Vabadus ja sõltuvus antiikajast 19. sajandini 02.09.09. ,,The probleem of slavery in the western culture" 1. Kuidas periodiseeritakse orjuse ajalugu lääne tsivilisatsioonis (3 faasi)? Orjad on alati olnud ühiskonna osa, varaseimad orjad olid vangid. Herakleitos veendunud, et inimkonnas vältimatuks osaks konfliktid, mille ellujääjad pannakse enda jaoks tööle. Servus (ori) servire (teenima)-servatus(säästma). Varakult müüdi ja osteti, levinuim orjusesse sattumine oli sünni läbi. Otsustav ema staatus, kui isa vaba, siis laps ikka ori, sest isadust on raskem tõestada. Prantsuse annaalides ajaloolane Block orjuse kaotamine tähtsaim sündmus ajaloos. Kui 18
Vabadus ja sõltuvust antiikajast 19.sajandini Marc Bloh: ,,Orjuse kaot on üheks kõige kaalukamaks muutuseks inimesse ajaloos". Tp u 27 milj inim orjuses. Ajaloos pole ühtegi kultuuri, kus poleks mingi hetk orjust esinenud. Eksam 10.01, 17.01, korduseksam 21.01. Orjust ühe def võimatu defineerida. Nt Brasiilisas Tupinamba orjad, kes ei töötanud ja keda koheldi hästi, olid rituaalselt hiljem ära söödud. Orjadel erinevates kultuurides erinev seisund. Orjus on institutsioon( õiguslik vahekord). Prja seisus on kultuurlüh seadustega määratletud. Reeglina olid orjad omandiõiguslikud objektid, kes kuulusid kellegi oomandisse ning nende isand omas nende üle suurt võimu. Orjad olid üh kõige madalam seisus. Reeglina eemaldati neilt võimalus järglasi saada või vähemalt välistati see (pereõigused puudusid). O
koguni tantsides, muusika taktis" (Palamets 1976; lk 195). Pärast õhtustamist joodi lahjendatud ja maitsestatud veini ning joojatele pandi kaela lillevanikud. Ka riietusega said orjapidajad oma rikkust rõhutada nimelt mida kallimast materjalist tooga (tooga kattis lihtsat sõrgitaolist tuunikat ja oli vaba kodaniku tunnusmärk), seda paksem rahakott. Kõige luksuslikumaks riietusesemeks peeti purpurmantlit. Loomulikult sai teistele oma jõukust näidata ka orjade arvuga, kes saatsid isandaid sõitudel, hoolitsesid emanda koerakese eest ja täitsid ihukaitsja kohustusi. Haritumatel orjadel laskis peremees 4 õpetada oma lapsi, täita sekretäri kohustust ning kirjutada isegi kõnetekste (kuid orjadest lähemalt juba järgmises peatükis). ORJAD Orje oli eri rahvusest ja erineva kultuuritaustaga: nad võisid olla kõrgeltharitud kreeklased või tsivilisatsioonist puutumata, kirjaoskamatud barbarid
Etruskid sulandusid roomlastega. Ei toimunud vägivaldset assimileerumist. Etruski keelt räägiti veel 1 saj pkr. Titus Livius tähtis allikas, tema kirjutatud raamatust säilinud kolmandik. 59 ekr- 17 pkr. Roomlased käisid pikka aega etruskide juured õppimas, eriti linnas Caere. Hellenistlikud maailmateadmised. Hellenism 3 saj ekr. Kreeka kultuuri raskuskese oli väljaspool kreekat, Egiptuses ja aleksandrias. Peagi hakkasid roomlasi õpetama kreekast pärit orjad. Tähelepanuväärne on arhitektuur, mida on tänapäevani näha. Väga hästi on säilinud haudehitised, kindlustused. Etruskid tõid itaaliasse olulise elemendi poolringkaare, tehniliselt raskesti teostatav, kaarest saab rooma arhitektuuri alus. Etruskidel tuleb see kreekast. Tulnud mesopotaamiast. Skulptuur hästi säilinud, terrakota ja pronks. Sakrofaagid- terrakota. Kõige tuntum pronksist- kapitooliumi hunt. Üks kuulsamaid peakujutusi nn Brutus
