kindlustada alluvate sobilik käitumine: oleneb hierarhiast. 3. Klannikontroll ehk organisatsioonikultuurile omaste väärtuste, normide, traditsioonide, rituaalide, uskumuste ja seisukohtade järgimine: teostub indiviidi ja rühma tasandil. 50. Mõjuvõimu mõiste, mõjuvõimu allikad Mõjuvõim on inimese võime mõjutada mingeid nähtusi ja protsesse ning panna teisi midagi tegema. Vastutus tähendab töötaja nõusolekut ja kohustust täita endale võetud tööülesandeid nii hästi kui võimalik. Mõjuvõim jaguneb: 1. Ametlik mõjuvõim – kaasneb ametliku positsiooniga, mille määrab kõrgemal seisev isik või mingi sotsiaalne süsteem 2. Mitteametlik mõjuvõim – tuleneb isiku spetsiifikast ja külgetõmbejõust. Eeldab indiviidilt positiivseid isikuomadusi (meeldivus, empaatia) Mõjuvõimu allikad: Positsioonist tulenev võim: Tasu, Karistus, Sundus
Organisatsiooniteooria kodutöö Organisatsiooni analüüs Mainori Kõrgkool Formaalsus Mainori Kõrgool on ametlik ehk formaalne organisatsioon,sest on olemas kindel struktuur ja lisaks veel tugistruktuurid. Kindla struktuuri moodustavad : MK rektoraat Õppeosakond IT osakond Turundusosakond Raamatukogu Õppekeskused Ettevõtluse Instituut Juhtimise Instituut Infotehnoloogia Instituut
1. ORGANISATSIOONI JA JUHTIMISE OLEMUS 1.1. Organisatsioon Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. Organisatsiooni loomise ning talitlemise peamine mõte on saavutada ühiselt tegutsedes rohkem ja väiksemate jõupingutustega kui eraldi tegutsedes. See tugineb nn sünergilisele toimele, kus 1+1>2. Oma laadilt võib sünergilist mõju liigitada järgmiselt: organisatsiooniline (inimeste otstarbekas rakendamine ühise eesmärgi, tööjaotuse,
Kui kolleegid on vastutulelikud ja sõbralikud ja seda oled ka ise, siis on see kindlasti hea motivaator mõnusa töö sujumiseks. See aitab säilitada hea tuju ka olukordades, kus teised probleemid ka peale suruvad. Inimesed peaksid ikka kõik kokku hoidma ja üksteist toetama, et töö sujuks võimalikult hästi. Väga meeldiv on saada soovitud puhkus. Üha enam plaanitakse koos peredega puhata ning korraldatakse erinevaid väljasõite koos. Selle tõttu ongi hea, kui töötaja saab soovitud kuupäevadel puhkuse. Mõnikord on puhkust vaja, et reaalselt puhatagi. Kõik see töötegemine koormab ja väsitab ning tekitab tüdimust. Vahel on isegi lühike puhkus asjale kasulik ning pärast pisikest pausi saab juba jätkata uue hooga ja suurema motivatsiooniga. Töökoht peaks olema ka nõuetekohane. See peaks olema turvaline ning puhas. Kui töötajal on halvad tingimused, siis ta ei taha seal tööd teha. Tööandja huvi ja hoolitsus töökoha üle aitab
Kiviõli Kaubahoov AS Tutvustus Kiviõli Kaubahoov AS on kaubandusega tegelev organisatsioon. Peakontor asub Kiviõlis ja 4 kauplust, mis asuvad eri linnades. Kauplused: · Primus Kiviõli kauplus · Primus Saed ja Rattad Jõhvi kauplus · Primus Ahtme kauplus · Primus Ehituskaubad Kiviõli kauplus Tegevusalad: · Audiotehnika, videotehnika · Ehitusmaterjalid, remondimaterjalid · Jalgrattad · Kodumasinad · Majapidamistarbed · Metsamasinad, metsatehnika · Viimistlusmaterjalid, viimistlusseaded Huvigrupid Tarbijad (nt
