ebaühtlase suurusega lavadeks. Eestis leidub mitmeid sügavaid orge, mille põhjad jäävad tänapäeva merepinnast madalamale. Selletaoliste orgude olemasolu näitab, et veekogud, kuhu suubusid orge kujundanud jõed, pidid olema tänapäeva merepinnast palju madalama tasemega. Arvatakse, et need orud tekkisid enne viimast jääaega. Suurem osa sellistest vanadest orgudest on tänapäeval mattunud setete alla, mis kuhjusid orgudesse pärast jääaega. Ka Sakala kõrgustiku vanad orud on tekkinud juba enne viimast jääaega. Vanad orud on tugevasti mõjutanud reljeefi kujunemist jääajal. Jääaja alguses olid sügavad orud jää edasiliikumise teedeks, hilisjääajal aga kogunesid orgudesse mandrijää sulamisveed. Paljud vanad orud kõrgustiku põhjaosas on mattunud jääsetete alla, sügavaid orge on alles vaid Sakala kõrgustiku keskosas, Viljandi ümbruses. Pärast jääaega on orud jäänud
Õhu liikumisele avaldab olulist mõju maakera pöörlemine, mille tõttu tekib Coriolise jõud. See kallutab tuuled nende esialgsest liikumissuunast põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vasakule. · Kuidas kujundavad kõrgustikud kliimat? Mägedevahelistes orgudes võib talvel kujuneda väga külm ilm, isegi külmem kui kõrgematel nõlvadel. Talvel, kui Päike soojendab vähe, jahtub orgudesse kogunenud õhk. Külm õhk on raskem ja ei tõuse kõrgemale ning võib jääda orgudesse ja nõgudesse pikaks ajaks paigale.
High Island oli planeeritud sama suureks nagu Plover Cove. Ehitus läks maksma rohkem kui 400 miljonit Hong Kongi dollarit Plover Cove Disain Mahuti oli ehitatud kui osa High Island'i veeskeemist. Mahuti põhineb kahel peamisel tammil. Üks tamm ehitati loodeosasse, mis ühendas High Islandi Sai Kung Peninsulaga, teine tamm kagusse, ühendamaks mahutit Po Pin Chau'ga. Kolm väiksemat tammi ehitati mahuti ümber orgudesse. 5 miili veejuhet oli ehitatud selleks, et juhtida vett Sai Kung Peninsulast High Island'ile. Üle tammide ehitati kaks teed, mille kaudu külastajad said ligi väga kaugetesse ja rikkumata aladele puhkuseks. Kagutamm Loodetamm Põgenikelaager Põgenikelaager oli ehitatud mahutile üsna lähedale, et majutada põgenikke ja laevainimesi Vietnamist Praeguseks on ala lauskmaa, rohuga kaetud, lehmade "söökla" Po Pin Chau
Linnad Hispaania suurimad linnad: Madrid 3.155 miljonit elanikku Barcelona 1.593 miljonit elanikku Valencia 797 tuhat elanikku Sevilla 704 tuhat elanikku Loodus Peamine muld on pruunmuld Tihe igihaljas võsa Metsloomi on tiheda asutuse tõttu väga vähe järele jäänud Inimtegevus Tiheda asutuse põhjused on soe kliima, viljakas muld ja mere lähedus Inimtegevuse tulemusena on hävinud looduslik taimkate, viljakas muld on kantud mäenõlvadelt orgudesse ja rannikute välisilme on põhjalikult muutunud Riigisümbolid Lipp, mis koosneb kolmest horisontaalsest triibust: punane, kollane ja punane. Vapp Osborne'i härg on Hispaania kultuurisümbol Flamenko on muusika ja tantsuzanr, mis pärineb 18.sajandi Andaluusiast Pildid: ake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerim ine tase Teine tase
rukkirääk, metskiur, põõsalinde. Lagesoolinnud: kiivitaja, punajalg- tilder, mustsaba-vigle. Loomad Metskits, põder, metssiga, Levinuim loom, keda rabas ja rabasaartel valgejänes, uruhiir kohata võib on põder. MADALSOO 57% Algaste Orgudesse, nõgudesse Toitaineid ja taimi palju Turbakiht õhuke ja hästi lagunenud Kasvavad sookased ja rohttaimed Sammalde osakaal hakkab suurenema Samblad hoiavad vett kinni Tekib turvas SIIRDESOO 12% Ülemineku aste Madalsoost rabaks Turbakiht pakseneb KÕRGSOO EHK RABA 31%
2 3 2 SÜSINIKU KEEMILISED OMADUSED Süsinik oksüdeerijana (redutseerub, st liidab elektrone) süsiniku reageerimine vesinikuga C + 2H à CH 2 4 Süsinik nii oksüdeerija kui redutseerijana süsiniku reageerimine süsihappegaasiga C + CO à 2 CO 2 LIHTSAMAD SÜSINIKUÜHENDID SÜSINIKDIOKSIID ehk süsihappegaas: CO 2 värvitu õhust raskem gaas (M=44 g/mol) koguneb koopakäikudesse, järvenõgudesse, orgudesse nõrgalt hapuka maitse ja lõhnaga gaas proovi karastusjoogist! Lahustub vees, moodustades väga nõrga happe, süsihappe: CO + H O à H CO 2 2 2 3 Kasutatakse karastusjookide valmistamisel Tekib süsiniku ja süsinikuühendite täielikul põlemisel hapniku külluses: C + O à CO 2 2 samuti hingamisel, kõdunemisel LIHTSAMAD SÜSINIKUÜHENDID SÜSINIKDIOKSIID ehk süsihappegaas: CO
Vana-Egiptus- Kes oli vaarao?- Kuidas periodiseeritakse Egiptuse ajalugu?-vaaraode dünastiate järgi,dünastia valitsejad.matmisehitised-vaaraode ainuvõimu suurenemisega hakati matma astmikpüramiididesse,valitsejad hakkasid matma kitsastesse ja sügavatesse orgudesse,looduslikku kaljusse raiutud hauakambrisse.(kaljuhaudadesse). Arhidektuur- egiptuse templite sambad on aegselt olnud värvilised,nad on kaetud sissekraabidtud reljeefidega. Egiptuse poos inimesi on kujutatud korraga kahest vaatest; otse ja külgvaatest: rinnaosa ja üks silm on pööratud vaataja poole, ülejäänud keha on profiilis. Egiptuse skulptuuridel ja maalidel on kujutatud tavaliselt vaaraosid ja ülikuid. Üheks kõige vanemaks Egiptuse skulptuurteoseks on Narmeri palett u
