valik, ostmine/hankimine, infovahetus, kauba- ja materjalikäsitlus, klienditeenindus, laondud, müügijärgne teenindus, nõudluse prognoosimine, pakkimine, tagastuse, jäätmete ja praagi käsitlemine, tellimuste töötlemine, transport ja varude haldamine. Logistika eesmärgid
5) Tootmislogistika tootmisprotsesside tehnoloogiline ja logistiline korraldamine ja juhtimine Ladustamine tarneahela osa, kus toodete liikumiskiirus on 0, kuid on vajalik majanduslikult optimaalsete tellimuskoguste moodustamiseks. Levinumad veokogused on määratletud kasutatava pakke-, ladustamis- ja transporditehnoloogiaga. Veoühikuks on kaubakast, alus, konteiner, haagis, vagun. Ladustamisel peame arvestama toorme ja tööjõu paiknemise turu, tarnijate paiknemise, sadamate ja muu transpordi taristu paiknemise olemasolu ja riigi majandus- ja maksupoliitikaga. Laos toimub kauba hoiustamine, komplekteerimine, markeerimine, peale- ja mahalaadise korraldamine, toodete komplekteerimine ja noppe korraldamine Transport on tarneahela peamine ehk siduv lüli, mis annab materjalidele, toodetele ruumilise kättesaadavuse, kasutades sobivaimat veotehnoloogiat.
Kordamisküsimused TARNEAHELA JUHTIMINE 1. Mis on tarneahel 1.TASAND Ettevõttesiseste tegevuste ning otseste tarnijate ja klientide võrgustik 2.TASAND Logistiline torujuhe algtarnijast lõpptarbijani Omavahel seotud logistilised tegevused 2. Virtuaalsed tarneahelad, 3 põhitunnust Töötajad asuvad paljudes erinevates paikades Struktuur kiiresti muutuv Paljusid funktsioone täidavad partnerid 3. Tarneahela äriprotsessid. Mis ahelas, mis üle. Kliendisuhete haldamine, klienditeeninduse korraldus, nõudluse juhtimine, tellimuste täitmine, tootmisvoo juhtimine, tarnijasuhete haldamine, tootearendus ja turuletoomine, tagastuste haldamine Tootja sisseost, tootmine, turundus ja müük, finantsid, logistika, tootearendus 4. Tarneahela juhtimise erinevused traditsioonilise juhtimise logistikaga Tarneahel on ühtne tervik, mitte fragmenteeritud elementide jada. Strateegilise juhtimise protsess, oluline strateegiline otsus süsteemide operatiivse juhtimise
Hankelogistika kvaliteedist ja efektiivsusest sõltub suurel määral lõpptoote füüsiline kvaliteet ja tarbijale kättetoimetamise ajalis-ruumiline kasulikkus (õigel ajal õiges kohas). Hankelogistika ülesanded: Kauba nõudluse prognoosimine (firma ja varustustehingute määratlemine) Materjalidega seotud nõuete väljaselgitamine (kaal, suurus, kvaliteedinäitajad, teenused) Võtmeprobleemi „teha ise või osta“ lahendamine (enne tarnijate valiku tegemists kaalutakse kulude ja kvaliteedi alusel, kas valmistada detailid ise või osta teistelt ettevõtetelt) Hanketüübi määramine (kas kehtestatud, piiritletud või uued tarned; sõltuvad tarne kestusest ja keerukusest) Turu analüüs (võimalike tarnijate, nende turupositsiooni, pädevuse jm määramist) Kõikide võimalike tarnijate identifitseerimine (kõik vajalike materjalide tarnijad, kes on võimelised rahuldama firma vajadusi)