Eysenck (1973) kirjeldas kahte isiksuse põhidimensiooni: ekstravertsus-introvertsus ja neurootilisus-stabiilsus. 4. Selgitage sisemise kontrollkeskme erinevust välisest kontrollkeskmest. Kui inimene tunneb, et ta mõjutab suurel määral temaga juhtuvat, siis on ta seesmise kontrollikeskmega. On motiveeritum, pühendunum ettevõtja tüüp, vajab vähem raamistikke. Kui inimene tunneb, et teda mõjutavad peaasjalikult teised inimesed või organisatsioon, siis on ta välise kontrollikeskmega inimene - vajab rohkem bürokraatlikku organisatsiooni. 5. Mida nimetatakse tajuks? Taju on see, kuidas me näeme ja tõlgendame sündmusi ja olukordi meie ümber. Taju võib vaadelda kognitiivse ja sotsiaalse informatsiooni protsessina, misläbi me märkame väliseid stiimuleid, nagu sündmusi või suhtlemist kellegagi. Sõelume, valides välja mida soovime tähele panna. Tõlgendame ja klassifitseerime, tehes seda eelneva kogemuse või
Uuringu põhjal on juhile omane kõrge võimuvajadus. Maslow vajaduste hierarhia keskendub füsioloogilistele, turvalisuse/ohutuse, sotsiaalsetele, tunnustuse ja eneseteostuse vajadustele. 9. Kirjeldage S. Adamsi Võrdsuse teooria põhimõtet. S. Adamsi Võrdsuse teooria järgi on inimeste peamiseks motiiviks sotsiaalse õigluse tase. Tööd tehes inimesed pidevalt võrdlevad oma ja teiste panuseid saavutatavate töötulemustega. Töötaja võib võrrelda oma panust ja tulemust oma eelnevate kogemustega antud/eelnevates organisatsioonides, teiste organisatsiooni liikmetega samast või teistest organisatsioonidest. Järeldused võrdsuse teooriast: ● Tingimused, mis tunduvad võrdsete või ebavõrdsetena, põhinevad inimese tajul. ● Ebavõrdsus on suhteline. Selleks, et hoida oma firma töötajate töömotivatsiooni, peaks hoidma oma töötajaid suhteliselt ülemakstuna.
kurssi viivimine võib jääda tööpäeva lõppu, töövälisele aega, nädalavahetusse). · suurte otsuste järelduste langetamisel tuleb olla ettevaatlik e. konservatiivne. Ei tohi tahtlikult lühendada seda perioodi, mis pakub teile töötajate suuremat usaldust (nt kui asute tegutsema ja vestlusi läbi viite, paberites tuhnimine, ei osale veel aktiivselt organisatsioonis siis töötaja on pos. veel meelestatud, ei tasuks väga ruttu muudatusi läbi viia. Töötajad kes on rutiiniga harjunud, ei taha uuendusi vastu võtta. Lüheneb juhi positiivne aeg). Võiks piirduda esialgu ettepanekutega, soovitustega, arupärimistega (kogu juhtimist ei tohi panna kohe rangesse vormi). Töötajatele kelle suhtes ümberkorraldused aset leiavad tuleks suhtuda leebelt ja rääkida, et kuidas ja mis nad asjast/muutustest
Meeskonnal on kindlad grupist eristuvad tunnused, nagu: *Eesmärgi omaksvõtt kõigimeeskonnaliikmete poolt (meeskonna eesmärk on minu eesmärk) *Liikuv liidri roll *Vastutus otsuste ja tulemuste eest *Sünergia *Meeskonda eristab grupist peamiselt pühendatus konkreetsele ühisele eesmärgile või ülesandele ja eriti selle ülesande täitmisele. *Meeskonnas domineerib üksteise toetamine ning sõltumine teistest liikmetest, mitte omavaheline võistlemine *Meeskonnas ei vastuta töötaja ainult oma peamise töökohustuse täitmise eest, vaid kogu meeskonna tulemuste eest. Seda nimetatakse lõpptulemusele orienteerituseks. 29. Selgitage mõistet konformism. Sõnastage näide. Konformism (mugandumine) on sotsiaalse kontrolli toimimise seesmine mehhanism. Konformism on allumine grupi survele. Selle tulemusena võivad grupi liikmed kaotada vastutuse otsuse tagajärgede eest. 30. Kirjeldage erinevaid temperamenditüüpe.
