Oskar Loorits Eesti rahvausundi maailmavaade Konspekt Raivo Kaer, TLÜ 2009 1. Elujõud. Kujutletakse kehas liikuvat ja toimivat konkreetset olendit elujõudu. Juba uurali-ajastu käsitlus, u 4000e.Kr - vägi, vaim, inimese teine "mina". Inimese teisik saadab teda varju kujul. Volgaajast põrineb mõiste hing - hingamise-kujutelm. Kõik elab, kõik on hingestatud. Hingejõud võib kanduda ühest kehast teise, ühelt kehalt teisele. Eriliste võimetega on nõid, teadja, tundja. Maaigilised taigud, nõidumise
hinge teadmatust hädaohust. Näkku sülgamine võib olla aga väga suur heategu, kui selle kaudu tahetakse teist oma hingejõuga aidata, võib olla aga kardetav, kui sellega teist tahetakse oma võimusesse võtta. Sageli käsitletakse sülge ebausutoimingus ka lihtsalt puhastusvahendina. Nagu sülg niisama higi sisaldab elujõudu ja on sellisena nõidumis ja arstimisvahendiks, isegi riided, kuhu higi on imbunud, eriti näit. Higilapp, millega pühitakse surnut. Elundhingekujutelm teeb meile mõistetavaks erilise hoolekande äralõigatud ja väljakukkunud hammaste ette: nende kaudu inimene võib langeda hädaohtu, kui need satuvad vaenlike jõudude võimsusse. Neid hoitakse sellepärast hoolega alal ja võetakse haudagi kaasa, sest need on nii püsivad, et kui kõik muu mädaneb ja hävib, siis nendes ikkagi veel hing võib edasi elada. Ja kristlikus miljöös tehakse
..ohverdataksegi ka elundeid. Lihas on kätes rohkem väge kui nt kannikalihastes, sest käsi on liikuvam) -juuksed(skalbijaht, juuste lõikamine kui väe vähendamine, skalbi eemaldamine kui alandamine) -habe(habemeta mees on poisike) -silmad -pea -suguelundid(viljakus, kurja needuse tõrje) -veri (vere asendusained- lepapuna) -eritised -luud ->hambad->säilivus -küüned (kurat kogub inimese küüsi et teha kübarat) Preamanism - väekas laip, elava surnu teooria. Tekitab inimestes hirmu, mis omakorda põhjustab nn. surnutõrje (pea mahalöömine, vai läbi südame , koopasse sulgemine jne.) Hauda maeti inimene koos tema väega. Animatistlikud riitused: 1. Lihasöömine- liha kas toores või keedetud, mitte küpsetatud, ei mingeid maitseaineid. (hiljem, väelooma söömine, vein ja leib vein kui veri, leib kui liha) 2. Raviriitused- väge on kas liiga palju või liiga palju
vanavanemate nimesid) 5) rituaalsed suhtlemised elavate ja surnute vahel 2.nov. hingedepäeval kojukutsumine, surnute haual söömine 6) loodeti esivanemate abile kriitilistes olukordades 4. Suhted esivanematega ajalooline dünaamika 1) animatism kujutlus elavast laibast. Surnuid kardeti, sellest tulenes ka soov neid tõrjuda, et takistada neid elavate juurde tagasi tulemast (näiteks luude murdmine laibal, laiba kinnisidumine). Surnut ei peeta enam inimeseks, ta on keegi teine, võõras. 2) animism ühelt poolt hirm, teiselt poolt tekkis kujutlus sellest, et elavad ja surnud moodustavad sümbioosi. Positiivne suhtumine surnutesse (hoolitsus surnute eest, sõbralik suhe surnutesse). Ühelt poolt usutakse surnut edasi elavat hauas, teisalt usutakse surnu viibimist vabahingena kas elavatega samas ilmas, Toonelas või Manalas. Viljakus on seotud surnutega (nii inimese, looma kui ka põllukultuuride oma)
väga palju. Arvatakse, et enamikele sai osaks teistsugune saatus, näiteks riputati nad puude otsa või jäeti metsa maapinnale. Neoliitikumist ehk nooremast kiviasjast on tõendeid, et surnute matmine toimus vahetult asulaisse. Selliseid matusepaiku on teada viiest tolleaegsest asulakohast: Narva-Riigiküla I ja ja III asulast, Valmast Võrtsjärve läänerannikul, Tamulast Võrus ja Naakamäelt Saaremaal. Erilise tähtsusega oli koht, kuhu surnu laip või tuhk asetati – seda kohta nimetati pühaks paigaks ja seda ei tohtinud rikkuda ega reostada. Selliseks paigaks oli tavaliselt isoleeritud metsatukk, hiis või kivivared, kangrud. Rahva kiindumus oma pühadesse matmispaikadesse oli väga tugev ning ristikirikul kulus kaua aega selleks, et veenda inimesi surnuid surnuaedadesse matma. Ajaliselt vanimad on kivikirstkalmed. Nende kiviringiga piiratud ja kividega täidetud