2. Kuidas nimetatakse eurooplaste massilist ümberasumist Põhja- Ameerikasse? Suureks Atlandi migratsiooniks. 3. Mis on mõjutanud inimasutuse levikut? Kolm tegurit: magevee kättesaadavus; eluks vajalike ressusside, eelkõige toidu kättesaadavus; elutegevuseks sobivad keskkonnatingimused. 4. Kus ja kui kõrgel asub kõige kõrgem inimese püsiasutus? Andides 5600 m kõrgusel. 5. Kuhu kerkisid esimesed linnad ja too näiteid? Suurte jõgede orgudesse: Niiluse, Tigrise, Eufrati, Induse ja Huang He kallastele. 6. Miks rajati suuremad asulad just jõe, järve või mere kaldale? See võimaldab rahuldada nii joogivee- kui ka toiduvajadust ja soodustab kaubandusliiklemist. 7. Mis toimus 16.-19. sajandil 20 miljoni inimesega? Orjakaubanduse käigus viidi ligikaudu 20 miljonit inimest Aafrikast Ameerikasse. Lk. 117 1. Miks on inimkond kasvanud kiiremini kui toiduainete tootmine alates
liigestatud (Tänassilma-Viljandi-Raudna) ebaühtlase suurusega lavadeks. Eestis leidub mitmeid sügavaid orge, mille põhjad jäävad tänapäeva merepinnast madalamale. Selletaoliste orgude olemasolu näitab, et veekogud, kuhu suubusid orge kujundanud jõed, pidid olema tänapäeva merepinnast palju madalama tasemega. Arvatakse, et need orud tekkisid enne viimast jääaega. Suurem osa sellistest vanadest orgudest on tänapäeval mattunud setete alla, mis kuhjusid orgudesse pärast jääaega. Ka Sakala kõrgustiku vanad orud on tekkinud juba enne viimast jääaega.Paljandub ka devoni liivakivi paljand. Kliimaolud Sügisel sajab kõvassti kõrgustiku läänenõlvadel. Suvel on soojem kui mandrialadel. Talvel on külmem kuna kõrgustik asub sisemaal. Veestik Sakala kõrgustiku kõrval(idas) paikneb eestis üks suurimaid järvi Võrtsjärv. Suuremad jõed mis on tekkinud Sakala kõrgustikule on
Taimedest esinevad kõrbes näiteks Datlipalm, Harjashein ja Kõrbetarm. 5. Inimtegevus Asustus on kõrbetes hõre. Elama asutakse oaasidesse ja jõgede orgudesse. Sinna, kus on vesi lähedal. Inimesed on raskete oludega kõrbes hästi kohastunud. Kõrbe keskel, oaasis, palikneb vana San Pedro de Atacama küla. Enamus inimesi elab
Sellest hoolimata esitas Sheffield väljakutse FA-de esimeseks matsiks. Esimene esindusvaheline võistlus peeti Londonis aastal 1866. Võitis FA. Meeskonnad kohtusid siitpeale igal aastal väljakuperemehe võistusreegleid aluseks võttes. 1870. aastal liitusid Sheffieldi klubi FA-ga. Esimene ametlik esinduste mats London Sheffield äratas Inglismaal suurt huvi. Peagi sõlmiti mitmete linnade vahel võistlussidemed. Jalgpall veeres Londonist üha kaugemale Sotimaale, Walesi orgudesse, üle Iiri mere. 1870. aastal peeti juba Inglise Soti mitteametlikke klubivõistlusi. Esimene ametlik rahvusvaheline kohtumine toimus aga 30. novembril 1872 Glasgow's 4000 pealtvaataja ees. See kohtumine lõppes 0:0 seisuga. Üsna raske on tänapäeval ette kujutada, et kohtunikul vilet polnud, väljakut polnud märgistatud, väravavaht tohtis kätte palli võtta oma väljaku poolel. Mängiti 6+2+2+1 süsteemil, mis võeti Sotlastelt üle. Enne seda oli ühel meeskonnal 8 mängjat.
toimel laguneb tardkivim väiksemateks osakesteks, seda pudedat kivimmurendit nimetatakse setteks (näiteks rahn, veeris, kruus, liiv, savi). Samuti on setteks mereveest sadestunud soolad ning taimejäänustest tekkiv turvas. Setteid kantakse eemale voolava vee, tuule ja liustike abil. Need kuhjuvad orgudesse kihiti, tihenevad aja jooksul raskuse all ja muutuvad niimoodi settekivimiteks. Liivast tekib liivakivi, lubjast lubjakivi(paekivi, peenestatud lubjakivist on tehtud kriit, ka fossiilid on lubjakivist.), savist ja mudast tekib savikilt, lisaks turvas, Eestis on väga oluline põlevkivi, mis on ka sisuliselt settekivim. Settekivimid on kergemad, pehmemad ja pudedamad,
Selle püramiidi jaoks on laotud 2 300 000 kiviplokki, mis kõik kokku kaaluvad ligi 6 000 000 tonni. Püramiid 4500 aastat vana ning ta on kaotanud oma vanusega 12m kõrgusest. Giza kolme püramiidi valvab sfinks. Arvatakse, et sfinksi nägu kujutab Hufu poega Hafrati. Veel on tuntud ka Cheopsi püramiidid. Haukambrites olevad väärisesemed peibutasid vargad. Püramiidid olid väga silmatorkavad ehitised mistõttu peidetid uued kuninglikud hauakambrid kaugutesse orgudesse sügavate kaljude sisse. Müürile tehti valeuks, mis aitas lahkunu hingel välja ja sisse käia. Hauakambrite seinu kaunistati piltide ta tekstidega. Tavaliselt on pilditel kujutatud vaaraosi ja jumalannasi. Enamik templeid, mis veel praegugi püsti on pärinevad Uue riigi ajast. Templid olid sama suurejoonelised kui püramiidid ja neil olid suured sambad. Amoni suur tempel Karnakis oli omal ajal ja on ka siiani maailma suurim religioosse tähendusega ehitis.