Sünergia. Meeskonda eristab grupist peamiselt pühendatus konkreetsele ühisele ülesandele ja eriti selle ülesande täitmisele. Meeskonnas domineerib üksteise toetamine ning sõltumine teistest liikmetest, grupis - omavaheline võistlemine. Meeskond on lõpptulemusele orienteeritud. 46. Sünergia on koostöös avalduv nähtus, kus koos toimides saavutatakse paremaid tulemusi kui meeskonnaliikmete üksikul toimimisel. Nt: töötaja ei suuda üksinda suurt projekti läbiviija, kuid terve meeskonna abil, kasutades sünergiat, võivad nad edukalt projekti läbiviija ja palju uusi lahendusi leida. 47. Changi järgi on dünaamiline meeskond: Avatud ideedele; Suhtlemisaldis; Eesmärgile orienteeritud; Oma liikmeid aktsepteeriv. 48. Meeskonna arenguetapid: 1. Käivitamine ühendatakse grupp inimesi täitmaks ühist eesmärki. Juht teab seatud
Kodutöö nr. 4 Motivatsioon töökeskkonnas on väga oluline aspekt. See sõltub paludest asjaoludest, töökeskkonnast (kontor, lauad, toolid, valgustus, mugavus), töötajatest (sobivus omavahel, usaldus, jne), tööandast (tolerantsus, sõbralikkus, kompromissialdis) jne. Töötaja on motiveeritud, kui kõik aspektid on täidetud - puhke-ja tööajad on sobilikud, palk on motiveeriv ja töö on väljakutsuv. Samuti sõltub see ka eesmärkidest, kui tööandja annab töötajatele eesmärke mille poole püüelda, siis see paneb inimesi mõtlema, et ,,ma (me) teeme selle ära", ,,Ma (me) suudame seda", siis tekib meeskonnajõud või eneseteostamise tahe ja inimesed teevad tööd hoolsamalt ja edukamalt, eriti kui selle tulemusele järgneb mitte ainult
TEHNILISE DOKUMENDI KÄITLEMINE Kõrg sügav lame siidi tampoon digitaaltrükk, rull ja voogna masinad ORG-JA JUHTIMINE Org-on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud terviklikult korraldatud ühendus. Org-i loomise ning talitamise peamine mõte on saavutada ühiselt tegutsedes rohkem väiksemate jõupingutustega rohkem ja väiksemate jõupingutustega kui eraldi tegutsedes. Org-i loomisega avaldatavt mõju tootmisele liigitatakse 1)Org-line inimeste otstarbekas rakendamine ühise eesmärgi, tööjaotuse, tegevuste ja toimingute kooskõlastamise teel 2) aineline raha, teabe seadmete materjalide ja muu ressurside parem kasutamine 3) vaimne soost vanusest haridusest mõtteviisist ja muudest faktoritest tingitud eripärasuste ära kasutamine. Org ei ole eesmärk omaette vaid eesmärkide saavutamise keskkond ning selleks vajalikke toimingute ja tööde läbiviimise koht. Org-i tuleb vaadelda vahendina mida kasutatakse millegi saavutamiseks. Org-i tähtsaim ÜL on anda
Organisatsiooni olemus Sotsiaalsed süsteemid – psühholoogia ja sotsioloogia seaduspärasus; psühholoogilised vajadused, sotsiaalsed rollid staatus. Sisemised vajadused ja rühmakuuluvus. Vastastikune huvi – vastasikune vajalikkus ja huvi = mõlemapoolne kasu. Eetika – eetikakoodeksid, eetilised väärtused, eetikakoolitused, töötajate tunnustamine. Organisatsiooni käsitlemisel lähtutakse kolmest kontseptsioonist – organisatsioon on sotsiaalne süsteem, mis on moodustatud vastastikuste huvide baasil ja nad peavad inimesi kohtlema eetiliselt. Organisatsioonilise käitumise käsitlusviisid Org.käitumine püüab integreerida inimesi, struktuuri, tehnoloogiat ja keskkonda. See toetub aluskontseptsioonidele inimesest ja organisatsioonist. Neli põhilist käsitlusviisi: 1. Inimressursse toetav – võimaluste loomine; loov keskkond. 2. Ettenägematute asjaolude arvestamine – erinevad olukorrad nõuavad