Praegu veel käiakse haudu hooldamas ja küünlaid süütamas kuid noorte seas on see kujunenud kohustuseks. Nt, paljudes kohtades Euroopas ja USAs on haudade hooldamine kellegi palgatöö. 6. Surnutele omistatavad funktsioonid nn esivanematekultuse perioodil Surnutega seostati vilja- ja karjaõnne, inimeste sigivust, haigusi, õnnetusi, õigluse jaluleseadmist, haiguste ravi, moraali jne. Sellel perioodil usuti, et surnute hinged ohustavad paljusid objekte (müüriti näiteks kiriku seina sisse inimesi jne). Halbadel aegadel loodeti surnute abile. Surnuid kardeti ja austati. Külastati erinevatel aegadel matmispaiku ja käidi haudasid hooldamas. Lähedus esivanematega väljendus ka selles, et lapsed jätkasid oma esivanemate elutööd. 7. Suhted inimeste vahel, kaubaliste ja mittekaubaliste suhete olulisemad indikaatortunnused
määratlus nende taustal Animatism: vägi on ebaisikuline. Palju väge on kõrgel ja madalal. Suur vägi on metsas – kivi, lohk, küngas, suurim puu. Igal puul on vägi, pole elusaid ega surnud asju. Palju väge on luudes, juustes, küüntes..vähe väge lihastes. Inimestel puudub hing. Niikaua kuni luustik on säilinud, võib inimene surnust üles tõusta. Suhe surnutesse on kartev ja seepärast luustik põletatakse. Et surnu üles ei tõuseks – seoti laip kinni, murti jäsemed või selgroog, suleti koobas, surnu torgati vaiaga läbi, maeti sügavamale.. Looma luusid süües ei murta, need viiakse metsa tagasi, kus neist uued loomad tekivad. Animism = esivanemate kultusaeg. usk hingedesse, haldajad, eestlastel emad-isad. Oruvaim, kivivaim. Tekivad iskustatud vaimolevused. Toimus mina-teadvuse moodustumine. Usuti, et inimesel on erinevad hinged: 1) kehahing – keha juures: hingushing, leil, toss 2)
Tänu meie kliimale oli aastaaegade vaheldumine üks tähtsamaid tegureid usundite kujunemisel ja seotud pühadekombestiku tekkega. Meie vanimad pühad on suvisted ja talvisted, suvise ja talvise pööripäeva ümber kulmineeruv valguse ja soojuse, pimeduse ja külma aeg. Talves ei kujutletud siiski surma, vaid hoopis suvise sünni ooteaega. Maa ei sure talvel, vaid kannab endas sügisel sellesse pudenenud seemet, et kevadel sündida. Maas kätkeb see salapärane elujõud, mis läbib kogu loodust ja seda elujõudu nimetati "väeks". Maa väe ja sünnitava ema seos oli meie esivanemate teadvuses lahutamatu: mida oleme pärinud emalt, seda oleme saanud oma maalt ja see seobki meid kodumaaga. Elu- ja tööprotsessi on reguleeritud kuu faaside järgi: kui noorkuu kasvab täiskuuks, siis sigineb, kasvab ja küpseb kõik ka looduses; kui kuu kahaneb vanaks ja kustub, siis kahaneb ja kustub ka looduse elujõud. Selle teadmise põhjal alustati või lõpetati töid ning
See aeg lõppeb kukelauluga. Ööpäeva sees on veel üks tähtis aeg ning selleks on keskpäev. See küll kajastub küll vähem, kuid siiski. Täpselt keskpäeval ei soovitata kuskile minna, muidu ei lähe asjad hästi. Maailm ja loodus Valge ja pimeduse vaheldumine, elu käib pimeda ja valge rütmis. Pime on ebamäärane, on seotud loodusega, seotud teatud ebakindlusega. Pimedal ajal on parem olla kodus, kui kuskil väljas metsas või surnuaias kalmete lähedal viibida. Taevas kui hingesatud olend / jumalus, kuid see teadmine on kuidagi varjatud. Eelkristlik: taevas kui taevane üliolend, muistne looja, kellega inimesel puudub side. Deus otiosus – puhkav jumal, kõrvalejäänud jumal, ei sekku inimeste ellu, vaatab ja jälgib. Eestis on äikesejumala nime all tuntud Uku. Äike, pikne Arvatakse, et kõu on püha seepärast, et ta toob vihma esile. 1428: Pikne on jumal 1597:Talupojad usuvad, et pikne on jumala kõige kõrgem teener, kui teda ei teenida,