Hellenistlik skulptuur 4 saj. eKr.: kujudes hakati kujutama ärevust liikuvust, tundlikust. Lapsi kujutati sageli täiskasvanu keha väiksema variandina. Tuntumaid töid: 1) Samothrake Nike tiivuline võidujumalanna 2)Farnese härg pahatahtlik naine seotud karistuseks järja sarvede külge 3) Laokoon meremadu surmab Laokooni preestri ja tema lapsed karistuseks 4) Milo Veenus- naise ideaal. Hellenistlik arhitektuur: teatrid ehitati alla orgudesse, väga suured, pinkide read mäenõlvadel, etendus toimus väikesel väljakul orkestra, mille taga skeene. Hellenistlik maalikunst: väga kõrgel tasemel. Maaliti ilmselt vahavärvidega ning kivile v puidule. Arvatavasti kujutati inimesi. Tähtsamal kohal vaasimaal. Meieni säilinud vaid keraamikat, vaase, amforaasid. Meandrid geomeetriliste ornamentide ja figuuridega. Joonistati igapäeva sündmusi ja mütologilisi lugusid. Rooma
vallutustega.Hellenistlik riigi ja ühiskonnakorraldus-Piiramatu võimuga monarh,valitseja jumalikustamine. Sõjavägi koosnes palgasõduritest.Ja linnades kehtis formaalselt polislik korraldus.Keskused-Uueks maailma kultuurikeskuseks sai Aleksandria samuti oli tähtsal kohal veel ka Ateena.Kirjanuduses ja filosoofias sai arutlusteemaks riigilaim.Luules seati esikohale stiil,kujunes nn Aleksandria luule. 9.Rooma ühskond ja eluolu-Asub 7.künkal,ja nendesse orgudesse rajati turu-ja koosolekuplatse.Linna kujunemine oli järk-järguline.Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja valises koos senatiga.Ühiskonnakorraldus kujunes välja kuningate ajal.Täisväärtuslikeks kodanikeks peeti maaomanikku.Seisused:Patriitsid-uhkest suguvõsast Plebeid-lihtrahvas Rahvakoosolekud e komiitsid toimusid linnast väljas Marsi väljakul. 10.Ristiusu tekkimine,Jeesuse õpetus-Juutide usk oli monteistlik, juudid ootasid Taaveti soos valitseja - messiase - saabumist
spartalaste kujutamine, sõdalased. · Mausoleum: hauakamber, suur kõrge ehitis. Ümbritsesid reljeefid Hellenistlik ajajärk: · Skulptuur: hakatakse kujutama ärevust, tundeid ja liikumist. Naturalistlikumad figuurid ja portreed. Tuntumad tööd: ,,Sanothake Nike", ,,Farnese härg", ,,Laokoon" · Arhitektuur: Pergamoni altar varem asus väljas, nüüd siseruumis. Väike- Aasias. Ehitati amfiteatreid alla orgudesse. Teatrid olid väga suured ja pingiread asusid mäenõlvadel. Mahutas ~10 000 pealtvaatajat. · Maalikunst: kasutati vahavärve. Maaliti kas puidule või kivitahvlitele(pole säilinud ühtegi maali). Säilinud vaasimaalid(punase- ja mustafiguurilised). Punasefiguuriliste puhul on kasutatud põletatud savimassi. Kaunistusteks ja mingite lugude jutustamiseks figuurid ja ornamendid(vanim meander). Vaase
tingimuste pärast(epideemiad, maavärinad jne) Usund: maailma looja taevajumal, väga tähtsal kohal jumalatele ohverdamine. Jumalatele ohverdati mitte ainult loomi, vaid ka inimesi, sealhulgas mehi, naisi ja isegi lapsi. Erinevate kalendrite alguspäevad langesid kokku iga 52 aasta järel, mistõttu 52-aastal tsüklil oli maiade jaoks väga suur tähtsus. INKADE RIIK: o Ketsua-indiaani hõimud jõudsid 13.saj alguses Andide mäestiku viljakatesse orgudesse ja asutasid seal linnriigid. o 15. saj Cuzco- Maailma Naba Linn o Hõimupealikud inkad o Inkad- valitsev klass o Tsentraliseeritud hiigrelriik- Lõuna Ekuadorist Põhja Tsiilini o Nelja Ilmakaare riik o Kehtis üleüldine töökohustus o Ainuke totalitaarne riik o Päikesekultus riigiusund o Haridussüsteem- õpetus tugines mälule, ei olnud kirja Päritolu: ei ole teada, ilmuvad 11.saj, keskus Cuzco, võtavad üle vanade kultuuride
kõige väiksem? Miks? Kõige suurem on Eestis päikesekiirguse hulk rannikualadel ja saartel. Kõige väiksem kõrgustikel. See on tingitud laiuskraadidest. 19. Kuidas mõjutab Eesti pinnamood õhumasside liikumisteid ja sademeid? Eesti kõrgustikud tekitavad sademeid, äikesevihmasid ja lumikatet sest kõrgustike ületav õhumass tõuseb kõrgele mille käigus õhk jahtub ning tekib vihmapilv. Nõgudesse ja orgudesse valgub külm õhk mis jääb sinna püsima põhjustades jahtumist. 20. Iseloomusta Läänemere mõju Eesti kliimale. Läänemeri mõjutab Eesti kliimat päikesekiirguse, temperatuuri, pilvisuse, sademete ja tuule osas 21. Kirjelda õhu liikumist tsüklonis ja antitsüklonis. Tsükloni keskosas on õhurõhk madalam kui servadel ja valitsevad tõusvad õhuvoolud. Antitsüklonis õhk liigub kõrge õhurõhuga keskmest madalama õhurõhuga servaalade suunas. laskuvad õhuvoolud 22
Küsimused 1. Jääaja mõju Eesti pinnamoele *Jää kandis kaasa erinevaid liiva-, kruusa- ja savimasse . *Jää kandis kaasa kivipanku , millest mandrijää lihvis lõpuks kivirahne. *Sügavamatesse orgudesse ja nõgudesse tekkisid jää sulamisel jõed ja järved. *Kagu-Eestis tekkisid kuplid ja Kesk-Eesti voored. 2. Muinasaja ajalooallikad *Kinnismuistised ( muistsed asulad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad jne.) *Rahvaluule *Endi ja naaberrahvaste kirjalikud ajalooallikad (nt: Liivimaa Hendriku kroonika.) *Muistsed tarbe- ja tööriistad, relvad ja ehted. 3. Eesti ajaloo põhietapid Muinasaeg ( 9000 a eKr- 13. saj. pKr), keskaeg (13.saj 16.saj), uusaeg (16.-20.saj),
kõrgustikud, mis on peamised sademepüüdjad ning pilvede tekitajad. 19. Kuidas mõjutab Eesti pinnamood õhumasside liikumisteid ja sademeid? Kõrgustikke ületav õhumass tõuseb palju kordi kõrgemale, kui on takistuse kõrgus. Selle käigus õhk jahtub, selles sisalduv veeaur kondenseerub ning tekivad vihmapilved. Nii mõjutavad kõrgustikud sademeid, äikesevihmade sagedust ning lumikatet. Nõgudesse ja orgudesse valgub aga külm ja raske õhk ning jääb sinna pikaks ajaks püsima, põhjustades seal öösiti ja talviti tugevat jahtumist. 20. Iseloomusta Läänemere mõju Eesti kliimale. Päikesekiirguse, temperatuuri, pilvisuse, sademete ja tulle ruumilises jaotuses etendab Eestis tähtsaimat osa Läänemeri. Selle järgi eristatakse merelist ja mandrilist kliimavaldkonda. 21. Kirjelda õhu liikumist tsüklonis ja antitsüklonis.