teenuste ja informatsiooni väärtuseline kasulikkus kliendi või aktsionäri seisukohast ja täiustada tarneahelat kui tervikut. Sellest johtuvalt saab väita, et tarneahela (Supplay Chain Management) juhtimine eeldab logistikast laiaulatuslikumat integreerumist väljaspoole ettevõtte piire. Näiteks uute toodete ja teenuste arendus on objekt, kuhu on kaasatud sellised tegevused nagu tootearendus, tootmine, logistika ja turundus. Õigeaegne tarnijate lülitamine tootearendusse ja teistesse tarneahela protsessidesse on niisama oluline nagu toodete turundusmeetmestiku kavandamine. Tarneahela juhtimine tähendab lisandväärtust loovate äritegevuste integreerumist kogu tarneahela ulatuses, suurendamaks klientide rahulolu. Termini “Tarneahela juhtimine” võtsid esimesena kasutusele juhtimiskonsultandid Oliver ja Webber 1980.aastate algul. Tarneahela juhtimise teooria on noor ning seetõttu on palju
See ei vii aga terviklikult parimate lahendusteni, kuna parimad lahendused allüksuste tasandil hakkavad teineteisele vastu töötama. Näide: Näide subotpimeerimise vältimise kohta Madalaimate transpordikulude tagaajamine ei pruugi olla kõige targem lahendus, kui selleks tuleb veoseid täiendavalt pakkida. Fragmenteeritus- Logistikaga seotud tegevusvaldkondi ja kululiike vaadeldakse eraldi (sissetulev transport, vedaja valik, hankimine, klienditeenindus, väljuv transport jne) kui igaüks ajab oma jonni. Näide: Ostuosakond keskendub usaldusväärsemate tarnijate leidmisele, laos minimeeritakse tegevuskulusid, transpordis säästetakse kütust aga turundus rõhub toodete kättesaadavusele. Laos hoitakse kokku ja säästetakse tooraine varude vähendamise pealt, aga kriisi korral peab ostuosakond tegema kiirtellimusi
1. Logistika olemus, osategevused, mõiste ajalugu, tähtsus ja tähtsustumine Märksõnad: interdistsiplinaarsus, logistika missioon, tarneahela ulatus, 7R mudel Logistika mõiste: Tegevus, mis vastutab organisatsiooni ja tarnijate vahelise materjalivoo eest. Materjalivoog liigub organisatsiooni, selle sisestest tegevustest läbi kuni tarbijani. Efektiivne logistika pöörleb ümber viie võtmeala – toodete liikumine, informatsiooni liikumine, aeg, kulud ja integratsioon (süsteemsus). Igal neist on määrav mõju logistika edukusele, lisandväärtuse loomisele ja konkurentsivõime parandamisele (Craig 1997).
· Tarneketi juhtimine hõlmab kõiki tarnimises ja hankimises sisalduvate tegevuste planeerimist ja juhtimist, muudatusi ning kõiki logistilise juhtimise tegevusi. Väga tähtis on seejuures koostöö osapooltega ja tegevuste koordineerimine. Tarneketi osapoolteks võivad olla tarnijad, vahendajad, kolmana poole teenusepakkujad ja kliendid Sisuliselt integreeritakse tarneketi juhtimisel pakkumine ja nõudlus nii ettevõtte sees kui ka ettevõtete vahel. 2. Logistikas on kasutusel väärtusahela mõiste, mis tähendab, et toodete voo juhtimisel tarnijalt tarbija suunas suurendavad logistika ja turunduse tegevused tarneahelas liikuva toote lisandväärtust. Väärtusahelasse kuuluvad kõik tegevused ühte struktuuri ja tegevusi käsitletakse kompleksselt, protsessina, millele lähenetakse integreeritult ja koordineeritult. Lisandväärtust
b) tuleb rõhutada ning töösjärgida kummagipoole üiseid huvesid c) tuleb tutvustada tarnijale oma eesmärke ja ülesandeid ning ollakursis tema ärioperatsioonidega d) tuleb täita endale võetud kohustusi e) hoida võimalusekorral stabiilseid ärikotakte ärisfääris 17. Hanketuru uuringu etapid a) turu hetkeseisu analüüs b) turu konjaktuuri muutumise dünaamika c) turu muutumise prognoos 18. Millal toimub hanke-turuuuring (tooteuuring) ? Mis on tarnijate ülesanne sellel perioodil? toimub paraleelselt uue toodangu väljatöötamisega. Näiteks masinaehituses algab see toote konstrueerimise staadiumiga. Tarnijate ülesanne sellel perioodil on varustada konstruktoreid vajalike kataloogide ja informatsiooniga . nende allikate puudus ei sisalda hindu. Seega on tarnijate otsene ülesanne koguda infot hindade, saadetiste tähtaegade, transpordikulude ja nende optimaalse seostatuse kohta hindade ja tähtaegadega. 19