6 - Palju materjali võib saada 19.sajandi II poolel ja 20.sajandi algul kogutud rahvaluulest ja pärimustest, aga see võib olla teisenenud ja on omandanud kristlikke lisandusi. - Arheoloogiline materjal uskumuste kohta on napp ja raskesti tõlgendatav. · Muinasusundi põhimõisted: · VÄGI- elujõud, karisma; pole samastatav füüsilise jõuga (samas, kellel on palju väge, see võib ka tugev olla). Väge leidus- inimestes, elusolendites, teatud piirkondades, ja objektides, taevas jne. Kõigil pole väge ühepalju (täiskasvanul rohkem kui lapsel; mehel rohkem kui naisel). · Elusolendil leidus väge kõige rohkem: - veres (joodi selliste loomade verd, kelle elujõudu taheti või on
RELIGIOONITEADUSE ALAHARUD: I Religiooniajalugu aluseks on võetud kirjalikud dokumendid, tekstid, ürikud, mille abil püütakse elgitada usundi kronoloogiat, ajaloolist algupära ja arenguetappe. II Usundifenomeloogia e. võrdlev usundiõpetus võrdlev õpetus religioossetest ettekujutlustest ja väljendusvormidest. Materjal on võeetud religiooniajaloost. III Usundipsühholoogia Siin võib eristada individuaal- ja sotsiaalpsühholoogilist aspekti. Esimene jälgib uskliku inimese hingeelu, usulisi elamusi ja nende tekkimist. Huvitavaks objektiks on usuelu juhid (prohvetid). Sotsiaalpsühholoogiliselt võib vaadata nt. usukogukonna mõju indiviidile, juhtide mõju kogukonnale jne. IV Usundisotsioloogia Uurib usundikogukondade (konfessioonide) ja ilmalike(profaansete) kogukondade vastastikust mõju, konfessioonidesuhet riigiga, suhteid perekonnaga jne. RELIGIOONIDE LIIGITUS I Tekkeprotsessil põhinev liigitus 1. Etnilised e. rahvuslikud usundid esinevad oma ke
.......................................................5lk 2 Eesti mütoloogia Eesti mütoloogia on eesti rahvapärimuses sisalduv müütide ja nende elementide kompleks. Mütoloogiast on üsna vähe andmeid, kuna eesti rahvapärimust hakati rohkem uurima ja koguma alles 19. sajandil. Meie mütoloogias on mitme eri nimetusega hingeloomi, keda usuti inimese sees elavat. Arvati, et surnud ja ka elavate inimeste hinged esinevad loomade või lindudena. Räägitakse ka, et hingeloomi ehk ämblikke, sipelgaid, liblikaid ei tohi tappa, sest sellega tapetakse inimhingi. Täide, sitikate, madude ja kilkide, aga ka hiirte, muttide, konnade või nahkhiirte allaneelamine, vere joomine, kõrvetamine ja tuha söömine oli vanal ajal mõjuvaks peetud arstimis- ja nõidumisvahend. Loomakujuga seostati ka katku. Arvati, et linnud olevat surnutega tihedas seoses ning neist ennustati õnnetusi või surma
perioodil, mis algab pärast mihklipäeva. On ka arvamusi, et hingedeaeg eelnes vahetult jõuludele või paiknes novembris. Hingedeaja sisse on kuulunud kindlasti hingedepäev. Hingedeajal (neljapäeva õhtuti) oodati hingesid koju. Sel puhul kaeti neile tuppa, sauna või toapealsele laud, mille äärde kutsusid peremees ja perenaine hingi nimepidi toitu maitsma. Neil paluti kaitsta põldu ja karja. Hingedeaja lõpul tänati ja saadeti hinged taas ära. Hingedeajal oli keelatud müra tegemine, naljatamine, naermine, kisamine, kärarikkad tööd nagu puude lõhkumine. Samuti olid keelatud villa ja lõngaga seotud tööd. Hingedeaja ilmad arvati olevat pimedad, udused ja sumedad. Jaguaeg Umbes 1. novembrist mardipäevani kestnud periood, mida tähistati põhjarannikul Jõelähtmest Jõhvini. Jaguajal oodati hingi koju ja kostitati neid. Õhtuti mõistatati ja ei tohtinud kedrata.