kiiremini linnast välja sõita. Seal on ohutum. «Õhuhäire» signaali korral te võite olla ka tööl. Täitke täpselt tootmisjuhtide korraldusi ja minge kiiresti varem valmistatud kaitseehitisse. Kes ei saa töökohast lahkuda, asugu spetsiaalsesse individuaalvarjesse. Kui te olete põllul, katsuge leida mõni org või auk. Loomafarmide töötajad lähevad varjule samadesse hoonetesse või varjuvad nende vahetus läheduses. Karjamaal asuv kari tuleb orgudesse, madalamatesse maakohtadesse või metsa ajada. Võib ka nii juhtuda, et tuumaplahvatuse momendil te olete siiski korteris. Siis heitke kohe välisseina äärde, akende vaheseina kohtadesse põrandale pikali või minge kapi taha, laua või muu mööblieseme alla. See kaitseb teid valguskiirguse ja varisevate rusude eest. Kui te olete tuumaplahvatuse ajal väljas, ärge kaotage aega: iga sekund on kallis! Kasutage varjumiseks: kiviaedu, kraave, teeäärseid kraave ja auke, raud- ja maanteede
Ampliuut on 10 kraadi keskmiselt. VAHEMERELISED ALAD: 1.Asend: 30.ja 40. kraadi vahel. 2.Kliima: Kuum 24-25 c päikesepäisteline ja kuiv suvi ning soe 10 c ja sademeterohke talv. Suvel mõjutavad kliimat kõige rohkem troopilised õhumassid, talvel parasvöötme õhumassid. Inimesed peavad lõunapuhkusi,sest päeval on suvel palav. Esineb maavärinaid ja vulkaani purskeid, ka mudavoolud. 3.Mullastik: Pruunmullad, Erodeeritud materjal koguneb orgudesse, moodustades laialdasi tasandikke, kus setete paksus ulatub mitmekümne meetrini, levivad huumusrikkad mullad. 4.Taimestik: Mets on säilinud rohkem ainult saartel. Mujal on asemele kasvanud tihe võsa, mille moodustavad igihaljad ja astlalised põõsad(tsitrused ja oleander) ja madalad kõvalehelised puud( pistaatia, pukspuu, õlipuu). Veel: kõpressid, piiniad, õlipuud, tamm, loorber, seedrid, jaanileivapuud. Paljud puude lehed on kaetud vaha- või vaigukihiga eukalüpt
moreenkuplite ja looklevate jõeorgudega. Sakala kõrgustiku pinnamoe kujundamisel on väga oluliseks teguriks olnud vooluveed. akala kõrgustik on vanade orgudega liigestatud (Tänassilma-Viljandi-Raudna) ebaühtlase suurusega lavadeks. Sakala kõrgustiku vanad orud on tekkinud juba enne viimast jääaega. Vanad orud on tugevasti mõjutanud reljeefi kujunemist jääajal. Jääaja alguses olid sügavad orud jää edasiliikumise teedeks, hilisjääajal aga kogunesid orgudesse mandrijää sulamisveed. Paljud vanad orud kõrgustiku põhjaosas on mattunud jääsetete alla, sügavaid orge on alles vaid Sakala kõrgustiku keskosas, Viljandi ümbruses. Pärast jääaega on orud jäänud kuivaks, vaid orgude põhjas looklevad väikesed jõed või asuvad järvesilmad. Võrtsjärvest lääne poole jääv Sakala kõrgustik on maastiku üldilmelt sarnane Kagu- Eesti lavamaaga, kuid on viimasest paarikümne meetri võrra kõrgem. Kõrgustiku põhja- ja
tekib maapinna kohal tõusev õhuvool, merel aga laskuv. see tekitab merelt maale puhuva briisi. öösel on olukord vastupidine. Maabriis on tunduvalt nõrgem kui merebriis, sest temperinevused on öösel väiksemad kui päeval. Mäe- ja orubriis- päikesekiires soojendavad orukülgi, mis omakorda annab osa soojusest õhule, mis hakkab mööda mäe külge tõusma(orubriis). öösel jahutuvad mäetipud kiiremini ja külm ja tihedam õhk laskub alla orgudesse-tekib mäebriis. Maavärinate teke ja nende seotus laamade liikumisega- Maavärin on koondunud laamade põrkumis kohale.Nad tekivad laamade liikumisel,kus üks laama liigub teineteise alla mis tekitavad seal suuri pingeid, selle tagajärjel tekivad nihked.Maavärinad esinevadki mööda neid nihkemis pidi. Veekogude ja maismaa temp erinevused- Maismaa:väike soojusjuhtivus,segunemine puudub,madalam aurumistase,väiksem erisoojus
on kindel kristallstruktuur. Näiteks grafiit, teemant, kvarts. Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum. Näiteks tardkivim graniit koosneb kolmest mineraalist- kvartsist, päevakivist ja vilgukivist. Tardkivimid tekivad magma aeglasel jahtumisel ja tardumisel maakoores või laava kiirel tardumisel maapinnal. (nt. graniit, basalt) Voolav vesi, tuul ja liustikud kannavad setteid nende tekkekohast eemale, nõgudesse ja orgudesse ning veekogude põhja. Seal need kuhjuvad, ikka uus kiht eelmise peale. Algul on ladestunud setted pehmed ja pudedad, aja jooksul tihenevad alumised kihid pealmiste raskuse all. Vesi aitab setteosakesi veelgi tugevamini liita ja selle tulemusel tekib sadade miljonite aastate jooksul suhteliselt kõva settekivim. Nii saab madalatesse merelahtedesse kantud liivast liivakivi, mudast ja savist savikilt. Surnud mereloomade
langesid pahinal alla, seal all voolasid jõed, ja mets ning mäestik kajasid kõladest, ma nägin kõiki neid salapäraseid ürgjõude maa sügavuses liitlastena tegutsemas ning loomas ja mitmesuguste olendite sugukondi maa peal ja taeva alla kihamas. Lk. 64- Nõnda nägin enda ees mäestikku, mis musttuhat korda oli olnud mu soovide sooviks. Tundide kaupa võisin siin istuda, igatseda täiest hingest teisele poole mäeahelikku minna, kaduda metsadesse orgudesse, mis mulle nii sõbralik-unelevaina vastu vaatasid, ja kui ma siis määratud ajal jälle tagasi pidin minema, millise vastumeelsusega ma sellest armsast kohast lahkusin! ... Mälestasin nii elavalt, kuidas ma mõnikord siin seisin ja voolavale veele järele vaatasin, milliste imeliste aimustega ma seda jälgisin, kui põnevana kujutlesin maakohti, kuhu see voolab, ja kuidas ma üsna peatselt oma kujutlusvõime piirini jõudsin, ja ometi pidi see
kui mujal Euraasias ja Ameerikas samadel laiuskraadidel. Põhja-lõuna suunas väljavenitatud asend (1600 km) muudab kliima vaheldusrikkaks: jaanuaris -16° kuni 0°, juulis +12° kuni +18°, kõige põhjapoolsemat Norrlandi lääni läbib ka polaarjoon. Aasta keskmine temperatuur Stockholmis on 6,6° C ja sademete hulk keskmiselt 600 - 700 mm aastas. 1.3 Vetevõrk Rootsis on pea 100 000 järve. Järved katavad ligi 10% maast. Vihma- ja sulavesi liigub kõrgematelt aladelt orgudesse, väikestest veekogudest suurtesse, et lõpuks jõuda merre. Järvede jääolud sõltuvad osalt järve suurusest ja sügavusest, osalt ka kliimatsoonist. Üsna suurtel aladel, kus on lihtne reljeef ja aluspõhi maapinnale lähedal, näit. Rootsi moreenmaastikus, ühtib pinnaveelahe põhjavee omaga. 4 2. RAHVASTIK Rootsi rahvaarv on 8,966 mln. (31.08.2003. a. seisuga), kellest ligi 1 mln. on sündinud välismaal
viisid endaga kaasa pinnast ja uuristasid süvendid, kuhu kogunes jääsulamisvesi. Mereranniku läheduses leidub rannajärvi, mis on tekkinud merelahtedest maapinna tõusmise tõttu. Rabajärved võivad tekkida laugaste liitumisel. Järved võivad tekkida ka loogeliste jõgede vanadest jõesoppidest. Eesti kõige omapärasema tekkega järv on Kaali järv Saaremaal, mis on moodustunud meteoriidikraatrisse. Jõed on tekkinud eelkõige mitmesugustesse liustikujää taganemisel tekkinud orgudesse ja on hiljem muutnud oma voolusängi vastavalt pehmete kivimite olemasolule. Mis tähtsus on veekogudel? Suurem osa Maast on kaetud veekogudega. Vesi on aga suure soojusmahtuvusega ja seetõttu on veekogudel tähtis roll Maa kliima kujunemisel. Nii võime eristada merelist ja mandrilist kliimat. Veekogudelt aurustunud vesi koguneb pilvedesse, kust see sademetena jälle maapinnale jõuab. Sademetel on omakorda oluline roll kliima ja elutingimuste kujundamisel.
