Vabadus ja sõltuvus antiikajast 19. sajandini 02.09.09. ,,The probleem of slavery in the western culture" 1. Kuidas periodiseeritakse orjuse ajalugu lääne tsivilisatsioonis (3 faasi)? Orjad on alati olnud ühiskonna osa, varaseimad orjad olid vangid. Herakleitos veendunud, et inimkonnas vältimatuks osaks konfliktid, mille ellujääjad pannakse enda jaoks tööle. Servus (ori) servire (teenima)-servatus(säästma). Varakult müüdi ja osteti, levinuim orjusesse sattumine oli sünni läbi. Otsustav ema staatus, kui isa vaba, siis laps ikka ori, sest isadust on raskem tõestada. Prantsuse annaalides ajaloolane Block orjuse kaotamine tähtsaim sündmus ajaloos. Kui 18
Vabadus ja sõltuvust antiikajast 19.sajandini Marc Bloh: ,,Orjuse kaot on üheks kõige kaalukamaks muutuseks inimesse ajaloos". Tp u 27 milj inim orjuses. Ajaloos pole ühtegi kultuuri, kus poleks mingi hetk orjust esinenud. Eksam 10.01, 17.01, korduseksam 21.01. Orjust ühe def võimatu defineerida. Nt Brasiilisas Tupinamba orjad, kes ei töötanud ja keda koheldi hästi, olid rituaalselt hiljem ära söödud. Orjadel erinevates kultuurides erinev seisund. Orjus on institutsioon( õiguslik vahekord). Prja seisus on kultuurlüh seadustega määratletud. Reeglina olid orjad omandiõiguslikud objektid, kes kuulusid kellegi oomandisse ning nende isand omas nende üle suurt võimu. Orjad olid üh kõige madalam seisus. Reeglina eemaldati neilt võimalus järglasi saada või vähemalt välistati see (pereõigused puudusid). O
kaevanduses raske füüsilise töö tegijatena (kuna vabale inimesele peeti seda häbistavaks), majateenijatena, oskustöölistena ja isegi arstide ning õpetajatena (Kõiv jt 2004). ,,Orja elutingimusi iseloomustas vaba aja puudumine: ori töötas nagu koduloom ning selleks, et oma jõudu töö jaoks taastada, sõi ja magas" (Vana-Rooma inimene, Thébert 2004; lk 153). Cato Vanem läks koguni nii kaugele, et kirjutas: ,,Tööriistu on kolme liiki rääkivad, häälitsevad ja tummad. Orjad räägivad, härjad häälitsevad, vankrid on tummad" (Tiidus 1997; lk 200). Tõepoolest pole eelnev liialdus, kuna tihti pandi orjadele kaela samad rihmad, mis koduloomadele, et põgenemisele järgneva kinnipüüdmise korral teaks, kellele jooksik kuulub (Palamets 1976). Roomas kehtis nii mitmeski punktis sama seadus nii kodulooma kui orja kohta ja näiteks Cato põllumajandusteoses käsitletakse orja toidunorme kõrvuti veiste
Etruskid sulandusid roomlastega. Ei toimunud vägivaldset assimileerumist. Etruski keelt räägiti veel 1 saj pkr. Titus Livius tähtis allikas, tema kirjutatud raamatust säilinud kolmandik. 59 ekr- 17 pkr. Roomlased käisid pikka aega etruskide juured õppimas, eriti linnas Caere. Hellenistlikud maailmateadmised. Hellenism 3 saj ekr. Kreeka kultuuri raskuskese oli väljaspool kreekat, Egiptuses ja aleksandrias. Peagi hakkasid roomlasi õpetama kreekast pärit orjad. Tähelepanuväärne on arhitektuur, mida on tänapäevani näha. Väga hästi on säilinud haudehitised, kindlustused. Etruskid tõid itaaliasse olulise elemendi poolringkaare, tehniliselt raskesti teostatav, kaarest saab rooma arhitektuuri alus. Etruskidel tuleb see kreekast. Tulnud mesopotaamiast. Skulptuur hästi säilinud, terrakota ja pronks. Sakrofaagid- terrakota. Kõige tuntum pronksist- kapitooliumi hunt. Üks kuulsamaid peakujutusi nn Brutus