proportsioonide muutus jne jne. Välised märgid: - geograafiline eristus - sarved - viljakus - juht - suurus - hääl - vibreerivad helid - liikuvus - anomaalia/värv (sinine, must, kollane - sellised loomad lasti tagasi) - lõhn - haavatavus - juuksed - silmad - pea - suguelundid - veri - eritised - habe - luud (erilisena võiks olla hambad - säilivus) - küüned - väekas laip > hirm > tõrje - elav surnu viljakus - Freia maagiline - Odin sõjaline - Thor; Thorsday lepp - punane (lepatriinu, lepa punane koorealune) Riitused: 1) lihasöömine 2) raviriitused
Spiritismi pooldajatel pole oma piiblit, kuid neil on spiritismiõpetus, mille on automaatkirjutusmeetodil üles tähendanud vaimulik William Staneton Moses. Kokkuvõttes tunnistavad spiritistid, et maailm koosneb seitsmest eksisteerimise tasandist, millest füüsiline olemine on kõige madalam. Pärast surma satub enamik hingi esimesele tasandile, mida tuntakse kui Suveriiki. Seal meenutab kõik maist eksisteerimist, aga kannatused puuduvad. Edasi võivad hinged kanduda ka kõrgematele tasanditele. Need, kes jõuavad "seitsmendasse taevasse", elavad koos Jumalaga. Suurem osa spiritismiõpetusi järgib seitset põhimõtet: 1. Jumal on kõigi isa. 2. Inimene on inimesele vend. 3. Inimese hing ühineb vaimude ja inglite riigiga. 4. Inimhinge elu on lõputu. 5. Inimene kannab oma tegude eest vastutust. 6. Kõikide headele ja halbadele tegudele, mis Maa peal korda on saadetud, järgneb tasu või karistus. 7
enne mardipäeva, mõnikord aga juba perioodil, mis algab pärast mihklipäeva. On ka arvamusi, et hingedeaeg eelnes vahetult jõuludele või paiknes novembris. Hingedeaja sisse on kuulunud kindlasti hingedepäev. Hingedeajal (neljapäeva õhtuti) oodati hingesid koju. Sel puhul kaeti neile tuppa, sauna või toapealsele laud, mille äärde kutsusid peremees ja perenaine hingi nimepidi toitu maitsma. Neil paluti kaitsta põldu ja karja. Hingedeaja lõpul tänati ja saadeti hinged taas ära. Hingedeajal oli keelatud müra tegemine, naljatamine, naermine, kisamine, kärarikkad tööd nagu puude lõhkumine. Samuti olid keelatud villa ja lõngaga seotud tööd. Hingedeaja ilmad arvati olevat pimedad, udused ja sumedad. Jaguaeg Umbes 1. novembrist mardipäevani kestnud periood, mida tähistati põhjarannikul Jõelähtmest Jõhvini. Jaguajal oodati hingi koju ja kostitati neid. Õhtuti mõistatati ja ei tohtinud kedrata
ära. Hing ei sure, ta kestab igavesti. Kui inimese keha sureb, vabaneb hing seostest füüsilise keha ja ümbritseva maailmaga ning alustab teekonda läbi vaimse maailma. hingeteooria esitab hinge arengusüsteemi: vägi ehk elusus, Körperseere - kehahing kui elujõud, mis on seotud vere ja pulsiga, Freiseele-vabahing, mis võib kehast eralduda. Viimane jaguneb irdhingeks - magaja kehast lahkuda ning naasta võiv hing ja siirdhingeks uude kehasse siirduv irdhing.Hingega on seotud inimese pilk, nimi ning teisik.Nii on kirjas nii Vanas Testamendis kui ka Eesti muinasusundis.Paljudes usundites võib hing siirdhingena rännata või ümber sündida.Loodususundeis võib siirdhing muutuda ka loodusvaimuks ehk haldjaks.Rahvauskumustes ilmneb surnuhing aga kummitusena, mardusena või tondina. Egiptuse mütoloogias koosnes inimhing seitsmest osast: ren, sekhem, akh, ba, ka, sheut ja sekhu. Ren tähendas nime,sekhem oli inimese energia, jõud ja valgus.Akh-säraja