Klientide rahuolu pakkumisel tuleks jõuda tasemeni, et neil ei tekiks mingisugust vajadust võtta vastu alternatiivseid pakkumisi ega ka kontakte muude tarnijatega. Klienditeenindus kui tarnesüsteemi väljund K eesmärk peaks olema kulude vähendamine teenindustaset langetamata või teenindustaseme tõstmine kulusid suurendamata ning täiendava kasu toomine kliendile. Klienditeeninduse 4 tasandit: Põhiteenuse pakkumine põhjendatud hinna ja muutumatu kvaliteediga Tarnijate ja klientide koostöö info jaotamisel koostöö viimistlemiseks Teenuste valikuline parendamine ja uute teenuste kasutuselevõtmine koostöö tugevdamiseks ning laiendamiseks Uute võimaluste otsimine klientide rahulolu suurendamiseks ja konkurentsivõime tõstmiseks. Lühem tellimustsükkel ja paindlikkus reageerimisel parandab kliendi toimingute efektiivsust ja vähendab varude hoidmise kulusid, mis kokkuvõttes tähendab väiksemat hinda tarbijale.
Ostude ajastamine – ostan õigel ajal kauba sisse. 4. Tarnija valimine – kvaliteet , hind 5. Pakendamine ja markeerimine 6. Tootmisjäätmete ja praagi töötlemine Ladustamine – toimub enne ja pärast tootmist. 1. asukoht 2. hoiustamise süsteemid 3. laovarude suuruse analüüs 4. laos toimuvad protsessid Transport – tarneahela peamine, siduv lüli mis annab materjalidele ehk toodetele ruumilise kättesaadavuse kasutades sobivaimat veotehnoloogiat. 5. Hanke, tootmis –ja jaotuslogistika Hankelogistika ülesanded – kauba nõudluse prognoos, materjalidega seotud nõuete väljaselgitamine, hanketüübi määramine, turu analüüs, firmale vajalike materjalide võimalike allikate esialgne hindamine, tarnijate lõplik hindamine. Tootmislogistika ülesanded – ressursside ja tootmisprotsesside optimeerimine, ebaratsionaalsuse, vigade, varude ja praagi vähendamine, efektiivsuse ja tootlikkuse
laos. Pakenditele, pakkimisele ja pakendamise tehnoloogiatele ning automaatsele tuvastamisele on pühendatud järgmised kaks peatükki. Edasi leiavad käsitlemist valdkonnad, millest algab logistika ja tarneahela juhtimine. Nendeks on varude haldamine ja ostutegevus. Klienditeeninduse kvaliteet logistikas on määrava tähtsusega ja see mõjutab konkurentsi pingestudes üha enam klientide arvu ning ettevõtte majandustegevuse tulemuslikkust – sellest on pikemalt juttu kuueteistkümnendas peatükis. Kuluarvestus on oluline
1986 – rahuldada klient; 1991 – süsteemse tulemuse saavutamine ja optimeerida tegevusi; 1998 USA – osa tarneahela juhtimisest; 1998 UK – tellimuse täitmise protsess ja aja optimeerimine -- Tarneahel – e logistiline võrgustik on toote/teenuse tarnijalt kliendile liikumisel kaasatud org, inimeste, tehnoloogiate, tegevuste, info jne süsteem. Tarneahel on vaadeldav kahel tasandil: 1. kui individuaalne organisatsiooni vaatepunkt ehk ettevõttesiseste tegevuste ning tarnijate ja klientide võrgustik KA logistikaahel 2. kui tervik tasand e algtarnijast lõpptarbijani KS laiendatud tarneahel -> tarneahela juhtimine Liikudes mööda tarneahelat -> *Hankelogistika (tooraine omandamine ja õiges koguses õigesse kohale toimetamine), *Materjalilogistika (tootmisprotsessi haldamine) ja *Jaotuslogistika (valmistoode kliendini) <- 2 esimest uue tehno tõttu palju põimunud -- Areng: 50ndad – ei kavandatud süsteeme; 60ndad – töö tõhustamine süsteemide