Etruskidel oli kõrgelt arenenud tehnika. Olid suured kaupmehed, meresõitjad ja piraadid. Mõjutasik ka kelte. Alfabeeti alusel ruiinikiri. Alates VII saj: eKr on Latium etruskide käes. Rooma ehk Rumon(jõe linn), võivad olla ka asutajad. -509. a. kaotati Rooma. Etruuria täiesti Rooma käes alates III saj. algusest eKr. Etruskid sulandusid tasapisi roomlaste sisse. Hakkasid noori roomlasi õpetama Kreekast pärit orjad, etruskide poole teadmiste saamiseks enam ei pöördutud. Arhitektuur: haudehitised; kindlustusehitised; tõid endaga kaasa poolringkaare. Kunst: skulptuur; terrakotast sarkofaagid; terrakotast skulptuuris; pronkskujud: Capitoliumi hunt kõige tuntum; savinõud ja freskod; 4) Etruskide vaimne kultuur 5) Etruskide usundist; ennustuskunst
kividest moodustatud geomeetrilised ruumid. Bonsaikunst. Aristokraatidel on tihti suvitamiseks mitu villat, eelistatavalt paikades, mis parasjagu moes. 2) Roomlaste päev Klassikalisel ajajärgul jagunes linnakodanike päev peaaegu võrdsetes osades aktiivse tegevuse(negotium) ja puhkamise ehk vaba aja(otium) vahel. Ent sellist jaotust ei saa päris tõsiselt võtta selle ajani, mil linnakodanik enam ise ei tööta ja kõik oma kohustused orja kaela lükkab. Orjad teevad seetõttu kaelamurdvat tööd kuni 12 h päevas. Cicero-aegses linnas elava roomlase tavaline argipäev, mil ta ei pea töötama(isegi juhul, kui ta ei ole rikas): Päev algab päikesetõusuga. Lühikesed puhastustoimungud ja tuunika, mida ööseks seljast ei võeta, peale pannakse toga ja süüakse kiirelt hommikueine. Seejärel, kui ta on vaene, läheb ta oma patrooni juurde, et saada kätte oma mõned mündid vastutasuks väikeste teenete eest, mis võimaldavadki tal elus püsida
4) Umbrid 5) Oskid Maakondade nimed on just hõimude nimedest tuletatud. Olulisimat rolli neist hõimudest on olulisim latiinid, nemad moodustasid kujuneva rahva tuumiku ja ajajooksul assimileerisid endasse teised hõimud. Olulised Kreeka ajaloo asjad on nt Kreeka kolonisatsiooni ajad. I kolonisatsioon 8- 6saj eKr, II kolonisatsioon ___, III kolonisatsioon Aleksander Suure ajal. Kreeka kolooniaid tekib palju eelkõige Lõuna Itaalia aladele ja Sitsiiliasse. Need kolooniad olid omaette polised. Olulised on Kreeka linnriigid seepärast et nad avaldasid suurt mõju ka Rooma linnriikide kujunemisele. Kreeklased ise nimetasid seda piirkonda Suur-Kreekaks. 8saj alates elasid Kesk Itaalias Etruuria maakonnas etruskid, kelle etniline päritolu pole selge. Tunnustatuim hüpotees etruskide päritolu kohta on, et nad tulid Väike Aasiast. Rooma aja alguseks olid nad sulandunud teistesse rahvastesse ja nende keel oli hääbunud. 5saj eKr rändasid
õiguse mõistmises. Põlluharimine oli paremini arenenud. 2. lääneprovintid seisused 1. Senat aristokraatia - võim oli päritav. Kuulusid suur maaomanikud ja riigi ametnikud. Väliseks tunnuseks oli punase triibuga toogad 2. ratsaniku seisus - Jõukad rooma kodanikud (kaupmehed,kohtunkud,rahandus ametnikud) sõjakorral teenisid ratsaväes. 3. proletaarid vaesed rooma kodanikud,(talupojad,käsitöölised,rentnikud) 4. orjad moodustasid rooma põhilise tööjõu orjandus kõige rohkem orje saadi sõja vangidena, kes müüdi oksjoitel maha. Vabariigi aegne rooma õigus lubas ka tava inimest orjaks müüa.(võlgade tõttu, isa võis nad ära müüa,kuritegevuse järel) orje võidi müüa kingida pärandada. Isandal oli õigus otsustada orja surma üle. Kui laps sündis siis see muutus isanda omandusse. Augustuse valitsuse ajal lasid osad kodanikud registeerida orjana, et pääseda sõjaväe teenistuseks.