keskmisest kiviajast (9000-5000 eKr) noorema pronksiajani (1000-500 eKr). Esimesed kindlad slaavlaste kalmed (Kesk-Podunavja ala) pärinevad alles eelrooma rauaajast (500 eKr- 50 pKr). Põhjalikuma pildi slaavlaste matmiskombestikust annavad Novgorodimaa aladel asuvad matmispaigad, mida dateeritakse aastatesse 6.-10. sajand. 10. sajandini oli slaavlaste matmiskombestikule iseloomulik põletusmatus. Laip põletati hauast eemal asunud üldtuleasemel. Lahkunu tuhk koguti urni ning maeti maha. Urni pandi kõiksugu panuseid, 7 Mägi, Marika. Kivikalmetes kirikaedani. Matmiskombestik muinasaja lõpu ja varakeskaegsel Saaremaal. - SATOR, 2007, nr 6, lk 14- 17 [E-ajakiri] http://haldjas.folklore.ee/rl/pubte/ee/sator/sator6/ , viimati vaadatud 30.05.2008. 8 ,, "- arheoloogiline kultuur, mis oli levinud pronksiajal (1450- 1200 eKr) tänapäeva Ukraina ja Poola aladel.
aga ka pilkupüüdvad motiivid. Märke kasutades oli oluline saavutada kokkulepe looduse kujuteldavate heade või vaenulike jõududega. Kõige püsivamad on olnud inimesele, tema kodule ja lähedastele kaitset lubavad märgid. Veel 19. saj oli üsna tavaline, et märke joonistati või lõigati sisse majaseinale ja uksele aga ka sööginõudele, viljakirstule, leivale ja mujalegi. Risti lõikamine puudesse on tõrjemaagiline toiming: Kui surnut viidi, enne surnuaiale jõudmist esimese metsatuka juures lõigati rist puu peale. Siis surnu ei tulnud koju tagasi. Tuli ainult ristini ja sealt edasi ei saanud. horisontaaljoon staatilisus, pärimuskultuuris tähistab horisontaaljoon maisust, materiaalsust, maad kui alust (baasi), silmapiiri (maa ja taeva kokkupuutepind) kui kättesaamatut sihti, naisalget kui sünnitajat, seost veega. vertikaaljoon taevas, hing, meesalge, aktiivsus, ühtsust, autoriteeti, jõudu, absoluuti,
kadunud. Praegu veel käiakse haudu hooldamas ja küünlaid süütamas kuid noorte seas on see kujunenud kohustuseks. Nt, paljudes kohtades Euroopas ja USAs on haudade hooldamine kellegi palgatöö. 6. Surnutele omistatavad funktsioonid nn esivanematekultuse perioodil Surnutega seostati vilja- ja karjaõnne, inimeste sigivust, haigusi, õnnetusi, õigluse jaluleseadmist, haiguste ravi, moraali jne. Sellel perioodil usuti, et surnute hinged ohustavad paljusid objekte (müüriti näiteks kiriku seina sisse inimesi jne). Halbadel aegadel loodeti surnute abile. Surnuid kardeti ja austati. Külastati erinevatel aegadel matmispaiku ja käidi haudasid hooldamas. Lähedus esivanematega väljendus ka selles, et lapsed jätkasid oma esivanemate elutööd. 7. Suhted inimeste vahel, kaubaliste ja mittekaubaliste suhete olulisemad indikaatortunnused Tänapäeva linnastuvas kultuurkeskkonnas väheneb inimeste seotus teiste inimestega ja