............................................................................ 37 80.LOETLE VARUDE TÜÜPE TEKKEPÕHJUSE JÄRGI (VÄHEMALT 5)?.........37 81.VARUDE HOIDMISE MOTIVATSIOON................................................ 37 82.VARUDE LIIGID TEKKE JA FUNKTSIOONI JÄRGI:................................ 38 83.MIS ON VARUDE RINGLEMISSAGEDUS, KUIDAS SEDA LEIDA?...........39 84.MIS ON VARUDE PIISAVUS, KUIDAS SEDA LEIDA?............................ 39 85.MILLEGA TEGELEB VARUDE HALDAMINE?....................................... 39 86.VARUDE JUHTIMISE EESMÄRGID:.................................................... 39 87.MILLE POOLEST ERINEVAD ÜKSTEISEST TELLIMISPUNKTI JA TELLIMISPERIOODI SÜSTEEM?............................................................ 39 88.MIS ON TELLIMISPUNKT (ROP)?..................................................... 40 89.AJALISE PLANEERIMISE SÜSTEEM:................................................. 40 90.INVENTEERIMINE.............................
logistiliste tegevuste paremale ja kõrgetasemelisemale planeerimisele. • Kogukulude ja suboptimeerimise vältimise kontseptsioon: logistika osakulud on enamasti pöördvõrdelises seoses. • Kogukulu= veokulu+ laokulu+ varude kulu+ pakkimise kulu +… • Lennutransport on kallim kui maanteevedu, ent kiirus võimaldab säästa varude koguses • Kogu protsessi terviklik käsitlus võtab aega, vaheetapis kaks poolt: Ostmine ja materjalide haldamine Füüsilise jaotuse juhtimine Selles etapis kasutatakse tõmbamise põhimõtet (pull) • Tarneahelat juhib lõpptarbija nõudlus • Kiire, paindlik reageerimine muutuvale nõudlusele • Laovarude optimeerimine üle tarneahela • Sageli tihedam transport ja väiksemad kogused • Võtmefaktoriks on läbimisaeg (teoreetiline aeg, mis kuluks tarneahelas, kui kauba varud oleksid minimaalsed)
logistiliste tegevuste paremale ja kõrgetasemelisemale planeerimisele. · Kogukulude ja suboptimeerimise vältimise kontseptsioon: logistika osakulud on enamasti pöördvõrdelises seoses. · Kogukulu= veokulu+ laokulu+ varude kulu+ pakkimise kulu +... · Lennutransport on kallim kui maanteevedu, ent kiirus võimaldab säästa varude koguses · Kogu protsessi terviklik käsitlus võtab aega, vaheetapis kaks poolt: Ostmine ja materjalide haldamine Füüsilise jaotuse juhtimine Selles etapis kasutatakse tõmbamise põhimõtet (pull) · Tarneahelat juhib lõpptarbija nõudlus · Kiire, paindlik reageerimine muutuvale nõudlusele · Laovarude optimeerimine üle tarneahela · Sageli tihedam transport ja väiksemad kogused · Võtmefaktoriks on läbimisaeg (teoreetiline aeg, mis kuluks tarneahelas, kui kauba varud oleksid minimaalsed) Tarneahela integratsiooni etapp