32. USA XIX sajandil Ühendriigid olid 19. sajandi keskpaigaks jõudnud sügavasse sisepoliitilisse kriisi ning 1860. aastal valiti presidendiks advokaat Abraham Lincoln. Orjuse kaotamise pärast alanud kodusõda algas 1861. aastal ja lõppes neli aastat hiljem Põhja osariikide võiduga, kuid võitu tumestas peagi uus tragöödia kui 14. aprillil 1865. aastal tapeti Washingtonis Fordi teatris president Lincoln. Kodusõja tulemusena kaotati orjus kogu USA territooriumil, kuid selle tagajärjel muutus orjade elu korraldamine keeruliseks, kuna enamus neist olid kirjaoskamatud ning ilma elu-ja töökohata ning neile tuli anda perekonnanimed ja kujundada arusaamu tsiviilelust. 19. sajandi teine pool oli USA-s tööstusliku tõusu aeg ning selle tulemusena muutus USA 1890. aastatel maailma juhtivaks tööstusriigiks, olles muuseas ka maailma suurim nisutootja. Hoolimata tööstuse kiirest
Massachusettsi rannikule ja rajasid seal Uus- Inglismaa. Tulnukad olid emamaal valitseva anglikaani kirikuga vastuollu läinud. Oma rangeid usupõhimõtteid ja kombestikku järgisid nad ka Ameerikas, surudes neid peale teistelegi. Puritaanide muusikaelust olid välja lülitatud kõik ilmalikud vormid, kaasa arvatud rahvalaul. Kui Uus- Inglismaal arenesid laevaehitus, terasetööstus, maakide kaevandamine, siis lõunas säilus feodaalne maaharimine, mis tugines orjade tööle. Puritaanide töökusele vastandus lõuna- aristokraatide jõude-elu ja pillamine. Kuigi nende perekonnad harrastasid muusikat, jäeti ajaviitemuusika eest hoolitsemine sageli orjadest moodustatud ansamblite hooleks või kutsuti pidustuste puhul laulma ja tantsima ümbruskonna valgeid kehvikuid. Uus- Inglismaa ja lõunaosariikide olustikus kõlav euroopalik muusika oli valdavalt inglise, ehk täpsemini anglokeldi (iiri, soti, walesi) päritoluga
· Ka teised Uus-Inglismaa kolooniad asutati erinevaid protestantismi voole esindavate kirikuõpetajate eestvedamisel, kelle tõlgendused erinesid Mass. omast: usulised kriisid 1630-70 2. Connecticut 1630. aastatel · Koloonia staatus 1662 3.Rhode Island 1630-40.aastatel · lõplil õiguste (nt usuvabaduse) kinnitus ja koloonia staatus 1663 · Suurem usuline sallivus (baptismi keskus) ja humaansus (,,liberaalne koloonia") 4. New Hampshire · Esialgu Mass. osa, omaette koloonia alates 1679 5. New York 1664 6. Delaware: koloonia staatus 1703 7. New Jersey · Hollandlaste ja rootslaste järel saabuvad piirkonda inglased 1664 · Puritaanide ja kveekerite ala 8. Pennsylvania · asutaja William Penn sai kuningalt volikirja (omandiõiguse) koloonia asutamiseks 1682 · Kveekerite koloonia: tagakiusamise ohvrid mh Uus-Inglismaal · Penn (aadlik, Oxfordi kasvandik) tegutses esialgu jutlustajana mh Hollandis ja Saksamaal
· Jean- Jacques Rousseau (1712-1778) üksikisik peab allutama oma huvid ühiskonna huvidele kahtles seadusandlikkuse võimus · Saksa kameralistid üksikisiku heaolu peab tagama riik, st valitsejal on kohustus hoolitseda oma alamate eest · Valitsejat peab nõustama filosoof Pilet 4 1.Riiklus ja ühiskond Mesopotaamias Sumeri linnriigid: Mesopotaamia tsivilisatsiooni on rajanud sumerid kiilkiri, linnad, religioon, ratas Iga linn on omaette riik, ümbritsetud müüriga Tsikuraat kaitsejumala astmiktempel Hiljem riigi eesotsas kuningad juhtis sõjaväge, mõistis kohut, suured maavaldused, tugeva kuninga puhul kuuletus preesterkond kuningale Kodanikkond: talupojad ja käsitöölisedmoodustati sõjavägi Aristrokraatlik vanemate nõukogu + rahvakoosolek, seal võidi valida kuningas, kuninga ja vanemate otsuste kinnitamine Kodanikest allpool: rentnikud ja orjad, keda oli vähe, kasutati kodutöödel Mesopotaamia suurriigid:
Puritaanide muusikaelust olid välja lülitatud kõik ilmalikud vormid, kaasa arvatud rahvalaul. Seda pidid asendama vaimulikud laulud-koraalid. Need omandasid ajapikku olustikulise iseloomu, kõlades ka lahus kiriklikest talitlustest ja levides koos rahvalauludeta suust suhu, põlvest põlve. Sel moel muutus koraalide muusikaline külg tunduvalt rahvalikumaks. Kui Uus-Inglismaal arenesid laevaehitus, terasetööstus, maakide kaevandamine, siis lõunas säilus feodaalne maaharimine, mis tugines orjade tööle. Puritaanide töökusele vastandus lõunaaristokraatide jõude-elu ja pillamine. Kuigi nende perekonnad harrastasid muusikat, jäeti ajaviitemuusika eest hoolitsemine sageli orjadest moodustatud ansamblite hooleks või kutsuti pidustuste puhul laulma ja tantsima ümbruskonna valgeid kehvikuid. Lõunariikide elanike olustik aitas kaasa vana talurahvafolkloori säilumisele. Lõunapoolsetes kolooniates valmis pind selleks, et kodumaisest kultuurist lahtirebitud aafrika
Egiptusele oli allutatud Nuubia; 1650 eKr tungisid Niiluse deltasse Aasiast hüksoslased Keskmise riigi lõpp · Uus riik 1550-1075 eKr algas, kui Teeba valitsejad tõrjusid hüksoslased välja; välise võimsuse hiigelaeg; hüksoslastelt õpiti lahingus hobukaarikute kasutamist, nende kaarikuvägi oli ähvardav jõud; alistati Palestiina ja Süüria, Nuubia oli veel nende käes; Egiptus oli suurriik, rohkem avatum; võõrsilt toodud orjad, välismaised palgasõdurid ja Aasia päritolu printsessid haaremites tõid kaasa uusi kombeid; valitseja kõrval elukutseline preesterkond rikkalikud annetused templitele olid suurendanud preestrite mõjuvõimu, valitseja ei suutnud neid enam oma tahtele allutada; Ülem- Egiptuses kujunes kuningatest sõltumatu preestrite riik · Hilis-Egiptuse periood 1075-525 eKr võimul olid mõni kord välismaised valitsejad; endised tavad · Pärsia periood 525-332 eKr
allakäik seotud: ~1600 eKr lähedalasuval saarel oli vulkaanipurse, tekkis hiidlaine ja kultuurikeskused said kannatada, ~1500 eKr tungisid mandri- Kreekast Mükeene kultuuri asukad Kreeta saarele 2) Mükeene kultuur (~1600 eKr) sai nime mandri-Kreeka tähtsaima keskuse Mükeene järgi; levis mandri-Kreekas ja Kreetal; oli sekundaarne kultuur; sai alguse kreeklaste saabumisega Egeuse mere piirkonda; lineaarkiri B (desifreeritud); lossid olid omaette riikide keskused: olid valitsuskeskused, sõjakeskused (tugevalt kindlustatud, järeldatud et olid sõjakad ja sõdisid omavahel pidevalt), linnu losside ümber polnud; religioonis kummardati paljusid minoilisi jumalaid ja jumalannasid, kuid see kohandati oma sõjakale ühiskonnatüübile ja meelelaadile; hävis ~1100 eKr (suur rahvaränne) 3) Mesopotaamia 4)
Tehing toimus kaheosalise menetlusena, kihluse ja laulatusena. Kihlus- oli otsustav leping. Pidulikult, vandega võetud kohustust uuel suguvõsal pruudi eest kostmine üle võtta. See oli suunatud mõleapoolse õiguskohustuse rajamisele abielu sõlmimiseks. Laulatuse juures peab olema preester. Oli olemas menetlus kui taheti lahutata end perekonnast ja suguvõsast. See oli võimalik lahkumisega 6.Kuningad – ülikud – talupojad – orjad Sugukonnad ühinesid hõimudeks. Mida enam oli veresugulasi, seda enam võis loota liitlasi. Germaani ülikud reguli-väikekuningad. Nad valitsesid väikeste gruppide üle. Põhja-Euroopa arhailistes kultuurides valitseti aristokraatlikult. Ühenduse tipus seisis valitseja, isand nim ka kuningaks. Aristokraatlik valitsemine on hierarhiliselt korrastatud valitsemine. Ühenduse – perekonna või hõimu tipus seisab kõrgem instants, hõimus oli selleks kuningas.
Tehing toimus kaheosalise menetlusena, kihluse ja laulatusena. Kihlus- oli otsustav leping. Pidulikult, vandega võetud kohustust uuel suguvõsal pruudi eest kostmine üle võtta. See oli suunatud mõleapoolse õiguskohustuse rajamisele abielu sõlmimiseks. Laulatuse juures peab olema preester. Oli olemas menetlus kui taheti lahutata end perekonnast ja suguvõsast. See oli võimalik lahkumisega 6.Kuningad – ülikud – talupojad – orjad Sugukonnad ühinesid hõimudeks. Mida enam oli veresugulasi, seda enam võis loota liitlasi. Germaani ülikud reguli-väikekuningad. Nad valitsesid väikeste gruppide üle. Põhja-Euroopa arhailistes kultuurides valitseti aristokraatlikult. Ühenduse tipus seisis valitseja, isand nim ka kuningaks. Aristokraatlik valitsemine on hierarhiliselt korrastatud valitsemine. Ühenduse – perekonna või hõimu tipus seisab kõrgem instants, hõimus oli selleks kuningas.