Moodsad, kaasaegsed teooriad: - Kvantitatiivsed teooriad- tehniline, materiaalne, infol põhinev - Süsteemiteooriad - Olukorralised teooriad - Uued suunad Klassikaline-teaduslik koolkond: Põhines praktikal ja selle uurimisel. Eesmärgid: Sunnimeetoditelt teaduslikele meetoditele Efektiivusus ja tööviljakus Koordinatsioon ja ressursside otstarbekas kasutamine Sisu: Praktilise tegevuse teaduslkik uurimine Töötaja individuaalne stimuleerimine Tulemus sõltub ettevalmistusest ja varustamisest 3 olulisemat nime: Frederick Taylor ''Teadusliku juhtimise põhimõtted (1911)''- keskendus töötajale ''In the past the man has been first, in the future the machine must be first.'' - Jälgi kuidas tööd tehakse ning analüüsi, kuidas seda paremini korraldada - Koosta reeglid ja õpeta uut moodi töötamist
RAAMATUPIDAMINE JA MAJANDUSANALÜÜS KODUTÖÖ 1.Kirjelda ettevõtte finantssüsteemi. Finantssüstteem koosneb: • Finantsarvestus • Kuluarvestus • Juhtimisarvestus millest info liigub finantsjuhile ja sealt edasi ettevõttejuhile. 2.Milline on juhtimisarvestuse roll? Juhtimisarvestuse eesmärk on varustada ettevõttejuhte otsustamiseks vajaliku infoga (eelarvestamine, prognoosid, analüüsid) 3.Milline on finantsarvestuse roll? Finantsjuhtimine tegeleb ettevõtte kasumlikusega (raha ning vara efektiivne kasutamine ) 4.Mille poolest erinevad juhtimis- ja finantsarvestus? Finantsarvestus tegeleb tehingutega mis on juba toimunud aga juhtimisarvestus planeerib tehinguid mida pole veel toimunud so. Finantsarvestus tegeleb minevikuga aga juhtimisarvestus tulevikuga. 5.Mis on bilanss? Bilanss on raamatupidamisaruanne mis kajastab vara, kohustusi ja omakapitali kindla kuupäeva seisuga. 6.Esita bila
Kindel kord ja õigused ei ole maha salatud ja neid vajadusel ka muudetakse Inimestele suunatud - arvestab esimesena töötajate huve ja arvestab nende vajadustega. 2. Mis on organisatsiooni edukuse eelduseks? Kõige tähtsam ülesanne on tulemuste andmine. Igal organisatsioonil on vähemalt neli põhilist koostisosa: Inimesed Tegevused Siseehitus Ainelised ja rahalised varad Lisaks sellele peab organisatsioon olema suunatud pidevale arengule, tähtis on ka loovus, uuendused, muudatused. Ta peab jälgima ja arvestama väliskeskkonda ja sellele baseerudes tegema muudatusi ja uuendusi. Uuendusel on mõte ainult siis, kui väliskeskkond selle omaks võtab. 3. Mida nimetatakse juhtimiseks? Juhtimine - on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, mille eesmärk on saavutada organisatsiooni eesmärgid ja hoida organisatsiooni liikmed õnnelikuna. Tulemuste