Mida parem on voog, seda vähem on seisakuid ning seda vähem on varude kuhjumist. Materjalid ja valmistooted jõuavad kohale õigel ajal ja järjestuses just sinna kus neid vajatakse. Hea infovoo tagajärjeks on läbipaistvam tarneaeg. Tellimistsükkel: tellimuse esitamine tellimuse töötlemine saadetise ettevalmistamine lähetamine. Logistika osistegevused · Prognoosimine: nõudluse kvantitatiivne ja kvalitatiivsete trendide ettenägemine · Hankimine, ostmine: kaubavoogu algatav tegevus, leitakse sobilikud tarnijad, lepitakse kokku ostu- ja tarnetingimused, saadetakse tellimus, korraldatakse tarne, kindlustus, tasumine ... · Sisenev transport: transpordiviisi, vedaja ja marsruudi valik, turvalisuse ja õigeaegsuse tagamine ... · Sissevõtt lattu: kauba ja paberite kontroll, mahalaadimine, registreerimine, sorteerimine · Ladustamine: paigutamine, vajalike tingimuste (nt külmutatud toit,
… ressursside ajaline positsioneerimine või kogu tarneahela strateegiline juhtimine. Tarneahel on jada üksteisele järgnevaid tegevusi mille eesmärgiks on kliendi rahuldamine. 2) Logistika jaotub: lk 18-19 hankelogistika - tooraine ja pooltoodete laia valiku omandamine ning toimetamine tootmis- või töötlemispaika õiges koguses, õigel ajal ja vastuvõetava hinna eest. materjalilogistika - tooraine ja pooltootevoogude haldamine tootmis- ja töötlemisprotsessi käigus. jaotuslogistika - valmistoodete toimetamine klientideni neile sobival ajal ja moel. 3) Logistika tekkimise ja arengu tegurid (loengumaterjalidest) Geograafilised erinevused – Kas on merepiir ja kas on sadam. (meretransport annab logistiliselt 1/3 suurima eelise konkureerivate riikide ees). Milline on maa – kas on tasane või mäed. Spetsialiseerumine Tehnoloogia areng
2.) Tuleb rõhutada ning töös järgida kummagi poole ühiseid huvisid. 3.) Tuleb tutvustada tarnijale oma eesmärke ja ülesandeid ning olla kursis tema äri- operatsioonidega. 4.) Tuleb täita endale võetud kohustusi. 5.) Hoida võimaluse korral stabiilseid kontakte ärisfääris. 17. Millised on hanketuru-uuringu etapid? 1.) Turu hetkeseisu analüüs. 2.) Turu konjuktuuri muutumise dünaamika. 3.) Turu muutumise prognoos. 18. Millal toimub hanketuru uuring? Mis on tarnijate ülesanne sel perioodil? Hanke- ja ostuturu uuring toimub paralleelselt uue toodangu väljatöötamisega. Tarnijate otsene ülesanne on koguda informatsiooni: 1.) Hindade kohta. 2.) Saadetiste võimalike tähtaegade kohta. 3.) Transpordikulude ja nende optimaalse seostatuse kohta hindade ja täht- aegadega. 19. Millised abinõud seatakse esiplaanile tarnijate materjalide ja komplekteeritavate detailide kvaliteedi hindamisel? 1
2.) Tuleb rõhutada ning töös järgida kummagi poole ühiseid huvisid. 3.) Tuleb tutvustada tarnijale oma eesmärke ja ülesandeid ning olla kursis tema äri- operatsioonidega. 4.) Tuleb täita endale võetud kohustusi. 5.) Hoida võimaluse korral stabiilseid kontakte ärisfääris. 17. Millised on hanketuru-uuringu etapid? 1.) Turu hetkeseisu analüüs. 2.) Turu konjuktuuri muutumise dünaamika. 3.) Turu muutumise prognoos. 18. Millal toimub hanketuru uuring? Mis on tarnijate ülesanne sel perioodil? Hanke- ja ostuturu uuring toimub paralleelselt uue toodangu väljatöötamisega. Tarnijate otsene ülesanne on koguda informatsiooni: 1.) Hindade kohta. 2.) Saadetiste võimalike tähtaegade kohta. 3.) Transpordikulude ja nende optimaalse seostatuse kohta hindade ja täht- aegadega. 19. Millised abinõud seatakse esiplaanile tarnijate materjalide ja komplekteeritavate detailide kvaliteedi hindamisel? 1