· Kõrgem võim (mitte piiramatu, pidi arvestama ülikutega) kuningal, kes oli ühtaegu ka ülempreester. Jumalaga samastamist ei olnud. · Preesterkonna ja kuningate suhted olid olulised kohal riigi juhtimisel. Tsikuraadid (astmiktemplid). Sumerte aja ühiskonda kutsutakse tempelühiskonnaks preestrid juhtisid kõike. Hierarhia : · Kuningas, Preester. · Kodanikkond (sõjavägi) · Rentnikud, orjad. Linnatsivilisatsioon : · Linnad olid poliitilised, religioossed ja majanduslikud keskused, kuigi suurem osa rahvast elas maal. · Enamus linnadest tahtsid olla linnriigid. Sumerite perioodil see nii oligi, kuid hiljem tekkisid linnade vahelised sõjad, lahkhelid, mis muutsid selle suhteliselt võimatuks. Suurem osa neist püsis linnriigina lühidalt (hilisemal perioodil).
peal. Jerry Penton lükkas tagasi, et oleks mingeid õigusi, ja et inimesed peaks teadma oma kohta. Põhieesmärgiks oli ikkagi see, et mitte olla ori!! 1840 peeti esimene ülemailmne orjavastane konverents ja sealt edasi peeti nei ka edasi. Lõuna osariigid ei tahtnud loobuda orjusest, nende meelest oli ulmeline palgata inimesi, kes teeks nende eest asju ära. USA Iseseisvuse dekis oli ka originaal variandis, et orjad tuleb vabastada. Jeffersoni peetakse deki outoriks aga arvatakse et selleks võis olla ka Thomas Pain (kes muide oli suur orjapidaja). Ori = 3/5 inimeseks vanas põhiseaduses USA-s. Pensilvania oli esimene osariik, kes seadustas orjapidamise keelu. 5. veebruar.2013 Esimene inimõigus, mida hakati kaitsma ja tagama rahvusvahelisel tasandil orjade pidamine ja kauplemine
* Väepealikud esmane eesmärk oli juhtida sõjaväge. Peamine relvastus oli vibu ja nool. * Noom e. noomus oli Egiptuse nö osariik. * Nomarh väiksema piirkonna valitseja. * Preestrid üks preester tegeles mingi kindla jumala teenimisega. * Kirjutajad madalam ametkond, kes juhtisid töölisklassi. * Hemos töötavrahvastik, kes kõik olid kinnistatud mingi kindla ametiga. -) Üleujutusperioodil kasutati talupoegi ehitustöödel. * Orjad kõige alamal, selles ühiskondlikus püramiidis, kuid nad ei olnud peamised töö tegijad peamised olid siiski hemosed. Egiptuse usk * Polüteism usk mitmesse jumalasse. Raske on välja tuua, et palju neid jumalaid seal Egiptuses oli. * Kohalikke jumalaid kujutati algselt loomade või loominimesena (zooantropomorfne) ja igal kohalikul piirkonnal oli oma jumal. * Memphis selle piirkonna tähtsaim jumal oli Ptah. * Teeba selle piirkonna tähtsaim jumal oli Amon.
Sel perioodil esines kõige rohkem protodooria sammast, mis oli 16-tahuline ja vormilt kõige lihtsam. Lisaks protodooria sambale esines Keskmises Riigis ka muid sambavorme, mille loomisel olid eeskujuks kohalikud taimed - palm, papüürus ja lootos. Sammastele tehti peale ka värvilisi reljeefe ja hieroglüüfe. Püramiid polnud siiski üksikehitised, vaid nende kõrval asetses tavaliselt ka teiste suurnike mastabasid ja väiksemaid püramiide. Nii kujunesid välja omaette surnute linnad, mille kompleksi kuulusid templid ja sillutatud teed. 1954. a leidsid egiptuse arheloogid puust jõepaadi, mis oli maetud süvendisse Cheopsi püramiidi lähedusse. Paat oli osadeks võetud, et see paremini ära mahuks. Märgid näitavad, et see on sõitnud vees mõnda aega. See kandis arvatavasti vaarao Cheopsi surnukeha mööda Niilust viimsesse puhkepaika. Kui avati paadi leiukoht, tungis sealt välja kuuma õhku. Egiptuse arheoloog Kamal el Mallah lausus:" Ma tundsin viiruki..