korraldada meeskonnatööd jne 14. Kontseptuaalsed oskused võime luua üldkäsitlus organisatsioonist ja tema kohast ümbritsevas keskkonnas 15. Teadusliku juhtimise koolkonna looja ja põhiseisukohad 16. Looja on F. Taylor. Puutus tihedalt kokku juhtimise, töökorralduse ja tootmise efektiivsuse küsimustega. a) Töö tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks b) Töötaja oskused ja võimed peavad olema talle antud tööle vastavad, seega tuleb töötajaid hoolega valida, treenida ja arendada. c) Tööliste ja juhtkonna vahel peab olema koostöö d) Tööliste ja juhtkonna vahel olgu konkreetne tööjaotus. Juhtkond tegeleb ja vastutab planeerimise, valiku, treenimise ja kontrolli eest, töölised oma töövaldkonna eest. 17. Administratiivse koolkonna looja ja põhiseisukohad 18. Looja Henri Fayol
, eetilised tõekspidam. jm. Org-i mikrokeskkond sisaldab: 1) kliente isikud ja org-d, kes ostavad pakutavat toodet (teenust), 2) partnereid isikud ja org-d, kellega on lepingul. suhted tooraine, materjalide ja toodangu han- kim. ja turustam., 3) konkurente isikud ja org-d, kes teguts. org-ga analoogses valdkonnas ja kellega konkureeri- takse klientide pärast, 4) muid huvigruppe org-i tegevust mõjut. mitmesug. grupid ja org-d. Pers. juhtim. kaasn. probl. on osaliselt tingitud ka bürokraatia kiirest kasvust selles valdkonnas. Tunnetatav ka Eestis, kus pers. juhtim. on hakatud pöörama liialt suurt tähelep. dokumentats. ning ei tegelda piisavalt pers. kujund., rakend. ja arend. küs. Töö anal. ja org-i dokumentats. peavad tee- nima pers. juhtim. põhifunkts. täitmist. Eestis ei ole otstarbekas üheselt üle võtta Euroopas domin. nn. sots. ega USA pragmaatilisemat pers. juhtim. mudelit. Keskm. ja suurtes org-des korraldab pers. juhtimist pers.juht või tema ül
+ Konfliktide olemus, konfliktide tekkepõhjused, konfliktide lahendamine. + Stressi olemus, stressi liigitus, stressist ülesaamine, konformsus. + Enesejuhtimise olemus. Harjumused enesejuhtimises. + Muutused organisatsioonis. Muudatuste elluviimise protsess. + Muutustele vastuseisu põhjused. + Õppiva organisatsiooni olemus. Organisatsiooni õppimisprofiili komponendid. + Organisatsioonis õppimist toetavad ja takistavad tegurid. + 1 Organisatsiooni definitsioon + Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke. 2 Juhtimise definitsioon + Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused.
TMO3171 ORGANISATSIOONI JUHTIMINE KORDAMISKÜSIMUSED – KONTROLLTÖÖ nr 1 1. Mida nimetatakse organisatsiooniks, millised on organisatsiooni tunnused? Organisatsioon on inimrühm, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel (teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke.). Tunnused: Organisatsioon on sotsiaalset identiteeti omav grupp, mis tähendab , et org-l on psühholoogiline tähendus igale tema liikmele. Org-i iseloomustab koordineeritus, inimeste tegevus on organiseeritud ja struktureeritud. Org-i tegevus on eesmärgistatud, on suunatud teatud tulemuse saavutamiseks 2. Mis on organisatsiooni edukuse eelduseks? Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine.