Liikumises olevaid materjale ja kaupu nimetatakse logistikas voogudeks, seisvaid aga varudeks. Õige varu aitab hoida tarneahela efektiivses toimimises. Logistika tegeleb transporti, laomajanduse, varude hoiustamise, info töötlemise, juhtimise, pakkimise, korje, kaupade laialijagamise ning kontrollimisega. Logistika pärineb olemuselt sõjaväest, mis on aja jooksul edasi arendatud. Sõjaväes kulub logistika alla ehitiste projekteerimine, ehitustegevus, kinnisvara haldamine ja terviskaitsealane teenindamine. Äritegevuses on lubatud suuremad varud , kui hetkel tarvis, aga sõjaväes peetakse liiga suuri varusid niisama ebasobivaks, kui liiga väikseid varusid. Sõjaväes on logistiliste teenuste osutamisega ametis on väga palju inimesi ja liiga suurte varude puhul on hõivatud palju inimesi ja tehnikat, mida oleks võimalik kuskil mujal paremini ära kasutada. Referaadi eesmärk on anda ülevaate varude tüübidest, juhtimisest, varude seotud kuludest,
mitte tekkimist logistilisel teenindamisel. Seda ei saa kasutada tarneahela juhtimise kõrgematel tasanditel. Kahjujuhtumite ja reklamatsioonide arv jälgitaval perioodil on sarnane mõõdik tarnevõimega. See kajastab pakkimise, kauba käsitlemise ja vedamise probleeme, millel pole seost tarneahela toimimise täiustamisega. Samuti pole tegemist mõõdikuga, mida saaks kasutada üle kogu tarneahela. Perfektne tarne on kombinatsioon järgmistest mõõdikutest : · koguseliselt täielikult täidetud ja üle antud · õigeaegselt tarnitud · korrektsete dokumentatsiooniga tarnitud · kokkulepitud tingimustel, vigastamata tarnitud (kahjustumata, kaotsi minemata, klient ei ole vastuvõtust keeldunud jne) Mõõdikut saab kasutada nii ettevõtte tulemuslikkuse hindamiseks kliendi tellimuste täitmisel kui ka tarnija hindamiseks ostutellimuste täitmisel
Kui klinent esitab tellimuse,koostatakse lõpptööde tellimuse alusel.tellija võib klientidele pakkuda võimalust valida talle sobiva konfiguratsiooniga tooteid. Väiksemad laokulud võrreldes lattu tootmisega, võrreldes tellimuse alusel tootmisega on tarneaeg väiksem. · Tellimuse alusel projekteerimine-tarnijatel on võimalus klientide soovil tooteid projekteerida, tootjal peab olema hea inseneri võimekus, info liikumine, projekti liikumine. Eeliseks on klientide põhine käsitlus, tarne aeg,kulude kontroll, kalkulatsiooni täpsus. · lattutootmine (MTS)-aluseks on klientidelt saadud prognoos(lükkemeetod) +-tooted saadaval,ei esine suuri kõikumisi tarnetes,tootmise planeerimine on lihtne _-raske prognooside kasutamine,lao väärtuste suurenemine mõjub negatiivselt 1 ettevõtte rahavoole (tüüptooted:kemikaalid,toiduained,ravimid,detailid) tõuke (suured lao varud,pooltoodangu varud,tarneaeg ei ole kooskõlas ootustega,eba selge nõudlus)- ja
6)tagastused Logistika on : 1)mõttelaad, kompetentsus ja tegutsemisviis konkurentsivõime tõstmiseks 2)strateegia parema koha saavutamiseks turul 3)eelmainitud tegevusvaldkondade ühteliitmine 4)protsess, mis seob tarneketi osalised integreeritud tegevuseks Logistika osategevused 1) Nõudluse prognoosimine 2) Hankimine/ostmine – ettevõtte jaoks saab sissetulev kaubavoog alguse tellimusega tarnijale. Ostutegevuse alla kuulub tarnijate leidmine, tingimuste kokkulepe, kindlustamine ja tasumine. 3) Sisenev transport – transpordiviisi, vedaja ja marsruudi valik, turvalisuse ja õigeaegsuse tagamine. 4) Kauba vastuvõtt – kauba ja paberite kontroll, mahalaadimine, registreerimine. 5) Ladustamine – paigutamine, vajalike tingimuste (nt külmutatud toit, kemikaalid) tagamine 6) Laovarude juhtimine – määratakse, mida ja kui palju laos hoida, samuti tellimuste