Samas hakkas ka tema muutuma ebapopulaarsemaks, sest ei pööranud alamrahvale tähelepanu. Bourbonid saadeti lõplikult pr troonilt minema. KREEKA VABADUSVÕITLUS. Kreeka kuulus Ottomani impeeriumisse. Kreeka oli kristlik riik, türgi moslemi riik, mistõttu just usupinnalt kehtestati kreeklastele suured maksud. Alates 14. saj türgi võimu tõttu muutis kreeka üsna vaeseks agraarpiirkonnaks. Iga 5. poisslast pidi kasvatama sunniviisiliselt moslemiks, sest ta pidi teenima Türgi sõjaväes. Praktiliselt kogu kreeka oli türklaste võimu all. Ioonia saared olid ainult itaallastel, hiljem SB. Need said vabadusvõitluse idee tugipunktiks. Teiseks tugipunktiks Venemaa Odessa ja Peterburi. Türgis endas konstantinoopolis suur kreeklaste tugipunkt Fanar, kus olid põhiliselt rikkad kreeka perekonnad fanariootid. Kreekas endas toetus Venemaa, sest venemaa oli ka ortotoksne. Samuti ka PRM ja SB toetasid Kreekat.
kangelasajast, kus kõik kangelased olid kuningad, seega ainuvõimalik. Roomlased. Roomlaste aeg algas 7 kuningast, mis asendus vabariigiga. Roomlane Lucretius Carus 1 saj ekr esitas õpetuse/poeemi maailma seletusest kus: algselt elasid inimesed nagu loomad, ei tundnud tuld, elasid koopas, metalli ei tuntud, tööristad ainult kivid. Inimesi ühendas ainult veenus ehk armastus(sex) ja kaastunne. See oli algne e metsluse faas. Teises faasis hakati kasutama tuld, ehitama onne, mees ja naine olid omaette ehk tekkis perekond. Perekondade vahel sõbrasuhted mis viisid väikse kogukonna tekkeni. Tekkis ka keel. Kolmandas faasis kerkisid esile kuningad, kes hakkasid rajama linnu ja kindlusi, jagama karju ja põlde ja tekkis rikkus ja ebavõrdusd-tüli. Kuningavõim kukutati ja otsustati ise end valitseda ja sai alguse vabariik. Tehnilistest uuendustest võeti kolmandas järgus kasutusele metallid, algul vask siis raud jne, keraamika. Põhimõtteliselt tema järgi(sealt
polnud. Ametlikult andis rahvas lex de imperio’ga (võimuvolitusi andva seadusega) Augustusele volituse seadusi oma konstitutsioonidega tõlgendada. Põhimõtteliselt allus algselt isegi printseps seadustele, kuigi hiljem leidis rohkem rakendust põhimõte: princeps legibus solutus est. Augustus suutis luua suurepärase valitsusaparaadi, nii et kõik ametnikud, k.a senati liikmed said palka. Ametnikeks said lojaalsed ja haritud orjad, vabaks lastud või ka kõrgemast seisusest isikud. Printsipaadi ajal on Rooma riigis nö rahuaeg. Rooma kultuur laieneb kõigisse Vahemere-äärsetesse maadesse, kuigi hellenistlik kultuur idas säilitab suuresti oma iseloomulikud jooned. Itaalia ja provintside majanduslik ja sotsiaalne olukord tasakaalustub ja alates 1. saj lõpust pärinevad ka keisrid sageli provintsidest. Selle tulemuseks on ka see, et aastal 212 annab keiser Caracalla Rooma
Seda tingis muu hulgas ka asjaolu, et algselt sumeri keele jaoks loodud kirja võtsid üle algul semiidid ja hiljem teisigi keeli kõnelevad rahvad. Koos ülevõtmisega tuli kirja uue keele vajadustele kohandada. Sel moel kiri aegamööda täiustus ja muutus hõlpsamini kasutatavaks. Hääldusmärkide osakaal kasvas, märkide koguarv aga vähenes algselt enam kui 1500-lt mõnele sajale. Riigi ja ühiskonna korraldus. Iga tähtsam sumeri linn moodustas omaette sõltumatu linnriigi, mis hõlmas lisaks kesksele linnale ka ümbritsevat maapiirkonda. Linnriigid olid alatasa teineteisega sõjajalal ja seetõttu varasest ajast müüridega kaitstud. Igal linnriigil oli oma kaitsejumalus, kellele pühendatud tempel kõrgus linna südames. Tüüpiline oli ristkülikukujuline astmiktempel tsikuraat. Tempeli ja selle juurde kuuluv preesterkond etendasid olulist osa majanduslikus ning poliitilises elus. Templile kuulusid ulatuslikud
kultuuri ja kohandasid kreetalaste lineaarkirja oma keelele. Kreekas kerkisid esile kindlustatud lossid. Nende seast kuulsaim, Mükeene, on tuntud massiivsetest kiviplokkidest, nn kükloopiliste müüride ja kindlustatud väravatega. Nagu Kreetalgi, paiknesid losside juures laoruumid ja töökojad. Lossi siseruumid olid kaunistatud kreetapäraste seinamaalingutega. Kuid Kreetast erinevalt polnud ümber losside suuremaid linnu. Tõenäoliselt oli iga suurem loss omaette riigi keskus. Nagu Kreetal, nii puudutasid ka Kreeka losside lineaarkirjatahvlid peamiselt majapidamist. Siiski võib nende põhjal järeldada, et losside eesotsas seisis kaks võimukandjat: kuningas ja sõjapealik. Neile allusid sõjalised kaaskondlased, kes arvatavasti moodustasid eliitkaarikuväe. Nagu Kreetalgi, oli loss suur majapidamiskeskus. Lossi võimu all töötasid sõltlastest või orjadest käsitöölised ning ümbruskonna talupojad kohustusid lossile andamit tasuma.