võimalik koguda ja mille abil on võimalik eemale peletada kurja. Samaan spetsialist, kelle peamiseks ülesandeks on tervistamine. Tema eritunnuseks on transs või lovesse laskumine. Nõid inimene, kes kasutab maagilisi vahendeid anti-sotsiaalsetel eesmärkidel. Posija inimene, kes kasutab maagilisi vahendeid teiste inimeste aitamiseks. Hing üleloomulik nähtus, mis elustab inim- või looma keha. Jumal kõrgeim vaimne olend. Jumalate austamiseks on tihtipeale pühamud ja jumalatega suhtlemiseks on igal religioonil oma tingimused. Loodusvaim elab looduslikes paikades ja ka loodusnähtustes. Kui loodusvaim võtab mõne olendi kuju, siis tema keha propotsioonid on veidi erinevad. Maaisand isik kellest usutakse, et ta ongi mingi konkreetse maa-ala kaitsja. Temas oli ühendatud kolm funktsiooni pealik, preester ja kohtunik. Fetis ese mida kasutatakse nõidumises ja kuhu kogutakse väge. Tabu usuline keeld
Ei saa muidugi rääkida ühtsest usundist, sest kombed ja usulised vaated muutusid esiaja vältel tihti. Tõenäoliselt oli muinasusundi varaseim kihistus üsna sarnane teiste loodusrahvastega, selle olulisemad osad olid animism ning esivanematekultus. Animismiks nimetati usku elus ning eluta loodusesse ja loodusnähtuste hingestatusesse Muinasusundis olid väga tähtsal kohal hing ja vägi. Hing oli inimese keha elustaja (kehahing). Ta hoidis inimese isikupära. Hingel oli võime kehast lahkuda (vabahing), see võis juhtuda magamise ajal või suremisel. Magamisel naases hing kehasse, kuid surma korral lahkus hing jäädavalt kas Manalasse või siirdus uude kehasse. Hingega oli seotud hauatagune elu. Arvati, et surnute hinged lähevad Manalasse (Toonelasse), kust nad pimedal ajal tulid välja koduseid külastama. Selleks puhuks pani pererahvas lauale parima toidu, küttis sauna ja jättis hingedele vihad
kokku Kreutzwald). Just Faehlmann arendas saksa ja antiikmütoloogia eeskujul välja pseudomütoloogilise eesti jumalatemaailma. Tänu Faehlmanni tegevusele hakati ka muudes maades huvi tundma eesti rahvaluule vastu ja samas mõjutasid need positiivselt kogu eesti kirjandust ja ka kujutavat kunsti. Meie mütoloogias on mitme eri nimetusega hingeloomi, keda usuti inimese sees elavat. Arvati, et surnud ja ka elavate inimeste hinged esinevad loomade või lindudena. Räägitakse ka, et hingeloomi ehk ämblikke, sipelgaid, liblikaid ei tohi tappa, sest sellega tapetakse inimhingi. Täide, sitikate, madude ja kilkide, aga ka hiirte, muttide, konnade või nahkhiirte allaneelamine, vere joomine, kõrvetamine ja tuha söömine oli vanal ajal mõjuvaks peetud arstimis- ja nõidumisvahend. Huvitav on ka see, et just loomakujuga seostati ka katku, mis tol ajal oli tohutu suure hävingujõuga haigus.