arugi saadakse. Eetikakoodeksit, väärtushinnanguid ja organisatsiooni kultuuri tervikuna tuleb arvestada ka töötajate värbamisel ning eetiliselt mittesobivad kandidaadid tuleks jätta kõrvale. 4. Millised on juhtimise funktsioonid? Kirjelda muudatuste juhtimise põhiprintsiipe Juhtimisteooria on organisatsiooni juhtimise seisukohtade ja seaduspärasuste kogum, mille põhjal otsustatakse, kuidas on tarvis juhtida, et organisatsioon täidaks talle püstitatud eesmärgid Juhtimisfunktsioonid on: planeerimine, organiseerimine, eestvedamine ja kontrollimine. Kui sul ei ole täpset sihti, ei ole tähtsust, millise tee sa valid. Kuna organisatsioonid eksisteerivad selleks, et saavutada mõnda eesmärki, siis keegi peab selle eesmärgi ja saavutamise vahendid selgelt määratlema. See on juhtide ülesanne. Planeerimise funktsioon sisaldab eesmärkide määratlemise protsessi, strateegia väljatöötamist nende eesmärkide
Ülesanne. Andmed ja valemid Siia tehke või importige"kirjanurk". Tallinna tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Exceli töökeskond ja joonestusv Üliõpilane ÕppejõudAhti Lohk nurk". aülikool nstituut ja joonestusvahendid Õppemärkmik **0751 Õpperühm EATI** Ülesanded Arvavaldised Ruutvõrrandi lahendamine Rakendus "Detail" Detaili kujud Materjalid Värvid Ideaalne inimene Ajavalemid Sisestage siia matrikli viimane (a) ja eelviimaneviimane nr (b) number. Valemid annavad c väärtuse ja a funktsioonide numbrid 1 Funktsioonide väärtused a b x y z 3 3,75 -1 0,37089957
1. Kas järgnevad argumendid on kehtivad (valid)? Kas need on korrektsed (sound)? Põhjenda. Kuidas võiks argumente kritiseerida? (2 x 2,5 p.) 1. Kui meil on võimalik elusolendile valu põhjustamist vältida, siis peame seda tegema. Meil ei ole alati võimalik valu põhjustamist vältida. Järelikult me ei pea alati valu põhjustamist vältima. E1:Kui meil on võimalik elusolendile valu põhjustamist vältida, siis peame seda tegema E2: Meil ei ole alati võimalik valu põhjustamist vältida. J: Me ei pea alati valu põhjustamist vältima. Aluse eitamine. Ei ole kehtiv. Kuna ei ole kehtiv siis ei ole korrektne. Deduktiivne, kuna ei tee üldistusi. Kuidas võiks argumente kritiseerida? Järelduses puudub tingimus ,,millal?" ehk siis järelduses puudub eeldus, et valu põhjustamist ei pea vältima, juhul kui see on võimatu. [See kriitika jääb segaseks, aga muu jutt on õige.] 2. Mis on tegelikult olemas, on ka võimalik. Ruudukujuline ri
Raadisaate kodutöö Rada vabaks ,,Pelgalt rahaga talenti ei osta" saate põhjal Kodutöö tegi Tõnis Teinemaa (112529TABB). Töö põhineb otseselt raadiosaatel ning koostatud kokkuvõttes on kasutatud nii saatejuhtide, kui ka külalise mõtteid. Lisaks on see läbipõimitud käesoleva töö autori mõtetest, mis saate kuulamise ajal tekkisid ja varasematest kogemustest. Raadiosaate kokkuvõte Käesolevas saates oli külaliseks personalispetsialist Riina Einberg, kes oli kutsutud sinna rääkima värbamisest. Riina on hariduselt füüsik, aga Eesti taasiseseisvudes jõudis hoopis IT- sse. Tal on lai taust erinevates IT organisatsioonides, kui ka riigiametites. Pikka aega on töötanud Microlinkis, personalijuhtimisega puutus enim kokku Skype-is personalijuht olles ning saate ajal oli ta ZeroTurnaroundi administratiivjuht. Häid töötajaid leiavad üldjuhul firmad, kes teavad selgelt, mida nad teevad, miks nad teevad ja teevad seda rõõmuga ning inspireerivalt. Väga oluline on va