Klienditeenindus kui logistika oluline protsess LH5 Klienditeenindus logistikas on laotöötoimingud, kogu klienditeeninduse protsess. Kogu süsteem peab toimuma kliendi heaks. Klienditeenindus kui juhtimist vajav süsteem. MIDA klienditeenindus logistikas tähendab? Kogu protsess tellimuse edastamisest kuni kohaletoimetamiseni kliendile.. 1. Mille poolest erineb klient „edasimüüja“ kliendist „tarbija“? Edasimüüja on oma tarnija jaoks klient (äriklient), kes ostab kaupu eesmärgil teenida neid edasi müües või tooteid valmistades äritulu, tarbija aga eraisik või ettevõte, kes soetab tooteid selleks, et rahuldada nende kasutamisega oma soove ja/või vajadusi. 2. Missugune kliendi kategooria on tarnijale üldjuhul olulisem, kas klient „edasimüüja“ või klient „tarbija“? Klient „edasimüüja“. 3. Millised peaksid olema tootmisettevõtte, hulgifirma ja jaekaubandusettevõtte klienditeeninduse peamised eesmärgid
Ladustamine on vajalik majandulikult optimaalsete tellimuskoguste moodustamiseks. Veokogused on määratletud kasutatava pakke ladustamis ja transporditehnoloogiaga. Veoühikud on näiteks kaubakast, kaubaalus, konteiner, haagis, vagun jne. Euroalus = 0,8m * 1,2m · asukoht arvestada tuleb toorme ja tööjõu paiknemise kulu, tarnijate paiknemise, sadamate ja muude transpordi infrastruktuuri olemasolu, riigi majandus ja maksupoliitikaga. · hoiustamine seisneb toormaterjali või toodete ladustamises, mis koosneb mitmest osa tegevusest. Lao planeerimine, sisseseade funktsionaalsus, töötajad, laotehnika, tarkvara. · laovarude suuruse analüüs tehnoloogiliselt piisava ja majanduslikult optimaalse laovaru
Ka linnade areng on seotud logistikaga. Asulad rajati heade ühendusteede lähedusse, sageli merre voolavate jõgede suudmesse. *Ökoloogia probleemid ja keskkonnakaitse. Sünnitas mõiste ,,korje", mis võeti aksutusele logistikas. Korje on pakendimaterjalide ja jäätmete organiseeritud kogumine ja käitlemine ning materjalide ringlussevõtt. Korjesse kuuluvad ka keskkonna saastumise probleemid. 14. Iseloomustage jaotuskeskset arengufaasi. Jaotuskeskne arenguetapp: HANKIMINE TOOTMINE JAOTUS. Sel arenguetapil keskenduti firmast väljuvale poolele ja pöörati tähelepanu turundusele, mille tähtsaks osaks loeti jaotust. Sel ajal hakati tähelepanu pöörama ka klienditeenindusele, hankeaja pikkusele ning ladudevõrgu arendamisele. Laos pidi kõiki tooteid olema piisavalt ja ladu kliendile võimalikult lähedal. Elati lattu tootmise aega. Jaotusfirmade turundusstrateegiad loodi lükkamise põhimõttel
omandamine ning tootmis(töötlemis)paika toimetamine õiges koguses, õigel ajal ning vastuvõetava hinna eest; Materjalilogistika (materials management) ülesandeks on tooraine- ja pooltoodete voogudejuhtim--m--eto--otmis(täötlemis)protsessi käigus; Jaotuslogistika (physical distribution) eesmärgiks on toimetada lõpptoode lõpptarbijani neid rahüldaval moel ja-ajal - - Tänapäeval on hanke ja materjalilogistika nii tugevasti omavahel integreerunud (seoses JIT ja järjest integreeritumate IT süsteemidega), et hanke ja materjalilogistikat võib vaadelda omaette terviku e. hankelogistikana. Hankelogistikaga seotud kulud moodustavad 1,5-9% kauba mühinnast, jaotuslogistikaga seotud kulud 3-24%, seega 2-3 korda rohkem. Tavaliselt moodustavad logistilised kulud 7-20% toote müügihinnast. Väga sageli kasutatakse inglise keeles hanke ja jaotuslogistika asemel lihtsalt