juba perioodil, mis algab pärast mihklipäeva. On ka arvamusi, et hingedeaeg eelnes vahetult jõuludele või paiknes novembris. Hingedeaja sisse on kuulunud kindlasti hingedepäev. Hingedeajal (neljapäeva õhtuti) oodati hingesid koju. Sel puhul kaeti neile tuppa, sauna või toapealsele laud, mille äärde kutsusid peremees ja perenaine hingi nimepidi toitu maitsma. Neil paluti kaitsta põldu ja karja. Hingedeaja lõpul tänati ja saadeti hinged taas ära. Hingedeajal oli keelatud müra tegemine, naljatamine, naermine, kisamine, kärarikkad tööd nagu puude lõhkumine. Samuti olid keelatud villa ja lõngaga seotud tööd.Hingedeaja ilmad arvati olevat pimedad, udused ja sumedad. Umbes 1. novembrist mardipäevani kestnud periood, mida tähistati põhjarannikul Jõelähtmest Jõhvini. Jaguajal oodati hingi koju ja kostitati neid. Õhtuti mõistatati ja ei tohtinud kedrata. Kogu kombestik sarnanes mujal tähistatud hingedeajaga
KOOL KIVIAEG MUINAS-EESTIS Referaat nimi klass Koht ja aasta SISUKORD Sissejuhatus............................................................................3 1. INIMASUSTUSE TEKE...........................................................4 2. TEGEVUSALAD.................................................................6 2.1. Küttimine ja korilus..................................................6 2.2. Kalastus...............................................................7 2.3. Hülgepüük............................................................7 2.4. Põlluharimine.........................................................8 3. MÜTOLOOGIA JA KOMBED...
Epifenomenalism- teooria, mida pooldas Materialisti seisukoht on, et inimene mõtles välja - Sisevaatlu stiimuleid, inglise loodusteadlane Thomas Henry vaimud ja hinged seepärast, et ei teadnud s ehk käitumist, Huxley, kes väitis, et mentaalsed protsessid sündmuste tõelisi põhjusi. Inimesed näiteks ei interospekt
eesmärkidel, inimeste vastu. Seda sugugi mitte alati isiklikul eesmärgil. Elavad ühiskonnast eraldatult (nt metsas). 7. Posija nn spetsialist, kes kasutab maagilisi vahendeid peamiselt teiste abistamiseks (nt ravimine, hea õnne toomine, kurjuse peletamine). 8. Hing üleloomulik nähtus, mis elustab looma või inimese. Uni, surm, transs seisundid kus hing võib kehast väljuda. 9. Jumal kõrgem üleloomulik olend. 1 jumal monoteism, 2,3,4 polüteism. Monoteistlikus loodususundis võib esineda mõlemat. 10. Maaisand nn spetsialist, kes on mingi maa ala või territooriumi kaitsja. Kaitseb seda oma maagiliste võimetega ümberkäimise oskusega. Vanasti täitsid nad nii preestri, valitseja kui kohtuniku rolli. Tänapäeva ainult preestrid. Neid leidub peamiselt Lääne Aafrikas. 11. Fetis ese, nt mingid kondid või luud, mida kasutatakse nõidumisel. Sinna sisse
Platoni teoses arvatakse, et kõik sünnib vastanditest, ühed sünnivad teistest ja saadakse vastastikku teineteist, näiteks sünnib tugevamast nõrgem ja aeglasemast kiirem, ning nende vahel on kaks saamist ühest teise ja teisest esimesse. Samuti on ka elamisega, mille vastandiks on surnud-olemine, nad sünnivad üksteisest ja nende vahel on kaks saamist: suremine ja uuestielustumine. Järelikult on elavad sündinud surnuist ning surnud elavatest, et see nii oleks peavad surnute hinged kuskil olema, et tagasi sündida. Kui surnud ei elustuks peale surma, siis oleks paratamatu, et kõik on lõpuks surnud ja elamist enam poleks. Ka siis kui elavad sünniksid muust kui surnutest, sest poleks mingit abivahendit, et kõik ei hävineks surnud olemisse. Niisiis on olemas surnutel hinged ja surnuist taaselustuvad ja sünnivad elavad. Sokrates tõestas hinge olemasolu ka meenutamisega seoses. Kui keegi midagi meenutab, peab ta seda kunagi varem teadnud/näinud olema
........... VANAD MATUSEKOMBED JA SURMAENDED EESTIS Referaat Koostaja: ...... Klass: .... Juhendaja: .... ........ 2011 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS .......................................................................................... 3 2. MATUSEKOMBED ...................................................................................... 4 3. SURMAENDED ........................................................................................... 5 4. UNENÄOD ................................................................................................. 6 4.1 Koer .................................................................................................... 6 4.2 Mutt ....................................................................