· Kui suur osa rahvastikust elab linnades? Linnades elab 84% kogu rahvastikust. · Iseloomusta linnade paiknemist. Püüa temaatiliste kaartide abil seletada, miks on suuremad linnad kujunenud just nendesse kohtadesse. Enamus linnadest asub jõgede ääres, samuti on jõgede kaldadele kujunenud suuremad tööstuslikud piirkonnad ( Nt Ruhri piirkond). Kõige rohkem linnu asub Lääne-Saksamaal. Paljud mitte-jõeäärsed linnad jäävad mägede orgudesse. · Milliseid energiavarasid leidub selles riigis? Riigis leidub: 1. kivisüsi, turvast (lillaga) 2. naftat (sinisega) 3. erinevaid gaase (rohelisega) 4. uraani (tuumaenergia jaoks, tumesinisega) 5. erinevad taastuvad energiaallikad (oranziga) 6. gioenergia, päikeseenergia, tuuleenergia (punasega) · Milliseid energiavarusid riik ekspordib, milliseid impordib? Riik ekspordib (2003 a seisuga):
09.2010 viisid endaga kaasa pinnast ja uuristasid süvendid, kuhu kogunes jääsulamisvesi. Mereranniku läheduses leidub rannajärvi, mis on tekkinud merelahtedest maapinna tõusmise tõttu. Rabajärved võivad tekkida laugaste liitumisel. Järved võivad tekkida ka loogeliste jõgede vanadest jõesoppidest. Eesti kõige omapärasema tekkega järv on Kaali järv Saaremaal, mis on moodustunud meteoriidikraatrisse. Jõed on tekkinud eelkõige mitmesugustesse liustikujää taganemisel tekkinud orgudesse ja on hiljem muutnud oma voolusängi vastavalt pehmete kivimite olemasolule. Mis tähtsus on veekogudel? Suurem osa Maast on kaetud veekogudega. Vesi on aga suure soojusmahtuvusega ja seetõttu on veekogudel tähtis roll Maa kliima kujunemisel. Nii võime eristada merelist ja mandrilist kliimat. Veekogudelt aurustunud vesi koguneb pilvedesse, kust see sademetena jälle maapinnale jõuab. Sademetel on omakorda oluline roll kliima ja elutingimuste kujundamisel.
paljud inimesed tegelesid aedade korrashoiuga. Rippaiad kuulusid seitsme antiikse maailmaime hulka. 6. Milliseid haudehitisi rajasid vaaraod Egiptuses Vana Riigi ajal? Milline neist oli suurim, milline vanim? Erinevaid hauakambreid, astmikpüramiide ja püramiide. Kõige suurem oli Cheopsi püramiid ja kõige vanem oli Džoseri astmikpüramiid. 7. Milliseid haudehitisi rajati Egiptuses Uue Riigi ajal? Mille poolest on eriline Ramses II hauakamber? Haudehitisi rajati orgudesse ja kaljudesse. Ramses II hauakamber on oluline, sest see pidi veetõusu pärast vee alla jääma. Kutsuti kokku maailma targeimad insenerid ja teadlased, kelle arvutuste ja töö järgi tehti tempel tükkideks ja pandi taas kokku kõrgemal maapinnal. 8. Kirjeldage palun egiptuse poosi, mida kasutati pinnakunstis. Inimesi kujutati külgvaates ja nad olid proportsioonis. Inimesi kujutati istuvalt või kõndides, silmad vaatasid üle inimese, otse kaugusesse jalad olid küljepealt joonistatud ja
aedade korrashoiuga. Rippaiad kuulusid seitsme antiikse maailmaime hulka Milliseid haudehitisi rajasid vaaraod Egiptuses Vana Riigi ajal? Milline neist oli suurim, milline vanim? Erinevaid hauakambreid, astmikpüramiide ja püramiide. Kõige suurem oli Cheopsi püramiid ja kõige vanem oli Dzoseri astmikpüramiid. Milliseid haudehitisi rajati Egiptuses Uue Riigi ajal? Mille poolest on eriline Ramses II hauakamber? Haudehitisi rajati orgudesse ja kaljudesse. Ramses II hauakamber on oluline, sest see pidi veetõusu pärast vee alla jääma. Kutsuti kokku maailma targeimad insenerid ja teadlased, kelle arvutuste ja töö järgi tehti tempel tükkideks ja pandi taas kokku kõrgemal maapinnal. Kirjeldage palun egiptuse poosi, mida kasutati pinnakunstis. Inimesi kujutati külgvaates ja nad olid proportsioonis. Inimesi kujutati istuvalt või kõndides,
nende laiuskraadide kohta suhteliselt jahe. Keskosas on muutliku talve ning kuuma ja kuiva suvega peaaegu vahemereline kliima. Andides on aastaringse lumekatte ja liustikega tüüpiline mäestikukliima. Kõige sademete rohkem on Lõuna-Tsiili. Atacama on üks maailma veevaesemaid paiku, riigi keskosa orgudes valitseb aga vahemereline kliima nagu Californias või Lõuna-Euroopas. Karmi ja tormise ilmastikuga lõunaosas leidub tervelt 55 tegutsevat vulkaani ja mäenõlvadelt laskuvad orgudesse jääliustikud. Rohkem kui 80% riigist võtavad enda alla mäed, ülejäänud osast on palju metsaga kaetud. Haritavat maad leidub üsna vähe. Enne 16. sajandil saabunuid koloniste oli see maa-ala inkade j aaraucanini indiaanlaste käes. Kuigi Tsiili kuulutasend juba 1810. aastal iseseisvaks vabariigiks, ei saavutatud Hispaania kolonistide üle tegelikku võitu enne 1818. aastat . Marksistlik valitsus kukutati 1973. aastal diktaatorlik-militaarse reziimi juhi Pinochetti poolt