regioonis)=SS*nDC 5. Logistika eeldab süsteemset lähenemist, tegevuste integreerimist ühtseks süsteemiks, et leida kompromissid, mis garanteeriksid maksimaalse logistilise koguefektiivsuse, mitte aga maksimaalse efektiivsuse madalamal tasandil. Integreeritus võimaldab siduda ettevõtte erinevate allüksuste sageli üksteisele vastukäivad eesmärgid. 6. EVA ehk majanduslik lisaväärtus on vahe summa vahel, mida klient on nõus maksma ja ettevõtte poolt kauba tootmiseks tehtud kulude vahel. See on majanduslikult mõõdetav: Käive-tegevuskulud-kapitalikulud=EVA. Võimaldab mõõta ettevõtte poolt lisandunud väärtust ajaperioodi jooksul. 7. 5 ettevõtte logistilist tegevust: transport, ladustamine, hanked, materjali käsitlemine, infovahetus, klienditeenindus, pakkimine, müügijärgne tegevus 8. Et suurendada ettevõtte majanduslikku lisandväärtust, peab ettevõtte juhtkond teenima
lahtipakkimist, hoiuühikute koostamist ning hoiukohtadele paigutamist. Väljuv logistika (outbound logistics) hõlmab sellised laotoimingud, nagu tellimuste komplekteerimine väljastamiseks, väljastamisega seotud lisaväärtusteenused, pakkimine, väljastamine või lähetamine, transport ja jaotus. 7. Nimetada logistika funktsionaalsed valdkonnad. • transport (raudtee-, maantee-, vee-, õhu- ja kombineeritud transport) • kaupade käitlemine • varude juhtimine • hankimine ja ostmine • pakendamine 8. Nimetada logistika funktsiooniülesed valdkonnad. • tootmislogistika • jaotuslogistika (laondus, varude juhtimine, klienditeenindus, veondus) • kaubavedu koos lisateenustega (veokorraldus, ekspedeerimine) • logistika klienditeenindus • logistika juhtimine (administreerimine) • tarnete juhtimine • ostujuhtimine • tarneahela juhtimine • tagastuslogistika • humanitaarlogistika 9
Kuidas toimib logistika? Logistika on tarneahela protsessi osa, kus osategevuste efektiivne planeerimine, elluviimine ja kontroll hõlmab toodete liikumist ja ladustamist ning sellega seotud teenuste ja teabevoogude juhtimist tarnepunktist lõpptarbijani täimaks klientide nõudmisi. Logistika ülesanne on toimetada toorained, materjalid ja valmistooted soovitud kohta, õigel ajal soovitud koguses. Tarne tuleb teha klientidele kooskõlas ettevõtte pakutava teenindus- tasemega viisil, et tarnijaettevõtte majandustegevuse tulemus oleks võimalikult hea. Seejuures tuleb looduskeskkonda võimalikult vähe koormata. Logistikat tuleb käsitleda ja uurida kui terviklikku protsessi, mille abil püütakse suurendada nii ettevõtte (tarneahela lüli) kui ka kogu tarneahela konkurentsivõimelisust. Kuna logistika peamine eesmärk lähtub vajadusest teenindada turul tarbijat ja pakkuda
5. Teenuste haldus: juurdepääsude haldus, kasutajatugi 1 6. Teenuste haldus: rakenduste haldus, IT halduse juhtimine 1 7. Teenuste haldus: IT infrastruktuuri haldus 1 8. Teenuste kavandamine: teenustasemete haldus, teenuste kata- loogi haldus 1 9. Teenuste kavandamine: käideldavuse haldus, mahuhaldus 1 10. Teenuste kavandamine: IT teenuste talitluspidevuse haldus, tarnijate haldus 1 11. Teenuste üleminek: vara- ja konfiguratsioonihaldus, ülemineku planeerimine ja tugi 1 3 Guido Leibur Harjutustunnid (16 t) + iseseisev töö (60 t) Kursuse struktuur 2 Loengud (32 t): 12. Teenuste üleminek: muudatusehaldus, reliisi- ja paigaldamise
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