Inglismaa aladele. Kindlustatud asulad, mistõttu arvatakse, et oli demokraatlik pealikriik. Ülemkiht jõukas (hauapanuste järgi). Ilmselt hierarhiline ja tsentraliseeritud ühiskond, rikas ja võimas pealikriik. Raudrelvade kõrval on oluline hobuste kasutamine varasel rauaajal (800600; ülevõet kimmerlastelt), samal ajal pikad raiumismõõgad. Paikne asustus, intensiivne põllumajanduslik tootmine, maaharimine. Rikkusi kasutati sõjapidamise kõrval pidustuste pidamiseks, et alamate sümpaatiat võita. 600450 liikus kultuuri keskpunkt lääne poole, mitmed kindlustused jäeti idas maha, aga Lõ-Sm-l suured asulad. 700-500 eKr tekkisid Kreeka ja Foiniikia kolooniad Vahemere ümber, puututi kokku keltidega, sõlmiti suhteid Briti saarte keltidega. Kreeklased suhtlesid keltidega ka mööda jõgesid. Tekkis suur uus kaubatee, mis tõi rikkusi Hallstatti aristokraatidele
kaasas väikeste tükkidena, mida kaaluti vastavalt vajadusele. Hiljem pääsesid nad alatise kaalumise vaevast väikeste hõbekangide valamisega. Igal kangil oli peal kaalu näitav pitser. Kuigi need kangid tänapäeva peenraha suurt ei meenutanud, olid nad siiski maailma esimesed rahad. Nüüd oli esimest korda olemas varandus, mida võis säilitada, kartmata selle riknemist. Hõbekange võis tasu eest ka teistele laenata. Raske oli liigkasuvõtjate ja rikaste kätte sattunud orjade elu. Orjad töötasid hommikust õhtuni aasta läbi, tundmata puhkepäevi ja pühasid. Oma ebainimliku töö eest said nad peotäie otri. Orjade kätega taastati ja ehitati niisutuskanaleid, püstitati linnamüüre, templeid, paleesid ja elumaju, valmistati rõivaid ja jalanõusid, kanti koormaid, veeti jõel laevu jne. Sõnakuulmatuil orjadel torgati mõnikord välja silmad, et võtta neil võimalus põgenemiseks. Ka pimedatele leidus tööd, näiteks käsikiviga viljajahvatamisel.