Majandussotsioloogia II kodutöö 1) Milliste muutustega ühiskonnas on seotud lastele omistatud väärtuse teisenemine ajaloolises perspektiivis? Tooge vähemalt 3 näidet loetud tekstist. · Agraarühiskonnas oli tavaliseks nähtuseks laste väga noores eas töötamine. Selle tõttu said mehed täisajaga maad harida. · Peale industrialiseeritud kapitalismi võidukäiku hakkasid vanemad investeerima oma laste tulevikku, sest kaudses mõttes investeerisid nad selle enda tulevikku lapsed said hea hariduse ja töö ning toetasid oma vanemaid. · Kui varasemalt suhtuti lastesse kui materiaalseis mõtteis kasulikuks olevatesse inimolenditesse, siis peale laia kõnealust tekitanud lauset, ,,lapse elukindlustus kui tagatis väärilisele matusele" hakati lapsi võtma kui emotsionaalse väärtusega inimolendeid. 2) Millistele laste elukindlustusega seotud probleemidele teksti autor tähelepanu
Andmebaaside kodutöö nr. 2 1. Looge vaade päringule, mis tagastab 10 kõige rohkem 2016 aastal raha teeninud müüjat ehk 10 kõige edukamat müüjat 2016 aastal. Sama päring, mis eelmise loengu alguses oli, kuid nüüd vaate kujul. 2. Looge skalaarne funktsioon, mis tagastab mingis ajavahemikus (alguskuupäev kuni lõpukuupäev, mõlemad kaasa arvatud) kogu teenitud summa. Valikuliselt saab kaasa anda ka töötaja ID ja kui see on mitte-0, siis tagastatakse sama väärtus selle ühe töötaja kohta. 3. Looge tabeli-väärtuseline funktsioon, mis tagastab kõikide klientide lõikes kvartalite kaupa nende poolt teenitud kogusumma (kliendi ID, kliendi nimi, kvartal, teenitud kogusumma). Parameetritena lähevad kaasa alguskuupäev, lõpukuupäev ja valikuline kliendi ID. Viimasel puhul tagastatakse andmed vaid selle kasutaja kohta. Andmed peaks olema
ERLE MAIDO 28.09.2015 Jarvis, D. S. L. (2007) Risk, Globalisation and the State: A Critical Appraisal of Ulrich Beck and the World Risk Society Thesis, Global Society, 21(1), 23-46 Tekst toob välja, et moderniseerunud ühiskond on liikumas järgmisesse faasi, mida U. Beck nimetab ’refleksiivseks modernsuseks’ (ingl. k reflexive modernity)? Refleksiivne modernsus on kaasajastamise protsess, mis on välja arenenud tööstuslikust modernsusest, sellele on omane, et ei toimu enam nii suurt tööstuslikku arengut, kui see oli tööstusliku modernsuse ajal. Refleksiivse modernsuse ühiskonnas väärtustatakse inimeste produktiivsust ning seda, mis on juba ühiskonna poolt kasutuses. Sellele on omane riskiühiskond. Kuidas on selliste muutustega ühiskonnas seotud järgmised protsessid: Iga protses
AT1 MÕISTED 1. Organisatsioonikäitumine (organizational behavior) - uurib inimkäitumist organisatsiooni kontekstis, keskendudes üksikisikut ja rühma puudutavatele protsessidele ja tegevustele. Sel põhjusel hõlmab OK ka organisatsiooni ja juhtimisprotsesside uurimist organisatsiooni pidevalt muutuvas kontekstis ja huvitub eelkõige inimeste mõjust nendele. 2. Organisatsioon (organization) - on kahe või enama inimese kogum, mis toimib sihipäraselt ühise sõnastatud eesmärgi nimel. 3. Indiviid (individual) - on isend, üksikolend. 4. Isiksus (personality) - moodustavad üksikisikule ainuomased tunnusjooned, mis on teistele kas nähtavad või peidetud ning mis määravad üksikisiku käitumise sarnasused või erinevused võrreldes organisatsiooni käitumisega. 5. Taju (perception) - on see, kuidas me näeme ja tõlgendame sündmusi ja olukordi