Meredes: suur soojusjuhtivus, intensiivne segunemine, intensiivne aurumine, suurem erisoojus Soojema õhukihi tekkimine ülemistes kihtides? 1) Külm õhumass liigub mingile alale, surudes seal olnud soojema õhu kõrgematesse kihtidesse( külm front) Soe õhumass liigub külmema peale- soe front 2) Pilvitu vaikse ilma korral maapind jahtub kiiresti ning külm õhk koguneb lohkudesse ja orgudesse Termokliin- vee temp väga kiiresti kahaneb Halokliin- kiht, kus toimub soolsuse järsk muutumine( suletud meres ja rannikualadel) Hoovus- merevee horisontaalne ja püsiva suuna ja kiirusega liikumine, põhjustatud püsiva suunaga tuultest, soolsusest või temp erinevustest. Liikumist mõjutavad rannajoone kuju ja põhja reljeef. TUULED SUUDAVAD VETT MÕJUTADA KUNI 100 MEETRI SÜGAVUSENI Soe hoovus- vee temp on kõrgem kui ümbritseva vee oma ( Ekvaatorist pooluste suunas)
väljaselgitamine. Uuringus osalesid lisaks ekspertidele ka kohalikud elanikud, kelle jaoks oli kuus aastat kestnud projekt oluliseks sissetuleku allikaks. Uuringu käigus koguti nii kohalike elanike tähelepanekuid järvede tekkimisest ja saabuva üleujutuse ohumärkidest, kui ka geoloogilisi ning bioloogilisi materjale analüüside jaoks, kaartistati järv koos valgalaga. 3.2 Programmi analüüs Järved tekivad liustike sulamise ja mussoonvihmade tagajärjel looduslikesse orgudesse, millel on ees kas looduslik või inimtegevuse tagajärjel moodustunud tamm. Igal aastal lume sulamise ajal tõuseb veetase järves. Kui taseme tõus vastab normaalsele hooajalisele tõusule, suudab loodus järve säilitada st üleliigne vesi voolab üle tammi jõkke tekitades tavapärase suurvee. Sellega on harjunud nii inimesed, kui loomad, kes suudavad toime tulla oma jõududega. Järvede stabiilsemaks muutmisel arvestades
Norra asendikaart 4. Looduslikud tingimused 4.1 Pinnamood Norra on omapärase kujuga maa pikk ja kitsas. Maastik on ääretult vahelduv. Suure osa Norra pindalast võtab enda alla Skandinaavia mäestik, mille idanõlvad on lauged, läänenõlvad aga laskuvad järsult merre, moodustades kauni fjordi- ja skäärranniku. Madalikke on vähe aga saari palju. Kõrgeim piirkond on maa lõunaosas asuv Jotunheimeni kiltmaa. Sügavaid orge tekitasid jääajal sulama hakanud liustikud. Neisse orgudesse tungis meri ning nii tekkisidki fjordid. Norra kõrgeim tipp on 2469 meetrit kõrge Galdhøpiggen. 514 meetri sügavune Hornindalsvatnet on Norra ja Euroopa sügavaim järv. Suure osa Norra territooriumist hõlmavad paljad kaljud ja tundra. Mets kasvab 25%-l Norra maa-alast; 90% sellest on okasmets. Norras on 18 rahvusparki, üle 300 reservaadi, 30 maastikukaitseala ja muid kaitstavaid loodusmälestisi. Infrastruktuuri on sellise pinnamoega alale natuke raske rajada
*Tsüklonitega kaasnevad vihmased ja tuulised ilmad, talvel sageli sulad. *Antitsüklonid toovad selge ilma, millega võib suvel kaasneda põud ning talvel käre pakane. Aluspind *Kiirguse hulk oleneb sellest, kas aluspind on vesi või maapind, hele või tume ning missuguse nurga alt kiired aluspinnale langevad. *Kõrgustikke ületav ÕM tõuseb palju kordi kõrgemale, kui on takistuse kõrgus. Selle käigus õhk jahtub, selles olev veeaur kondenseerub ning tekivad vihmapilved. *Nõgudesse ja orgudesse tungiv külm ja raske õhk jääb sinna pikaks ajaks püsima, seetõttu on orgudes öösiti ja talviti külmem kui tasasel maal. Eesti kliima piirkondlikud erinevused *Eesti kliimat mõjutab väga palju Läänemeri. *Õhutemp. , sademete hulk jt kliimategurid muutuvad sõtuvalt sellest, kui suur on kaugus rannajoonest. *Sademete hulk suureneb oluliselt 30-60km kaugusel rannajoonest. *U 20km kaugusele sisemaale ulatub ka merebriis, mis takistab pilvede teket.
2 Zarathustra laskus üksinda mägedelt ja keegi ei tulnud talle vastu. Aga kui ta jõudis metsa, seisis korraga ta ees vanake, kes oli jätnud oma püha onni, et metsast otsida juuri. Ja nõnda kõneles vanake Zarathustrale: ,,Ei ole võõras mulle see rändaja: mõne aasta eest ta läks siit mööda. Zarathustra oli ta nimi; aga ta on teiseks muutunud. Tookord sa kandsid oma tuhka üles mäele: kas nüüd tahad viia oma tuld alla orgudesse? Kas sa ei karda tulesütitaja karistust? Jah, tunnen ära Zarathustra. Selge on ta silm, ja ta huuled ei peida jälkuse jälgi. Kas ta ei käi ehk seepärast nagu tantsides? Teiseks on muutunud Zarathustra, lapseks on saanud Zara¬thustra, ärganud on Zarathustra: mis tahad nüüd magajate mant? Nagu meres sa elasid üksinduses, ja meri kandis sind. Häda, sa tahad astuda maale? Häda, sa tahad jälle ise kanda oma keha?" Zarathustra kostis: ,,Ma armastan inimesi."