Kolonisatsioon: Lõuna-Itaaliasse, Sitsiiliasse, Musta mere äärde. Vajadus raua ja sobiva põllumaa järele. Kujunes alfabeet Kreeka tähestik (24 tähemärki): Aluseks Foiniikia tähestik. Lisati juurde täishäälikud. Hakati kirja panema kangelaseepikat ja seadusi. Kirjaoskus levis ka lihtrahva hulgas. Ühiskonna struktuur Aristokraadid ülemkihi moodustasid suurmaaomanikud. Kr.k. aristos+kratos = suursuguste, parimate võim. Võisid tegeleda ka kaubandusega. Põlde harisid orjad ja sõltlased. Majapidamine tagas seisusekohase eluviisi ja poliitilise mõju. Tegeldi poliitika ja vaimueluga. Pühenduti enesearendamisele ja täiendamisele. Omavahel konkureerisid aristokraatide sõpruskonnad. Sümposioonid (kr. K. koosjooming) aristokraatide ühised pidusöögid võõrustaja juures (külitati lavatsitel madalate toidulaudade juures, nauditi lahjendatud veini, orjataride tantsu ja pillimängu ning vaieldi moraali, filosoofia ja poliitika üle)
Kolonisatsioon: Lõuna-Itaaliasse, Sitsiiliasse, Musta mere äärde. Vajadus raua ja sobiva põllumaa järele. Kujunes alfabeet Kreeka tähestik (24 tähemärki): Aluseks Foiniikia tähestik. Lisati juurde täishäälikud. Hakati kirja panema kangelaseepikat ja seadusi. Kirjaoskus levis ka lihtrahva hulgas. Ühiskonna struktuur Aristokraadid ülemkihi moodustasid suurmaaomanikud. Kr.k. aristos+kratos = suursuguste, parimate võim. Võisid tegeleda ka kaubandusega. Põlde harisid orjad ja sõltlased. Majapidamine tagas seisusekohase eluviisi ja poliitilise mõju. Tegeldi poliitika ja vaimueluga. Pühenduti enesearendamisele ja täiendamisele. Omavahel konkureerisid aristokraatide sõpruskonnad. Sümposioonid (kr. K. koosjooming) aristokraatide ühised pidusöögid võõrustaja juures (külitati lavatsitel madalate toidulaudade juures, nauditi lahjendatud veini, orjataride tantsu ja pillimängu ning vaieldi moraali, filosoofia ja poliitika üle)
Kolonisatsioon: Lõuna-Itaaliasse, Sitsiiliasse, Musta mere äärde. Vajadus raua ja sobiva põllumaa järele. Kujunes alfabeet – Kreeka tähestik (24 tähemärki): Aluseks Foiniikia tähestik. Lisati juurde täishäälikud. Hakati kirja panema kangelaseepikat ja seadusi. Kirjaoskus levis ka lihtrahva hulgas. Ühiskonna struktuur Aristokraadid – ülemkihi moodustasid suurmaaomanikud. Kr.k. aristos+kratos = suursuguste, parimate võim. Võisid tegeleda ka kaubandusega. Põlde harisid orjad ja sõltlased. Majapidamine tagas seisusekohase eluviisi ja poliitilise mõju. Tegeldi poliitika ja vaimueluga. Pühenduti enesearendamisele ja –täiendamisele. Omavahel konkureerisid aristokraatide sõpruskonnad. Sümposioonid (kr. K. koosjooming) – aristokraatide ühised pidusöögid võõrustaja juures (külitati lavatsitel madalate toidulaudade juures, nauditi lahjendatud veini, orjataride tantsu ja pillimängu ning vaieldi moraali, filosoofia ja poliitika üle)
EUROOPA IDEEDE AJALUGU (2.loeng) EUROOPA IDEEDE AJALOO PERIOODID Üldiselt : antiikaeg, keskaeg, renessanss-humanism, barokk, valgustus (18.sajand), romantism Moraalifilosoofia üldine areng Objektivism iseloomustab antiik- ja keskaega Subjektivism iseloomustab varauusaega ja uusaega I. Taylor : arusaamas kõlbelisest käitumisest toimub pööre sissepoole ,,Loomuõigus" kui moraaliteooria alus. Antiik- ja keskajal tähendas jumala loodud maailmakorda. Hiljem hakati vaatama seda inimese loomusena (skeptiline/optimistlik inimesepilt). Mis on hea elu? (õnn) Antiigi nägemus : objektivistlik hea elu (eudaimonia) Platon : häälestumine kosmilise korra järgi, kirgede allutamine Aristoteles : loomutäiusele püüdlemine, saavutatav polises. Augustinus : reflektiivne pööre, ülim hüve tuleneb jumalast, aga jumal pole inimeseväline ning inimene peab enese vaatluse kaudu jõudma
suurem osa rooma vägedest komplekteeritud germaanlastega. http://www.hot.ee/ajaloost/text/keskaeg/germaanlased.htm Gladiaator- mõõgavõitleja Vana-Roomas. (Kõiv, M. 1994) Sõna 'gladiaator' tuleb sõnast gladius, mis tähendas ladina keeles lühikest kaheteralist mõõka, mida kasutasid ka leegionärid. (http://et.wikipedia.org/wiki). Gladiaatorid olid enamasti orjad või surmamõistetud kurjategijad, kes võistlesid omavahel pealtvaatajate meelelahutuseks elu ja surma peale. Kui võitlus lõppes kaotaja haavatasaamisega, pidi publik otsustama allajääja saatuse. Enamasti nõudis rahvas tema surma, andes selles märku allapoole pööratud pöidlaga. Võitlejad erinesid üksteisest relvastuse poolest. Näiteks: üks gladiaator kasutas relvastuseks kiivrit, nelinurkset kilpi ja mõõka, teine aga kandis teravat kolmharki ja võrku. Gladiaatoreid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