Usuti, et ka peab elama pärast kehast lahkumist samades tingimustes, mis kehaski, seetõttu ehitati matusepaigad kindlad ja tugevad. Tolleaegsed egiptlased ja vaaraod ei hoolinud eluhoonetest. Põhirõhk oli suurejoonelistel haudehitistel, mistõttu vaaraode haudehitised on ehituskunsti uhkeimad mälestised. Surnukeha kaitsti kõdunemise eest balsameerimise abil. Keha säilitati, et vajadusel saaks ka kehasse tagasi pöörduda. Et aga laip siiski kõduneb, oli soovitatav ta asetada kuhugi kindlasse kohta, et säilitada ka`le vähemalt need individuaalsed jooned, milles ta oli eluajal kehastatud sellest ajast alates hakkas arenema egiptuse skulptuur. Tänapäeval on need hauad lõpmata uhked allikad Egiptuse kultuuri uurimisel, sest lisaks arhitektuurilisele väärtusele, leidub sealt maise elu maja- ja tarberiistu. (Vaga 2004: 10)
6) Hääl (vibreerivad helid, kõmisevad helid) 7) Liikuvus 8) Lõhn 9) Maitse 10) Elundid – elusus, haavatavus, süda 11) Juuksed/habe 12) Silmad – pilk 13) Hambad 14) Küüned 15) Suguelundid 16) Keel 17) Veri – asendusained ehk ooker, eestlastel lepp 18) Luud/säilivus Subjektiivne taju: - Sisemised märgid - Muutused emotsioonides - Muutused kehaaistingutes 6. Animatistlikud surma kujutelmad Kujutlus elavast laibast – laip põhjustab hirmu → tõrje 7. Animistlikud surma kujutelmad Elu=sünd surm 8. Erinevad hinged inimesel animismis - Hingushing - Elundite hinged - Vari - Ise - Mina - Nimi } ise, mina, nimi - vabahing - Teisik - Väeloom - Puuhing - Õnned - Vead - Lisahinged 9. Kellena ei saa esineda näkk? Näkk ei saa esineda haugina, lambana ja ristina. 10. Kes on kinnijäänud? 1
-panteism kõik on jumalast, jumal on kõiges. Kõik olendid, esemed, kõik on jumal. Selllist õpetust esineb üsna vähe. Hinduismis üks panteistlik vool; gnostitsism inimese eesmärk on tõsise õppimise, meditatsiooni, teadmiste omandamise abil jõudmine kõrgema teadvuse tasemele, tunda ära et tema hing on vales kohas, madalamal jumala poolt loodud kehas ja et hing peab jõudma oma tõelisse koju, mis on kõrgema jumal algne kodu, kus hinged algselt tulevad -ateism usk sellesse, et jumalat ei ole. Monism Tähtis ei ole maailm, vaid tähtis on inimene ja tema saatus. Pigem idast tulnud õpetused. Dao ; brahman maailmvaim, ülijumalus, kõikide olendite eksisteerimise eesmärk, kõikide inimeste hingede lõppeesmärk on kokkusulamine maailmavaimuga; karma. Ma' at. 3. Algallikate alusel - raamatu- usundid Avesta, Kolmikkkorv (Tripitaka), Kulgemise väe raamat (Daodejing), Vesteid ja
-) Toetada inimest psühholoogiliselt. -) Loob traditsioone ja omab nõnda sotsiaalse mälu edasikandmist. Loodususundid * Loodususund või primitiivne usund paikneb Lõuna-, Kesk-Ameerikas, Austraalia ja Okeaanias, Aafrikas ja Aasias. -) Tavaliselt puudub kindel rajaja. -) Tihtipeale puudub pühakiri suuline pärimus. -) Puudub süstemaatiseeritud õpetus. -) Dünamism usuvad, et kogu maailm on ümbritsetud väega. Mana elujõud, mida saab koguda või millest võib ilma jääda. * Talisman (hea õnne jaoks), amulett (hoiab kurja eemale), fetis (ese, mida kasutatakse nõidumises) koht, kuhu kogutakse väge. * Müütiline maailmapilt iseloomustab samuti loodususundeid. -) Müüt tekkelugu; püüab seletada, et miks asjad on nii nagu nad on. Filosoofiast erineb see instrumentide poolest, mida kasutatakse tõestamiseks. (ühe puhul usutakse, et see on tõde, teine kasutab mõistust)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