koloonid. Talurahvas. Bütsantsi ühiskonna majandusliku aluse moodustas talupoegade ja käsitööliste igapäevane töö. Selle abil varustati linnu ja armeed, peeti üleval keisrikoad ja aristokraatiat. Talupoegadelt saadi suurem osa riigimaksudest. Looduslikud tingimused põlluharimiseks ei olnud mägialadel eriti soodsad. Maad oli palju, kuid põlluks sobivat pinda napilt. Palju vaeva nähti ka põllulappide puhastamisega kividest. Maaviljelus koondus peamiselt orgudesse ja tasandikele kus soojust oli piisavalt, puudust tunti aga veest. Bütsantsi põldudel kasvatati peamiselt nisu, otra ja ube, aedades aga viinamarju, oliive, pirne, õunu ja granaatõunu. Eriti palju tööd nõudsid viinamarjad, tänu sellele eraldati neile kõige parem maa, mida hinnati kuni 10 korda kallimaks tavalisest põllumaast. Tähtsal kohal oli ka karjandus. Peamiselt peeti lambaid ja kitsi, kes leidsid ka kehvalt mägikarjamaalt midagi söödavat. Orgudes kasvatati
Tänu sellele suudeti varustada linnu ja armeed, peeti ülal keisrikoda ja aristokraatiat. Maad oli Bütsantsis küll palju, aga mägialad ei olnud põlluharimiseks soodsad. Selle tõttu kulus palju aega põldude puhastamiseks kividest. Paljud põllud olid tihti nii väikesed, et neid ei olnud võimalik veoloomadega harida ja nii tehti kõik vajalikud tööd käsitsi. Talupojad tassisid mägedes kaljudele mulda, et sel moel põllumaad juurde saada. Maaviljelus koondus peamiselt orgudesse ja tasandikele, seal oli piisavalt soojust, aga vähe vett. Piisava vihma korral saadi aastas kaks korralikku saaki. Kindlam oli aga kasutada niisutuskanaleid, mis oli kogu küla ühistöö. Põldudel kasvatati peamiselt otra, nisu ja ube, aedades aga viinamarju, oliive, pirne, õunu ja granaatõunu. Suurt tööd nõudsid viinamarjad ja neile eraldati kõige parem osa põllumaast. Põllutöödel kasutati
kakaooad, tomat, tubakas, 1521 hispaanlaste vallutused (Hernan Cortes)maajade linnriigid: linnriik kus olid erinevad seisused.. ülemkiht-sõjaline ülemkond ja preestrid. Linnriiki juhti preester kuningas, lihtrahvas-talupojad. Madalaim aste olid orjad. Tunti ainult alepõllundust. Usund kummardas esinevaid taevajumalaid. Ohverdati inimesi. Lõuna ameerika kõrgkultuurid: Tähtsaim kultuurikolle asus peruus, kust pärines palju kõrgkultuure Inkade riik: Hõimud asusid andide orgudesse ja lõid palju linnriike. Cuzco-maailma naba linn oli tähtsaim. Selle linna pealike nimetati inkadeks.. kolmveerand sajandi jooksul loodi tsentraliseeritud hiigelriik kus elas mitukümmend miljonit inimest.riiki juhtis keiser. Majanduselu juhtis külakogukond. Kummardati taevajumalaid. Tähtsal kohal päikesekultus. Haridussüsteem vastavalt vajadusele(kas taheti preestreid v sõdureid vms) kirja ei olnud. Tohutult arenenud arhitektuur.Konkidastooride tulek: 1519 saabus mehhikosse 600 mehega
vett arvukad väikesed ojad.Tuntumad: Käänulise kaldajoone ja viie saarega Pühajärv, asub Otepää kõrgustiku lääne- ja idaosa eraldavas orus.Järve lõunaotsast voolab välja Väike Emajõgi. Aegviidu-Nelijärvel paiknevad küngaste vahel järved, mida toidavad nende jalamil avanevad allikad. Paljud moreenküngaste vahel asuvad väikesed järved on aga aegade jooksul kinni kasvanud ja soodek muutunud. Orujärved- mandrijää sulamisvete kulutatud orgudesse tekkinud järved, mis on jäänukid jääaja lõpul ürgorgudes voolanud suurtest jõgedest.N: Viljandi järv, mis meenutab kõrgete kallastega laia jõge.Rõuge Suurjärv. Jäänuk-järved,- maatõusu tõttu merest eraldunud (lahesoppidest). N:Harku järv. 2000 aastat tagasi kadus ühendus merega. Rannajärved tekkinud samuti maa kerkimise tulemusel, kuid kõrge veeseisu ja tormi ajal voolab sinna soolast merevett ning järvedel on säilinud seos merega. N: Mullutu-Suurlaht,
*Tsüklonitega kaasnevad vihmased ja tuulised ilmad, talvel sageli sulad. *Antitsüklonid toovad selge ilma, millega võib suvel kaasneda põud ning talvel käre pakane. Aluspind *Kiirguse hulk oleneb sellest, kas aluspind on vesi või maapind, hele või tume ning missuguse nurga alt kiired aluspinnale langevad. *Kõrgustikke ületav ÕM tõuseb palju kordi kõrgemale, kui on takistuse kõrgus. Selle käigus õhk jahtub, selles olev veeaur kondenseerub ning tekivad vihmapilved. *Nõgudesse ja orgudesse tungiv külm ja raske õhk jääb sinna pikaks ajaks püsima, seetõttu on orgudes öösiti ja talviti külmem kui tasasel maal. Eesti kliima piirkondlikud erinevused *Eesti kliimat mõjutab väga palju Läänemeri. *Õhutemp. , sademete hulk jt kliimategurid muutuvad sõtuvalt sellest, kui suur on kaugus rannajoonest. *Sademete hulk suureneb oluliselt 30-60km kaugusel rannajoonest. *U 20km kaugusele sisemaale ulatub ka merebriis, mis takistab pilvede teket.