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Metallide tehnoloogia õppetool Kodutöö aines 0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Töö nimetus Töö nr: 2 KEEVITAMINE Ees- ja Rühm: perekonnanimi: Üliõpilaskood: Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: 04.04.2013 Töö eesmärk ja ülesanded: Tuleb koostada põhimõtteline tehnoloogiline protsess keevitatud toote valmistamiseks, kasutades ühte kahest väljapakutud keevitusviisist. Keevitusviis tuleb valida lähtudes keevitatavast materjalist ja tema paksusest, toote kujust, tootmisprogrammist jt. teguritest. Ülesanded 1) Valmistada liite eskiis ning määrata õmbluse ja liidete tüübid 2) Kahe keevitusviisi võrdlus tabeli näol. Põhjendus valitud keevitusvii
Uurimus Argentiinast Küsimustiku alusel Koostaja: Anne-Mai Tamm 11.a klass Juhendaja: Epp Tähe 2009 ÜLDINE GEOGRAAFIA Joonista peast riigi kaart ja võrdle seda hiljem tegeliku kaardiga.Milles eksisid? Mis võiks olla selle põhjuseks? Kaardi joonistamisel lähtusin arvutis olevast tegelikust riigi kontuurist. Eksisin riigipiiri joonistamisel, kus ei suutnud täiesti täpselt välja tuua erinevaid osi ning käänusid. Põhjuseks arvan olevat liiga vähene informeeritus ning vähene piltmälu, sest peast on raske panna kaarti vaba käega paberile. Leia internetist oma valitud riigi kohta erinevaid kaarte ja analüüsi neid. Vali kõige sobivam kaart,mida saaksid edaspidi kasutada riigi iseloomustuse koostamisel. Iseloomusta valitud riigi geograafilist asendit: millisel mandril ja millises maailmajaos see riik asub; naaberriigid; asend mere suhtes. Argentiina asub Lõuna- Ame
Kodune ülesanne NR 1. KODUNE TÖÖ Õppeaines: Stantsid ja pressvormid Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI 51 Juhendaja: Jaak Särak Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2016 1. Lähteandmed Variant 8. d) Teras 30, paksusega s=7mm ristkülikukujuline ava mõõtmetega 20x50mm; e) Roostevaba teras 12X18H10T, paksusegas s=6mm kitsamast servast kinnine sisselõige mõõtmetega 20x160mm; e) messing Л62 paksusega s=1mm ava läbimõõduga d=130mm. 2. Lahendused d) Arvutuslik lõikejõud tavastantsimisel: P=L∗s∗σ l L=2∗( 20+50 )=140 mm σ l =360 Lõõmutatud materjal: σ l =360∗0,86=309,6 P=140∗7∗309,6=303408 N=30,9T . Vajalik pressi survejõud: PPR =1,3∗303408=394430,4 N=40,2T . e) Arvu
15 12 33 95 10 87 25 1 62 52 98 94 62 46 11 71 79 75 24 91 40 71 96 12 82 4 6 96 38 27 7 74 20 96 69 86 10 80 25 91 74 85 22 5 39 0 38 75 95 79 xi ni xi*ni ni*xi2 ni*(xi-xk)2 0 0 1 0 0 2132,59 1 1 1 1 1 2041,23 3 3 1 3 9 1864,51 4 4 1 4 16 1779,15 7 7 1 7 49 1535,07 8 8 1 8 64 1457,71 10 10 2 20 200 2617,98 10 13 3 39 507 3302,74 13 15 1 15 225 972,19 13 20 2 40 800 1370,78 13 22 2 44 968 1169,34 15 24 1
raske olukord kodus ja palju kohustusi tööl ning tööülesanne on läinud ajutiselt üle aja. Juht on vastutulev ja alternatiive pakkuv, mitte agressiivne ja pealesuruv 9. Selgitage loogilist järeldamist kui tajumehhanismi. Sõnastage eluline/ konkreetne näide. Teise inimese iseloomu, kavatsuste ja käitumismotiivide üle otsustamine tema kohta käiva ja tema käitumist iseloomustava teabe läbitöötamise alusel. Näiteks arvestades varasemat kogemust ja töötaja teadmisi, saab talle delegeerida tööülesandeid. 10. Selgitage haloefekti kui tajumehhanismi. Sõnastage eluline/ konkreetne näide. Mulje ühelt alalt hakkab domineerima isiku kohta tervikuna • Positiivne ja negatiivne halo • Teame inimesest vaid väikest osa, kuid teeme selle põhjal otsuseid inimese kohta tervikuna. Näiteks kui inimene on sümpaatne, oletatakse, et ta on ka usaldusväärne. 11. Selgitage, läbi oma kogemuse, JOHAR´i akna põhimõtet. 1