Etruskidel oli kõrgelt arenenud tehnika. Olid suured kaupmehed, meresõitjad ja piraadid. Mõjutasik ka kelte. Alfabeeti alusel ruiinikiri. Alates VII saj: eKr on Latium etruskide käes. Rooma ehk Rumon(jõe linn), võivad olla ka asutajad. -509. a. kaotati Rooma. Etruuria täiesti Rooma käes alates III saj. algusest eKr. Etruskid sulandusid tasapisi roomlaste sisse. Hakkasid noori roomlasi õpetama Kreekast pärit orjad, etruskide poole teadmiste saamiseks enam ei pöördutud. Arhitektuur: haudehitised; kindlustusehitised; tõid endaga kaasa poolringkaare. Kunst: skulptuur; terrakotast sarkofaagid; terrakotast skulptuuris; pronkskujud: Capitoliumi hunt kõige tuntum; savinõud ja freskod; 4) Etruskide vaimne kultuur 5) Etruskide usundist; ennustuskunst
kividest moodustatud geomeetrilised ruumid. Bonsaikunst. Aristokraatidel on tihti suvitamiseks mitu villat, eelistatavalt paikades, mis parasjagu moes. 2) Roomlaste päev Klassikalisel ajajärgul jagunes linnakodanike päev peaaegu võrdsetes osades aktiivse tegevuse(negotium) ja puhkamise ehk vaba aja(otium) vahel. Ent sellist jaotust ei saa päris tõsiselt võtta selle ajani, mil linnakodanik enam ise ei tööta ja kõik oma kohustused orja kaela lükkab. Orjad teevad seetõttu kaelamurdvat tööd kuni 12 h päevas. Cicero-aegses linnas elava roomlase tavaline argipäev, mil ta ei pea töötama(isegi juhul, kui ta ei ole rikas): Päev algab päikesetõusuga. Lühikesed puhastustoimungud ja tuunika, mida ööseks seljast ei võeta, peale pannakse toga ja süüakse kiirelt hommikueine. Seejärel, kui ta on vaene, läheb ta oma patrooni juurde, et saada kätte oma mõned mündid vastutasuks väikeste teenete eest, mis võimaldavadki tal elus püsida
hiljem kujunes kalender. Rooma kalendrisse keelatud päevadele lisaks märgiti ka pidustusi saturnaalid. Saturnaalid on pidustused, mis meenutavad kuldset ajajärku, sellel ajal valitses pärimuse järgi maad Saturnus, kõik sellel ajal oli hea, hiljem kuldne ajajärk kadus ja saturnaalid toovad osa sellest kuldsest ajajärgust tagasi. Saturnaalide eripäraks oli ka see, et sellel ajal traditsioonilised seisused kaotati ära ja nad ajutiselt ei kehtinud pärimuse järgi isegi orjad ja isandad olid sellel ajal võrdsed. Oluline tsükkel rooma religioosses kalendris on luperkaalid, need olid korraldatud jumaluse Funuse auks. Luperkaale korraldasid luperkid jooksu Palatinuse künka ümber kõik naised, kes luperkidelt said sellel ajal piitsa usuti et jäävad rasedaks. Sellised tseremoodiad arvatakse, et on osaliselt pärit juba eelajaloolisest ajast. Aja jooksul Rooma usund teeb läbi ka suuri muutusi,
makse,omavalitsus säilis,rooma võimu säilitas asehaldur. Muutused ühiskonnas vabariigi ajal 1. Vallutus tulemustel suurenes varanduslik kihistumine 2. talupajad laostusid,sest pidid olema pidevalt sõjakäikudel,nende maad jäid sööti ja pered nälga 3. laostumise tõttu asus suurem osa talupoegi elama linna, kus neil puudus tegevus ja nad muutusid rahulolematuks alamkihiks. 4. orjade arv suurenes kiiresti, ja tekkisid orja tööl põhinevad suurmaa valdused,ehk latifundumid. 5. talupoegade laostumine tõi kaasa riigi kaitsevõime nõrgenemise,ja palga sõjaväe tekke,mis ei olnud valitsejatele lojaalne. Sõjaväe reformid 1. vennad gracchused üritasid püdsid läbi suruda seadust maaomandi suuruse ülempiiri kehtestamiseks.Üle normi olev maa tuli jagada talupoegadele,et taastada nende elujõud ja ühtlasi sõjaväe tugevus
Kõik kommentaarid