4000-l km2-l ümber Pinatubo oli tuhakihi paksus umbes keskmiselt 5 cm, hävinenud oli 80000 ha riisipõlde. Nagu oleks vulkaanipurskest veel vähe olnud , täiendas hävitustööd taifuun Yunya. Keeristormiga kaasnenud ägedate vihmasadude tagajärjel märgus tuhk läbi ja muutus raskemaks, põhjustades paljude inimeste hukku, sest katused varisesid tuhakoorma all sisse. Padupilv muutis püriklastilised ained püdelaks poriks, mis mudalaviinidena orgudesse söötis. Vulkaanipurse kui ka taifuun nõudsid kokku ühtekokku 875 inimelu. Ohvrite suhteliselt väike arv on seletav ulatusliku selgitustööga elanikkonna hulgas ja õigeaegse evakueerimisega. 50000 filipiinalast järgis üleskutset, võttes evakueerimisel kaasa ka osa oma isiklikust varast. Kolm nädalat pärast peapurset Pinatubo aktiivsus rauges. Selleks ajaks oli vulkaanist mõnedel hinnangutel eraldunud 15 km3 purskeaineid. Kuid hädad polnud veel lõppenud, sest
Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum. Näiteks tardkivim graniit koosneb kolmest mineraalist- kvartsist, päevakivist ja vilgukivist. Tardkivimid tekivad magma aeglasel jahtumisel ja tardumisel maakoores või laava kiirel tardumisel maapinnal. (nt. graniit, basalt) Settekivimid tekivad setete kivistumisel. Voolav vesi, tuul ja liustikud kannavad setteid nende tekkekohast eemale, nõgudesse ja orgudesse ning veekogude põhja. Seal need kuhjuvad, ikka uus kiht eelmise peale. Algul on ladestunud setted pehmed ja pudedad, aja jooksul tihenevad alumised kihid pealmiste raskuse all. Vesi aitab setteosakesi veelgi tugevamini liita ja selle tulemusel tekib sadade miljonite aastate jooksul suhteliselt kõvad settekivimid. Nii saab madalatesse merelahtedesse kantud liivast liivakivi, mudast ja savist savikilt. Surnud
Et aga kogu vööndis on tasased veelahkmealad ammu üles haritud ja tsonaalsetest kooslustest on säilinud vaid vähesed fragmendid, siis tuleb vööndi piiritlemisel arvestada kliima ja mullastiku andmeid. Niiskusevajak määrab stepikoosluste struktuuri ja aastaajalise arengu. Kliimategurid takistavad siin puude kasvu (stepi metsatuse põhjused, mille üle--kaua vaieldi, on komplekssed, kuid peamine tegur on siiski veereziim), ka põõsad on taandunud peamiselt põhjanõlvadele ja orgudesse. Taimede arv pinnaühikul kuival ajal ei saa olla kuigi suur. Püsikute kestvad puhmikud ei kata maapinda lausaliselt ega moodusta pidevat kamarat. Nende vahemikke kasutavad kevadel lühiealised maapinnavetikad ja samblikud ning lühiealised õistaimed (efemeerid), suvel aga paistab taimevõsude vahelt paljas muld. Iseloomulik on ka põhiliste eluvormide valimik. Määrav on, nagu öeldud, tihedapuhmikuliste kõrreliste rühm, millel
kust koduloomad edasi levisid Niiluse orgu. 5000-4000 a. e.m.a. oli Egiptuses juba arenenud loomakasvatus, kus koer, siga, kits, veis ja hani olid tuntud koduloomadena. Hiljem kodustati antiloobid, eeslid ja kaamelid. · Tigrise ja Eufrati jõgikond Aasias (praegu Iraak) oli Mesopotaamia kultuuride levikuala. Nende jõgede lääne- ja idapoolsetes mägedes kodustati kitsed, lambad, sead ja anti üle jõgede orgudesse, kus neid ja hiljem ka veiseid ning eesleid kasutati. India ja Hiina kultuuride piirkonnas kodustati seebu, pühvel, gaur, kana ja siga, kuna veis, hobune ja eesel arvatavasti kohale toodi.Lääne- ja Põhja-Euroopa maad said enamiku koduloomadest Mesopotaamia, Egiptuse ja teistelt Vahemere kultuuridelt, kuid osa koduloomi ja linde kodustati ka kohapeal.Kesk- ja Lõuna-Ameerikas kodustati laama, alpaka, muskuspart, merisiga, kalkun. 9
tuntumad: käänulise kaldajoone ja viie saarega Pühajärv. Pühajärv asub Otepää kõrgustiku lääne- ja idaosa eraldavas orus. Järve lõunaotsast voolab välja Väike-Emajõgi. Aegviidu-Nelijärvel jm. paiknevad küngaste vahel järved, mida toidavad nende jalamil avaneva allikad paljud moreenküngaste vahel asuvad väikesed järved on aga aegade jooksul kinni kasvanud ja soodeks muutunud. Orujärved mandrijää sulamisvete kulutatud orgudesse tekkinud järved, mis on jäänukid jääaja lõpul ürgorgudes voolanud suurtest jõgedest. tüüpilisem on Viljandi järv, mis meenutab kõrgete kallastega laia jõge Rõuge sügavas orus reastuvad väikesed, kuid sügavad orujärved järvede ahelaks. Siin asub ka Rõuge Suurjärv Rannajärved tekkinud samuti maa kerkimise tulemusel, kuid kõrge veeseisu ja tormi ajal voolab sinna soolast merevette ning järvedel on säilinud seos merega.
Vee juhtimiseks üle maapinna ebatasasuste rajati üle orgude veejuhet kandvaid kaaristuid ja tohutute mõõtmetega sildkanaleid. Linna piiril koguti vesi hoidlatesse. Jaotusbasseinist said vett eelkõige avalikud kaevud. Seejärel, kui linna kaevud olid rahuldatud, jaotati vesi eluhoonetesse, termidesse, avalikesse saunadesse, tiikidesse, eramajadesse, aedadesse, purskkaevudesse. 3) Kanalisatsioon Algas drenaazi süsteemi rajamisest juba rooma linna kohale küngaste orgudesse. (madaldatud kohad kogusid sisse vett).Spetsiaalselt loodi reovee ärajuhtimiseks. 3 põhikloaaki. Cloaca Maxima kõige tuntum. On tehtud kindlaks et algselt oli lihtsalt lahtine kraav. See oli vähemalt 3nda saj eKr. Tegelikult on rajatud norm kanalisatsioon alles Augustuse ajal. Paljudes kvartalites ei olnud kanalisatsiooni. Juba kuningate ajal oli foorumi sillutamise käigus rajatud suur äravoolukanal- cloaca maxima. Sajandite jooksul arenes sellest maaalune kanalisatsioonisüsteem.
kaldu esiserva suunas, kust väljub liustikukeel. Oruliustikud on mitmesaja meetri paksused ja kilomeetrite pikkused (Fedtšenko – 72 km, Zeravšani – 68 km) järsuveerulistest oruliustikest (tsirkusorgudest) algavad liustikud, mis kujundavad ruhiorge ehk trooge. Viimased on U-kujulised tasase põhjaga järsuveerulised moldorud, mis on liustike poolt laiendatud endised erosioonilised sälkorud. Oruliustikud ulatuvad lumepiirist allapoole ahelikevahelistesse orgudesse või mäestikuesistele tasandikele. Jää sulades kaasatoodud materjal vabaneb jääst ning kantakse enamasti sulamisvete poolt poolt laiali.Looduses on lumepiir poolustel meretaseme lähedal, ekvaatoril aga kuni 6400 m (Andides) kõrgusel. Ta on erineva ekspositsiooniga nõlvadel erinev, sest need saavad soojust ja tahkeid sademeid erinevalt. Et tegelik lumepiir sõltub sõltub orograafilistest ehk reljeefi iseärasustest, nimetatakse seda ka orograafiliseks lumepiiriks
annaabi.ee 
